Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 1896 0 pikir 26 Mausym, 2022 saghat 14:11

Abay elin aralghan Abay uniyversiyteti

«Ruhany janghyru» Jobalyq kensesi men Filologiya jәne kóptildi bilim beru institutynyng úiymdastyruymen Abay atyndaghy QazÚPU-ng jas zertteushileri men oqytushy-pedagogterine arnalghan «Abay eline sayahat» atty tanymdyq-mәdeny ekspedisiyasy mәresine jetti.

2022 jyldyng 20-25 mausym aralyghynda ótken tanymdyq is-sapar «Ruhany janghyru - bolashaqqa baghdar» memlekettik baghdarlamasynyng «Tughan jer», «Qazaqstannyng kiyeli geografiyasy» baghyttaryna sәikes, «Jana Qazaqstan» memlekettik iydeyalaryn qoldau maqsatynda uniyversiytet әkimshiligining qoldauymen jýzege asyryldy. Sonday-aq, qazaq aqyl-oyynyng kemengeri, úly aqyn, hәkim Abay Qúnanbayúlynyng shygharmashylyghymen etene tanysyp, Abay oblysynyng bilim beru jәne mәdeny oshaqtarymen ruhany hәm mәdeny yntymaqtastyqty nyghaytu ýshin úiymdastyryldy.

Atalghan ekspedisiya maqsaty – óskeleng úrpaqtyng qasiyetti oryndargha baryp, ruhany tanymdary men aghartushylyq izdenisterin kýsheytip, mamandanu qabiletterine beyimdeu, aimaqtyng tamyry tereng tarihyn nasihattaugha arnaldy. Sonymen qatar, aimaqaralyq bilim beruding ózara zamanauy bilim men mәdeny yntymaqtastyghyn ornatu, memlekettik baghdarlamalardyng bilim beru mazmúnynda óndiristik-әdistemelik bilim tәjiriybelerimen almasu, jas mamandardyng intellektualdyq-ruhany әleuetin arttyru, ózara ólketanu men túlghatanu baghytyndaghy ruhany qozghalysynyng damuyna ýles qosu boldy.
Jergilikti ólkening tarihyna tereng ýnilip, qasiyetti ruhany qúndylyqtarymen tanysu ýshin, Abay atyndaghy QazÚPU-dyng qyryqtan astam qatysushysy Abay oblysynyn, Semey qalasynyng mәdeniy-ruhany oshaqtarymen, Abay audany «Jiydebay-Bórili» memlekettik tarihiy-mәdeny jәne әdebiy-memorialdyq qoryq-múrajayymen tanysyp, keremet әser alyp qaytty.

Búl turaly «Abay eline sayahat» tanymdyq-mәdeny ekspedisiyasynyng úiymdastyrushy ókili Ermúhan Núrman:
«Abay eline sayahat» tanymdyq-mәdeny ekspedisiyasy Abay oblysy, Semey qalasy, Bórili-Jiydebay aimaghy baghyttary boyynsha jýrip otyrdy. Bes kýnge sozylghan ekspedisiyada Shәkerim uniyversiytetimen resmy kezdesu úiymdastyrylyp, «Jiydebay-Bórili» memlekettik tarihiy-mәdeny jәne әdebiy-memorialdyq qoryq-muzeyi, Jiydebay tarihiy-mәdeny qoryghy, Bórili Múhtar Áuezovtyng etno-tarihy kesheni, Enlik-Kebek kesheni, Alash arystary – Múhtar Áuezov muzeyi men Oblystyq tarihiy-ólketanu muzeyine at basyn tiredi. Sonyng ishinde, erekshe әser bergeni Abaydyng «Jiydebay-Bórili» memlekettik tarihiy-mәdeny jәne әdebiy-memorialdyq qoryq-muzeyi boldy. Ol Qazaqstandaghy iri muzeylerding biri. Muzeyding negizi 1940 jyly qalanghan. Qazirgi tanda, qazaq halqynyng biregey túlghalaryna arnalghan Semey qalasy jәne Shyghys Qazaqstan oblysynyng Abay, Ýrjar audandarynda ornalasqan 8 muzeydi biriktirgen ruhany orda – el maqtanyshyna ainalyp otyr.
Muzey qorynda 21 mynnan astam tarihy jәdiger, ghylymy kitaphanasynda 16 mynnan asa basylym saqtalghan. Olardyng eng qúndy jәne manyzdylary muzey ekspozisiyalarynan oryn alghan.

Shyndyghynda bes kýndik is-saparda ruhany damyp, kókeyge týigenimiz kóp boldy. Últtyq kodty saqtau ýshin salt-dәstýrlerimizdi, tilimiz ben ónerimizdi, әdebiyetimiz ben joralghylarymyzdy bolashaq úrpaqqa jetkizude oishyl atamyz Abaydyng danalyghy, ghasyrlar qoynauynan jetken babalar ýni, bir sózben aitqanda, últtyq ruhymyz boyymyzda mәngi qalugha tiyis.
Meninshe, aldaghy uaqytta jergilikti ólkelerding kiyeli jerleri men tarihy túlghalaryn jastar arasynda keninen nasihattap, úlyqtau maqsatynda qolgha alynghan shara, ózge eldi-mekenderde de jalghasyn tabatyn bolady», - dedi.
Is-sapar sonyna, uniyversiytet ókilderi alyptardyng asyl múrasyn kópshilikke nasihattap jýrgen múrajaydyng ghylymy qyzmetkerlerine enbekte tabys tilep, zor alghysyn bildirdi.

Sonday-aq, Abay atyndaghy QazÚPU-ng Basqarma Tóraghasy - Rektor Darhan Bilyalovtyng atalmysh ekspedisiyany qoldaghany ýshin Semey qalasynyng әkiminin-orynbasary Sadyrbaev Aydar Serikqazyúlyna, Semey qalasy Mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimining basshysy Nazerke Mauliytqyzy Aqqojinagha, Shәkәrim uniyversiytetining Basqarma Tóraghasy – Rektor Erdembekov Bauyrjan Amankeldiúlyna jәne Studentter ýiining mengerushileri Alimbekova Makysh Slyamkanqyzy men Toleukanov Aydos Abylghazyúlyna Alghys hattary tabystaldy.

«Ruhany janghyru» Jobalyq kensesi

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3224
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5279