Berik ÁBDIGhALIYÚLY,

Arqalyq qalasynyng әkimi:

Qayda jýrse de, óz últyna qyzmet etudi birinshi kezektegi mindeti sanaytyn azamattardyng biregeyi - Berik Ábdighaliyúly. Ol búghan deyin Qaraghandy oblysy Úlytau audanynyn, keyinnen Jezqazghan qalasynyng әkimi boldy. Qazir Qostanaygha qosarlaghan Arqalyq qalasynyng әkimi. Al odan da búryn últtyq-patriottyq bastamalardyng basynda jýrgen tәuelsiz sayasatker boldy. Tipti «Naghyz Aq jol» partiyasynda últtyq blokty jetektegen sayasatkerligin de kórsetken.

Alghashynda Úlytau audanyna әkimdikke taghayyndalghanda, «kenseden shyqpaghan tarihshy-sayasattanushy ne jasay qoyar deysin?!» - dep, kýdiktengender de boldy. Biraq Berik myrza baqylaushylar baqqan qasang zamanda audan әkimi «jauynnyng arasymen jýrip», ózin de, ózgeni de qúrghaq alyp shyghugha bolaryn kórsetti: audandaghy halyq sany eng kóp Jezdi kentining bas alanynda asqaqtap túrghan Leninning qola mýsinin alyp tastap, ornyna tәuelsizdik ýshin kýreske basyn tikken Kenesary hannyng eskertkishin ornattyrdy. Búl el sanasyn silkuge baghyttalghan kóp enbegining biri ghana.

Berik ÁBDIGhALIYÚLY,

Arqalyq qalasynyng әkimi:

Qayda jýrse de, óz últyna qyzmet etudi birinshi kezektegi mindeti sanaytyn azamattardyng biregeyi - Berik Ábdighaliyúly. Ol búghan deyin Qaraghandy oblysy Úlytau audanynyn, keyinnen Jezqazghan qalasynyng әkimi boldy. Qazir Qostanaygha qosarlaghan Arqalyq qalasynyng әkimi. Al odan da búryn últtyq-patriottyq bastamalardyng basynda jýrgen tәuelsiz sayasatker boldy. Tipti «Naghyz Aq jol» partiyasynda últtyq blokty jetektegen sayasatkerligin de kórsetken.

Alghashynda Úlytau audanyna әkimdikke taghayyndalghanda, «kenseden shyqpaghan tarihshy-sayasattanushy ne jasay qoyar deysin?!» - dep, kýdiktengender de boldy. Biraq Berik myrza baqylaushylar baqqan qasang zamanda audan әkimi «jauynnyng arasymen jýrip», ózin de, ózgeni de qúrghaq alyp shyghugha bolaryn kórsetti: audandaghy halyq sany eng kóp Jezdi kentining bas alanynda asqaqtap túrghan Leninning qola mýsinin alyp tastap, ornyna tәuelsizdik ýshin kýreske basyn tikken Kenesary hannyng eskertkishin ornattyrdy. Búl el sanasyn silkuge baghyttalghan kóp enbegining biri ghana.

Býgingi tanda Berik myrza solaqay sayasattyng soyqanymen anyrap qalghan Arqalyqtyng aghzasyna qan jýgirtip, qanyraghan qalanyng boyyna jan kirgizerlik tirlik atqaryp jatyr. Biz әdette gazet betinde әkim-qaragha qatysty madaq materialdar bermeushi edik, biraq qazaqqa qatysty ústanymyn basqa mýddege mansúq etpeytin Berik Ábdighaliyúlynyng azamattyghyna tәntilik tanyta otyryp, juyqta taghy da telefon shaldyq. Sondaghy óz ústanymyna BERIK әkimning jauaptary mynau boldy.

- Siz Jezqazghan qalasynda әkim bolyp túrghanda, ayaq astynan qyzmetten ketip qaldynyz. Sizding әkimdikten ketuinizdi kópshilik «Qazaqmys» korporasiyasy basshylarymen bolghan týsinispeushilikting saldary dep baghalady. Sizdi jergilikti aqsaqaldardyng sózin sóilep, olardy «Qazaqmys» basshylary aldynda iyip bermegeni ýshin, oligarhiyanyng sózin tyndaghan biylik qyzmetten qudy degen sóz estiledi. Mәselen, naqtylap aitsaq, sizding Jezqazghannan ketuinizge basty sebepker bolghan - «Qazaqmys» korporasiyasynyng bir basshysy Eduard Ogaydyng yqpaly degen de aqparat bar. Qalay bolghanda da, bir qaqtyghystyng bolghany anyq. Osynyng jón-josyghyn óz auzynyzdan estisek dep edik...

- Ol әngimeni men de estigenmin. Asa bir qatty qaqtyghys bolmasa da, tartys boldy. Qalany elektr quatymen qamtamasyz etetin «Qazaqmysqa» qaraytyn mekeme tarifty eki ese kóterip jiberdi. Naqty sol jaghdayda halyq oghan dayyn bolghan joq. Shamamyz kelgenshe sol tarifty qatty kótermeuin talap etip, elding amanatyn jetkizdik. Mәseleni Astanamen tikeley sheshudi ýirengen olar bizding talabymyzdy qúlaqtaryna qystyrghysy kelmedi. Sodan biz de qarap qalmadyq...

Biraq mening әkimdikten ketuime «Qazaqmystyn» tikeley qatysy bar dep aita almaymyn. Bolar is - boldy. Jezqazghan qalasyn damytudyng tәjiriybesin basqa bir óndiristik salany tirek etken qalalargha qoldanu ýshin, ýkimettik monoqalalardy qoldau komissiyasyna auystym. Baghdarlama qabyldanghannan keyin, Arqalyq qalasyna jiberildim. Jalpy, Jezqazghan, Semey, Arqalyq sekildi qalalardyng ahualy basqalargha qaraghanda bólek: әrqashan erekshe nazar bóludi talap etedi. Oghan sebep te, negiz de bar. Ýsheui de tek búrynghy oblys ortalyqtary ghana emes, sol ónirding damu ortalyqtary. Býgingi kýni ýkimetten birtalay kómek kórsetilude, degenmen de búl taza ekonomikalyq mәsele bolmay túr...

- Siz әkim boludyng qyr-syryn az uaqyttyng arasynda mengerip, jergilikti jerdi jas jәne janasha oilaytyn mamandar basqaru qajettigin dәleldediniz. Al býgingi tanda qoghamda әkimderdi saylau turaly úsynys bar. Ákimderdi ashyq saylau turaly pikirdi qoldaysyz ba?

- Iya, qoldaymyn! Saylaudyng basty maqsaty ne, saylau ne ýshin kerek? Mening oiymsha, eng basty maqsaty sol - әkimning taghdyry halyqtyng sheshimine, beretin baghasyna baylanysty boluy kerek. Saylanatyn әkim óz baghdarlamasyn úsynuy qajet, deputattar sekildi. Halyq óz tandauyn jasap, layyqty degenin qalap alady. Sol әkim erteng elding senimin aqtau ýshin bar kýsh-jigerin salyp, qyzmet etuge mәjbýr bolady.

Ákimge baghany eng birinshi halyq berui kerek. Ákim de eng bastysy halyqtyng kónil-kýiin eskerip, júmysyn elding kókeyinde jýrgen mәselelerdi sheshuge baghyttauy qajet. Al basshylargha únau ýshin, qaghaz jýzindegi kórsetkishter ýshin ghana júmys isteytin әkimderge halyq óz baghasyn beredi jәne berip te jatyr. Biraq auyl men qalanyng ózindik ereksheligi bar. Mening oiymsha, birinshi kezende oblys dengeyindegi qala әkimderin halyq tikeley saylauy qajet, al oblys jәne audan әkimderin maslihattar saylaghany dúrys.

- Ne sebepten?

- Oblys pen audan birneshe eldi-mekenderden, әkimshilikterden qúralghan. Al qala әkimi halyqpen tikeley júmys atqarady.

- Halyq ótken saylaulargha әdil bolmady dep narazylyq bildirip jatady. Ákimderdi saylauda da osynday olqylyqtar oryn almasyna kim kepil. Jalpy, әkimderdi halyq nemese maslihat saylaghanda ne útamyz?

- Áriyne, bәrin jappay saylau kerek dep aitu - onay. Ózderiniz týsinesizder, ol jaqyn arada bolmaydy. Mening oiymsha, birinshi qadam retinde alghashqy kezende elbasy oblys әkimdigine ekiden kem emes kandidatty oblys maslihatyna úsynsa, jergilikti deputattar óz tandauyn aliternativti saylau jolymen, úsynghan baghdarlamaryn qarastyryp jasauy qajet. Audannyng әkimdigine de solay - oblys әkimi ekiden kem emes kandidatty audan maslihatyna úsynyp, deputattardyng qalaghany әkim bolyp saylanuy qajet.

Búl, birinshiden, maslihattyng bedelin kóteredi. Halyqtyng amanatyn eskeruding alghashqy sharty. Ekinshiden, әkimderding maslihat pen halyq aldynda óz jauapkershiligin arttyruy qajet. Al qalanyng jóni bólek. Almaty men Astanagha elbasy qala saylaushylaryna ekiden kem emes kandidattar úsynsa, halyq óz tandauyn jasar edi. Al oblys dengeyindegi qala әkimderin halyq tikeley saylaghany jón.

Búl úsynystardyng bәrin jartylay shara dep qabyldauynyz da mýmkin, biraq búl alghashqy jәne ontayly qadam bolady. Biz bәrin bir mezgilde ózgertip tastay almaymyz, onday jaghdaydyng zalaly da az bolmaydy. Eng bastysy, әkimdikten ýmitkerler sol ónirding damuyna baylanysty óz baghdarlamasyn dayyndap, el aldynda mindetteme aluy qajet. El tandauy eskerilui qajet jәne saylau әdiletti týrde ótuine biylik oryndary da mýddeli boluy tiyis.

- Siz negizinen sayasattanushy retinde Kedendik odaqqa baylanysty qoghamda oryn alghan әrtýrli pikirlerge óz oiynyzdy bildire ketseniz: mәselen, búl odaqtyng tәuelsizdigimizge tiygizetin qaupi bar degen oigha kelisesiz be?

- Shekaranyng ashyluy - ol әlemdik qúbylys. Odan eshqayda kete almaymyz. Býgingi kýni globalizasiya zamanynda tәuelsizdigimizding túghyry ekonomika da emes, sayasy jýie de emes, ol - últtyq ruh. Ruhtyng negizi - til, jiger, namys. Azamattardyng til dep shyryldap, latyn әrpine auystyru qajet dep jýrgeni, bәri de - osy últtyq qauipsizdik, tәuelsizdik mәselesinen tuyndasa kerek. Ghalamdanu zamanynda eldi aman saqtap qalu ýshin, til, últtyq ruh mәselesi birinshi kezektegi shara boluy tiyis dep bilem.

Býgingi basty qauip - bizding iydeologiyamyz Resey iydeologiyasymen bәsekelestikke say emes. Bizde tipti sol iydeologiyanyng ózi joqtyng qasy, tek belgili bir úrandardyng jarnamasy ghana bar. Býgin Resey aqparattyq jolmen imperiyalyq sayasatyn janghyrtu ýstinde. Olar ony bizge baghyttap, әdeyi jýrgizbese de, biz ózimiz óz erkimizben tek reseylik telekanaldardy kórip, orys halqynyng qoynyna kirip baramyz. Bizde qoghamdyq pikirdi reseylik aqparat qúraldary qalyptastyru ýstinde. Mysalgha, mamandardyng zertteuinshe, Resey әrtýrli syltaularmen Gruziyagha әskerimen basyp kirgende, qazaqstandyqtardyng basym kópshiligi Reseyding is-әreketin jaqtady. Sebebi biz aqparatty tek reseylik telekanaldar men Qazaqstanda shyghatyn basylymdardan ghana aldyq. Sondyqtan, eng bastysy - Kedendik dyqtan, ekonomikalyq yqpaldan góri, aqparattyq intervensiyadan, ózge iydeologiyanyng yqpalynan saqtanuymyz qajet sekildi. Aqparattyq shabuyl el tәuelsizdigine núqsan keltiredi.

- Ángimenizge rahmet!

Bizdin anyqtama:

Berik Baqytúly Ábdighaliyev 1971 jyly 18 qyrkýiekte Sәtbaev qalasynda tughan. Ál-Farabiy atyndaghy Qazaq memlekettik últtyq uniyversiytetin bitirgen, tarihshy, tariyh jәne qoghamtanu pәnderinin oqytushysy. 1994-1997 jyldary QR Preziydenti janyndaghy Qazaqstan strategiyalyq zertteuler institutynyn ghylymiy qyzmetkeri, diyrektordyn orynbasary bolghan. 1997-1998 jyldary - QR Baspasóz jәne búqaralyq aqparat isteri jónindegi últtyq agenttiginin basqarma bastyghynyn orynbasary, Taldau, josparlau jәne reformalardy nasihattau basqarmasynyn bastyghy, Ishki sayasat departamenti diyrektorynyn orynbasary qyzmetin atqarghan. 1999-2000 jyldary QR Qauipsizdik kenesi Taldau ortalyghy mengerushisinin orynbasary, QR Preziydenti janyndaghy Qazaqstan strategiyalyq zertteuler instituty diyrektorynyn birinshi orynbasary bolghan.

2001 jyly - Temirtau qalasy әkiminin orynbasary. Últtyq zertteuler institutynyng diyrektory (2002 j.). 2003 jyldan - «Aq jol» QDP Ortalyq apparaty jetekshisining birinshi orynbasary. 2004 jyly - «Sayasy bilim beru qorynyn» preziydenti. 2005-2006 jyldary - «Atameken» últtyq damu ortalyghy» JShS-ning diyrektory.

2007 jyly QR Preziydenti Ákimshiligining Qazaqstan Halqy assambleyasy hatshylyghynyng bas inspektory boldy. 2008 jyldyng nauryzynan - QR Preziydenti Ákimshiligining Ishki sayasat bólimi mengerushisining orynbasary, 2008 jyldyng qazanynan - Preziydentting Memlekettik tildi damytu qorynyng diyrektory bolghan. 2010 jyldyng qantarynan beri - Úlytau audany, Jezqazghan jәne Arqalyq qalalarynyng әkimi.

Baqytgýl MÁKIMBAY,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 43 (171) 22 qarasha 2012 jyl