Túrsyn Júrtbay. Tipti men de Maghjannyng soghys ayaqtalghan song da tiri ekenine sendim… (jalghasy)
4.
Álihan Bókeyhanovtyng aralasuymen Maghjan bir ret túzaqtan qútyldy. Jary Zyliha Júmabaevanyng esteligine jýginsek: Álihan Bókeyhanov Maghjannyng zayyby Zylihagha aryz jazyp berip, ony M.Gorikiyge jәne onyng әieli, Qyzyl krest qoghamynyng tórayymy, aktrisa Ekaterina Pavlovna Peshkovagha jolyqtyrghan. Týrli mekemelerge kirgizgen. Qarjylay kómek kórsetip, keshirim jasaluyna dәnekerlik etken. Gýlnar Mirjaqypqyzy Dulatova ol turaly:
«(týrmedegiler)... 1922 jyldan beri Mәskeude «jipsiz baylanyp», esh jaqqa shyghugha rúqsaty bolmaghan, sondyqtan adresi belgili Álihan arqyly kimning qayda jýrgenin bilip, ózara baylanys jasap, hat alysa bastaydy. Eshkimnen seskenbeytin er jýrek Álihan oqta-tekte Butyrkagha baryp, tútqyndargha auqat jetkizip túrghan. Ahmet, Maghjandardyng qyzyl kres mengerushisi Ekaterina Pavlovna Peshkovagha jii jazghan aryzdaryn qadaghalap, nәtiyjesi tezirek boluy ýshin Peshkovagha jii baryp, kómek kórsetuin ótinedi. Kóp úzamay aryzdary boyynsha eki arysymyzgha jenildik jasap, bergen ýkim merzimin qysqartyp, elge qaytarghan. Elge jetu ýshin jol qarjysyn Peshkovadan alyp bergen de sol Álihan atam»,- dep jazdy.
Búghan Ahmet Baytúrsynovtyn:
4.
Álihan Bókeyhanovtyng aralasuymen Maghjan bir ret túzaqtan qútyldy. Jary Zyliha Júmabaevanyng esteligine jýginsek: Álihan Bókeyhanov Maghjannyng zayyby Zylihagha aryz jazyp berip, ony M.Gorikiyge jәne onyng әieli, Qyzyl krest qoghamynyng tórayymy, aktrisa Ekaterina Pavlovna Peshkovagha jolyqtyrghan. Týrli mekemelerge kirgizgen. Qarjylay kómek kórsetip, keshirim jasaluyna dәnekerlik etken. Gýlnar Mirjaqypqyzy Dulatova ol turaly:
«(týrmedegiler)... 1922 jyldan beri Mәskeude «jipsiz baylanyp», esh jaqqa shyghugha rúqsaty bolmaghan, sondyqtan adresi belgili Álihan arqyly kimning qayda jýrgenin bilip, ózara baylanys jasap, hat alysa bastaydy. Eshkimnen seskenbeytin er jýrek Álihan oqta-tekte Butyrkagha baryp, tútqyndargha auqat jetkizip túrghan. Ahmet, Maghjandardyng qyzyl kres mengerushisi Ekaterina Pavlovna Peshkovagha jii jazghan aryzdaryn qadaghalap, nәtiyjesi tezirek boluy ýshin Peshkovagha jii baryp, kómek kórsetuin ótinedi. Kóp úzamay aryzdary boyynsha eki arysymyzgha jenildik jasap, bergen ýkim merzimin qysqartyp, elge qaytarghan. Elge jetu ýshin jol qarjysyn Peshkovadan alyp bergen de sol Álihan atam»,- dep jazdy.
Búghan Ahmet Baytúrsynovtyn:
«Qyr balasynyng el jayynan jazghan haty qoldy bolyp, qolyma tiygen joq. Qujaq eki joldasymen ornynan týsken. Joldastary kim ekenin jazbaydy. Qazaq jayy - soqyrgha kóringen, sanyraugha estilgen bolsa kerek. Jaqyn arada jazushynyng búrynghy qatyny bastyq bolyp túrghan mekeme arqyly aryz berdim. Múnda qazirgi jay-kýiimning bәrin aityp: ólsin demesender meni ne jyly jaqqa jiberinder, ne qatyn-balam túrghan jerge jiberinder. Men búl kýide túrghanda ólemin,- dep jazyp otyrmyn. Múnan anau qatyn arqyly birdeme bolar degen ýmit bar. Múnan esh nәrse shyqpasa, shynynda da ólu ghana qalady»,- degen haty da dәlel.
Múndaghy «jazushynyng qatyny» dep otyrghany M.Gorikiyding әieli E.P.Peshkova bolatyn. Ol ózining ótelin Kareliyadaghy Solovky men Sivir (Sibir emes) lagerilerinde ótkizdi. Aqyngha tәn saryuayym jýregining basyna sarysu bop úiyp, tirshilikten týnildirdi. Ol otyz segizinshi jylghy songhy tergeude bergen jauabynda:
«Solovky men Svir lagerlerinde ótkizgen jeti jyldyng ishinde, shamamen 1931 jyldan bastap ózimning ótkenime degen týnilis birte-birte mýlde biylep aldy»,- dep jazdy.
Búl, kónilining zar kýii me, joq, ótkenimen tolyq esep aiyrysqanyn dәleldeuge tyrysqan ildebay ma? Alayda kesimdi uaqyty bitip, elge qaytqan adamnan berip jiberipti-mys delinetin:
Jiger, shirkin, jelindi,
Bolat jegen qayraqtay.
Mesheu boldy jýirik oi,
Ketetin orghyp qarghytpay.
Qoldy qardan oq ýzdi,
Ordagha bayraq baylatpay.
Óler - ómir, sóz qalar,
Molagha qoyghan sayghaqtay, -
degen ólenning astarynda aqyndyq oy men qayrattyng qayraqtan ótken úshqyndarynyng jarqyly bar.
Alash aqiyqtarynyng ishinde sonyna anyzgha bergisiz estelikter qaldyrghan keyipker túlghalardyng biri de biregeyi osy Maghjan Júmabaev pen Sәken Seyfulliyn. Ásirese, birinshi jәne ekinshi tergeuding arasyndaghy anyzdar shyndyqqa barynsha para-par. Sol anyzdardyng arasynan senimdi zerger Sheriyazdan Eleukenovting aqynnyng jary Zyliha Júmabaevanyng esteligimen tiyanaqtaghan bir-eki derekti keltiremiz. Konslageride Maghjan aidauyldaghylargha sauatsyzdyqty joi dәrisin beredi. Peterburgting ziyaly túqymy Ivan Ivanovich Fetisovtyng aqylymen medfelisherlik mamandyqty iygeredi. Medisinalyq tehnikumnyng baghdarlamasyna sәikes qajetti kitaptardy I.IY.Fetisovting ýiinen (Vasiliev araly, 20 oram, №15 ýi, 10 pәter) Zyliha Júmabaeva jetkizip túrady. Búl bilimnin ómirde qyzyghyn kórmese de, oi-sarasyn totyqtyrmay, janyp otyrugha janaby tiygen.
Sonday-aq Álkey Marghúlan da lagerige baryp, ózek jalghaytyn qolýzdik berip túrypty. Zylihanyng túrmysyna sýieu bolypty. Barlyq qarajaty men búiymdaryn úrlatyp alghanda Álkey Marghúlan 25 som kómek beripti. Ol kezdegi aqshanyng qúnyna shaqqanda qomaqty qarjy. Ózi «qalpaq astynda» jýrip halyq jauyna jolyghuy - erlik. Ókil balasynday bolghan Álekennen - Álkey Marghúlannan búl turaly súraghanymyzda: «Maghan Leningrad pen Mәskeuding ýlken ghalymdary qorghan boldy. Solardyng aqylymen «terenge shógip jattym»,- dep qyrylday kýletin. Al Maghjan ekinshi ret ústalghanda tergeushilerge: «Maghan dosym әri janashyrym Álkey Marghúlanov kelip túrdy. Ol shizofreniyamen auyryp, jýike auruhanasyna týsken»,- dep jazypty. Al tergeushiler Marghúlannyng túsyna: «Ólgen», - dep belgi qoyypty. Shyndyghynda Álkey Marghúlan 1934 jyly Leningradtaghy studentterding qozghalysyna qatysyp, sonynan timiski týskende ózine ózi qol júmsap, ajalyna әlgi tynshynyng sebepker ekenin kórsetip, ósiyet qaldyrghan. Jýike auruhanasyna sol joly tirkelgen. Álgi «timiskinin» aty-jónin atap:
«Ol әli tiri. Sony izdep baryp, qatty-qatty úyaltshy»,- dep sonday bir ókpelegen balagha tәn anqaulyqpen kәdimgidey ótinetin.
Sodan otyz toghyzynshy jyly ghana SSSR ghylym akademiyasynyng Qazaqstandaghy bólimshesi ashylghanda ústazdarynyng tapsyrmasymen «jaryqqa shyghyp», akademiyanyng ghylymy joldamasymen uaqytsha kómektesu ýshin Almatygha kelgen.
Jaqsylardyng alaqanynyng tabyn sezgen aqynnyng qalayda erkindik pen jaryq dýniyege úmtylysy ózining nәtiyjesin bergen. Sóitip, Maghjangha resmy týrde múrsat berilip, uaqytsha bostandyqqa shyqqan:
«SSR Odaqtyq Ortalyq Atqaru Komiyteti prezidumynyng 14/IV - 1934 jylghy mәjilisining № 72 hattamasy. «34». OGPU kollegiyasynyng 4/ IV - 30 j. kýngi ýkimi boyynsha 20/ VI - 29 j. kýngi qaulysymen 10 jyl konslagerge kesilgen Maghjan Júmabaevqa keshirim jasau turaly úsynys (№ P-443-41 is) maqúldansyn. Konslagerdegi tútqyndalu merzimi jeti (7) jylgha qysqartylsyn. SSR Odaghynyng OAQ-ning hatshysy ýshin: A.Medvedov. Kóshirme Sivirlagka jiberilsin» (ÝII tom, 441-bet).
Búl Qauly Maghjan tútqynda bolghan Sverdlovskidegi lagerge jiberiledi:
«OGPU-ding Svirlag basqarmasynyng PVSh-syna Lodeynoe pole qalasy. 28 apreli. SSR OAK-ning Prizidumy mәjilisining azamat Maghjan Júmabaevting № P-443-41 isi turaly 1934 jylghy 14 sәuir kýngi № 72-91 qaulysynyng kóshirmesi joldanyp otyr. Anyqtama: OGPU kollegiyasynyng 26/IV-34 jylghy qaulysy» (ÝII tom, 440-bet)».
Osy tomnyng 439-betinde OGPU kollegiyasynyn:
«SSR OAK Prezidumynyng 14/IV-1934j. Qaulysy oryndalugha jiberilsin»,- dep jazylghan osy qatynaspen ÝIII tom ayaqtalady.
Búl Qauly aragha eki jyl salyp baryp kýshine endi. 1936 jyly 2-mausym kýni aidaudan bosatyldy. Vyazima - Syzrani - Chelyabinski arqyly Qyzyljargha keldi.
Andu men tirshilikting múqtajdyghynan qútylmaghan Maghjandy alda qysqa ghúmyrdyng kýdikti kýnderi tosyp túrdy. Qysqa jipting kýrmeuin sheshu ýshin Elbaev Halilding kómegimen 20 kýndik múghalimder kursyna dәris ótedi. Odan «sayasy jaghdaygha baylanysty» bosatylady. Júmabay Shayahmetovting «qalpaghynyn» astynda qatang baqylaugha alyndy. Jalpy Maghjannyng óz elindegi dosy da, jalghan janashyry da, menshikti timiskileri de kóp boldy. Úshynghan otyz jetini bylay qoyghanda, sonau 1922 jyly ózge emes, Sabyr Sharipov Maghjan Júmabaev pen Júmaghaly Tileulinning Qyzyljarda ótken qazaq ziyalylarynyng kenesinde ashtargha kómektesu turaly sóilegen sózderin «auyrsynyp», ózining «estimegenine» ókinip:
«Kópshiligi mәseleni talqylaugha dәrmensiz qazaq intelliygensiyasy men janadan tartylghan kommunisterdi qatystyryp Qazaq kenesin ótkizuding qanday qajettigi bar? Qazaq kenesin shaqyrudy kim shygharghanyn bilmeymin, alayda ótken jyly Orynborda búl iydeyany úsynghan «Bókeyhanov babay» degendi estigemin»,-dep Gubkomgha aryz jazypty.
Osy aryzdyng syrtyna qaryndashpen:
«Búl fraksiyada emes, kenes te emes, tek orys tilin bilmeytin qyzmetkerlerding jinalysy ghana. Olardy ýiirmege ertip kelgen Sharipov emes qoy. Men múny ýnemi jinalys dep ataymyn... Jinalystyng maqsaty: partiyada joq kópshilikti tartu ma? Júmabaevty da. Uәkilding keluine baylanysty dayyndalghan»,- dep («Alashorda qozghalysy», 3 tom, 1-kitap, 105-106 bet) búryshtama soghylypty.
Áriyne, jany kýigen janashyry da joq emes edi. Maghjannyng qanatynyng astynan týlep úshqan aqyn, bauyryna basyp tәrbiyelegen bauyry «kәdimgi Sәbit Múqanov» boldy. «Ómir mektebi» ýshtaghanynda ony qalagha әkep, ózining bólmesine jatqyzyp oqytqanyn, ayaq kiyimine deyin berip, aqyndyq kórkem әlemmen tanystyrghanyn, soghan say әr týrli keshterge at shanamen alyp baryp, alyp qaytqan qolqanaty bolghanyn: «Maghjan burjuziyashyl aqyn edi. Mening kedeylerdi jyrlaghan ólenderimdegi qarabayyrlyghymdy synaytyn. Biraq kedey tabymdy jyrlaudan qaytpadym»,- dep «astarlay synap» jazghany arqyly biz de Maghjannyng atyn alghash bilip edik. Búl kenestik kezdegi shyndyqty jetkizuding әdeby tәsili bolatyn. Maghjan týrmede jatqan jyldardyng ishinde, dәlirek aitsaq, 1931 jyly 15-mamyrda songhy nýktesin qoyghan «HH ghasyrdaghy qazaq әdebiyeti» atty tarihy zertteuinde S.Múqanov:
«Aqyndyq jaghynan kelgende Maghjan, әriyne, qazaqtyng kýshti aqyndaryna sanalady. Qazaqtyng tilin bayytu retinde, әdebiyetke jana týrler engizu retinde Maghjannyng enbegi kóp. Abaydan keyin til ónegesinde Maghjannan asqan aqyn qazaqta joq... Maghjangha sheyin ótken qazaq aqyndary kóbine óleng ýlgisin kýnshyghys elinen, әsirese, arab, parsydan alatyn. Maghjan orys mektepterinde oqyp, kóbine Europa, onyng ishinde, әsirese, orystyng әdebiyetin tez menshiktendi. Abay qazaq әdebiyetine Europa týrlerin shetpúshpaqtap kirgizse, Maghjan dendep kirgizdi. Europanyng әdebiyet týrlerimen qazaq oqushylary Maghjan arqyly tolyq tanysty... Maghjan ólenderinde syrshyldyq (lirika) jaghy kýshti keledi. Maghjannyng ólenderin oqyp otyrghanda onyng sol ólendi jazyp otyrghan uaqyttaghy jan jýiesining qúbylysy (dushevnoe perejivaniye), ishki sezimning tolqyny kórinip túrady. Maghjan óleninen qúr ghana úiqasqan sózderdi kórmeysin, aqynnyng ishindegi әigileytin ainany kóresin. Syrshyldyq jaghynan Maghjan kóp aqyngha bәige bermeydi»,- dep jazdy.
Kenestik iydeologiyanyng tylsym týrmesinde jatyp, atu jazasyna kesilip, odan on jylgha konslagerige jer audarylghan aqynnyng shygharmashylyq jolyna múnday joghary bagha bergen Sәbit Múqanovty Maghjan Júmabaevqa qarsy qoi, ústazymyz Túrsynbek Kәkishúly aitqanday, «tipti úyat» (T.Kәkishúly, K.Ahmet. Sәbit Múqanov, A.Arda. 2005. 161-bet). Ózining azamattyghyn ol Maghjan Kareliyada tútqynda jýrgende dәleldep, 1934 jyly qarashada hat jazyp, onda әdebiyettegi markstik talapty, taptyq kýresti moyyndasa, onda sosializmning adasqan aqyndy keshire alatynyn, osy saparda bir jola tazaryp kelse, jazushylar odaghynyng esigi ashyq ekenin aitqan. Búl jay hat emes, әdeby ortagha resmy shaqyru edi. Aragha arandatqan sóz aralaspau ýshin Sәbit Múqanov búl hatty oryssha jazghan. Maghjangha jәne 1933 jyly 21-aqpanda Múhtargha jazylghan hattyng týpnúsqasyn bizge sekseninshi jyldardyng ayasynda Sәbenning shyraqshysy bop jýrgen tústa pikirles dosym Qúlbek Ergóbek úsynyp edi.
«Maghjangha - Sәbitten.
Maghjan! Men jaqyn kýnderi sizben birge túrghan Áuelbekov degen jigitpen kezdeysoq kezdesip qaldym, týrmedegi kesimdi uaqytyn bitirip, ýiine qaytyp keledi eken. Eger ol Sizding adresinizdi dúrys berse, onda mening búl hatymdy alasyz. Búghan siz alghashynda tandanyp ta qalarsyz. Ol oryndy da, óitkeni siz ben biz mýddesi mýldem kereghar eki taptyng ókilimiz. Alayda sizding qazirgi jaghdayynyzdy betinizge basa aitqym keletini mynau. Bizding ókimetting jazalau sayasaty adamdy qanaudy maqsat etpeydi, qayta enbek arqyly qayta tәrbiyelenuge mýmkindik beredi.
Siz júmysshy tabynyng aldynda ýlken qatelikter jiberdiniz, onyng iydeyasy men mýddesine qarsy shyqtynyz. Bolishevikter: kerek kezinde kýsh te qoldana alatynyn ýnemi aityp keldi, aityp ta jatyr, biraq búl zorlyq kýsh ózine únamaytynnyng bәrining kózin joya beredi degen sóz emes. Burjuaziya tabymen júmysshy taby tatulaspaydy, ony joyady - degen bolatyn Leniyn. Alayda keybir túlghalar qaytadan týleui mýmkin. Onday jaghday tarihta birneshe ret qaytalanghan.
Siz, bizding qazirgi sóz ónerimizding úly sheberlerining birisiz. Qazaqtyng jazba әdebiyeti tarihy dәuirlik manyzy bar tuyndylardy dýniyege әkelgen ýsh iri aqyn men jazushyny biledi, olar: feodaldyq әdebiyetting shyny - Abay, burjuaziyalyq әdebiyetting shyny - Siz jәne kenestik әdebiyetting shyny - Sәken. Bizding synymyz múny әldeneshe ret atap ótti.
IYә, Siz, 1928 jyly «Toqsannyng tobyry» men «Tolghau» atty 2 óleng jazdynyz. Búl ólenderinizde kenestik iydeologiyagha qaray qadam basugha tyrysqanynyz bayqalady. Búl shygharmalardyng negizgi qúrylymyn dúrys týsinsem de, keybir jaghymdy tústaryn baghalay almaghanymdy moyyndaugha tiyispin. Biz sizdi sol pikirimizben ýrkitip aldyq pa, әlde basqa sebepteri boldy ma, búl qadamynyzdy odan әri jalghastyra almadynyz.
Burjuaziya tabynyng joyyluy jәne onyng mәdeniyetining kýnining batqanyn biz, kommunister ghana emes, sol taptyng óz ókilderi de moyyndap otyr. Búghan aghylshynnyng burjuaziyashyl jazushysy Uellsting Stalin joldaspen әngimesi mysal bola alady (Búl súhbatty Sizge oqyp shyghudy ótinemin, «Bolisheviyk», № 17, 1934 j.).
Kim de kim talqany shyqqan burjuaziyalyq mәdeniyetti qalpyna keltiruge úmtylyp, ólip bara jatqan tapqa qyzmet etkisi kelse, onda «qúmdy suaryp, egin ekpe» degen qazaq mәtelining kerin qúshady. Sondyqtan da әlemning adal niyetti intelliygentteri proletariattyng ósip kele jatqan mәdeniyetine shúghyl bet búryp, oghan ýles qosugha tilek bildirip otyr. Sóitip adamdar ózderining azamattyq paryzyn ótemek. Óitkeni adamzat qoghamy onyng bir bóligining ekinshi bóligin qanaudan tek proletariat diktaturasy arqyly qútqara alady. Biz, kommunister, olardy qayta tәrbiyeleuge bar kýshimizdi júmsaymyz. Mysaly, Sizding keshegi pikirlesiniz Múhtar Áuezov býgin ózining qateligin moyyndap, kenestik jolgha týsti jәne ol jazushy kommunistermen birdey partiya men ýkimetting qoldauyna ie bolyp otyr.
Stalin joldas jazushy Uellspen súhbatynda: jekelegen adamdar subiektivti týrde sosializm iydeyasyna qarsy shyqpauy mýmkin, biraq burjuaziyalyq diktaturanyng kýshpen qúlatyluyn moyyndamauy arqyly onyng qorghaushysy bolyp shyghady - degen bolatyn.
Sizding kinәnizge proletariat memleketi qashan keshirim jasaytynyna qaramastan, men sizge bir súraq qoyghym keledi: bolashaqta sizding aqyndyq qalamynyz kimge qyzmet etedi?
Siz maghan jauap beredi dep senemin.
Songhy eki-ýsh jylda men Qyzyl professura institutynyng әdebiyet bóliminde oqydym. Qarashanyng 20-da Almatygha túraqty qyzmet isteuge baramyn. Otbasym әzirshe Moskvada qalady. Olardy alyp ketuge men jeltoqsannyng ayaghynda kelemin.
Sәlemmen - Sәbiyt. 2/-HI.1934 j.»
Mening adresim: Moskva, 21, Ostojkenko, 53, 62-bólme (alpys ekinshi). Múqanov Sәbitke».
Shyndyghynda da, búl hattyng mazmúny týsiniksizdeu kórinui mýmkin. Alayda ekeuining de jazushy ekenin eskersek, onda múndaghy emeuirinning astary terende. Birinshiden, tútqynnan bosanghan jolaushy arqyly Maghjannyng jónin bilip, hat jazuynyng ózi mәrttik. Ekinshiden, tura osy hattaghy «enbekpen tәrbiyeleu», «biz, kommunister qayta tәrbiyeleymiz», M.Áuezov solay istedi, Siz kimge qyzmet etesiz, maghan jauabyn beriniz - degennen-aq Sәbit Múqanovtyn: Siz de Múhtar siyaqty ashyq hat jazynyz, oghan jazushylar odaghynyng atynan men kepildik beremin, adresim myna,- dep otyrghanyn Maghjan týsinetinin bilgen. Keyin Maghjan tura osy maghynada Jazushylar odaghyna jәne Halyq Komissarlary kenesine ótinish jazuy sonyng dәleli. Zady, týrmedegi Maghjangha jazylghan búl hatty eshkim bilmegen. Áytpese, S.Múqanov partiya qatarynan shyghumen ghana shektelmeytini anyq edi.
Búl hatty 1959 jyly 10 qarashada Sәbit Múqanovtyng ózi sýiikti bauyry Túrsynbek Kәkishevke oqyp beripti. Túrsekeng ol hatta:
«Tayauda týrmeden shyghasyz, sonda qay jaqta bolasyz, zorlyq-zombylyqty kek tútqan pighylda shyghasyz ba, әlde «Toqsannyng tobyndaghy» oigha oiysasyz ba? Biz ýshin, qazaqtyng qasiyetti poeziyasynyng keleshegi ýshin Sizding sovet jaghyna shyqqanynyz olja bolar edi», - degen oilardy jazypty. Túrseken: «Sizge tiyisti oryndar jazghyzdy ma?» - dep súraghanynda: «Joq, ózim jazdym - arymnyng әmirimen jazghanmyn»,- dep jauap qayyrypty (T.Kәkishev. Sanadaghy jaralar. Qazaqstan. 1992, 224-bet).
Al otyz jetinshi jyly múnday «sayasy kórsoqyrlyqqa» jol joq bolatyn. Degenmen de bir jyl bolsa da boy jazyp qalghan sol qysqa qyzyqtyng biri turaly aqynnyng nemere bauyry Ghadylsha Qaharmanov:
«1936 jyly Qyzyljarda pedtehnikumda múghalimderding mamandyghyn arttyru kursynda sabaq berip jýrgen kezinde Jәjekemdi (Maghjandy - T.J.) ekinshi ret kóru sәti týsti. Búl kisiler Zyliqa jengey ekeui Dzerjinskiy kóshesindegi eki qabatty aghash ýiding ýstingi qabatynda bir bólmeli pәterde túrdy. Senbi, jeksenbi kýnderi nemere tuysym Mýtәsh ekeumiz Jәjekemning ýiine baryp qonagha jatyp qaytatynbyz. Jәjekem bizge әste bala dep qaramaytyn, tóredey syilap, ózi qyzmetten sharshap kelse de bizge әngime-ertegi aitushy edi. Qashan kózi úiqygha ketkenshe jalyqpaytyn, shydamdy jәne bauyr janyn nәzik týsinetin adam edi. Keybir demalys kýnderi Jәjekem, Zyliqa jengey ýsheumiz qaladan 10 kilometr jerdegi «Mashan» (Myqan - ?) aghashyna at arbamen baryp qaytatynbyz. Aghashtyng kólenkesinde bizden búryn baryp, attaryn dogharyp, alqa qotan bolyp otyratyn kóp azamattar, Jәjekemdi kýtip otyratynday kórinushi edi. Áyteuir biz búl jerge jaqyndaghanda barlyghy bizge qaray lap qoyyp, Jәjekem men jengemdi lezde qorshap alatyn. Olardyng ortasynda qatar týzep otyratyn Jәjekem men Zyliqa jengey qos aqqu siyaqty әser qaldyrushy edi. Osynau kópshilikting ortasynda Jәjekemning auzynan shyqqan әr sózdi jinalghan qauymnyng zor yntamen tyndap otyratynyn men bala da bolsam anyq angharatyn edim. Biraq qanshama kópshilik otyrsa da tuysqa degen sýiispenshiliginen bir ainymay, menen kózin jazbay әrqashan nazar audaryp, kónil-kýiimdi baghdarlap, qas-qabaghyma qarap otyratyndyghyn da sezinetinmin. Jәjekemning mening atymdy erekshe ataytyndyghy da әli kýnge deyin qúlaghymda. «Ghadylsha» degende dauysynyng yrghaghyn kóterip, ekpindi basty buyn men songhy buyngha týsiretin. Ara-túra: «Alysqa ketip qalma, aghashtyng ishinde adasyp, qorqyp qalarsyn»,- dep eskertip te qoyatyny esimde. Al keshki salqynmen qalagha qaytqanymyzda jol boyy jenil jeldirtip otyratyn. Bizding atymyz jýrdek bolushy edi. Jarysta aldyna at týsirmeytin, qamshy saldyrmaytyn. Onyng jýrisine Jәjekem de riza bolyp, jymiyp otyrushy edi. Atty men aidaytynmyn, bala da bolsam tizginge myqty edim. Sony bayqaytyn Jәjekem maghan senimsizdik bildirmey, erik berip qoyatyn. Janynda otyratyn Zyliqa tәtey de әiel bolyp jenil minez kórsetpeytin, qoryqpaytyn. Tek baysaldy sәnmen jar qyzyghyna toyyp, bal-búl janyp otyrushy edi»,- dep eske alypty (Jәjeke. Estelikter men derekter. A. Qazyghúrt. 2005, 27-bet).
Balalyq móldir sezim men azamattyng tuyssyraghan ystyq saghynyshynyng toghysy úzaqqa sozylmady.1936 jyldyng qyrkýiek aiynda Sәbit Múqanov Qyzyljar qalasyna kelip, Maghjandy ózi izdep tauyp, ony Almatygha shaqyrady. Mәselening resmy sheshilui ýshin 1936 jyly 27-qyrkýiekte Jazushylar odaghynyng hatshysy atyna:
«Ózimning kinәma layyqty jazamdy ótedim. Enbekting qara qazanyna qaynap, adasular men jat oilardan mәngilikke aryldym. Men búrynghy oilarymnan arylyp, bay men últshyldardyng jolynan bas tarttym jәne jana jolgha, enbekshiler jolyna bet búrdym. Men qalghan ómirimdi berik niyetim men ýmiiyimdi dәleledeu ýshin sosialistik qúrylysqa enbek etuge bel budym, isimmen barlyq eski kózqarastan arylghanymdy kórsetkim keledi. Men ýshin endi enbekshi taptyn, kommunistik partiyanyng jolynan basqa jol joq. Enbekshi taby әdebiyetining jetekshisi - Jazushylar odaghy basqarmasy mening ótken kezendegi adasushylyghymdy qatang syngha ala otyryp, syrtqa teppey, ózine tartyp, jazushylar odaghyna qabyldap, jetekshilik etuin, kómek beruin súraymyn.
Maghjan Júmabaev. Petropavlovki qalasy, Dzerjinskiy kóshesi, №19 ýi»,- dep (T.Kәkishúly, K.Ahmet. Sәbit Múqanov, A.Arda. 2005. 177-bet) ótinish joldady.
Almatygha oralghan song osy hatty algha tarta otyryp, tiyisti oryndarmen aqyldasa kelip Sәbit Múqanov Maghjangha hat jazdy. Búl hatty Sh.Eleukenov aghamyzdyng qysqartyp paydalanghan núsqasy boyynsha keltiremiz:
«...Sizben jolyghyp sóileskende de men aittym ghoy: eger de óziniz shyn niyetpen sovet әdebiyetine qyzmet etem deseniz jazuynyzgha eshkim bóget bolmaydy dep. Sol sózim әli de sóz. Búl pikirge basqa joldastar da qarsy emes. Búl hatta men jalpy sózdi qoya túryp, sizding eki súraghynyzgha jauap bereyin:
1. Jazushylar úiymyna sovet әdebiyetine qalamymen enbek sinirgen kisi alynady. Biz sizding qatalyqtan qayttym dep jazghan hatynyzgha senemiz. Biraq kópshilik aldyna dúrys qalamynyzdan shyqqan kórkem sózinizdi úsynghansha, ólenderiniz basylghansha, úiymgha mýshe boluynyzdy ustav kótermeydi. Búl sózge siz renjuge tiyisti emessiz. Ustav - úiymnyng tәrtibi. Tәrtip - deklarasiyadan isti jaqsy kóredi. Jazuynyzdy betke qaqpaymyz. Sovet platformasynda otyryp jazghan sózinizdi basamyz. Sodan keyin úiymgha mýshelik mәselesi ózinen-ózi sheshiledi».
2. Qyzmetiniz, úiymnyng sizge kómegi turaly. Aldymen Qyzyljarda túrsanyz da, Almatygha kelseniz de yqtiyar ózinizde bolsyn. Múnda kelem deseniz sizdi betke qaghatyn kisi joq. Qayda jýrsenizde jazugha kerekti jaghdaydy jasatugha bolady. Biraq búl retinde maghan habar beriniz. Qyzyljarda sóileskende aittym ghoy: jazugha belsene kirisu, sovet әdebiyetine qyzmet etu tetigi ózinizde dep.
Eger de shyn niyetpen sovet әdebiyetine at salyssanyz sizdi betke qaghatyn, búryn pәlen bolyp eding - deytin kisi bolmaydy. Proletariattyng raqymy mol. Ol qorghay da biledi, jarylqay da biledi. Biraq proletariat sóz emes, isti jaqsy kóredi.
Sәbiyt».
Búdan keyin Maghjan Kókshetaudaghy Kazgorodoktaghy dәriger dosy Múratbek Seyitovting shaqyruymen demalyp qaytady. Sayasy qysym bastalghanda kýnkórissiz qalghan aqyn Stepnyak qalashyghynda mektep diyrektory bolyp isteytin dosy Bilәl Moldabaevting ýiine «meymanshylap» baryp, sonda jýrip ol Sәbitke:
«Qúrmetti joldasym Sәbiyt! Siz mening Petropavlovskidegi orys mektebinde orys tili men әdebiyeti pәninen sabaq berip jýrgenimnen habardar bolarsyz. Yanvaridyng basynda meni qyzmetimnen bosatu turaly mәsele qozghalghanymen de, biraz uaqyt basylyp qalghan edi. Biraq yanvaridyng sonynda búl jәy taghy әngime boldy da, meni júmystan shygharyp jiberdi. Ne sebepti bosatylghanymdy súrasam, qalalyq oqu isining mengerushisi jalpy sayasy sebepterge baylanysty degendi aitty. Mine, 20 shaqty kýn boldy, júmyssyz otyrmyn.
Dekabride kórkem әdebiyetterding qazaq baspasymen Tolstoydyng «I Petr», Nekrasovtyng «Dekabristerin» audarugha kelisimshartqa otyrghan edim. Sodan beri odan da habar joq. Ol jaqtan men óte qiyn qalde oraldym. Ásirese, júmyssyzdyghym janyma jaman batady.
Men Qazaqstangha jana jolgha týskenimdi óz qalam kýshimmen kórsetsem degen tilekpen oraldym. Qalay bolghanda da ortalyqqa jetuim kerek dep sheshtim. Eger jolgha qarajat tapsam, ortalyqqa barudy oilap otyrmyn. Áriyne, óz halimning mýshkildigin aita otyryp, sizdi de birdenege mindettegim kelmeydi. Sizge osylay jazugha qazirgi halim mәjbýr etip otyr. Búl hatty qydyryp kelgen tuystarym jaqtan, «Stepnyaktan» jazyp otyrmyn. Tórt-bes kýnnen song qaytamyn. Qúrmetpen Maghjan. 20 fevrali, 1937 jyl»,- dep hat jazdy.
Búl - jetiskenning emes, múqtajdyqpen amalsyz torgha ózi kep týsken arystannyng sharasyzdyghy. 1937 jyly 25-nauyryzda Maghjan Almatygha keldi. Ol turaly Múhamedjan Qarataev:
«Jazushylar odaghynyng sekretary qyzmetinde istep jýrgen kezim. Odaqtyng predsedateli Sәbit Múqanov ekeumiz bir kabiynette otyramyz. Janylmasam, 1937 jyldyn jaz aiy. Bir kýni kabiynette jalghyz edim, bir orta boyly, júpynylau kiyingen, óni synyq kisi kirdi. Amandasyp bolghan son, ózin tanystyrdy: «Men Maghjan Júmabaev bolamyn, shyraghym. Sәbitti izdep kelip edim...»,- dedi. Jýregim lýp ete qaldy. Kóp ólenin jatqa biletin, sýisinsek te sýigenimizdi ózgege bildirmey, sezdirmey jýretin uaqyt. Ornymnan úshyp túrdym: «Sәbeng jana ghana shyghyp ketken. Osy manayda jýrgen shyghar. Qazir»,- degenshe bolghan joq, Sәbenning ózi de kirip keldi. Amandyq-saulyqtan song telefonnyng qúlaghyna jarmasty. Sol kezdegi Qazaqstan Qompartiyasy Ortalyq Komiytetining ekinshi sekretary Núrpeyisovke mәn-jaghdaydy bayandap edi, ol: «Kele berinder, biraq búl mәseleni sheshe almaymyn, Mirzoyannyng ózine kirinder»,- dedi. Sәbeng maghan da jýr dep, ýsheumiz Mirzoyannyng qabyldauyna bardyq. Qazaqtar Myrzajan dep qadir tútatyn búl basshymyz jaqsy adam, kisilikti kisi edi ghoy. Birden: «-Nesi bar. Kele bersin. Jaghday jasandar. Áne, Áuezov siyaqty. Teatrda isteydi. Sabaq beredi. Jazuyn da óndirip jazyp jýr»,- dep Sheriyazdan Eleukenovke aityp beripti (sonda, 138-bet).
Ózining aqyndyq joldaghy ústazy Maghjangha bergen uәdesin Sәbit Múqanov oryndady. A.Tolstoydyng «Petr I» jәne Nekrasovtyng «Dekabrister» atty kólemdi shygharmalaryn audarugha kelisim shart jasatyp, nesie qalamaqysyn tólettirdi.
Múnly aqynnyng beynesin jýreginde saqtap jýrgen, «aqyngha ghashyq bolghan aru» Zaghipa Tinәlina:
«Kózden ghayyp bolyp ketken Maghjandy, tek 1937 jyly aqpan (nauryzda - T.J.) aiynda Almatyda Ortalyq Partiya Komiytetining qabyldau bóliminde kórdim. Ony Sәbit Múqanov Mirzoyangha kezdestiruge әkelse kerek. Búl mening Maghjandy kóp jyl ótkennen keyin kóruim ghoy. Búrynghy sәn-saltanaty joq, ýstinde bylghary palito, ayaghynda bylghary etik, basynda qarakól bórik. Kóp úzamay taghy da Ólkelik partiya komiytetining qabyldau bólmesinde Maghjannyng jalghyz otyrghanyn kórdim. Mýmkin bireudi kýtip otyr ma? Búlay kýtpegen jerden betpe-bet jeke kezdesuimiz meni qatty sastyrdy, ne bolghanymdy ózim de sezbey qaldym. Tóbege úrghanday túryp qalyppyn, ol da lәm degen joq, tek bir-birimizge qaraumen boldyq. Maghan sol sәtte qolyn ústap amandassam ba degen oy keldi. Biraq jolym tar, әiel adam bolghan song dәtim barmady. Artynan ýige kelgen song ókinishi ketpey, joldasym Abatqa: «Maghjandy ýige qonaqqa shaqyrsaq qaytedi?»,- dep edim, ol basyn ashyp eshtene jauap bermedi. Tek: «Maghjan Sәbitke kelipti ghoy...»,- dedi de qoydy. Búl mening Maghjandy songhy kóruim boldy. 1937 jyly mamyr aiynda mening joldasym Abatty da «halyq jauy» degen jalamen týrmege japty. 1938 jyldyng 10-sәuirinde meni de qyzmet istep otyrghan ornymnan ústap әketti. «Halyq jauynyng әieli» - (chlen semiy izmennikov rodiny» dep ýsh jylgha kesti. Osymen «Aljiyr» koloniyasynda 1941 jylgha deyin jazamdy ótep, elge Aqmolagha kóshtim»,-dep (Ghadilsha Qaharmanúly. Jәjeke. 198-202 better) eske alypty.
Sóitip ýmitsiz nәzik jýrek taghy da bir shymshy soghypty. IYә, búl da bir ýmitti ýmitsiz dýniye.
Ýmitsiz dýniyeden ýmit kýttirgen qúpiya qújattyng birin taghy da sol talmaytyn tarlan Túrsynbek ústazymyz kópshilik nazaryna úsyndy. Onda:
«21-kókek, 1937 j. Qúpiya. Jamanqúlov joldas, alashordalyq aqyn Maghjan Júmabaevtin Almatygha kelgeni saghan mәlim, ol Jazushylar odaghyna ótinish jazyp, ózining keneske qarsy jibergen qatelikterin moyyndap, týzeluge mýmkindik berip, kómektesudi, qyzmet berudi súrapty. Búl mәsele jóninde men tayauda Mirzoyan joldaspen kenestim. Ol maghan: «Qyzmet berinder, yaghni, orys әdebiyetining klassikterin qazaq tiline audartu arqyly qarjylay kómektesinder. Onyng qanshalyqty týzelgeni sodan keyin belgili bolady»,- dedi. Men senen, partiya mýshesi jәne Qazkórkemmembastyng mengerushisi retinde mening tilshemdegi Mirzoyan joldastyng sózin eskere otyryp, audarma jasaugha shart jasasyp, avans beruindi ótinemin.
Kommunistik sәlemmen, QKJO-nyng tóraghasy jәne partiya mýshesi S.Múqanov.
Qarar: shart jasasu kezinde eskeriletin bolady. Redaktor. 21-sәuir, 1937»,- dep jazylghan.
Aldyn-ala aita keterimiz, búl shart jasalghannan keyin arada ýsh-tórt ay ótken song R.Jamanqúlovqa:
«alashordashyl-últshylgha» ýkimet qarjysyn rәsua etkeni ýshin»,- dep, al Al S.Múqanovqa:
«Júmabaev aidauda jýrgende onymen hat jazysty jәne qarjylay kómek berdi»,- degen aiyp taghyldy.
Ile R.Jamanqúlov halyq jauy retinde ústaldy, S.Múqanov partiyadan shygharyldy. Z.Tinәlinanyng esteliginde kórsetilgen Maghjannyng ýkimet kensesine ekinshi ret keluining sebebi, tarihshy Q.Aldajúmanov ghylym ainalymgha týsirgen 1937 jyly 21-mamyr kýni Halyq komissarlar kenesining tóraghasy O.Isaevqa joldaghan tómendegi «Ashyq hat» bolsa kerek. Onda:
«Qaz SSR Halyq komissarlar kenesining tóraghasy joldas Isaevqa Júmabaev Maghjannan (Almaty qalasy, Lesnaya, №89 (Kirov, 103)
AShYQ HAT
Meni, kontr-revolusiyalyq alashordashyl qayratker retinde jәne tónkerisshil últshyl jazushy retinde sosializm qúryp jatqan qazaq enbekshilerining ortasynan proletarlyq ókimet әdil shetteti, sonday-aq qazirgi uaqytta meni sosialistik qoghamnan alastatyp ústaghany da óte dúrys.
Biraz uaqyt enbekpen týzetu mekemesinde bolghan kezimde, ózim tikeley atsalysqan sosialistik alyp qúrylystarda onyng izgi yqpalyn sezine otyryp, kenes memleketining enbekpen týzetu sayasatynyng әlemdegi birden-bir eng senimdi jәne dúrys sayasat ekenine kózim jetti, sondyqtan da men ózimning iydeologiyam men býkil qoghamdyq-әdeby júmystarymdy qayta tekseruden ótkizdim, sóitip, barlyq qoghamdyq-әdeby qyzmetimde men ústanyp jýrgen jәne basshylyqqa alyp jýrgen últshyl-alashordashyl iydeologiyanyng sózsiz reaksiyashyldyghyna jәne satqyndyq qylmys ekenine býtindey sendim, últshyl-alashordashyl iydeologiyanyng jәne alashordashyl últshyldardyng barlyq satqyndyq әreketteri qazaq enbekshilerine jәne býkil sosialistik otangha dúshpandyq qylmys ekenine kózim jetti.
Osy tekserisimnen, ústanymymnan keyin ózimning ótkendegi barlyq is-әreketimdi, qoghamdyq jәne әdeby qyzmetterimdi aiyptay otyryp, ózimning qylmysty ótkenimnen, úlshtshyldyqtan, últshyl-alashordashylardan mýldem jәne mәngilik qol ýzemin, sóitip, qalghan ómirimdi eshqanday búltaryssyz tútastay sosialistik qoghamgha sengen azamaty retinde, sosialistik Otannyng senimdi úly retinde sosialistik qoghamgha qyzmet etemin dep sheshtim.
Osynday asyl armanmen, osynday biregey maqsatpen men osydan birneshe ay búryn, tiyisti mekemelerding rúqsatymen, tanghajayyp órkendeu ýstindegi Qazaqstangha keldim, qazaq enbekshilerining gýldengen ómiri mening jәne barlyq últshyl-alashordashylardyng is-әreketterining satqyndyq qylmys ekenine tolyqtay kóz jetkizdi, sóitip ózimning ótkendegi kontrrevolusiyalyq últshyldyghymdy jәne últshyldardy revolusiya men sosialistik otangha, qazaq halqyna dúshpandyq dep sanap, olarmen eki aramdy eshqanday búltaryssyz jәne mәngilik ajyratqanymdy, asa auyr qylmys jolynan tolyqtay arylugha bet alghanymdy, Otannyng adal úly retinde qayta týlegenimdi, sol ýshin qalghan ómirimdi sosialistik otangha qyzmet etuge arnaytynymdy mәlimdeymin.
Búl maqsatymdy men Sizge - kenestik Qazaqstannyng Ýkimet basshysyna, baqytty ómir qúryp jatqan múqym qazaq halqyna ashyq, shyn jýrekpen jәne búltartpas senimmen mәlimdeytinimdi osy hat arqyly Sizge jetkize otyryp, mening ózimning qayta týlegenimdi, qayta týbegeyli shyndalghanymdy, sosialistik otanyma shynayy berilgendigimdi is jýzinde, shygharmashylyq júmysymda, sonyng ishinde әdeby shygharmashylyq qyzmetimde dәleldeuim ýshin (enbekterimnin) Qazaqstanda jariyalanuyna, sol arqyly úzaq uaqyt boyy qylmysty reaksiyalyq jolgha, qazaq kontrrevolusiyashylaryna qyzmet etken qalamymnyng kenestik enbekpen óteu sayasatynyng yqpalymen qayta shyndalyp, qayta tәrbiyelengennen keyingi sosialistik otangha adal jәne ónimdi enbek etuime mýmkindik berulerinizdi ótinemin.
Mening shygharmashylyq júmysymnyng songhy ýlgileri retinde ýsh ólendi osy hatpen qosa joldap otyrmyn.
Sonymen birge, dәl qazirgi kezde kenestik-enbekpen týzetu sayasatynyng әlemdegi eng dúrys ústanym ekenin kórsetetin jana taqyrypty kórkem týrde iygeru isine kiriskenime Sizding jәne múqym sosialistik qoghamnyng nazaryn audaramyn, búl poemada eki qazaqtyng - túrmystyq qylmysker qazaq pen qylmysker-últshyl qazaqtyng ómiri, tәrbiyege kónetin jәne kónbeytin atyshuly halyq jaulary men qoghamnyng shirindilerining tәrbiyelenu joly jarystyryla suretteledi.
M.Júmabaev. 21 may, 1937 jyl» (Q.Aldajúmanov, Aqynnyng songhy ýmiti. «Qazaq әdebiyeti». 21.08.1992).
Búl «Ashyq hat» turaly ne aitugha bolady? Estaydyn:
«Jalghandy jalghamalap әrkim jýr ghoy,
Qysqa jip kelmegen song kýrmeuine», -
degeni siyaqty, «jalghandyqpen jalghanghan kónil jibi» bolsa kerek.
Arasha tilep otyrghan Oraz Isaevting búl ótinishti qarauyna múrshasy da kelmedi. Oqyghan kýnning ózinde de múraghatqa joldaumen ayaqtaldy. Óitkeni alashordashylardy әshkereleushi bas iydeologtyng ózi de kóp úzamay jәne Maghjannan búryn tútqyndalyp, tergeushige:
«Mening tútqyndaluym - mening dúshpandyq әreketimning jolyn kesti, sondyqtan da men, ózimning satqyndyq әreketterim men opasyzdyghym búljytpaytyn aighaqtarmen әshkerelenip otyrghan sәtte, ishten tynyp, әldeneni jasyryp qalugha jortaqsy tyrysuymnyng aqylgha syimaytynyn bilemin. Men jiyrma jyl boyy partiya men halyqty aldap keldim. Ótirik pen ekijýzdilik mening ekinshi jәne naghyz bolmysyma ainaldy, sol bolmysym maghan úzaq uaqyt boyy partiya isine shynayy berilgen adal kommunisting rolin oryndaugha mýmkindik berdi. Men, tútqyndalghangha deyin, onshyldar ortalyghynyng qarary boyynsha әreket etken Qazaq SSR-degi kenes ókimetine qarsy últshyl úiymnyng jetekshilerining biri boldym»,- dep jauap berip jatty (Alashorda qozghalysy, 3 tom, 2-kitap, 266-bet).
Shaghynar qayratkerding qalmaghany jәne endi olardyng qaytyp oralmaytyny týsinikti edi. Sondyqtan da endigi aryzdanudyng ózi óz erkinmen abaqtygha qamaugha ótinish berumen teng bolatyn. Kimning abaqty men konslagerding esigin qaytadan ashqysy keledi deysin?
Biraq Maghjan ashpasam degen esik taghy da ashyldy, ashylghan joq, ashqyzdy. 1937 jyly jeltoqsannyng 31-i kýni keshte Maghjan Júmabaev ekinshi jәne songhy ret ústaldy. Sh.Eleukenovtyng zertteui boyynsha, Maghjandy tútqyndau turaly №1445 order 1937 jyly 27 jeltoqsan kýni jazylypty. Osy arada eskerte keterimiz, Maghjandy timiskiletken ne tútqyndaghan, biz tanysqan Ahmet Baytúrsynovtyng isine de qatysy bar tergeushilerding bireui - keyinnen Qazaqstannyng birinshi basshysy, ekinshisi - qauipsizdik komiytetining tóraghasynyng orynbasary, ýshinshisi - Ishki ister ministri, tórtinshisi - tóbe by boldy. Solar qyzmet basynda túrghanda búlardy aqtau turaly mәsele qozghaudyng qanday nәtiyjemen ayaqtalghany týsinikti. Olardyng ýrim-bútaqtarynyng ótinishi boyynsha aty-jónderin qaghys qaldyrdyq. Ol ýshin bizdi jazghyrudyng da jóni bolmas.
Sonymen, últshyl jәne qylmysker qazaqtar turaly dastan jazylmay qaldy. Zyliha Júmabaeva:
« - Zyliha, kóp boldy pelimen jemegeli, pelimen jasashy,- dep oilanyp otyrdy da, - endi mende nesi bar, ústamaytyn shyghar, tabylsa qara júmys bolsa da istep kýn kóremiz,- degeni. Men bolsam Qyzyljardan beker keldik dep ókinemin. Bir bәleni sezdim-au... Búl Maghjannyng ózin-ózi júbatqany eken ghoy. Songhy kezde dónbekship úiyqtay almay shyghatyn. Endi qayta týrmege týsse kezdesetin kýn joq ekenin Qyzyljarda týsingenmen, Almatygha kelgenimizge qatty ókindim. Tamaq ta aldymyzgha keldi, ýige eki jigit kirip keldi:
- Maghjan Júmabaev, siz tútqyndaldynyz,- dedi de eng qúrymasa aldyndaghy asynan dәm tatqyzbay dedektetip ala jóneldi...» (A.Tasymbekov. Azapty saparlar. Leninshil jas. 1989, 10 qantar).
Tergeudegi azap pen qinaudyng tәsilderining biri turaly bizge akademik Múhamedjan Qarataevtin:
«Múny taspana (magnitofon) jazba. Esinde jýrsin. Kim biledi, kólenkemiz qysqaryp keledi... Tergeu kamerasynda jatqanymda qasyma bireudi әkep qosty. Óskemenning omartashy orysy eken. Ol da úzaq jatypty. Jón súrastyq. Sonda Sәkendi esine aldy... Menen búryn sol kisimen bir kamerada bolypty. Ol: «Men ózim ornatqan ókimetting jauy emespin»,- dep úzaq qasarysypty. Bar qorlyqqa shydapty. Bir kýni tergeuge ketken Sәken kirip kep: «Men bittim, tózbedim qorlyqqa!»,- dep aighaylap sóilep, tósekke etpetinen jata ketip, solqyldap jylapty. Talay qyspaqqa salghanda qayyspaghan Sәkenning mort synuyna senbegen omartashy sebebin súraydy. Sonda Sәken: «Bәrine shydar em ghoy. Jas úrpaqty bizge qarsy qoyghanyna qalay shydarmyn. Oryndyqqa otyrghyzyp qoydy da, qazaqtyng eki jas balasyn alyp kelip, ekeuine eki qúlaghymdy sozdyryp: «Oy, әkenning auzyn... Seyfulliyn, oy sheshendi... Seyfulliyn! Sen halyq jauysyn!»,- degizgende shydamadym. Qorlyq qoy. Olardyng kózine jeksúryn bop kóringenshe ólgenim jaqsy. Qaghazyna qol qoydym,-depti»,- dep aitqan, biz kózi tirisinde jariyalaghan esteliginde ashy da kekesindi shyndyq bar, mýmkin kóp shyndyqtyng bireui osy shyghar.
Arly, namysty azamattar osynday qorlaudan bas tartyp, eshkimge ziyanyn tiygizbey, ózin-ózi әshkerelegen. Maghjan da sol joldy tandaghanyna onyng 1938 jyly 6-qantar kýni KSSR Ishki Ister Halyq Komissariatyna qarata jazghan Mәlimdemesindegi:
«Men - Júmabaev, kenes ókimeti aldyndaghy ózimning kinәmdy juu ýshin: «Sheteldik bir memleketting mýddesi ýshin birneshe jyldar boyy shpiondyq әreketpen shúghyldandy»,- dep maghan taghylghan aiypty moyyndaymyn. Japoniyanyng paydasyna sheshiletin shpiondyq júmyspen, men - Júmabaev 1919 jyldan bastap 1929 jylgha deyin, yaghni, ústalyp, lagerige aidaugha jóneltilgenge deyin ainalystym. Ondaghy merzimimdi ótep, 1936 jyly Qazaqstangha qaytyp kelgennen keyin de jogharyda atalghan memleketting mýddesi ýshin ózimning shpiondyq júmysymdy odan әri jalghastyrdym»,- degen «moyyndauy» anyq dәlel.
Búl arada tergeushiler Maghjangha nege 1919 jyldy naqty kórsetkizip otyrghanynyng mәnisi aldynghy bólimde Z.Validovting «Qatiralaryndaghy» M.Túnghashinning arhiyvine qatysty tústa tolyq bayandalghan bolatyn. Ózge isterge qaraghanda múnda Á.Bókeyhanovtyng da aty atalyp, sol «shpiondyq» qylmysty dәleldeu ýshin Kolchak ýkimetining arhiyvi saqtalghan Ombygha súrau salypty. Olardyng búl súrauyna Omby oblystyq memlekettik arhiyvining bastyghy Markova men bólim bastyghy Popova:
«Omby oblystyq memlekettik arhiyvinde Bókeyhanov Álihan men Maghjan Júmabaevting japon barlau mekemesine qyzmet etkeni turaly jәne súrau hatta kórsetilgen ózge de jaylargha qatysty mәlimetter joq»,- dep habarlaghan.
Izdegen «shpiondarynyn» tabylmaghanyna tergeushiler ókingen-aq shyghar. Biraq eng basty ókinish - altyn basty azamattar imansyz kómildi. 1938 jylghy tergeu isimen jete tanysqan maghjantanushy Sh.Eleukenovting mәlimetinshe onynshy, jiyrmasynshy aqpan kýnderi jauapqa alynyp, әr joly 8 betten hattama jazylyp: Otanyn satqany jәne kenes ókimetine qarsy qastandyq jasau maqsatynda astyrtyn úiym qúrghany ýshin 58- baptyng 6, 11-tarmaqtary boyynsha aiyp qorytyndysy shygharylady. Kishi leytenant Gaykovich jasaghan «Ólim turaly aktisindegi» mәlimet boyynsha:
«Maghjan Bekenúly Júmabaevti atu jazasyna kesu jónindegi 1938 jyly 11-aqpan kýngi №377 sheshim 1938 jyly 19-nauryzda oryndaldy».
Biraq Maghjan: « ... tiri edi». Oghan Qaz SSR Memlekettik qauipsizdik komiyteti tóraghasynyng orynbasary A.Tileuliyevting 1962 jyly 27-tamyzda Partiya institutyna bergen anyqtamasyndaghy:
«1936 jyly 2-mausym kýni týrmeden bosatyldy, jazasyn ótep kelgenine qaramastan 1937 jyly taghy da qylmystyq jauapqa tartylghan, NKVD-nyng komissiyasy men SSSR prokurorynyn sheshimi boyynsha 1938 jyly 11-aqpanda sottaldy (osujden)»,- degen joldar sebepshi bolghan.
Osyndaghy «sottalghan - osujden» degen sóz de júrt arasynda Maghjannyng soghys ayaqtalghansha jer basyp tiri jýrdi-mys degen joramal jasauyna mýmkindik bergen.
1958 jylghy 28-aqpandaghy Maghjandy aqtau turaly Qazaq SSR Jogharghy sotynyng sheshimin qolyna alyp túryp Zyliha ózining jesir qalghanyn, kýieuining ólgenin estip, oghan senbey nemeresi Úljangha:
«- Au, Maghjandy nelikten 1938 jyly 19-nauryzda atyldy deydi? Maghan osy jeri týsiniksiz. Ózing bilesin, Almatynyng kýni sәuirde ysy bastaydy. Júrt qysqy kiyimderin tastaydy. Maghjandy qysty kýni jeltoqsannyng 30-y kýni ústady. Qysqy kiyimmen ketti. Kýn jyly bastaghan son, sәuirding orta belinde NKVD-gha jazdyq kiyimderin aparyp, óz qolymmen tapsyryp edim ghoy. Olar qabyldap aldy: «Jaraydy, iyesine tapsyrayyq»,- dedi. Al komissiyanyng qaulysyna sensek... Senbeske amal ne? Sonda men shyn mәninde kiyimin emes, kebin aparghan ekem ghoy. Men kiyimin aparghanda Maghjanym búl dýniyede joq eken ghoy. Aldanghan ekenmin, әi, súm taghdyrym-ay!»,- dep jylapty» (sonda, 146-bet).
Ayauly aqyndy eli ólimge qimaghan. Sәken ekeuining ajalynyng ózi anyzgha ainalghan. Onyng basty sebebin oqymysty maghjantanushy Sh.Eleukenov:
«Tútqyndaugha kelgenderding bireui: «Aqyngha tiyispeymiz. Tek Qazaqstannan syrt jerge jiberemiz»,- depti-mys. Sodan bolugha kerek, Maghjan Novosibirski manynda bir jerde jasyryn túrady,- degen anyzdyng tarauy. Osy siyaqty anyzdardyng әseri Ortalyq Komiytetting komissiyasy keshirim jariyalaghannan keyin de key gazetterde belgi berip qalyp jýrdi. Ras bolsa jaraytyn edi, biraq aqiqat olay bolmady ghoy»,- dep týsindiredi.
IYә, «ras bolsa jaraytyn edi». Tipti men de Maghjannyng soghys ayaqtalghan song da tiri ekenine sendim. Senbeske amalym da joq boldy. Ol oqigha bylay bastaldy. 1977 jyly qarasha aiynda «Bilim jәne enbek» jurnalynyng Bas redaktory Ábilhamit Marhabaev meni Baukene - Bauyrjan Momyshúlyna qyzyl әskerding qúrylghanyna 60 jyl toluyna oray maqala jazdyryp aludy tapsyrdy. Aldyn-ala kelisip, tura saghat onda qazirgi Tóle by kóshesining boyyndaghy pәterining esigin qaqtym. Maqalany aityp otyryp jazdyrdy. Sharappen syilady. Súhbat ayaqtalghanda men demimdi ishime ala otyryp: «Professor Hayyrjan Bekhojin student kezimde: «Aldarynda qaryzdar edim»,- dep meni alash ardagerlerining arhiyvimen tanysuyma sebepker boldy, ol izdenisti jalghastyryp jýrmin, óitkeni men de ústazyma qaryzdar edim. Qalamger Mamytbek Qaldybaevting aituy boyynsha, Siz Maghjan men Jýsipbekti kóripsiz. Sony bilgim keledi»,- degen uәj aittym.
Qatty dauystap: «Jýsipbekting aldynda men de qaryzdarmyn. Ol mening ústazym... Al Maghjannyng ajalyna sebepshi boldym ba?- dep oilaymyn,- dep úzaq oilanyp qaldy da myna hikayany aitty.
Bauyrjan Momyshúly: «Soghystan keyin men әskery akademiyada boldym. Biraq ta armiyanyng ózine súrandym. Novosibiri qalasyndaghy diviziya komandiyri etip taghayyndady. Birde Sovet Odaghynyng marshaly, armiya qolbasshysy әskery poezd arqyly Novosibiri vokzaly arqyly Qiyr Shyghysqa ketip bara jatqany, mening oghan jaghdaydy bayandauym turaly búiryq týsti. Vokzalgha keldim. Sibirding qysy qatty. Áskery sostav kelgenshe perronda ary-beri jýrdim. Kózim jýk pochtasyn qabyldaytyn qoymagha kirip-shyghyp, shanagha jýk tasyp jýrgen egde adamgha týsti. Týri aziyat, aziyattyng ishinde qazaq siyaqty kórindi. Qasyna baryp: «Qazaqpysyz?»,- dedim. Qazaq ekenin bilgen song jónin súradym. Sóitsem,: «Sredy gor, sredy skali, Aleksandriya sentrali»,- deytin ataqty konslageriding jýgin tasidy eken. Aty-jónin aitqysy kelmedi. Sonyng arasynsha eki-ýsh ret kirip-shyghyp ýlgerdi. Dauysymdy qataytynqyrap súrap edim: «Jastar sender bilmeysinder ghoy. Men - Maghjan Júmabaev degenmin»,- dedi. Sol arada ózim oqulyqtan jattaghan «Shal» degen ólenin jatqa aityp berdim. Taghy da bir-eki jәshikti shanagha sap ýlgerdi: «Á, meni úmytpaghan ekensizder ghoy. Biledi ekensinder ghoy»,- dep kemsendey sóilep, ózimdi súrady: «Á, Bauyrjan Momyshúly degen siz ekensiz ghoy. Estigemin. Bilemin»,- dedi. Ótirik emes, shyn Maghjan ekenine kózim jetip, lagerining komandiyrin súradym. Sol arada poezd kelip, vokzal jabylyp, sart ta súrt bop ketti. Men de asyghys marshalgha raport beruge asyqtym. Jarty saghattan keyin janaghy jerge kelsem, әlgi shal ketip qalypty. Lageriding komandiyrin tanityn edim, qaladaghy әskery keneste kezdesip túratynbyz. Telefon shalyp, Maghjan - qazaqtyng ýlken aqyny ekenin, ony jenil júmysqa auystyruyn ótindim. Ol kelisti. Sodan arada ýsh-tórt ay uaqyt ótti. Áskery qarbalastan qol bosamady. Bir joly әlgi lageri bastyghyn Novosibiriskidegi әskery keneste kórip qalyp, ótinishimning ne bolghanyn súradym. Sonda ol: «Jerles aqynynnan aiyrylyp qaldyq. Sen tapsyrghannan keyin men ony jenil júmysqa - hat tasushy etip auystyrghamyn. Kóktemde Enesay ózenining seni búzylghan kezde pochta tasityn qayyq audarylyp ketip, sugha ketti. Sýiegin taba almadyq»,- dedi maghan. Múnayyp men qaldym. Mine, mening Maghjannyng ólimine sebepshi bolmadym ba - dep oilaytynym osy, qaraghym»,- dep sózin ayaqtady.
Tәuelsizdik jyldarynda osy oqighany qalamger Mamytbek Qaldybaev ta gazetke jariyalady, basylymgha engizdi. Oqymysty aghamyzdyng Novosibirdi mekzep otyrghany sol jariyalanym ba, joq, basqa basylym ba eken? Anyghy búl oqighagha óz basym kәmil sendim jәne jastyq ausarlyqpen Shәkәrim men Maghjan ekeuin basty keyipker ete otyryp 1978 - 1979 jyly «Jer - besik» atty roman jazdym. Ol 1984 jyly jaryq kórdi. Sondaghy Enesaygha sugha ketip óletin Sarjan aqyn osy Maghjan edi... Endi, mine, ol oqighany taghy da bir eske aludyng reti kelip otyr.
IYә, shyndyghynda da anyzgha bergisiz aqiqat jәne estelik iyesi qanday senimdi adam. Qay shyndyqty qabyldaysyz, ony patsha kóniliniz bilsin. «Maghjan ólmepti!»,- dep júmbaqtap emeuirin tanytqanymyz osy oqigha edi. Maghjandy eske alghan sayyn «Kәmiylә» men «Yapuray» әnderi júmsaq múnymen jýrekti shymshylay syzdatyp jýrdi. Shyndyghynda da Maghjannyng ruhy ólgen joq. Biraq túnshyqtyryp ústaghysy kelgender boldy. Maghjan aqtalghan tústa Zyliha hanymmen sottasyp, ol turaly laqap tarata jýrip shygharmalaryna alghysóz jazghan bir kәri aqyn, Sh.Eleukenov eskertip ótken jazushylar odaghyndaghy komissiyada jәne alpysynshy jyly ekinshi hatshy bop túrghan kezinde: «Maghjannyng shygharmashylyghy mәngilik jariyalanbauy tiyis»,- dep Ortalyq Komiytetke jәne Qauipsizdik komiytetine qarsy pikir jazdy. Osy kitaptaghy derektermen tanysugha sebepker bolghan 1987 jylghy aqpan aiynda Jazushylar odaghynyng tóraghasy Oljas Sýleymenovting kabiynetinde ótken Qauipsizdik komiytetining tóraghasynyng orynbasary, S.Q.Ábdirahmanov bastatqan jeti polkovnikpen kezdesude general: «Maghjannyng shygharmalaryn jariyalaugha biz emes, rúqsat bermegen sizdersizder. Sol kezdegi ekinshi hatshy ... qarsy bolyp, Maghjandy eshqashanda aqtaugha bolmaydy dep qol qoyghan»,- dep әlgi qorytyndyny oqyp bergende Safuan Shaymerdenov marqúm: «Ne deydi?!. Ákau, ol da sonday ma edi?!»,- dep esh qymsynbastan jylap jiberip edi.
Últ ýshin eng qauipti jau - ishtegi jau. Ony ne sýikimdinin, ne sýikimsizding qataryna qosa almaysyn.
Búl ýkim shyqqan kezde Maghjannyng atasy Júmabaydyng da, әkesi Bekenning de (Bekmúhamedting de) shanyraghy ortasyna týsip edi. Ghadylsha Qaharmanúlynyng maghlúmaty boyynsha, Júmabaydan qalghan túqym-túqiyannyng barlyghy, sonyng ishinde:
«Bekenning 9 balasy týgelimen qughyngha týsedi. Olardyng basty aiyptary - Maghjannyng tuysy bolghandyqtary. Mәselen, eki aghasy Ábәmmýsilim men Qaharman, inileri Múhamedjan men Sәltay «halyq jauy» degen atpen tútqyngha alyndy. Al eng kishi inileri Qalijan men Sabyrjan 1930 jyly qyrghyz aghayyndargha baryp, sol jaqta qalyp qoyady... Osy Júmabay әuletinen aidauda on jyl ómirin ótkizip, eline qaytyp kelgeni tek Múhamedjan men Sәltay... Bekenning toghyz balasynan tiri qalghan eshkim joq. Bekenning úl-qyzdarynan úrpaqtar kóp taraghan, olar qazir Soltýstik Qazaqstan, Kókshetau, Jambyl, Manghystau, Almaty, Qaraghandy, Aqmola jәne Reseyding Qorghan, Omby, Týmen oblystarynda, Qyrghyzstanda, Tәjikstanda, Soltýstik Osetiyada túrady. Aghamyz artyna túyaq qaldyra almasa da, ólmes múrasy qaldy»,- dep jazady bir ókinish, bir júbanyshpen.
Sóitip, Maghjannyng qany orys, qyrghyz, tәjik, osetin últtarynyng tamyrynda soghyp túr.
IYә, bir ókinish, bir júbanysh. Álmisaqtan beri sýzilip kelgen túqymnyng tekti ýrimi, mahabbatshyl súlu sezim osylay, ýzildi.
(Jalghasy bar)
«Abai.kz»