Ayaghyna deyin aiqasqan týbinde jeniske jeterin Mataevtar oqighasy kórsetti. Studenttik qúrylys otryadyna komandir boldy. Bizder - 1 kurs studentteri týgelge juyq sol otryadqa jazylyp, jazdyng ýsh aiynda Narynqolda qúrylys saldyq. Árbirimiz kenesting 1200 somy mólsherinde jalaqy alyp, bir jyrghap qalghanbyz.

Qazaqqa qiyn zaman tughan 1986-88 jyldary Qaraghandy oblysynda qatarlasa enbek ettik. Sekeng eng bedeldi QazTAG tilshisi. Biz jastar gazetining tilshisi boldyq. Artymyzda andu baryn eskertip, saqtandyryp jýrdi.
Osynday qiqu onyng basyna 2016 jyly kýzde qayta oraldy. Sol jyldyng kókteminde biz Mataev túlghasy turaly telebaghdarlamagha týsiruge qúlshynghanbyz. "Qaynar-jan, qoya túr, bir mәseleler shyqty, solar birjaqty bolsyn" degen. Búl mәselening baqanday alty jylgha sozylaryn biz qaydan bileyik.

Býgin aqtalypty. Ózi de, úly Áset te. Tergeu dúrys jýrmegen depti. Ony barsha halyqtyng ishi sezetin. "Al tergeu dúrys jýrmey jatyr" dep jazugha oqtalghanymyzda, isti tergep jýrgen tergeushi "Mataev ainalasyndaghy jurnalisterdi ózin qorghaugha tartyp jatyr" dep baybalam salghan. Ong niyetimiz teriske shyghar dep tilimizdi tistegenbiz.

Jogharghy sottyng jeti sudiyadan túratyn qylmystyq ister jónindegi alqasy 2022 jylghy 19 shildede Seyitqazy men Áset Mataevtar eshqanday qylmystyq әreket jasaghan joq dep tújyrypty. Ári qylmystyq isti jýrgizgen organnyng zansyz әreketi kesirinen keltirilgen shyghyndy qayta toltyrugha haqyly depti. IYә, Almatynyng Furmanov danghylyndaghy qirap jatqan Últtyq baspasóz klubyn jóndettiruge bolady.

Mataevtar oqighasy - birneshe jaghynan erekshe. Aldymen - búl asqan qaysarlyq ýlgisi. Ózderining kinәsiz ekenin bilgendikten, "jazdyq-janyldyq" dep jalynbay, ayaghyna deyin shydady. Ekinshiden, búl sonau Rysqúl men Túrardan keyin әke men balanyng birge týrmede boluy. Ýshinshiden, patsha zamanyndaghy ozbyrlyqtyng Nazarbaev zamanynda qazaqqa qayta oraluy edi. Odan da arylyp jatqandaymyz.

Adaldyqtyng aq tuyn jelbiretken Mataevtar әuletine rizamyz.

Qaynar Oljay

Abai.kz