Bay dese, jyldar boyy sanamyzgha sinip qalghan qanaushy, dýniyeqonyz, ainalasyna meyirimi joq nadan adamdar kóz aldymyzgha elesteydi.Búl kenestik dýniyetanymnyng jemisi.Jer qayystyrghan jylqysy, beldi basqan qoyy, dalagha syimaghan iri-qarasy bar auqatty baylar ótipti qazaqta. Bayyrghy baylar shyn mәninde qanday bolghan? Osy saual tónireginde «Alash» tarihiy-zertteu ortalyghynyng preziydenti Qayrolla Ghabjәlelov, mәdeniyet qayratkeri, aqyn Qajytay Iliyasov, tarih ghylymdarynyng doktory, professor Ahmet Toqtabay, mәdeniyet qayratkeri, ónertanushy Júmabay Esekeev, Sh.Uәlihanov atyndaghy tarih jәne etnologiya institutynyng qyzmetkeri Rashid Orazovtar oy qozghady.

«Bay» - «bogatyi» emes

Bay dese, jyldar boyy sanamyzgha sinip qalghan qanaushy, dýniyeqonyz, ainalasyna meyirimi joq nadan adamdar kóz aldymyzgha elesteydi.Búl kenestik dýniyetanymnyng jemisi.Jer qayystyrghan jylqysy, beldi basqan qoyy, dalagha syimaghan iri-qarasy bar auqatty baylar ótipti qazaqta. Bayyrghy baylar shyn mәninde qanday bolghan? Osy saual tónireginde «Alash» tarihiy-zertteu ortalyghynyng preziydenti Qayrolla Ghabjәlelov, mәdeniyet qayratkeri, aqyn Qajytay Iliyasov, tarih ghylymdarynyng doktory, professor Ahmet Toqtabay, mәdeniyet qayratkeri, ónertanushy Júmabay Esekeev, Sh.Uәlihanov atyndaghy tarih jәne etnologiya institutynyng qyzmetkeri Rashid Orazovtar oy qozghady.

«Bay» - «bogatyi» emes

Babalarymyz ejelden-aq ruhany baylyqty, erkindik pen erlikti materialdyq baylyqtan joghary qoyghan. Sondyqtan «malym - janymnyng sadaghasy, janym - arymnyng sadaghasy» degendi ómirine ózek etken olar sarandyqty serik qylmaghan. Kerisinshe, jomarttyq jasap, barsha júrt iygiligine jaraytyn is tyndyrsa ghana bay atanyp, elge tanylghan. Kóptegen qazaq baylary úly dala tósinde óz dәuletimen medrese, meshit salghyzyp, ústaz ústap, bala oqytqan. Qazaqtyng eng alghashqy gazet-jurnal, kitaptarynyng shyghuyna demeushilik kórsetken. Týrli kәsip kózderin ashyp, óndeu salasyn óristetken. «Bay» degen úghym ózge halyqtyng «dәuletti» degen maghynasymen sәikes kelmeydi.
Qayrolla GhABJÁLELOV: Bay degen sózdi estigende, әrkimge әr týrli oy keledi. Búrynghy kezdegi baylardy Kenes ýkimeti bizderge sonshalyqty jeksúryn, jaghymsyz beynede týsindirip keldi. Sanamyzgha solay sinirip jiberdi.
Biraq, bәri de kerisinshe edi. Sol kezdegi baylar sol auyldyng tynys-tirshiligin alystan sezgen. Kimge qanday qalyndyq alyp beru kerek, kimge qansha mal ýlestiru kerek ekendigine deyin jaqsy bilgen. Dýniyeni ondy-soldy shashpaghan. Qadir-qasiyetin baghalaghan. Ol kezdegi baylar kópir saldy, jol saldy. Artynda qaraqúrym halyqtyng túrghanyn anyq bildi.
Qajytay ILIYaSOV: Keyde olardyng ishinde qatal baylar da bolghan. Biraq bәrining birdey kirpigine múz qatpaghan. Qazaq qoy, kisiligi bar. 500, 1000 ýige deyin bir baydan bolghan. Qarapayym qarasha baydyng malyn baghyp, otynyn shauyp, sharuasyn istep jýredi. Al bay óz ruynyng nemese ózge rudan jaldap alghan kisilerining ghana qyzmetine qarap, jalshysyn ayaqtandyryp, jeke jaghdayyna jan-jaqty qarasqan. Tipti keyde sol baydyng әlpeshtep otyrghan qyzyn alyp qashyp, ketetin epti jylqyshylar da boldy ghoy.
Ahmet TOQTABAY: 1840 jyly Bronevskiy degen general qazaq jerin zerttegen. Ol qazaq tilin keremet bilgen. «Qazaqtyng «bay» degen úghymy orystyng «bogatyi» degen sózining balamasy emes. Bay bolu ýshin ataghynan at ýrketin ýlken túlgha bolu kerek. Materialdyq iygilikterge iyelik etumen birge, aqyl-oyy tolysqan adam boluy kerek», - deydi Bronevskiy.

«Bermese de bay jaqsy»

«Jemese de may jaqsy, bermese de bay jaqsy» degen sóz sol zamandaghy baylargha qaratyp aitylsa kerek. Qoly ashyq, jomart jandar malyn qansha júmsasa da, ornyn oisyratpay, esesine, elding rizashylyghyna bólenip, mereyi tasyp otyrghan. Osy rette el esinde, tarih paraqtarynda aty qalghan qazaq dalasynyng biraz dәuletti túlghalarynyng atyn atap ketudi jón kórdik. Baytaq dalamyzdyng әr aimaghynda kezdesken múnday baquatty baylardyng baylyghy kóbine malmen ólshengeni belgili.
Júmabay ESEKEEV: Men ózim Ayyrtaudykimin. Biz jaqta Toqsanbay degen, Sasyqtyng Toqsanbayy deytin baydy qariyalar auzynan tastamay aityp otyratyn. Ýiir-ýiir jylqy, otar-otar qoyy bolghan desedi. Biraq ózi sonyng sanyn bilmeydi eken.
Kókshetaudyng arghy jaghynda, Qyzylaghash degen jerge jaqyn aimaqta Sýtemgen degen bay bolghan. Onyng da baylyghynda esep bolmaghan deydi.
Ahmet TOQTABAY: Shyghys Týrkistanda, myna Qytay elinde Baspay Sholaqúly degen bay bolghan. Ol 60 myng qoy, 300 myng jylqy, 1000 iri qara bitken erekshe bay. Sol kisi 30 shaqty adamdy ózining qarjysyna ýilendiripti. Ol otyz adamnyng ishinde qytay da, dúnghan da, úighyr da, sart ta bar, tipti orys ta kezdesedi. Osydan keyin әlgilerding bәri Baspaydyng qúrmetine qazaqsha sóilegen eken.
Biz aityp otyrghan Baspay Sholaqúly óz zamanynyng eng yqpaldy túlghasy bolghany el auzynda. Sonshama dәuletti el paydasyna jaratudy maqsat etken bay ýlken ózenderge kópir saldyrypty, birneshe ken oryndary bolghan eken. Qazirgi tanda Qytay jerinde «Baspay túqymy» dep atalatyn qoydyng eki milliony bar deydi. Sirә, «Batyr bolsang jaugha nayzang tiysin, Bay bolsang halqyna paydang tiysin» degen tәlimdi sózdi sol zamannyng baylary sanasyna myqtap sinirse kerek. Al Baspaydyng AQSh ekspansiyasyna qarsy korey halqyna qoldau kórsetkende, úshaq satyp alyp bergeni әli kýnge anyz. Tipti onyng halyq ýshin qyzmet etkenine el auzynda jýrgen mynaday әngimeler de kuә.
Qajytay ILIYaSOV: Shәueshekte kóshe aralatyp tarantas arbalardy jiberedi eken. Qay jerde qolyn jayyp túrghan qayyrshy bar, sony әlgi arbagha salyp, Basbaydyng qorasyna alyp keledi.Tamaghyn berip, etin asyp, sorpa suyn ishkizip, monshasyna týsirip, dorbasyna týgel aqsha toltyryp jiberedi eken. Basbay baydyng darqandyghy sonday, «qaltanda baqyr tiynyng bolmasa, qymsynba, ózimnen kelip súra» dep aitatyn kórinedi.
Bay-baghlandardyng bedeli kóbine mektep, medrese, meshit salsa, oqu-bilimge kónil bólse, asqaqtaytyn bolghan. Zaman kóshinen qalmay, halyq aghartu isine den qoyghan baylar әr ónirde kezdesedi. Jetisu jerindegi ataqty «Mamaniya» mektebining negizin qalaghan Mamannyng Túrysbegi de dәuleti jannan asqan baquatty bay bolypty. Al shyghys ónirde Qatonqaraghay aimaghynda Erejep bolystyng saldyrghan mektebi talay qazaq qaragózin bilim nәrimen susyndatyp, el iygiligine qyzmet istepti.
Ahmet TOQTABAY: Erejep Bolys Oralhan Bókeyding tughan jeri - Qatonqaraghay audanynda ýlken mektep saldyrdy ghoy. Al osy mektepke týgeldey baylardyng aqshasy júmsalghan. Yaghny mektepting qúral-jabdyghynan bastap, múghalimine deyin baylar tauyp berip, qamtamasyz etken.
Qajytay ILIYaSOV: Maman Túrysbek «Mamaniya» mektebin salghan. Odan búryn Medeu Púsyrmanov ta iri mektep salugha múryndyq bolghan. Al Mamannyng mektebi odan búryn ashylghan, әri ýlken mektep.12 synypty, 12-13 múghalim ústaghan. Solardyng jalaqysy, býkil tauqymeti, jatyn orny, azyghy týgel Túrysbek baydyng moynynda. Óitkeni, Qytaygha jylyna 300 myng boydaq qoy ótkizedi eken.
Halyqtyng qazynasy, elding qúty bolghan baylar qalamgerlerding shygharmasyna da arqau bolghan. Atap aitsaq, arqa ónirining auqattylary atanghan Núrmaghambet baydyn, Erden baydyn, Sýtemgen baydyng dәuletin qazirgi ólshemmen esepteu qiyn. Erden men Túrsyn baylarda 20 mynnan jylqy bolypty. Bir ghana Núrmaghambetting dәuletin әkesi Saghynaygha jasaghan asynan kóruge bolady. Sәken Seyfullinning «Tar jol, tayghaq keshuinde» Saghynaydyng dәuleti sóz bolady. Iliyas Esenberlinning «Qúlager» poemasynda, Sәken Jýnisovting «Aqan serisinde» atalghan astyng auqymy men oghan ketken as ta tók baylyq suretteledi.
Júmabay ESEKEEV: Núrmaghambet, «Pang Núrmaghambet» bolys bolghan. Ýlken bolysty basqarghan. Pang Núrmaghambetting әkesi - Saghynay. Saghynaydyng jomarttyghy nemese sarandyq jaghyn aita almaymyn. Estuimshe, onyng ondayy joq.
Tipti key derekterde: «Ýndi jerinde boy kótergen Tәj Mahal kesenesine júmsalghan qarjydan Saghynaydyng asyna júmsalghan dýnie asyp ketedi», - delinedi. Qazaq dalasynyng dәuletin suretteytin múnday as jer-jerde bolyp otyrghan. Saghynaydyng asy 1886 jyly ótipti. Ol asqa 500 aq ýy tigilip, 500 búhar kilem ilindi. 5 tonna shay әkelinip, jana ydys-ayaqtar Tashkent pen Qazan qalalarynan alyndy.10 myng kórpe-jastyq, qonaqtardy syilaugha 500 búhar shapany әkelinip, Sibirden 500 baghaly ang terisi alyndy. 20 myng qoy, 100 jylqy soyyldy. Al bertin kele, HH ghasyrdyng basynda, Jetisu jerinde de Qabanbaydyng úrpaghy Sýleymenge ýlken as berilipti. Osy asta qazaq әdebiyetin damytugha qazaq baylarynyng tarapynan ýlken qadam jasalady.
Ahmet TOQTABAY: 1904 jyly Qabanbaydyng úrpaghy Sýleymenning asy ótken. Sol asta Iliyas Jansýgirovting bәigege shapqanyn bilemiz. Sol asta qazaqtyn, sonyng ishinde Jetisudyng baylary mektep, meshit salu mәselesin kóterip, aqyn-jazushylar romanyna bәige jariyalap, aqsha tikken.
Qajytay ILIYaSOV: Elimizde óndiris isin alghashqy óristetkenderding biri - ataqty bay Qarajan Ýkibaev. Qant qyzylshasyn óndeytin zauyt pen suelektr stansasyn salu - Qarajan sekildi alpauyttyng enbegi. Marqakólden aghyp shyghatyn jalghyz ghana Qaljyr sekildi aryndy tau ózeninde su elektr stansasyn salu iydeyasy da osy Qarajan baydan shyqqan eken. Búl shamamen 1909 jyldar bolsa kerek. Qarajan teren-tereng shatqaldardyn, bir jaghynan, ekinshi jaghyna, tezdetip shyghu ýshin mólsheri 200 metr biyiktikte temir trostan aspaly kópir salghyzady. Sol kópirding júrnaghy әli de bar. Mynghyrghan malyn bay Ertis ózenining eki jaghalauynan salghan qos qasaphanasynda soyghyzghan. Osy eki qasaphanada jylyna iri qarasy men qoyy aralas barlyghy 1,5 million mal soyylghan eken. Qarajannyng qos qasaphanasynda kemi bes jýz qazaq mal songmen shúghyldanypty degen derek bar.
Ken-baytaq qazaq dalasyna kenes ókimeti ornaghannan keyin baylardyng da kýni batyp, júldyzy sóndi. Goloshekinning zúlym sayasaty baylardy tap retinde joydy kózdegeni belgili. 1928 jyly 27 tamyzda baylardy tәrkileu turaly qauly shyghady. Múraghat derekterinde saqtalghan mәlimet boyynsha 244 iri baydyng mal-mýlki tartyp alynghan eken. Al qanshamasy shekara asyp ketti.
Rashid ORAZOV: 1928 jyly 27 tamyzda «Baylardy tәrkileu jóninde» qauly shyghardy. Osy qújattargha qarap otyrsaq, qazaq baylarynyng kóbining jer audaruyna, kórshiles memleketterge ketuine әkep soqtyrdy. Myna Kegen audanynyng ózinen 130-day adamnyng tizimin kórdim.
Al Kenes ýkimetine mal-mýlkin ótkizip, aidauyna kónip, aitqanymen jýrgen bay-baghlandar shen-shekpen alyp, lauazymdy qyzmet te atqardy. Onday baquatty jandar patsha zamanynda da bolghan. Shynghys súltan men Qúnanbay qajylar el basqarumen qatar, orys úlyqtaryna da jaghynudy jón kórgen. Shynghystyng mynghyrghan maly bolmasa, Qúnanbaydyng kól-kósir baylyghy bolmasa, Shoqanday, Abayday arystar qalyptasar ma edi?! Alla bergen daryndy damytyp, bilim jinauda әke dәuleti kóp qyzmet atqarghany talas tudyrmasy anyq. Alayda kenes zamanynda baydyng aty da kirledi, qyzmetine de, ataq-abyroyyna da núqsan kelip, búrynghy bet-beynesinen aiyryldy. Baygha degen kózqaras osy kezden bastap ózgerse kerek, әste.
Ahmet TOQTABAY: Qazaqstan Reseyge qosylghannan keyin qara basynyng qamyn kýitteytin, tek ózining tuysyn, otbasyn oilaytyn baylar shyqty. Búlardy qazaq «bay» dep eseptemegen. «Shyq bermes Shyghaybay», «Qarynbay» degen siyaqty týrli sózdermen kelemejdegen. Sondyqtan qazaqtyng kóshpendi qoghamyndaghy baylardyng funksiyasy mýlde bólek.
Qolda bar derekter boyynsha, Adaydyng bir bayynda 70 myng jylqy bolypty. Aqqoshqar Saydaly bir kólden 40 myng jylqy suarypty. Arqadaghy Azynabaygha - 17 myn, Kereydegi Mәtige - 12 myn, Núradaghy Sapaqqa - 18 myn, Aqtaylaqqa 18 myng jylqy bitipti. Múnyng syrtynda «olardyng birneshe otar qoylary jerding betin jauyp jatypty» degen mәlimetterdi osy kýnge deyin qaghaz betterinen tabugha bolady. Áttegen-ay, qanau men tonaudy qúp kórgen Kenes imperiyasy osynday qazaq baylaryn tonap-talamay, olardyng malyn tәrkilemegende, jaghday mýldem basqasha bolar edi. Qazaqtar ashtan qyrylmay, Qazaqstan bay memleketke ainalar edi. Alayda baylar tәrkilenip, jer qayysqan qazaqtyng tórt týlik maly talan-tarajgha salynyp, halyq ashtyqtan qyryldy. Al qazirgi qoghamymyz da auqatty baylargha kende emes. Olardyng boyynda dala dәulettilerining darqandyghy kezdesedi me?

Qazirgi qaltalylar

Qayrolla GhABJÁLELOV: «Pәlenshening jeke qorynda 7 milliardy, týgenshede 6 milliard bar eken» degendi BAQ-tan estip, kórip jatamyz. Al myna onkologiyalyq auruhanagha barsan, kezekte túrghan adam qanshama... Ota jasatugha aqshasy joq. Sodan song oqu oryndarynda qol qysqalyqtan qazaqtyng talantty balasy oqy almay, «auzy qisyq bolsa da, bay balasy sóilesinnin» kebin kiyip jýr. Auyldan kelgen órimdey-órimdey úl-qyzdardyng júmys taba almay, teris jolgha týsip ketui de, qoghamdaghy kelensiz qúbylystyng barlyghy bizderding býgingi baylargha ýlken syn.
Rashid ORAZOV: Qazirgi baylar men búrynghy baylardyng aiyrmashylyghyna toqtalsaq. Ásirese, ghylym salasyna kelgende, qazirgi baylar kirpidey jiyryla qalady. Atyn shygharu ýshin, shetelding qay-qaydaghy әnshilerine milliondap aqshasyn shashady. Ásirese, múraghat qorlaryn әkeluge kómektesse, ózderining de tarihta esimderi qalar edi.
Ahmet TOQTABAY: Qazirgi baylar, jana qazaqtar búrynghy baylardyng salt-dәstýri, olardyng salyp ketken sara jolynan beymaghlúm. Tek óz qamyn oilaydy. Bir nәrsege qol úshyn soza qalsa, sony aiday әlemge jariya qylyp, azannan keshke deyin jarnamalap, tittey isin maqtan tútady. Al búrynghy baylar ony maqtan tútpaghan. IYgi isti manyzdy mindetindey sanaghan.
Áriyne, qazirgi zaman alpauyttary qayyrymdylyqtan shet qalyp jatyr dep aitudan aulaqpyz. Atymtay jomarttar býgingi kýnde de kezdesedi. Alayda olardyng qarasy neken-sayaq. Qazirgi myrzalargha Medeu baydyng mәrttigi, Baspaydyng jomarttyghy, Qarajannyng qayyrymdylyghy jetpey túrghanday. Ásirese, últtyq qúndylyqtardy nasihattau men ruhany baylyqty kóbeytude qazaq qaltalylary ayanbasa eken deymiz.
Býgingi biz aitqan baylar baytaq dalany malymen jaylaghan dәulettilerding bir parasy.Tútastay bir elding әleuetin kórsetetin múnday baquatty jandardyng esimi el esinde qalmay, tarih betterinde kómeskilenip ketkenderi qanshama. Al býgingi bay búrynghy baydan sabaq alyp, «baylyq bir júttyq» ekenin eskerse, qoghamda tepe-tendik ornar ma edi?!.

Jaras Niyazbek

"Jas qazaq" gazeti