Biylikting synshysy bolsam da, oghan bir aqyl aitayyn (óitkeni memleket – ortaq, bitke ókpelep, tonymyzdy órtemeyik: memleket qyzmetining jaqsaruyn barshamyz da qalaymyz).

Ángimening mәnisi mynada.

Qazir, Qúdaygha shýkir, Internet, әleumettik jeliler men messendjerlerding arqasynda birshama sóz bostandyghy bar. Ondaghy avtorlargha eshqanday senzura joq. Áriyne, feyk pen hayp ta joq emes, jeke basqa tiyisu, aqparattyq qoqan-loqqy jasau da boy kórestip qalady. Ony sóz bostandyghynyng qalyptasuy kezenining «kóbigi» dep qabyldayyq, kókiregi oyau, kózi ashyq auditoriya shyndyq pen ótirikti elep-eksheytin dengeyge jetip qaldy.

Osynau aqparattyq aghynnyng basty taqyryptarynyng deni – jer-jerde oryn alyp jatqan kemshilikter desek, artyq bolmas.

Mәselen, shúrq-shúrq tesik joldar, dýkenderdegi tauarlardyng uday baghasy, qant tapshylyghy, basqa da, ekonomikanyng auyr halde ekenin aighaqtatyn ashy aqparat.

Biraq oghan kim naqty jauap berip jatyr?!

Operativti týrdegi әri naqty reaksiya joq! Qazirgi lauazymdy shendiler júmghan auzyn ashpaydy, qúddy bir okopqa tyghylyp qalghan oqaly shekpendiler sekildi!

Jauap berile qalsa, memlekettik organdar kóbinese ózine ynghayly jayttargha qatysty ghana pikir bildiredi.

Ár týrli dengeydegi baspasóz konferensiyalary men brifingter de kóp jaghdaydy formalidy týrde ótedi. Eng bastysy – ashyqtyq pen operativtilik joq. Meninshe, sol brifingterding bәrin últtyq telearnalardan tikeley efirde kórsetu kerek. Jәne de kez kelgen BAQ jәne azamat Internet arqyly kókeyindegi kez kelgen súraghyn qoyyp, oghan tatymdy jauap ala alatynday jaghday jasaluy tiyis! Sonda ghana onday brifingterding tiyimdiligi bolady! Áytpese, onyng bәrin júrt arnayy qoyylghan spektakli retinde qabyldaydy.

Bir sózben aitqanda, biylikke qatysty syn jalpy emes, jalqy bolyp, әrbir saualgha ne syny pikirge sol ýshin jauapty organ ne túlgha jauap berui kerek. Sonda, tiyse terekke, tiymese terekke degen әdetten da qútylamyz.

Mәselening bir strategiyalyq sipattaghy astary bar.

Bayqaysyz ba, respublikalyq, salalyq, oblystyq, qalalyq, audandyq dengeydegi naqty faktige naqty jauapty sheneunikterding ýnsiz qaluy ol synnyng joghary jaqqa, preziydentke tikeley baghyttaluyna әkep jatyr.

Odan asyp, preziydentke ghana emes, osy problemalardy sheshe almaghan, azamattardyng pikirine qúlaq aspaghan tútas memleketke degen jekkórinishti sezim tughyzuda. Qúqyqtyq, sayasy jәne moralidyq nigilizm osyndayda tuyndamay ma?!

Eng bastysy, óz memleketine senbegen qoghamnyng bolashaghy bar ma?!

Sol sebepti dәl qazirgi tanda ózin «estiytin» dep ataghan memleket qazirgi aqparat maydanynan tys qala almaydy. Tys qaldy ma – onyng arty tarihy túiyq! Qandy Qantardyng qaytalanuy!

Áriyne, el basqaryp otyrghan basty túlgha retinde preziydent te ózining qyzmetine qatysty syny aqparatqa der kezinde jauap berip otyrsa, núr ýstine núr. Mәselen, óz qabyldaghan sheshimder men ózi tikeley taghayyndaghan sheneunikterge qatysty ótkir saualdargha, biylik organdaryndaghy jemqorlyq faktilerine ózi jauap berip otyrsa, biraz qauesettin, feyk pen hayptyng basyna su qúiylar edi. Eng bastysy, sonday ong niyetti kórip, el de riza bolar edi.

Bir sózben aitsaq, qazir biylikte otyryp, saulaghan saualdardy elemey, okopta otyryp qalu – qogham men memleket túraqtylyghy ýshin óte-móte qauipti ýrdis!

Áriyne, mәselening qúqyqtyq jaghy da bar. Erterekte BAQ-ta jariyalanghan syny materialgha tiyisti memlekettik organdar jauap beruge mindetti edi. Qazirgi zandarda onday talap joq.

IYә, barlyq mekeme barlyq BAQ-ta, Internet pen әleumettik jeliler men messendjerlerde jariyalanghan barlyq syny pikirge der kezinde jauap әzirleui onay sharua emes, ol ýshin tiyisti uaqyt әri qosymsha kýsh, basqa da resurstar kerek bolar. Biraq, ol, meninshe, uaqytsha qiyndyq, uaqyt óte, ony da enseruge bolady. Memlekettik qyzmet sapasy jaqsarghan sayyn әri әr saualgha naqty jauap berilgen sayyn syny pikir seli de tolastar,  narazy kónil-kýy de óz sabasyna týser.

Aytpaqshy, ókimettik mekemelerge joldanghan saualdardy, sonyng ishinde, biyliktegi bylyq-shylyqtargha, jeke adamdardyng moralidyq kelbetine qatysty faktilerdi tirkeu ol aqparattyng anonimdi bolmauyn qajet etedi. Óitkeni әrbir súraq ne hattyng artynda adresaty túrady. Múnyng ózi naqty basshylargha qatysty el ishin kezip jýrgen nebir ósek-ayang men jalghan aqparatqa myqty tosqauyl bolar edi. Biraz feyk pen heytten arylar edik.

Búl oiym qalay, «estiytin jәne estigenine jauap beretin» memlekette ómir sýrgisi keletin aghayyn?

Ámirjan Qosan

Abai.kz