Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 3225 0 pikir 26 Qarasha, 2012 saghat 05:39

Duman Byqay. Kerenau

Surette әngime avtory - Duman Byqay

(әngime)

Surette әngime avtory - Duman Byqay

(әngime)

Bizding aulanyng aldyndaghy әbden aqsónkesi shyqqan sәkide symgha qonghan torghayday tizilip bir top orystyng kempiri otyrady. Úzyn kósheni jyghyla qonghan ýiden qonys tapqanymyzgha jyl jarym uaqytty jana oraghanymen, osy aulanyng kempirlerine ýy jaldap túratyn bizding qonyrtóbel tirshiligimiz әjeptәuir azyq. Áudem jerden tóbem kóringen meni bar beyilimen búryla qaraghan bastar әiteuir jarylqamay qalghan emes. Jolay ýstime júghysa ketken kólgir sózding ýige ózimmen birge ilese kirerin bilem. Etsinisti bolyp qalghandyqtan shyghar, keyde janbyr jauyp, jel kóterilgende otyrghan oryndary oisyrap túrghanyn kórip, eriksiz elegiziysin. Mening janymda, kempirlerding salmaghynan әne-mine beli ýziluge shaq túrghan beldemshe oryndyq iyelerin izdep joqtaghan emes, kýnning kózi kóringesin-aq kýnúzyn tórt qabyrghada qamalyp otyrghan at tóbelindey azghantay toptyng atakәsipterimen qayta qauysharyn biledi ol. Ata kәsipteri keshede de ólmegen, býgin de ólmeytin, bәlkim mәngi ólmek emes - ósek. Áuel bastan-aq adamzatpen birge jasasyp, birge jasarghan, endi, mine, alty kempirding auzynda búrynghydan da zor aibyndy kýshke ainalghan aldamshy ermek. Aulanyng aldyndaghy qyldyryqtay qasqa joldy býiirley óter eki ayaqtylardyng tyqyrynan bastap, aidy sýigen aq saray, kýndi sýigen qyzyl saraydaghy altyn taqtyng syqyrynan qara jerde jorghalaghan qúrt qúmyrsqanyng qybyryna deyingi sybaghadan qúr qalmaydy. Qúlaq sarsytar qopsyma sózden jaratqan jer ana da jeriytin boluy kerek, әiteuir auada kólkip túrghan ósekti jelding kóterui tez. Sondayda qaybir jyly «Pavlodardy Kereku qylayyq, qalanyng qazaqy atauyn qaytarayyq» degen auzy dualy bir top azamattyng talap-aryzyn talaq etip, qala atauynyng ózgertiluine qarsy shyqqan tórinen kóri jaqyn orys kempirlerding ylanynan qorqyp, yghyna jyghylghan atqa minerlerding ersi qylyghy eriksiz eske týsedi. Er ýstinen auyp qalamyz ba dep qamyqty ma, dókeyler әiteuir «qasqyr da toq, qoy da amannyn» qamyn qylghan edi sol joly... 

Bir kýngi әngime tónirek túmshalanghanda baryp biraq tyiylady. Tizgin tartylyp, abajaday-abajaday alty kempir úiyghan ayaqtaryn qaruly qoldarymen bir-bir mytyp alady da, balpang basyp ýidi-ýige tarasady. Kýni boyyna mynq demegen mylqau sәkige de sondayda til bitip: «moynymnan qamyt týsti, endi kóz shyrymyn alamyn» deytindey kórinedi. Tórt kempirding basy toqaylasatyn oryndyq birinshi qabatta túratyn bizding pәterding dәl býiirinde bolghasyn ba, tang sibirlep atysymen-aq terezening týbinen estiletin kýnkil ýnge qúlaghymyz ýirengen. Búl sharshy toptyng arasynda da óz serkesi bar. Ortadaghy otty sol kóseydi. Áueli aitylar әngimeni shym-shymdap úrtynyng arasynan shygharady da, әlipting artyn baghady. Onyng minezine búrynnan qanyq, ózge nókerler әli auada qalqyp, nyghyzdala qoymaghan ósekti qaghyp alady da, әri qaray qamshy saldyrmay-aq qoyasyn aqtara jóneledi. Ángimening ózegi qoynau-qolatty qualay kele, osy aulanyng bir top túrghynyn óneshinen alady. Ósekti iydirip otyrghan kilegey kóz, shiykil sary kempir tiyanaq qayymy tómen, aulany at-qora kóretin kvartiranttardy qu tilmen qamshylay jónelgende, onsyzda auyr ashylatyn temir esikti keging ketkendey ondyrmay iyterip sen atyp shyghasyn. Basynnan baqayyna deyin barlap, aulagha shyqqanyng ýshin dәl bir aiypty bolghanynday adyraya qaraghan ala kózdermen baqaylasqyng kelmey, amanynnyng ayaghyn jútyp «zdrәsti» deysinde, tezirek tabanyndy jaltyratqyng kelip jorghalay jónelesin. Ala kózder sonda da qalmaydy, әudem jerge deyin jon arqandy ayazday qaryp shygharyp salady. 

Býgin toptyng serkesi kilegey kóz kempirding kirpigin kireuke jauypty. Kýndegi qalpyn qúzgha qúlatqan boluy kerek, qúrysqan qabaghyn jazghysy kelmey, oryndyqtyng ong jaqtauyna jartylay jantayghan kýiinde ýnsiz otyr. Al aulanyng arghy betindegi oqshau oryndyqty omyraulay qúshaqtaghan qalpynda qatqan da qalghan alqash Vanika ýshinshi týsin kóruge kóshipti. Osy tústan tang alakeuimde qonys tapqan túghyn, kýn tas tóbege kóterildi әli jauyrynyn jazghan joq. Arakidik bastyghyrylghanyn bildirtip ýielegen ógizdey bulygha ynyranyp qoyatyny bolmasa, auzy múrnynan shygha araqqa bókken auyr denesi yrghala qoymaydy. Balqaymaq úiqysyn taqtaydyng tegistigi de, jatyn orynnyng jaysyzdyghy da búzyp jarar týri joq. Búl baghanadan beri qabaghyna qyrau qatyp, qamyryghyp otyrghan kilegey kóz kempirding kenje úly. Úzyn kósheni qualay qonghan kóp qabatty túrghyn ýide ýsh birdey baspanasy bar kempirding tórt qúbylasy týgel bolar ma edi, osy jelbas úldar bolmaghanda. Aldynghy ekeuding túrpatynan әldeqashan týnilgen. Esi bar-au degen eng kishisin ótkende oqtaumen úryp, ondyrmay sabaghan. Sodan beri auzyn kilttep araqtan auasha jýrgen edi. Endi, mine, anttan attady. Azghynnyng aulagha kep jatyp alghanyn aitsanshy. «Svoloch...» dedi ishinen. Ásirese sóz saughan myna ashkózderding aldynda bet perdesi sypyrylyp qalghanyn oilasa ishi kýiedi. Kýnde ósekti bappen sauyrlaytyn ózi edi. Býgin auzyna qúm qúiylyp otyr. Búl tandayyn jibitpey túra almaytyn úldarynyng araq atty barsakelmes araldyng qaqpanyna týskenin moyyndaghysy kelmey, ýsh úldy kópke deyin kóshke qosugha tyrysty. Aldynghylardyng adam bolmasyn kórip, bar ýmitin osy sýt kenjesine artqan. Sol ýmit ýzilgen siyaqty... Sauyn siyr kvartiranttardan ay sayyn sypyryp alyp otyrghan jan qaltasyndaghy buaz әmiyanyn bappen sipap qoydy. Múnyng tynys alghanyna deyin andyp, qabaghyn qaqpaqyldap otyrghan ózindey sary tis, kebeje qaryn kempirlerge qarady da «jerding týbindegini biledi búlar» dedi ishinen. Búl bir basynda ýsh ýii bolghanmen, ýsh úldyng yryzdyghyn kóre almaghan kilegey kóz kempirding osy ómirge artar eng ýlken ókpesi edi.

«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019