Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2888 0 pikir 16 Qarasha, 2012 saghat 09:37

Núrlan Rahmetov: «Diviydendtik sayasattyng qyr-syry mol»

2013 jyldan bastap «Samúryq-Qazyna» AQ saralanghan diviydendtik sayasat engizude. Diviydendter mólsheri Qor kompaniyalarynyng kemeldenu dәrejesine jәne olardyng qarjylyq-ekonomikalyq jaghdayyna baylanysty. Janashyldyqtar jóninde «Samúryq-Qazyna» AQ basqarma mýshesi, basqarushy diyrektory Núrlan Rahmetov aityp berdi.

 

Diviydendter

 

- Diviydendter taqyryby óte qyzyqty jәne bir jaghynan eptep týsiniksizdeu. Diviydendtik sayasat turaly әngimelep berseniz qalay bolady?

- Diviydendtik sayasattyng qyzyqty qyr-syry mol. Diviydend degenimiz, ol - enshiles kompaniyalardan alynyp, aksionerge beriletin dýniye. Qisyngha salsaq, ózara alys-beriste belgili bir dengeyde mýddeler qaqtyghysy oryn alatyny ayan. Álbette, aksioner kóbirek alyp ketkisi kelse, kompaniya aksionerdi kerisinshe kóbirek qarjy qaldyryp ketuge kóndiruge tyrysatyny anyq. Búl mәsele «Samúryq-Qazyna» qoryna da jat emes.

- Aksioner aqshany nege jәne ne ýshin alady?

- Eger diviydendterge qatysty qúqyq jayly aitar bolsaq, aksioner barlyq taza kiristing 100 payyzyna qúqyly. Tipti búl onyng konstitusiyalyq qúqyghyna jatady. Biraq bizding Qor tek belgili bir bóligin ghana iyelenedi. Ortasha alghanda 15 payyz, qalghan 85 payyzy kompaniyanyng óz qorjynynda qalady.

2013 jyldan bastap «Samúryq-Qazyna» AQ saralanghan diviydendtik sayasat engizude. Diviydendter mólsheri Qor kompaniyalarynyng kemeldenu dәrejesine jәne olardyng qarjylyq-ekonomikalyq jaghdayyna baylanysty. Janashyldyqtar jóninde «Samúryq-Qazyna» AQ basqarma mýshesi, basqarushy diyrektory Núrlan Rahmetov aityp berdi.

 

Diviydendter

 

- Diviydendter taqyryby óte qyzyqty jәne bir jaghynan eptep týsiniksizdeu. Diviydendtik sayasat turaly әngimelep berseniz qalay bolady?

- Diviydendtik sayasattyng qyzyqty qyr-syry mol. Diviydend degenimiz, ol - enshiles kompaniyalardan alynyp, aksionerge beriletin dýniye. Qisyngha salsaq, ózara alys-beriste belgili bir dengeyde mýddeler qaqtyghysy oryn alatyny ayan. Álbette, aksioner kóbirek alyp ketkisi kelse, kompaniya aksionerdi kerisinshe kóbirek qarjy qaldyryp ketuge kóndiruge tyrysatyny anyq. Búl mәsele «Samúryq-Qazyna» qoryna da jat emes.

- Aksioner aqshany nege jәne ne ýshin alady?

- Eger diviydendterge qatysty qúqyq jayly aitar bolsaq, aksioner barlyq taza kiristing 100 payyzyna qúqyly. Tipti búl onyng konstitusiyalyq qúqyghyna jatady. Biraq bizding Qor tek belgili bir bóligin ghana iyelenedi. Ortasha alghanda 15 payyz, qalghan 85 payyzy kompaniyanyng óz qorjynynda qalady.

Ne ýshin deymiz ghoy? Ýkimet aldymyzgha qoyghan nemese ózimiz bastama kótergen mindetterdi jýzege asyru maqsatynda. Atalghan soma jәne de aghymdyq shyghyndargha, Ýkimetke diviydendter tóleuge, qyzmetting jana týrlerin iygeruge júmsalady. Mәselen, kezekti ret diviydendter «Tau-Ken Samúryq» jәne «Birlesken himiyalyq kompaniya» kәsiporyndaryn qúrugha qajet boldy. Búl jana kәsiporyndardyng әzirge shyghyndaryn jabugha kiristerining joqtyghyn eskerer bolsaq, alghashqy kezende investisiyalyq shyghyndardy Qor óz moynyna alugha mәjbýr.

- Jana diviydendtik sayasatty qabyldaugha ne týrki boldy?

- Bәrinizge belgili, jaqynda Qordyng 2020 jylgha deyin Damu strategiyasy qabyldandy. Júmys kóp. Strategiyany jýzege asyru ýshin, kompaniyalar tobynyng qúnyn kóteru boyynsha Qordyng strategiyalyq maqsattaryna qol jetkizuge mýmkindik beretin, jýieli sipattaghy tútas sharalar kesheni jýrgizilude. Búl baghyttardyng biri Qordyng diviydendtik sayasatyn reformalau bolyp tabylady.

Eger Qordyng diviydendtik sayasatynyng evolusiyasyn qarastyratyn bolsaq, ol alghashqy jyldary 10 payyzdan aspaytyn ústamdy dәrejede boldy. Uaqyt óte kele «Samúryq-Qazyna» AQ mindetteri men mejeleri ózgeriske týsti. Jana biyik belester «menmúndalady». Sondyqtan diviydendter shegi taza kiristing 15 payyzyna deyin ósti. 2011 jyl jayly oy qozghasaq, ótken jyldyng qorytyndysy boyynsha kompaniyalar 30 payyz kólemindegi kóterinki diviydend tóledi. Tólem mólsherining jogharylauyna bizdegi iri kompaniyalardyn, onyng ishinde «QazMúnayGaz» AQ bar, ótimdiligin joghalta bastauyna baylanysty bayqalghan qauipti tәuekelder әserin tiygizdi. Iri investisiyalyq jobalardy jýzege asyru ýshin aqsha tabu kerek edi. Osymen birge, BTA banki boyynsha mәseleler tuyndady. Saldarynda, BTA qaryzdaryn ekinshi ret qúrylymdau mәselesi sheshilude. Demek, qosymsha qor ústau qajet. Atalghan jayttardy saraptay kele, diviydendtik sayasatty janghyrtudy jón kórdik.

- Jana diviydendtik sayasattyng beynesi qanday?

- Biz ony týbirinen ózgeriske úshyratudamyz. Diviydendter boyynsha mindettemelerdi qysqartudamyz. Qarjylyq jaghdayy әzirge túraqsyz, nәtiyjesi mardymsyz, endi ghana ensesin tiktey bastaghan kompaniyalar ýshin 15 payyzdyq meje saqtalady. Naqty sektor kompaniyalary ýshin qarjylyq ornyqtylyq koeffisiyenti qoldanylyp, onyng negizinde diviydendter mólsheri esepteletin bolady. Formula maghynasy sonda, qarjylyq ornyqtylyq jaghdayy nasharlaghan sayyn, kompaniya aksionerge az payyz tóleydi, jaghday jaqsarghan sayyn, payyz da kóteriledi. Sonymen qatar, kompaniyanyng investisiyalyq, innovasiyalyq jobalargha degen shyghyndary nazarda ústalynady. Basqasha aitsaq, tyng iydeyalardy jýzege asyrghan kompaniya ýshin diviydendter somasy da tómendetiledi.

Taghy bir kónil audaratyn jayt, Qor qúramynda eki damu instituty júmys isteydi: Qazaqstannyng Damu banki jәne Kәsipkerlikti órkendetuding «Damu» qory. Olargha diviydendtik sayasat yqpaly jýrmeydi. Óitkeni búlar damu instituttary. Qyzmeti ózgeshe bolghandyqtan, olar kiristerdi arttyrudy maqsat tútpaydy. Bar tapqan qarjysyn әri qaray damu jolyna salady.

Bir eskerterligi, jana diviydendtik sayasat tek «Samúryq-Qazyna» AQ 100 payyz aksioner bolyp tabylatyn kompaniyalargha ghana baylanysty. Aksiyalaryna Qor jәne jekelegen investorlar iyelik etetin kompaniyalar ýshin ózge diviydendtik sayasat qoldanylady. Mysaly, «Qaztransoyl» AQ jekelegen investorlary 40 payyzgha deyin diviydendter ala alady. Bizding oiymyzsha, diviydendtik sayasattyng múnday qúrylymy, kompaniyalar ýshin ózining jәne jalpy Qordyng qúnyn arttyratyn tiyimdi investisiyalyq jobalardy jýzege asyruyna qolayly. Qazir Qor kompaniyalary sony serpinmen yntalana bastady.

 

...ontaylandyrular

 

- Bizge belgilisi, Qor kompaniyalar tobynyng shyghyndaryn qysqartudy qarastyratyn jana baghdarlama jasauda. Eng birinshi kezekte qanday shyghyndar qysqartylady?

- Maghan qashanghy qysqarta beremiz degen synayda emeurin bildirgende, men ózime ýnemi bir súraq qoyamyn: algha jyljyp, 50 ýzdik elding qataryna kirgimiz kele me? Osylay ózine syndarly maqsat qoyghanda, eriksiz múnay óndirudin, uran ónimderin shygharudyn, taghy basqa zatttardyng mýldem ózgeshe shyghyndary týzilgen kompaniyalardyng tәjiriybesine kóz jýgirtesin. Búl degeniniz, benchmarking negizinde basqaru dep atalady. Nege biz ýlken tiyimdilikte júmys istey almaymyz? Áriyne, salghyrttyq tanytyp, týk istemeuge bolady jәne tausylyp bitpeytin syltaular tolyp jatyr. Alayda, tabandy týrde tynghylyqty ispen ainalysyp, tolymdy jemisin kóruge bolady.

Is jýzinde ontaylandyrudyng qajettiligi sezilude. Sondyqtan, búl mindetti kәsiby túrghyda minsiz atqaru ýshin, әlemdik bay tәjiriybesi bar halyqaralyq kenesshilerdi tarttyq. Taldau nәtiyjelerine sýiene otyryp, olar shyghyndardy ontaylandyru ayasynda naqty sharalar úsynuda.

 

Ózim jayly oy sabaqtar bolsam

 

- Sizdi óz isining maytalmany, útymdy әzildey biletin adam retinde sipattaydy. Basqaru mәneriniz jayly aitsanyz?

- Mening basty ústanymym - jan-jaqty tarazylanghan, barlyq taraptardyng kelisimin alghan dúrys sheshim qabyldau. Sondyqtan sanaluan pikirlerge múqiyat qúlaq týremin. «Ózime qalay únaydy, solay bolady» dep qisai «qynyr kisi bir jaq, qyryq kisi bir jaq» degenge kelinkireydi. Óitkeni, týbinde iske bәrining júmylyp, atsalysqany lәzim. Aynalandaghy adamdar sening úsynghan amalyna senip, jýregine jyly qabyldaghany manyzdy.

- Siz kópshilik aldynda ózinizdi erkin ústap, oiynyzdy dәiekti týrde dәleldey alasyz. Sheshendik ónerin arnayy oqydynyz ba?

- Men ózimdi jaqsy sóz bilgiri dep oilamaymyn. MGU-dyng mehanikalyq-matematikalyq fakulitetin bitirgen song 7 jyl boyy múghalim bolyp istedim. Mýmkin osy jayt әserli sóz sóileulerime septigin tiygizgen shyghar (kýledi). Oqytushy mamandyghy studentter qauymy leksiya taqyrybynyng bayybyna baryp, tereninen týsinui ýshin úghynyqty tilmen sóileudi qajet etedi. Al mening sabaq bergen pәnim óte kýrdeli boldy, óne boyy tolghan formulalar. Býginde búl daghdylar júmysymda kómektesude. Qangha singen әdet ýnemi shynayy әri nandyra alatyn derekter keltiruime iytermeleydi (kýledi).

- Qanday kitaptardy oqyghandy únatasyz?

- Men qalypty sanadan, tanymnan tys әdebiyetti oqugha qúshtarmyn. Mysalgha, Kurt Vonnegut jәne Hulio Kortasar siyaqty jazushylardyng shygharmashylyghyn zerdeleudemin. Búl jazushylar maghan ruhany jaqyn. Áli kýnge deyin Kortasardyng «Klassikterdi oinau» degen erekshe tuyndysy jadymda. Romannyng qúrylymy ózgesheligimen erekshelenedi. Kitapta birden birneshe oqigha jazylghan. Ony qalay týsinu óz erkinizde. Bir sujet jelisimen jyldam oqyp shyghugha bolady nemese basqasha kózqaras tanytyp, shúqshiya oqysanyz mýldem basqa zattargha kezigesiz.

Iskerlik әdebiyet jayyn aitar bolsaq, ózim matematik bolghandyqtan, basqarushylyq sheshimder qabyldaudy taldaytyn kitaptardy oqimyn.

- Bard shygharmashylyghyn qadir tútasyz. Búl sizding sýiikti isiniz be әlde studenttik jyldardyng qaldyrghan taby ma?

- Bard shygharmashylyghyn Mәskeude únatyp qaldym. Onda men mektep pen uniyversiytetti, aspiranturany ayaqtadym. Aralasatyn adamdarymnyng kóbisi bardtyq oryndaushylar boldy. Osylaysha bardtyq ónerdi janyma jaqyn túta bastadym (kýledi).

Ýirenudi armandaghanym bolmasa, gitarada oinay almaymyn. Biraq ólenderin qatty sýiemin. Olardy tyndaghanda bir demalyp, kónil-kýiip kóterilip qalady.

- Júmystan basqa, otbasy bar degendey...

- Men otbasymmen birge bolyp, sayahattaghandy, qonaqqa barghandy nemese ot basy, oshaq qasynda bolghandy únatamyn (kýledi). Kenje úlym tayauda ýshke keledi. Qyryqtyng qyrqasynan asqanymmen, jas әkemin.

«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435