Tynysh jatqan elmiz...

Eshkimning qorasyna týsip, qoyyn týgendegen emespiz...

Biraq, soltýstiktegi solaqay kórshimizding sasyq sayasaty men sauatsyz sybyr-kýbiri jýikemizge tiyip bitti. Sonau әsem Alataudyng júmaqtay bókterinde nemese erke Esilding jaysang jaghalauynda angdyng anqyghan kýlimsi iyisin sezinu qiyn shyghar, degenmen, dәret shaptyrym jerdegi qolqany ashytqan qolamsamen kýn kóru - kýnnen-kýnge auyrlap barady...

...Shovinizmge kóz júmyp qaraugha bolmaydy. Shovinizmning aqyry - mindetti týrde telegey-teniz qangha, últtardyng bodandyghyna, halyqtardyng qasiretine әkelip tireydi. Múny adamzattyng tarihy talay ret dәleldegen.

Osydan jiyrmashyqty jyl ilgeri «Oral kazaktarynyng әskeri» degenning ayaghyna Oraldyng últshyl qazaqtary túsau salyp edi. Óitkeni, egemen elding memlekettik qúrylymdarynan basqa әskery toptardyng boluy - Ata zanymyzda qarastyrylmaghan jәne búl últtyq birligimizge tóngen qauip bolyp tabylady.

Tynysh jatqan elmiz...

Eshkimning qorasyna týsip, qoyyn týgendegen emespiz...

Biraq, soltýstiktegi solaqay kórshimizding sasyq sayasaty men sauatsyz sybyr-kýbiri jýikemizge tiyip bitti. Sonau әsem Alataudyng júmaqtay bókterinde nemese erke Esilding jaysang jaghalauynda angdyng anqyghan kýlimsi iyisin sezinu qiyn shyghar, degenmen, dәret shaptyrym jerdegi qolqany ashytqan qolamsamen kýn kóru - kýnnen-kýnge auyrlap barady...

...Shovinizmge kóz júmyp qaraugha bolmaydy. Shovinizmning aqyry - mindetti týrde telegey-teniz qangha, últtardyng bodandyghyna, halyqtardyng qasiretine әkelip tireydi. Múny adamzattyng tarihy talay ret dәleldegen.

Osydan jiyrmashyqty jyl ilgeri «Oral kazaktarynyng әskeri» degenning ayaghyna Oraldyng últshyl qazaqtary túsau salyp edi. Óitkeni, egemen elding memlekettik qúrylymdarynan basqa әskery toptardyng boluy - Ata zanymyzda qarastyrylmaghan jәne búl últtyq birligimizge tóngen qauip bolyp tabylady.

Ókinishke qaray, 1990 jyldary Jayyq topyraghynda «Kazaktardyng әskeri» degendi týp-túqiyanymen, tamyrynan qoparyp, joyyp jiberuge jergilikti biylikting solqyldaqtyghy qatty әser etti. Sol kezendegi oblys әkimi Qabibolla Jaqypovtyng (qazir Mәjilisi tóraghasynyng orynbasary) arada 22 jyl ótkende, ózining sayasy qatelikke úrynghanyn týsindi me eken? Býgingi tanda «Kazaktardyng әskeri» deytin zansyz ghana emes, qylmystyq tobyrlardy týbimen joyyp jiberuge ruh-jigeri men sayasy pәrmeni jete me eken, qazir?!.

Qabibolla Jaqypovtay ónir basshylarynyng jigersizdigi júrtymyzdyng erkindigi men elimizding egemendigine tolassyz qauip tóndirip keledi. Jana mysal: tayauda ghana Oral qalasyn jylumen qamtamasyz etetin «Jayyqjyluquat» aksionerlik qoghamynda kommersiyalyq diyrektory qyzmetin atqaratyn, ózin-ózi «ataman» atap alghan Vyacheslav Yurievich Solodilov deytin bireu Resey Preziydenti Vladimir Putinge hat jazyp, qol qoyypty.

Últtardyng arasyn arandatudyng shynyna shyqqan hattyng qysqasha mazmúny mynaday: «Qazaqtar bizdi әbden basynyp bitti. Óz tarihy otanymyzda, ata-babamyzdyng jerinde ómir sýre túra it kórmegen qorlyqty bastan keshirudemiz. Barlyq jerde qazaqsha sóileuge mәjbýrmiz. Elbasy ózi bas bolyp halyqpen bizding úly orys tilimizde sóilese de, tómendegiler odan ýlgi aludyng ornyna, bizding azamattyq qúqyghymyzdy ayaqqa taptap, qazaqsha sóilesedi. Barlyq memlekettik mekemelerde, qoghamdyq, medisinalyq, әleumettik, sot, qúqyqtyq mekemelerde aqparattar qazaqsha jazylady. Búl bizdi qorlau emey, nemene?!

Qazaqtargha eregiskende, búl jerden kóship ketkimiz-aq keledi. Biraq, ata-baba mekenin biz ketsek, kim qorghaydy? Osy jerdi qorghau ýshin 20 jyl búryn qúrylghan Úiymymyz talmay júmys istep keledi. Biraq, bizdi songhy kezde qazaqtar mýldem qorlap bitirdi. Jauyngerlik ruhymyzdy taptap, bizderdi mereke-toyda әn saldyryp, by biyletip, әrtis qylyp jiberdi.

Biz by biyleu ýshin emes, qylyshymyz jalandap, jerimizdi qorghau ýshin jaratyldyq emes pe?! Múnday qorlyqtan bizdi arashalap alynyz, Vladimir Vladimiyrúly!».

Búl ne sandyraq?!

Eng aldymen, V.Solodilovty memlekettik manyzy bar, strategiyalyq nysandaghy lauazymdy qyzmetinen shúghyl bosatyp, әleumettik arazdyq tudyratyn bappen aiyptap, qoghamnan alastap, úzaq jyldargha qapasqa qamau kerek. Álbette, qoghamgha asa qauipti, memleketke óte ziyandy birlikti qanday da bir jauapty qyzmetke taghayyndaugha mýldem bolmaydy. Múnday «úlyorystyq» әkireng pighyldy әngýdikting qystyng kózi qyrauda tútastay bir qalanyng jyluyna ziyankestik jasap, múz qatyrmasyna eshkim kepildik bere almaydy?!.

Sosyn, bóten el, jat memleketting basshysyna shaghynghan pende Qazaq Elin «tughan otany, óz eli» dep sanamaydy. Múnyng ózi memlekettik qúpiyany jariya etu nemese Otangha opasyzdyq jasau dep tanylugha tiyis. Mәselen, V.Solodilov ózining opasyzdyghyn Qytayda jasasa, ol ýsh kýnning ishinde tergelmey-aq, sot bolmay-aq atu jazasyna kesiledi, yaghni, sýiegi qanghybas itting kebin kiyip, dalada shashylyp qalar edi...

Áriyne, «shyghargha jan tәtti» demekshi, V.Solodilov baspasózde aqtalugha úmtylyp jatyr. Dese de, onyng qol qong ýlgisin tanityndar hat sonyndaghy qoyylghan jazudy «V.Solodilovtyng kýmәnsiz óz qoly» dep otyr.

V.Solodilovtyng Oraldy «ata-babamyzdyng jeri, orys jeri» degen jalghan sózderi «Qazaqstan Respublikasynyng tútastyghyna núqsan keltiretin qylmys» dep tabylyp, aiyptalu isterine qosymsha tirkeluge tiyis.

Qazaq topyraghynda lauzymdy qyzmette otyryp, jogharghy ailyq alyp, kekirigi azghan Vyacheslav Yurievich Solodilovtyng qylmysty isimen Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq Qauipsizdik Komiyteti men Bas prokuraturasy tikeley ainalysyp, júmystarynyng nәtiyjesin tez arada qazaq qoghamyna resmy jariyalauy kerek.

Sosyn, V.Solodilovtay arandatushyny memlekettik qyzmette tayrandatyp qoyghan Batys Qazaqstan oblysynyng әkimi Núrlan Noghaev pen Almatyda «kazaktardyng sheruin» ótkizdirgen Almaty qalasynyng әkimi Ahmetjan Esimovter elding aldynda týsinik berip, Bas prokuraturada jauapqa tartylugha tiyis.

Sóz joq, búl arandatushylyq - Elbasynyng týrki topyraghyndaghy «týrki birligi» turaly batyl sózine qaytarylghan las jauap, yaghni, Kremliding Aqordagha qyr kórsetkensymaghy. Biraq, múnday pasyqtyqtan, orasholaq «sayasy oiyndardan» qazaq jerindegi qarapayym orystar ghana zardap shegedi, arandatushylar men «atamandar» qúiryqtaryn búttaryna tyghyp, tayyp túrady...

«Týrkilerding birliginen» shoshynghan orys biyligi, dәlirek aitsaq, Vladimir Putiyn Qazaq Elindegi kandekterin shәuildetu arqyly, «jau jaghadan alghanda, bóri etekten shalady» degendey, Janaózen qasiretining bir jyldyghyna oraylastyryp «oyran oiyn» oilastyryp otyr. Biraq, búl - ot shyghatyn qauipti oiyn... Qazaqtyng qayghysynan úpay jinamaqshymen aibaltasyz sóilesip kór, sosyn...

...Qazaqtyng ruhy aragha 250 jylday uaqyt salyp, 1986 jyldyng jeltoqsanynda orystyng on oram qamytyn opyryp jibergenin bilemiz. On bes últtyng erkindigine jol ashqyn búl qaysarlyq qazaqtyng qanynan mәngilik óshpeydi. Basqa últtar da endigi jerde eshkimge ermeytindey esin jidy...

Býgingi shovinist orystyng pasyq pighyly qúr qiyal ghana. Búl qiyaldan qúlan-taza qútylmayynsha, orysyng tól taghdyrynda azaptyng talay týrin tartatyn bolady...

«Abai.kz»