Qazaq prozasy tútas týrki júrtyn qayran qaldyrdy. Qúnarly til, tolymdy beyne, sheberlikpen kestelengen suret hәm bir ómirding úzyna boyyn týgel qamtyp túrghan iydeya - osynyng bәri jazushy Dәuren Quattyng «Mýiiz taraq» dep atalatyn shaghyn әngimesining boyynda ýilesim tauyp túnyp túr. Týrki júrtyn tanday qaqtyratyny -  Týrki tektes elderding tegeruindi qalamgerleri baq synaghan Týrki әlemi әdebiyetining Mahmúd Qashqary atyndaghy halyqaralyq bәigecinde qazaq prozasy kómbege qara ýzip keldi. Qara ýzip kelgen qara sózding (әngimenin) iyesi - jazushy, Alash júrtynyng ashyq oy alanyna, ainasyna ainalghan «Abai.kz» aqparattyq portalynyng negizin qalaushy, qúryltayshylarynyng biri, jurnalist - Dәuren Quat.

Qalamgerdi bәige basyn alghan jýldesimen redaksiya újymy atynan shyn jýrekten qúttyqtaymyz!

«Abai.kz»

Dәuren Quat. Mýiiz taraq

(әngime)

Qazaq prozasy tútas týrki júrtyn qayran qaldyrdy. Qúnarly til, tolymdy beyne, sheberlikpen kestelengen suret hәm bir ómirding úzyna boyyn týgel qamtyp túrghan iydeya - osynyng bәri jazushy Dәuren Quattyng «Mýiiz taraq» dep atalatyn shaghyn әngimesining boyynda ýilesim tauyp túnyp túr. Týrki júrtyn tanday qaqtyratyny -  Týrki tektes elderding tegeruindi qalamgerleri baq synaghan Týrki әlemi әdebiyetining Mahmúd Qashqary atyndaghy halyqaralyq bәigecinde qazaq prozasy kómbege qara ýzip keldi. Qara ýzip kelgen qara sózding (әngimenin) iyesi - jazushy, Alash júrtynyng ashyq oy alanyna, ainasyna ainalghan «Abai.kz» aqparattyq portalynyng negizin qalaushy, qúryltayshylarynyng biri, jurnalist - Dәuren Quat.

Qalamgerdi bәige basyn alghan jýldesimen redaksiya újymy atynan shyn jýrekten qúttyqtaymyz!

«Abai.kz»

Dәuren Quat. Mýiiz taraq

(әngime)

Aldymen ainala, alqa qotan otyrugha ynghayly dóngelek ýstelding betindegi dastarhannyng shetin qayyryp, alaqanyn jaydy: «Asqa adaldyq, basqa amandyq bere gór, Alla!». Bauyryn kóterip apyl-tapyl basqan balanyng boyynday ghana terezening endiginen ekintining kýni enkeyip, syghalap túr. Keshki inir men týnning suyq týsin úzaghyraq ústap qalatyn júqa әinekterding ar jaghynan alyp terekterding dini qarauytady. Bir kezde búl terekter balghyn shybyqtar edi. «Qazir tipti ýiding tóbesine shyghyp alyp shulaytyn boldy», - deytin kempir osy auyldaghy bәrinen biyik shynarlardyng óz baghynda boy salyp óskenine maqtanghanday. Shalynyng shymnan týigen ýii alasaryp bara ma, әlde terekter aspandap ketti me, qazir kempir syrtqa kóz salsa, kóretini: bútaq bitpey shemen qatqan týinekter men adyrayghan tamyrlar ghana. Osydan bes, alty jyl... joq, odan әride-au, shamasy, Toyshanym ekken taldardyng japyraghyn kórshi kólenning eshki-laghy jalmap qoymasyn dep qoryp jýretin. Endi, mine, qatty jel túryp, shayqalghanda úshar basy ýrey shaqyryp, tu biyikten tónedi.

Kempir shoqanday syrghyp, oshaqtyng auzyna baryp otyrdy. As ýiding bir qabyrghasyna qaptaldasa mingen peshting ishine ot tútatty. Astyna qúrghaq tamyzdyq basyp qalanghan qy siya kók jalyngha orandy da, jana bastady. Kempir mýlgip ketken. Auzy-múrnynan әdepkidegidey ys teuip alghan mosqal pesh inir qaranghysy úiyghan bólmege jylylyq shashyp, jylt qyzyl sәule oinatyp qoyady.

Kenet, tamsana týsip, tәtti mýlgip otyrghan kempir tóniregine baghjiya qaraghan kýii oyanyp ketti. Sol baghjighan qalpynda esiney berip edi, peshting kómeyi gýrildep, tórgi bólmedegi qashanghy kәri saghattyng tili sart-súrt soghyp sarnay jóneldi. «Oybýi-uuu, qara basym-ay, qatyp úiyqtap qalyppyn ghoy. Toyshanym keletin uaqyt boldy emes pe? Júmystan ózegi talyp jetetin balanyng as suyn qamdamay qara basqany-ay meni әbden!».

Kempir taghy da shoqanday syrghyp, esikting auzyna irkildi de, bes býktelgen belin zordyng kýshimen jazyp, elektr symynyng týimesin aghytqan. Bólmedegi búlyn-púshpaqtyng qaltarysyna jabysqan qaranghylyq qasha jóneldi. Tipti, jabyndysy solbyrayghan aghash kereuetting irgesinde kýndizding ózinde keppey jatatyn týnning dymqyl boyauy da irip sala beripti.

Kempir shoqandaghan qalpy toshalagha sýngip ketti de, qazan sýirep qaytty. Qazanynyng týbinde qarayghan birer sýiek pen bir kespelik et bar siyaqty.  «Qargham da qazir kep qalar» dep, sheti qayrylghan dastarhannyng býkteuin jaza bergende, syrtqy esik syqyr etip ashylghanday boldy.

- Sýrding iyisi-ay! - dedi úly.

- Kәri sheshenning etti kýn men jelge qaqtamay asqan kezin kórding be? Jas et - jasyq et. Osy kýngi qatyndar etti sýrleu degendi bilmeydi, bilse de erinedi. Terisinen jana arylghan maldyng etin sorghalatqan kýii  aparady da, tonazytqyshqa toghyta salady. Tonazytqyshta tonyp, ýsigen ette dәm bola ma, tәiiri. Býgingining kerbaqqan kesir qatyndary, nesin aitasyn, keseldi salyp-aq jýr ghoy. Sonyng biri bizding kýlbet kelin edi.

- Apa, atyn atamanyzshy kәpirdin.

- «Qútyrghannan - qútylghan», ketip tynghanyn keyin qúp kórdi óz basym.

- Qoyynyzshy, «qatyn jibergen ne súmdyq?» dep, betimdi talay qayyrghan óziniz emes pe ediniz?

- E-e, biz qaydan bileyik. «Kelinge kelin bolsang jaghasynnyn» kerimen sonyng jaghynda bolyp, soyylyn soqqandaghym sol: jýre týzeler, oilanar degen dәme edi. Olay shyqpady. Ol oiym әdiram qaldy.

Kempirding kelin-kepshikke, qatyn-qalashqa keyisi as ishilip, dastarhan jiylghansha bitken joq. Keyigen kýii ol asadal men taypaq ýstelding arasynda shoqandap jýrip aldy. Bir qolynda dobaldap jasalghan kishkentay oryndyqqa úqsas sýienishi, bir qolynda shәinek - asadaldyng auzyna әreng jetken. Endi qayta oralyp, qúmsheker salynghan ydysty ilip әketti. Sosyn shoqanday jyljyp baryp toq shәugimdi bauynan bosatqan. Oryndyq sýienishke batqan sausaqtaryn tarqatyp, qary talghan bilegin uqalap, uhiledi. Oryndyqqa qayyra jabysty da, tórttaghandap dәlizge bettedi. Dәlizge bara jatyp qara shelekti qanghyrlatyp erte  shyqty. Qy әkelip, peshke qalap qoy kerek, әitpese azangha deyin jyrtyq jamauly  ýy azynap ketedi.

Qara shelektegi qidy peshting  kómeyine jytyryp bolghan song jaulyghyn sheshti de, túqyldana bitip, tútamgha ainalghan búrymyn tarqatyp, jan qaltasynan mýiiz taraghyn suyrdy. Samay shashy tútas agharyp, tóbesi shala buryl tartqan qúiqagha mýiiz taraqtyng tisi singende kempirding jýdeu basy duylday jóneldi. Mýiiz taraqty saghynyp qalypty. Mýiiz taraq... kempirding kóne kóz serigi. Búlyqsyp boyjetken shaghynda aghasy Túrsynahmetting syigha tartqan kýmis taraghyn ústap jýretin. E-e, ol da bir zaman eken ghoy. Túrsynahmet aghasy jigitting marqasqasy edi. Júrt jappay «ashylyp-sayrap» sayasatqa úrynghan. Ash-aryq. Aldyndaghy maldy adaldap soyyp jey  almaysyn. Arghy betke (Sovettik Qazaqstan jaqqa. - avt) ótken aghayyny turaly auzyn ashqan adam «qos jýrek» atanyp, týrmede shiriytin. Sonda da aghasy búny shekara asyrudyng amalyn tapty. Sondaghysy - bәlighatqa jana tolghan qaryndasyn qyryqqa tayaghan qyrma saqaldy jigitke úzatu eken. Qyrmasaqal - birtogha, ókimetke bereshegi joq, qylmys ótkermegen jan. Sonysyna oray sәbetke ótuine Mao joldas qarsylyq tanytpapty. Ol ózimen birge jar etip jas qyzdy da ala ketuge qaqyly eken.

- Aqbotam-au, - degen sonda aghasy búny bauyryna basyp túryp, - ata-anana qaraylap, múnda qalghanda kýning ne bolady? Qaydaghy bir mәjusiyding qolansa sasyghan qoltyghynda qorlyqqa kóngenshe, óz nәsilin, osy erding etiginen ústa da airylma.

Osyny aitqan agha zor túlghasyn týgel silkinte, solqyldap jylap jibergen. Keyin... kóp jyldar ótken song janashyr bir aghayynnyng auzynan estidi: aghasy «qos jýrek» atanyp, qytaydyng týnek basqan týrmesinde «Aqbotamnyng arda basyn qorlyqqa bergenim joq. Ah, darigha, dýniye-ay, әitse de aqsha jýzin bir kórsem-au» dep jatyp, dýniyeden ozypty. Al aghasy amanattaghan er qytay ishinde boyyn jasyryp qana jýrgen jigitting súltany bolyp shyqty. Atajúrt, baba qonysqa oralghan song týlep sala berdi. Ózi әnshi, ózi seri. Az jylda ainalasyna jora-joldas ýiirip, jigitting boztaylaghy atandy.

Búlardyng ýiinen qonaq arylmaytyn. «Kelinning asy dәmdi, qoly ashyq» degendi syltau etip, auyldyng basshy-qosshylary jogharydan úlyq atauly kele qalsa, úlarday shulatyp tobymen osynda әkeletin.

Bir kýni aq jaghaly dókeyler qauymyn kezekti ret kýtuge tura keldi. Búl dókeyler búrynghy dókeylerden әldeqayda әleuetti kórinedi. «Dastarhannyng basynan auyldyng sholaq basshylary bylay túrsyn, audandaghy әkim-qaralardyng qarasy kórinbeui kerek, olarmen tek oblystaghy sot, prokuror ghana tabaqtasa alady» degen sóz Salqynbelding jazyghynda jylqy baghyp, bie baylap otyrghan búlargha daqpyrt-danghazasyn aldyna salyp, aqyrandap jetken. Búnyng bәri eshtene emes, erli-zayyptynyng zәresin qashyrghan sóz: «dókeylerding biri qúlyn etine jerik» degen sóz boldy.

Eri ekeui qúlyndardy asa jaqsy kórushi edi. Otasqandaryna bes-alty jyldyng jýzi ausa da bir shaqalaqtyng júpar iyisine zar bolyp jýrgendikten  eki múnlyq bie qúlyndasa, qúraq úshyp janynan shyqpaytyn. Biyl bir aq jal sary bie qadagha onbay jyghylyp, ishtegi qúlynyn jylqyshylar jaryp alghan. Jetim qúlyn sodan beri qoldan sýt iship, qoldan jem jep әbden jetilgen edi. Júnyttay. Qúiryghyn tigip, qúldyranday shapqanda Qúdaydyng bir qyzyghy, bir keremeti osy ma dersin. Keyde sol keremetin keremetke úlastyryp, altyn týkti aimanday qúlyn búnyng alkeudesine túmsyghyn súghyp, úmsynatyny bar. Anasynday kóredi. Sonda, jas әielding alpys eki tamyry iyip, әldebir tansyq kýige eltiytin. Endi, mine, qúlyn jeytin qonaq kele jatyr. Aq jaghaly ýlken úlyq.

Úlyqtar kýn shapaghy Jonghardyng alqarakók shyndaryna týirelip, Altynshanyraq tauynyng iyghyna qona bergende jinigip jetip keldi. Shetinen qyzu. Shala mas. Arasannyng shipajayynda tang atqansha araqqa bógip, әbden-aq silelenipti. Silekeylerin jútyp әreng sóileydi.

-Tamaq dayyn ba?

-Dayyn, nәshәndik joldas.

- Ne bar?

- Ýiitilgen qoydyng eti. Qazy-qarta, jal-jaya.

- Qúlyn eti she?

- Onyng mәnisin bilmedik, nәshәndik joldas.

Nәshәndik joldas barqyrap, tanghy tynyshtyqta tamyljyghan tau arasyn azan-qazan etti. Áldekimderdi boqtap jýr, boralap jýr. Oryssha boqtaydy. Oryssha boqtyqty týsinbegen de jaqsy eken, biraq kәpirding týri jaman, ekpini qatty. Oryssha boqtyqty qaytsin, osy kezde ýiirden suyryla shyghyp, aq jal sary qúlynnyng qúldyranday shauyp, anasyna jaqynday bergeni...

- Ústa mynany! Jyq, bauyzda!

Jas әiel auzy týkti jalmauyz bauyryndaghy balasyn tartyp jeytindey shar ete týsken. Odan arghysyna dәrmeni jetpedi. Janaryn ala qashqanda qúlynnyng ay mandayy Jonghardyng jondarynda shashylghan kýnning qan qyzyl shapaghyna shanshylyp qaldy.

Úlyqtar ýiitilgen qoydyng etinen qomaghaylana asap, bylqyp pisken qúlyn etin tauysa tónkerip, Salqynbelding tas búlaghy tógilgen angharynda myrghamgha batty. Eki-ýsh kýn toylady. Eng bastysy, nәshәndik joldas riza. Tizesin qapqan qarynyn irkildetip, qarq-qarq kýledi. Nәshәndikting qúlyn etine tansyqtyghy - әielqúmarlyghynan eken. Janynda bir mayysqaq, jylmantós qazaq bar. Úlyghyn  qúlyn etining qúdiretine dәniktirgen sol ekenin biletinder keyin aityp ta jýrdi.

Álgi neme aulaqta, qazan-oshaqtyng manynan úzamaghan jas әielding qasyna, qonaqtar bir tynys tapqan kezde yrjalaqtap jetip keldi. Yrjighanda bet terisi qúlaq shekesine qaray týrilip, yljyraghan auyzgha ainalyp ketedi eken.

- Jýr, - dedi ol kele sala, - jýr. Sәbet әieli oshaqtan ozghan zaman búl. Biz sizdi búlay kýtushi etip qoyyp, qarap otyra almaymyz.

Áyeli erine qaraghan. Eri «bar» degendey basyn iyzegen son, amalsyz shay qúiyp beruge kóndi. Ynghay erkek, onyng ýstine jartylay jalanashtanyp tastap, qyzara bórtken «bóriktilerdin» manyna әdepti qazaq әieli ayaq baspaydy. Kelinshek «oshaqtan ozghan zamannyn» saltyna amalsyz baghyp, úlyqtardyng aldyna tize býkti. Basynda qyzyl shәli. Ýstine ken, moldau etip pishkenimen toq myqynyn, arshyn tósin solqylday kep soghatyn batsayy kóilek kiygen. Boyausyz, opa-dalapsyz әielding jýzi әlde úyalyp qysylghannan, әlde namysqa bulyqqan yzadan alaulay albyrap, «ayghyr jaldy» top erkekting kózin arbay týsken. Shay qúiysy qanday sәndi. Bir qyryndap qonaqtargha kese úsynghan kezining ózinde mólt qara kózderin kirpigimen jasyra qoyady. Ay astynda aunap aqqan týngi ózenning sybdyrynday boyynan eleusiz diril bayqalady. Nәshәndik orysshalap byldyrgha basty. Mayysqaq qazaq ynsapsyz yrjidy. Sosyn:

- Joldas, - dedi, - sizding qyzmetinizge, dәminizge myna ýlken kisi rahmetin jaudyryp jatyr. Siz de qysylmay erkin otyrynyz. Sәbet әielderi erkin, ashyq boluy kerek. Sol ýshin aldymen myna basynyzdaghy jaulyqty sypyra salynyzshy. Qytaydaghy irip-shirigen әielder bolmasa, bizding qazaq-sәbet әielderi búndaydy qazir búiym kórmeydi. Qane, júlyp tastanyz, qúrysyn!

Áyel kirerge jerden tesik tappay qysyldy. Biraq jaulyghy basynan susyp týse bergen. Jylmang qazaq jaulyqqa jarmasyp ýlgeripti. Búrymy da arqasyna susy qúlady.

- Oho! - dedi osy sәtte tórdegi salqar oryndy jalghyz ózi iyemdengen qúlyn jegish qúrdym, - anau ne?

Qúlyn etine qúmar qúlqyny tereng úlyqqa búlghandap otyrghannyng bәri enteley qalysty. Búl - kelinshekting aghasy syigha tartqan kýmis taraq edi. Tanerteng búrymyn bos órip, alas-qapasta asygha jýrip shashynyng úshyn taraghyna oray salghan. Mynalardyng mastyqtan kilkigen janarlaryn jarq etkizgen sol kýmis taraq aldymen nәshәndik joldastyng qolyna tiydi. Ol taraqqa sýzile qarap, esh qymsynbastan tistep te kórdi. «Kýmis». Sosyn osyndaydaghy әdetine kóship úzaq byldyrlady. Artynan mayysqaq qazaq sóiledi. Ol da qaydaghy pәleni jaudyryp, biraz búrqyldady. Úqqany: mynanday taraqty ústau qate eken. Týbirimen sayasy qate. Búnyng týbin tergep-tekseru qajet. Qaydan shyqqanyn anyqtau lәzim. Áytpese qiyn, óte qiyn. Jә, nәshәndik joldas bir jolgha keshirim etedi. Nәshәndik joldas meyirimdi, óte keng adam ghoy. Sondyqtan eskining sarqynshaghy sanalatyn taraqtyng kózin qúrtqan abzal.

Sorly kelinshek «aghamnyng syiy edi» dey almady, kóz jasyn búlap, ýnsiz egilip qala berdi. Qúlyn etine meldektey toyyp, kýmis taraqty oljalaghan úlyq belinde tasyghan qannyng qyzuymen qútyryp, qúmasy jyrtylyp-ayrylatyn qalasyna qaytty.

Sodan keyin... kýmis taraghyn oilap kýrsinetin әielge sәbet dýkeninen ekijýzdi: bir jaghynyng tisi siyrek, kelesi jýzining tisi tyghyz, mýiiz taraq jolyqqan. Tisi tyghyz jýzimen bitti, sirke men qayyzghaqty sýzuge bolady eken. Búghan da rahmet. Kóp jylghy serigi. Kópten beri jan qaltasynda.

***

Mýiiz taraq kempirding júdyryqtay semip, júqaryp solghan jýdeu basynyng aiyzyn qandyra tyrnalady. Tisin tóbe qúiqasyna batyryp, samayyna syrghyghanda bir uys shash bolyp búrqyrap shyghady. Áyelding shashy shashylmau kerek. Áyelding shashy jerde shashylyp jatsa, bú fәny jalghandy erte tastap ketken úrpaghy әr talyn jinap, qinalyp jýretin kórinedi. «Astapyralla, aljyghan basym ne sandyraqtap otyrmyn? Balam aman, bauyrym býtin. Toyshanym. Tompiyp alyp úiqyny soghuyn-ay ózinin? Alansyz. Alansyz úiyqta, aimanday qúlynym menin. Sen oyanghansha anang oshaqtyng otyn ýzbeydi». Kempir mýiiz taraghynyng tisine baylanyp, qúiqasynan sypyrylghan bir uys shashyn shókemdep aldy da, shoghy kýlgin tartqan peshting auzyn asha berdi.

***

Mektep qabyrghasyndaghy kezimiz. Auylymyzda Rymkesh esimdi keyuana túratyn. Jalghyzilikti jan bolghandyqtan ýiine jii bas súghyp, mektep oqushylary úsaq-týiek sharuasyna qolghabysymyzdy tiygizetinbiz. Úldar otynyn jaryp, suyn tasysaq, qyzdar kempirding kir qonyn juyp, as-auqatyn әzirleytin.

Shalynyng jylqy baqqanyn bilemin. Týnde jylqylaryn aidyng jaryghymen aidap, bizding ýiding janynan dýbirlete ótip bara jatatyn. Toyshan esimdi úly bar edi. Áskerden bosaghan betinde qala jaqtyng tyrna siraq qyzyn qoltyqtay qaytqan. Keyin sonysy búzyldy. Jenil jýrisi qoyynyng qúmalaghy sanauly bizding auylda tez bilinip, aqyrynda qarasyn batyryp tynghan. Qatyny jaman atyn shygharyp ketken son, Toyshan aghamdy auyldaghy sharap satatyn dýkenning manayynan jii kórip jýrdim. Ózi bir aq jýrek jan edi. Amal ne, at qúlaghy kórinbeytin soqyr túmanda baghytynan janylyp, traktorymen  Aqsudyng qúlama tik jarynan úshyp óldi. Shal jalghyz úldyng kýiigine shydamady. Ekeuinen song kempir bayqús shalyqtap qaldy. Erterekte bizdi «Toyshanym ekken terekterding japyraghyn júlasyndar» dep bajylday quatyn. Keyin sol terekterding týbinde otyryp Toyshanymen ózinshe kýbirlesip sóilesetindi shyghardy. Toyshanyna bayaghy tyrna siraq qatynyn aityp úrsady. Ile onysyn juyp-shayghansidy. Toyshanyn tyndaghan bolady. Sodan song aq jal sary qúlyn turaly aityp egiledi. Jylay-jylay taramystana qatyp, býktelip qalghan. Kishkentay oryndyqqa jabysyp tórttaghandap qana jyljityn. Biraq ol Toyshanynyng ólgenine sengen joq. Biz otyn suyn tasyp jýrgende: «Toyshanymnyng júmystan keletin uaqyty tayap qaldy», «Oy, Toyshanymnyng toyy alda», - dep mәz bolyp otyratyn.

...Bir kýni estidik, kempir mýiizdep bitirgen taghdyryna mәngilik moyyn úsynyp, mýiiz taraqtan suyrghan shashyn shókemdey ústaghan kýii oshaghynyng auzynda kóz júmypty.

«Abai.kz»