«Jýregimning týbine tereng boyla...»

Abay

(әdebiy-pәlsapalyq payymdaulardan ýzindi)

Abay shygharmalarynda mol kórinis tabatyn «jýrek» kategoriyasy eng әueli onyng dýnie tanymdyq týsiniginen, sonyng ishinde adam bolmysy turaly, onyng týpkilikti mәni jayyndaghy filosofiyalyq-tanymdyq, moralidyq-estetikalyq payymdarynan aiqyn kórinis tauyp, onan әri әdebiy-kórkem beyneleulermen, tildik ajarly aishyqtaularmen astasyp jatady. Dýnie jaratylysty tanyp biludegi ilki izdenister, filosofiyalyq kózqarastar, ghylymiy-teologiyalyq ústanymdar men úmtylystar negizinen eki týrli ólshemge iyek artady. Biri-aqyl men sanany joghary qoysa, ekinshileri-«jýrek» kategoriyasyn, yaghny mahabbat sýiispenshilik hәm izgilik (gumanizm) múrattardy algha shygharady.

«Jýregimning týbine tereng boyla...»

Abay

(әdebiy-pәlsapalyq payymdaulardan ýzindi)

Abay shygharmalarynda mol kórinis tabatyn «jýrek» kategoriyasy eng әueli onyng dýnie tanymdyq týsiniginen, sonyng ishinde adam bolmysy turaly, onyng týpkilikti mәni jayyndaghy filosofiyalyq-tanymdyq, moralidyq-estetikalyq payymdarynan aiqyn kórinis tauyp, onan әri әdebiy-kórkem beyneleulermen, tildik ajarly aishyqtaularmen astasyp jatady. Dýnie jaratylysty tanyp biludegi ilki izdenister, filosofiyalyq kózqarastar, ghylymiy-teologiyalyq ústanymdar men úmtylystar negizinen eki týrli ólshemge iyek artady. Biri-aqyl men sanany joghary qoysa, ekinshileri-«jýrek» kategoriyasyn, yaghny mahabbat sýiispenshilik hәm izgilik (gumanizm) múrattardy algha shygharady.

Abay-dýnie bolmystyng aqiqatyn «mahabbatpen» týsindirushiler qatarynda. Abay filosofiyasynyng ýsh taghany - «imanigýl ýsh  sýi». Ol-mahabbatpen jaratqan Allany sýi, ekinshisi - azamatty sýi, ýshinshisi - әdiletti sýi. Filosof Gh.Esim osy ýsh sýidi talday kele, alghashqysyn - paryz fiolosofiyasy, ekinshisin bauyrmaldyq filosofiyasy jәne әdilettik filosofiyasy dep jikteydi de, Abay aitqan jomarttyqtyng (jәuenmәrttilik) ýsh qazyghy - әdilettilik, shapaghattylyq jәne danalyq. Ádilettilik - adamnyng jaratyluynda bolsa, shapaghattylyq - adamnyng aq peyildiligining ólshemi, al, danalyq - aqyldylyqtyng jemisi bolmaq. Abay adamnyng negizgi ýsh qasiyetine ystyq qayratty, jyly jýrekti, núrly aqyldy jatqyzady. Osy ýsheuinde jaratushynyng adamgha bergen erekshe mәndi syi-siyapaty túrghanday. Biraq, «aurudy jaratqan qúday, auyrtqan ol emes» degendey, ystyq qayrattyn, jyly jýrektin, núrly aqyldyng iyesi bolmaq adamnyng ózine qatysty bolmaq. Adam óz bolmysyna ózi ýnilip, jaqsylyq pen jamandyqty ekshep, ylghap, qasiyetsizdikten óz boyyn, jýrek ainasyn taza ústauy shart eken. Managhy ýsh qasiyetke qarama-qayshy keletin, qayratsyzdyq (sóngen qayrat), salqyn jýrek, suyq aqyl oryn tepse dýniyening onbaytyny sol. Sóngen qayrattan-namyssyzdyq, jigersizdik, ynjyqtyq tuyndasa, salqyn jýrekten-pighylsyzdyq, nemqúraylylyq, ynsapsyzdyq, úyatsyzdyq, sýie bilmeushilik, múratsyzdyq, jany ashymastyq, meyirimsizdik, qayyrymsyzdyq balalap, suyq aqyldan-zúlymdyq, qatygezdilik, óshpendilik, kekshildik, ailakerlik, súmpayylylyq, súm súrqiyalyq bas kóteredi. Adamzatty mahabbatpen jaratqan Alla pendesine erik te bergen eken. Adam әlgi erkin  dúrys paydalana almasa ózining de ózgening de ómirine balta shappaq.

«Adam bop tuu Alladan, aqymaq bop ketu ózinnen» - degen osy bolsa kerek. Aristotelishe jaqsy isting de, jaman isting de basy búl-niyet, erik, ynta. Nening yqpalymen biz ol ne búl qaraketti jasasaq onny ynta deymiz. Yntanyng ýsh týri bolady eken. Olar: qúmar, qarqyn, qalau. Osynyng ózi jannyng tilegi, ansary. Al jan - izgilikting kózi.

Aristoteliding payymdauynsha eki jaqqa bólinedi-aqyl iyesine jәne aqyldan ada jaqqa. Aqylghy ie jaghyna aqyldylyq, kóregendilik, danalyq, ýiretu qabileti jәne taghy basqalar jatady. Aqyldan ada jaghy: qanaghat, әdildik, erlik jәne únamdy minez qúlyq týrleri. Onyng eskertuinshe  adamdy aqyly, estiligi ýshin jaqsy kórmeydi. Asyly adamdy aqyldan ada izgi qasiyetteri ýshin baghalap, jaqsy kórse jón. Úly oishyldyng pikirinshe naqty bir adamnyng aqyldan ada jaghy (bizdinshe jýrek isi) aqyldy jaghyna sәikes bolsa jәne saghan qyzmet etse dúrys bolmaq-dýr. Álgi Abaydyng «tolyq adam» degeni osy bolar. Jaratushynyng әrbir isi, qareketi әdiletke negizdelgen. Árbir aqiqatta әdilettilik bar. Al әdilettilikting negizinde, ózara ýilesimmen tәrtip, rettilik bar. Múny Pifagor «garmoniya» degen.

Adam bolmysyndaghy ózara ýilesimdilikti retteushi, Abaysha aitqanda ol-jýrek. On jetinshi qara sózinde әlgindegi «ystyq qayratty», «jyly jýrekti», «núrly aqyldy» ózara aitystary kelip, tóreshi ghylymgha mynanday uәji aitqyzady: «Sen ýsheuinning basyndy qospaq mening isim. Biraq sonda biyleushi, әmirshi jýrek bolsa jaraydy. Aqyl, sening qyryng kóp, jýrek senin  ol kóp qyryna jýrmeydi... Qayrat sening qaruyn  kóp, kýshing mol, sening de erkine jibermeydi. Osy ýsheuding basyndy qos, bәrin jýrekke biylet... Ýsheuing ala bolsan, men jýrekti jaqtadym. Qúdayshylyq sonda, qalpyndy saqta...»

Asyly Abaydyn, «et jýreksiz erinning aitpa sózin», «Alla degen sóz jenil, Allagha auyz jol emes, yntaly jýrek, shyn kónil, ózgesi haqqa qol emes» degenining mәnisinde «jýreginnen shyqpaghan sózdi aitpa, Jaratushy Allany, onyng hikmetin, múghjizasyn jýrekpen sezin»  degen baylauly oi, bayypty ústanym jatyr. «Til jýrekting aitqanyna kónse, jalghan shyqpaydy. Amaldyng tilin alsa jýrek úmyt qalady... Qazaqta adam balasy ghoy, kóbi aqylsyzdyghynan azbaydy, aqyldynyng sózin úghyp alarlyq jýrekte jiger, qayrat, baylaulylyqtyng joqtyghynan azady»-deydi taghy da hakim Abay.

Fethullah Gýlen «Ghalamnyng rahym núry Múhammed Payghambar sallalahu alәihy uәsәllәm» atty kitabynda bylay deydi: «Ibragim sózimen aitsaq «Syimaghan haq jer men kókke, sezildi qúpiya jýrekte» -dep, Jaratushymyzdyng ishtegi sezip biluimizdi qalady. Jýrek-әlemge  syimaghan haqtyng sәt sayyn ózin-ózi sezdiretin qazynasy. Kitaptar, dýniyetanym, aqyl-oylar, pәlsapa men bayandaular, jer men kóktegi barlyq jaratylys atauly Allahty qamty almas. Tek qana jýrek, az da bolsa, ony aityp týsindire alady. IYә, jýrekting qúndylyghy sonday-býginge deyin qúlaq ekesh qúlaqtyng ózi dәl sonyng jetkize alghanynday sózdi estigen emes. Olay bolsa adam balasy jýrekke tereng boylaugha qalaghanyn sonan izdeuge jәne Rabqa sheksiz berilip, oghan degen mahabbatymen birtútas bolyp ketuge tyrysuy kerek».

Úly aqyn Abay óleng tilinde adamnyng jan tebirenisin, kónil tolghanysyn, sezim nәziktigin, oy ótkirligin, minez qúbylmalylyghyn kórsetetin beyneli sózderding neshe týrin osy «jýrek» degen әri zattyq, әri abstraksiyalyq úghymdarmen astastyryp beredi. Mysaly, jýregim mening qyryq jamau, jýrekting jigi, jýrekting kózi, jýrekting oty, jýrekting aqyl suaty, jýrekte qayrat bolmasa, auru jýrek soghady, jýrek-teniz, jýrekke jyly tii, ystyq jýrek, sorly jýrek, jyly jýrek, yntaly jýrek, múz jýrek, asyl jýrek, asau jýrek, et jýrek, jas jýrek, yzaly jýrek, shoshynghan jýrek, it jýrek, súm órbigen jýrek, ýrpiygen jýrek, qapalanghan jýrek, ainymas jýrek, jaraly jýrek, sónip qalghan jýrek, mahabbat pen ghadauat maydandasqan jýrek.

Jýrek sózine baghynyshtylyq Allany, onyng hikmetin sýi-sufizm ilimine óte tәn. Islam din ilimindegi maghripat, tariqattyng úzaq joly jankeshtilikti, jannan keshushilikti, daghua taqualyqty talap etedi. Qoja Ahmet Yassauiydin  64 hikmetinde bylay deydi: «Tariqat-dýr tanyp bilse bәri de, Maghripat dýr qansa bilim nәrine, haqiqattyng jetpek sonda mәnine».  «Jaratqandy ynty-shynty janynmen sýi, adal jas bop sorghalar qanynmen sýi» -degendi de osy Qoja Ahmet rәsila etedi (65 hikmet).  Abay «auru jýrek soghady aqyryn jәi», «jýregim oibay soqpa endi», «qayran jýregim múz bolmay ma» -dep tolghansa, Qoja Ahmet «kózim-jas, kónilim-qayghy, janym-jalyn», «jaraqat jýregimdi sorlatpay ma?!» dep ah úrady. Al Qoja Hafiyz, «Qayran jýrek daua tappay dal bolar da qamyghar», «Mening býtin jan jýregim-sening ghajap janarynda, sening ghajap janarynnyng túrmyn týgel qamauynda», «Dos aqyly-ayna beyne kesesi ghoy Jәmshidtin», «O jýrekting әmirshisi, qyzyl sharap boydy aldy», «Jyluynnan jýregimning oty qayta janady», «Bir ózing dep ýlpildeydi keudemdegi búl jýrek» -dep ózining ghajayyp ghyzaldarynda jýrekke jýginedi. Álqissa, «jýrek ainasyn» kirletpey auyq-auyq juyp, tazartyp, adamdyq túlghasyn asqaqtattyq, kisilik beynesin payghambarlyq qalypqa negizdep, ainalasyna adamgershilik izgi núryn seuip ketken oily Abaydyn, qapaly Abaydyng hәm qajyghan Abaydyng bylayghy ómirdegi minez qyry da ózining tezige salyp tekserip tergeuimen, ózgertuimen, enbek qylyp tәrbiyeleuimen jasampazdyqtyng jarqyn ýlgisine ainalghan edi. Ony jaryqtyqtyng óz ólenderinen jәne balasy Túraghúldyng estelikterinen aiqyn angharugha bolady. Túraghúl әkesining mashyqtary turaly bylay deydi: «Úlghayghan sayyn әkemning ashuy azayyp, júmsaq tarta berdi, búl júmsartudy ózi enbek qylyp tapty. Men qandaylyq әdil sózben qarap jazayyn desem de, jasynda kәrli edi, janyn kýtkish, erterek shau tartyp erinshegirek tartty demesem, basqa min taba almadym, múny әkemdi maqtaymyn degenim emes, bar bilgenim-sezgenim osy-aq».

Dýbir dýniyening barlyghyn da, baylyghyn da, qyzyghyn da shyjyghyn da bir kisidey kórgen, bolys bolghan Abaydyn, by bolghan Abaydyn, arghy bergi dýniyening ghylymyn kózdep bar bilimdi hәm zor kisilikti boyyna jinaghan hakim Abaydyn, «yzaly jýrek, doly qolmen» jyr kestelegen aqyn Abaydyng qiyanatshyl dýniyeden jýregi qyryq jamau bolyp, «qor boldy janym» dep kýizelip, kýnirenip, tausylyp, týgesilip, baz keship ketkeni ne? Sirә ózi aitqanday «oyly adamgha qyzyq joq búl jalghanda».

Jýrek ainasy?! Uaqyt pen mezgilding bederi beynelenip týsetin Abaydyng jýrek ainasynda rahmany núr men adamgershiliktin, izgi mahabbat pen kisiliktin  aiqyn beynesi biyiktey kórinip, keler bir uaqyttarda zor danyshpandyq túlghagha ainalatynyn bәlkim ózi bilgen de shyghar.

«Ibrahim myrzanyng túraghy qazaq ishi bolghandyqtan, qadiri azyraq bilindi. Olay bolmaghanda danyshpan, hakim, filosof kisi edi. Qor elde tudy da, qorlyqpen ótti»-deydi Shәkәrim ózek jardy ókinishpen. «Jýregimning týbine tereng boyla» -búl hakim Abaydyng óz zamanyna, keyingi úrpaqqa aitqan jýrek sózinin, jan syrynyng týiini ispettes.

«Abai.kz»