Jas bala anadan tughanda eki týrli minezben tuady: bireui - ishsem, jesem, úiqtasam dep túrady. Búlar - tәnning qúmary, búlar bolmasa, tәn jangha qonaq ýy bola almaydy. Hәm ózi óspeydi, quat tappaydy. Bireui - bilsem eken demeklik. Ne kórse soghan talpynyp, jaltyr-júltyr etken bolsa, oghan qyzyghyp, auzyna salyp, dәmin tatyp qarap, tamaghyna, betine basyp qarap, syrnay-kerney bolsa, dauysyna úmtylyp, onan erjetinkiregende it ýrse de, mal shulasa da, bireu kýlse de, bireu jylasa da túra jýgirip, «ol nemene?», «búl nemene?» dep, «ol nege ýitedi?» dep, «búl nege býitedi?» dep, kózi kórgen, qúlaghy estigenning bәrin súrap, tynyshtyq kórmeydi. Múnyng bәri - jan qúmary, bilsem eken, kórsem eken, ýirensem eken degen.

Dýniyening kóringen hәm kórinbegen syryn týgeldep, eng bolmasa denelep bilmese, adamdyqpen orny bolmaydy. Ony bilmegen son, ol jan adam jany bolmay, hayuan jany bolady. Ázelde qúday taghala hayuannyng janynan adamnyng janyn iri jaratqan, sol әserin kórsetip jaratqany. Sol quat jetpegen, my tolmaghan essiz bala kýndegi «búl nemene, ol nemene?» dep, bir nәrseni súrap bilsem eken degende, úiqy, tamaq ta esimizden shyghyp ketetúghyn qúmarymyzdy, erjetken son, aqyl kirgende, ornyn tauyp izdenip, kisisin tauyp súranyp, ghylym tapqandardyng jolyna nege salmaydy ekemiz?

Jas bala anadan tughanda eki týrli minezben tuady: bireui - ishsem, jesem, úiqtasam dep túrady. Búlar - tәnning qúmary, búlar bolmasa, tәn jangha qonaq ýy bola almaydy. Hәm ózi óspeydi, quat tappaydy. Bireui - bilsem eken demeklik. Ne kórse soghan talpynyp, jaltyr-júltyr etken bolsa, oghan qyzyghyp, auzyna salyp, dәmin tatyp qarap, tamaghyna, betine basyp qarap, syrnay-kerney bolsa, dauysyna úmtylyp, onan erjetinkiregende it ýrse de, mal shulasa da, bireu kýlse de, bireu jylasa da túra jýgirip, «ol nemene?», «búl nemene?» dep, «ol nege ýitedi?» dep, «búl nege býitedi?» dep, kózi kórgen, qúlaghy estigenning bәrin súrap, tynyshtyq kórmeydi. Múnyng bәri - jan qúmary, bilsem eken, kórsem eken, ýirensem eken degen.

Dýniyening kóringen hәm kórinbegen syryn týgeldep, eng bolmasa denelep bilmese, adamdyqpen orny bolmaydy. Ony bilmegen son, ol jan adam jany bolmay, hayuan jany bolady. Ázelde qúday taghala hayuannyng janynan adamnyng janyn iri jaratqan, sol әserin kórsetip jaratqany. Sol quat jetpegen, my tolmaghan essiz bala kýndegi «búl nemene, ol nemene?» dep, bir nәrseni súrap bilsem eken degende, úiqy, tamaq ta esimizden shyghyp ketetúghyn qúmarymyzdy, erjetken son, aqyl kirgende, ornyn tauyp izdenip, kisisin tauyp súranyp, ghylym tapqandardyng jolyna nege salmaydy ekemiz?

Sol óristetip, órisimizdi úzartyp, qúmarlanyp jighan qazynamyzdy kóbeytsek kerek, búl jannyng tamaghy edi. Tәnnen jan artyq edi, tәndi jangha bas úrghyzsa kerek edi. Joq, biz olay qylmadyq, úzaqtay shulap, qarghaday barqyldap, auyldaghy boqtyqtan úzamadyq. Jan bizdi jas kýnimizde biylep jýr eken. Erjetken son, kýsh engen son, oghan biyletpedik. Jandy tәnge bas úrghyzdyq, eshnәrsege kónilmenen qaramadyq, kózben de jaqsy qaramadyq, kónil aityp túrsa, senbedik. Kózben kórgen nәrsening de syrtyn kórgenge-aq toydyq. Syryn qalay bolady dep kónilge salmadyq, ony bilmegen kisining nesi ketipti deymiz. Bireu ketkenin aitsa da, úqpaymyz. Bireu aqyl aitsa: «Oy, tәniri-ay, kimnen kim artyq deysin!» - deymiz, artyghyn bilmeymiz, aityp túrsa úqpaymyz.

Kókirekte sәule joq, kónilde senim joq. Qúr kózbenen kórgen bizding hayuan maldan nemiz artyq? Qayta, bala kýnimizde jaqsy ekenbiz. Bilsek te, bilmesek te, bilsek eken degen adamnyng balasy ekenbiz. Endi osy kýnde hayuannan da jamanbyz. Hayuan bilmeydi, bilemin dep talaspaydy. Biz týk bilmeymiz, biz de bilemiz dep nadandyghymyzdy bilimdilikke bermey talasqanda, óler-tirilerimizdi bilmey, kýre tamyrymyzdy adyraytyp ketemiz.