Býginde Qazaqstan Respublikasy konfessiyaaralyq jәne etnosaralyq kelisim saltanat qúrghan yntymaqty elding ýlgisine ainalyp otyr. Kenes Odaghynyng jәne ateistik jýiening ydyrauy ruhany kenistik bos qalghan jyldarda úmytylyp ketken qazaqstandyq qoghamnyng últtyq jәne diny dәstýrlerining qayta janghyruyna serpin berdi. Qazirgi tanda din qoghamymyzdyng ajyramas bóligi bolyp tabylady, sondyqtan memleket Qazaqstandaghy diny qatynastardy damytugha әrqashan erekshe kónil bólude.
Biz diny ekstremizmning aldyn alu baghyttarynyng biri retinde Qazaqstan qoghamyn ruhany aghartugha erekshe kónil bólemiz. Qazaqstandyqtar diny kózqarasynyng әrkelkiligine qaramastan, zayyrly elimizde imansyzdyq, diny oi-pikirlerding radikaldanuy sekildi shekten shyghushylyqtardyng taraluyna jol bermeu jolynda birigui kerek.
Respublikadaghy diny ahual jalpy alghanda túraqty ekenin atap ótken jón. Dey túrghanmen, elimizding jekelegen aimaqtarynda diny ekstremizm oshaqtarynyng shoghyrlanuy bayqalady.
Elimizding batys ónirlerindegi birqatar lankestikti úiymdastyru әreketteri, qúqyq qorghau organdary men arnayy qyzmetterding astyrtyn ekstremistik toptardy әshkereleui, osynday toptardyng mýshelerimen jýrgizilip jatqan sot prosesteri osy ýderisterding kórinisteri bolyp otyr.

Býginde Qazaqstan Respublikasy konfessiyaaralyq jәne etnosaralyq kelisim saltanat qúrghan yntymaqty elding ýlgisine ainalyp otyr. Kenes Odaghynyng jәne ateistik jýiening ydyrauy ruhany kenistik bos qalghan jyldarda úmytylyp ketken qazaqstandyq qoghamnyng últtyq jәne diny dәstýrlerining qayta janghyruyna serpin berdi. Qazirgi tanda din qoghamymyzdyng ajyramas bóligi bolyp tabylady, sondyqtan memleket Qazaqstandaghy diny qatynastardy damytugha әrqashan erekshe kónil bólude.
Biz diny ekstremizmning aldyn alu baghyttarynyng biri retinde Qazaqstan qoghamyn ruhany aghartugha erekshe kónil bólemiz. Qazaqstandyqtar diny kózqarasynyng әrkelkiligine qaramastan, zayyrly elimizde imansyzdyq, diny oi-pikirlerding radikaldanuy sekildi shekten shyghushylyqtardyng taraluyna jol bermeu jolynda birigui kerek.
Respublikadaghy diny ahual jalpy alghanda túraqty ekenin atap ótken jón. Dey túrghanmen, elimizding jekelegen aimaqtarynda diny ekstremizm oshaqtarynyng shoghyrlanuy bayqalady.
Elimizding batys ónirlerindegi birqatar lankestikti úiymdastyru әreketteri, qúqyq qorghau organdary men arnayy qyzmetterding astyrtyn ekstremistik toptardy әshkereleui, osynday toptardyng mýshelerimen jýrgizilip jatqan sot prosesteri osy ýderisterding kórinisteri bolyp otyr.
QR Bas prokuraturasynyng mәlimetterine sýiensek, biylghy jyldyng 10 aiynda ekstremizm men terrorizmge qatysty 112 qylmys anyqtalghan. Últtyq qauipsizdik Komiyteti biyldyng ózinde 24 lankestik әreketke tosqauyl qoydy. Songhy bes jyldyng ishinde basqa memleketter aumaghynda lankestik úiymdardyng is-әreketterine qatysy bar Qazaqstannyng 40 azamaty ústaldy. Olardyng zansyz qaruly qúrylymdardyng lankestik is-әreketine qatysqany da anyqtaldy. Qazaqstanda halyqaralyq terroristik jәne ekstremistik úiymdardyng 68 mýshesi ústaldy.
Sondyqtan bizding býgingi kezdesuimiz memleket pen býkil qoghamnyng diny ekstremizm men terrorizm qauip-qaterlerine qarsy әreket etuge baghyttalghan belsendi júmystarymen astastyryla ótude. Qazaqstannyng barlyq aumaghynda dintanushylar, meshit imamdary, memlekettik qyzmetkerler men qoghamdyq qayratkerlerden qúralghan aqparattyq-nasihat toptary úiymdasqan týrde júmys jýrgizude. Basty mindet - din atyn jamylatyn ekstremistik iydeologiyanyng taraluyna jol bermeu.
Barlyq әlemdik dinderding biyik adamgershilik jәne gumanistik qúndylyqtar men iydeyalardy nasihattaytyny barshagha belgili. Búghan Qazaqstanda tórt dýrkin ótkizilgen Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining sezderi kuә bola alady. 2013 jyly Sezding 10 jyldyq mereytoyyn atap ótu josparlanuda.
Mine, sondyqtan da biz «dinde ekstremizm joq» dep nyq senimmen aita alamyz. Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng 2003 jyly jazghan «Syndarly on jyl» kitabynyng ekinshi bólimi dәl osylay atalady.
Kóptegen memleketter zayyrly sipatqa iye, dey túrghanmen dinning qoghamda derbes kýide, yaghny ózimen-ózi әreket etuine jol berilmeydi.
Shynayy din adamzatqa tura jol núsqaushy retinde adamdy, azamatty adamgershilik túrghyda tәrbiyeleui, otansýigishtikti, genderlik tendikti arttyruy, óshpendilik pen basqynshylyqty bylay qoyghanda, adamdardy teris is-әreket ataulydan saqtauy kerek.  
Din qoghamda ózining syndarly rólin atqaruy tiyis, kelispeushilikterding aldyn alugha kómektesip, әleumetti biriktirui qajet. Basymdyqtardy aiqyn jәne naqty belgilep, diny bilim beruding tәsilderi men strategiyasyn jasap shygharu qajet. Búl asa manyzdy is, óitkeni biz qoghamdaghy jastardyng róli turaly aityp otyrmyz. Zayyrly bilim de, diny bilim de adamdy tәrbiyelep qana qoymay, ony dúrys jolgha baghyttap, onyng oidan shygharylghan búrmalaushylyq nanymdardan aiyghuyna septesui qajet. Adamdardyng diny bilimi tek halyq iygiligi ýshin júmsaluy kerek.
Biz ýshin XXI ghasyrdyng artyqshylyghy - qazaqstandyqtardyng sana-seziminin, bilim dengeyining joghary boluynda. Bizding әrqaysymyz Qasiyetti Qúran, Bibliya jәne Talmud sekildi diny týpderekterdi alyp oqugha jәne әlemdegi birde-bir dinning zorlyq-zombylyq jasaugha, soghysqa nemese óshpendilikke shaqyrmaytynyn týsinuge qabilettimiz. Al kózi ashyq, kókiregi oyau túlghanyng teris pighyldy arandatushylyqtargha eligu yqtimaldylyghy óte tómen bolatyny aiday anyq.
Ekstremizm qaterli isik derti ispettes. Eger uaqtyly aldyn alu júmystary jýrgizilmese, uaqyt óte kele tamyryn terenge jiberui mýmkin. Sondyqtan qarapayym halyqtyng diny sauatty boluy óte manyzdy әri qajetti bolyp tabylady. Al diny sauattylyq - búl oqytu, aghartu jәne әdebiyetter arqyly alynatyn bilim.
Býgingi tanda eldegi ahualdy syny túrghydan baghalau negizinde túrghyndardyng din atyn jamylghan jat iydeologiyalyq ekpelerge qarsy berik diny immuniytetin kýsheytetin dýniyetanymdyq kózqarastardy qalyptastyru mәselesi asa ózekti bolyp otyr.
Ókinishke qaray, belgili bir kýshterding adamdardyng diny sauatsyzdyghyn, ornyqpaghanyn, qarsylyq rayyndaghy kónil-kýilerin, jekelegen әleumettik-ekonomikalyq qiyndyqtargha tap bolyp otyrghanyn paydalana otyryp, senushilerding diny sezimderin aldap, oi-sanasyn jaulap, ekstremistik әreketter arqyly ómirding barlyq qiyndyqtaryn bir mezette sheshuge bolatyny turaly jalghan iydeyalardy algha tartatyn faktilerimen úshyrasyp otyrmyz.
Taldaular nәtiyjesi kórsetkendey, әlemde ekstremisterding býldirushilik әreketterining Aughanstanda, Kavkazda, Liviyada, Siriyada jәne ghalamshardyng basqa da qauipti jerlerinde birdey qoldanylatyn әmbebap strategiyasy men tәsilderi qalyptasqan.
Bizding elimiz tәuelsizdikting 20 jyldan astam kezeninde kóptegen qauip-qaterlerge tap boldy, alayda ózining biregey qazaqstandyq jolymen jýre otyryp, olardyng bәrin jene aldy. Radikalizm men ekstremizm mәselelerinde de bizge dayyn núsqaulyqty eshkim úsynbaytyndyghyna senimdimiz. Ony biz ózimiz qalyptastyramyz.
Anti-ekstremistik núsqaulyqtyng ústanymdary retinde qoghamdyq kelisim men túraqtylyqtyng konstitusiyalyq artyqshylyqtaryn saqtau, konfessiyaaralyq jәne últaralyq kelisimdi nyghaytu, azamattardyng diny senim bostandyghy qúqyqtaryn jýzege asyru, «dinde ekstremizm joq» degen aighaqty qabyldau bolyp tabylady.  
Elbasy «Syndarly on jyl» atty kitabynda bylay dep atap ótedi: «Fundamentalister tarapynan bolatyn shetin agressiyadan nemese túraqsyzdyqtan qauiptenip, dinning ózine, Islam dinine qatysty qatal sayasat ústanu, mening payymdauymda mәnsiz de maghynasyz tirlik. Olay bolatyny, mәsele din men onyng búrmalanu mýmkindigining qisynsyz qosaqtaluynda emes, búl jerde tek qana teologiyalyq kózqarastaryn qorghaghansyp emes, sonymen birge Senimning ózin de qorghaghansityn diny tyiym rejimderine qarsy shetin diny radikaldardyng shetin kýres tәsilderine barulary da eleuli sebep bolyp otyr». Búl orayda Elbasymyz bylay eskertedi: «Búl jaghdayda da qauip-qaterding zory, Senimdi joru men Senimning ózining arasyndaghy aitarlyqtay aiyrmashylyqtyng eskerilmeuinde bolsa kerek».
Búl mәselede Memleket Basshysy diny ekstremizm qúbylysyna aldyn alu sayasaty men aldyn alu әreketterining týrli núsqaly әdistemesi túrghysynan múqiyat qaraugha shaqyrady.
Býgingi kýni din qyzmetkerleri men meshit imamdaryna qatysty kóptegen syndar aityluda, ol birinshi kezekte olardyng diny ekstremister men qanday da bir radikaldy diny kózqarastardyng jaqtastaryna teng dәrejede jәne uaqtyly qarsylyq kórsete almauymen baylanysty bolyp otyr. Bir jaghynan, qogham din atyn jamylghan ekstremizmning aiqyn qauip-qaterimen betpe-bet kelip otyrghanda múnday narazylyqtardyng boluy zandylyq. Qazir islamy din qyzmetkerleri senushilerding diny múqtajdyqtaryn qanaghattandyru jónindegi júmystardy ózderining diny bilimi shenberinde jýzege asyruda. Týrli dengeydegi diny oqu oryndarynda olargha birinshi kezekte diny rәsimderdi ótkizu, diny qúlshylyqtardyng әrtýrli týrlerin jýrgizu jәne úiymdastyru boyynsha bilim beredi. Sondyqtan, uniyversiytet diplomy nemese medrese kuәligi bar imamdy diny ekstremizmge qarsy kýresting dayyn mamany retinde qabylday almaymyz.
Alayda, atalghan jaghymsyz qúbylystyng aiqyn qauip tudyryp otyrghan jaghdayynda barlyq din qyzmetkerlerining osy baghyttaghy biliktiligin jogharylata otyryp, ortaq iske júmyldyru qajet. Uaqyt óz talabyn qoyady. Sondyqtan, meshit imamdaryna islam ilimderi, sharighat jәne fikh qaghidasynda, sonday-aq, әleumettanu, konfliktologiya men psihologiya tәrizdi zayyrly ghylymdar túrghysynda radikalizm men ekstremizmge dini-iydeyalyq túrghydan qarsy túru әlippesin, yaghny negizderin oqytudyng jýieli baghdarlamalaryn qalyptastyryp, iske qosu qajet dep esepteymiz.
Biz Islam dinine degen fanattyq pen nemqúraydy qarym-qatynastan joghary túratyn parasatty músylman túlghasyn tәrbiyeleuge mýddelimiz.
Qazirgi qazaqtardyng dәstýrli dini bizding ata-babamyzdyng kóp ghasyrlyq tәjiriybesine negizdelgen. Úly Abay, Shәkәrim, Mәshhýr Jýsip ústanghan qazaqtardyng dәstýrli músylmandyghynda basty negiz retinde soqyr senim emes, aqyl-parasat alynghan. Ústamdylyq jәne qogham birligin qorghau iydeyalary kóptegen qazaq oishyldarynyng filosofiyalyq enbekterinde kórinis tapqan jәne býgingi qazaqstandyq qogham arasynda da keninen taratugha layyqty. Qazaq dalasynyng әl-Farabidan bastap Abaygha deyin jalghasqan 1100 jyldyq ruhany tarihy bar.
Biz Islam dinining de, qazaq halqynyng da tereng ruhany dәstýrleri men qúndylyqtarynyng úly tarihy tәjiriybesi ýilesimdi týrde kiriktirilgen quatty dýniyetanymdyq paradigma qajettigin atap aitugha tiyispiz.
Býgingi tanda Din isteri agenttigining qyzmeti ruhany jәne iydeologiyalyq qauipsizdikti qamtamasyz etu negizderin qalyptastyrugha baghyttalghan. Elimiz ýshin jat diny ilimderding jappay taralu qaupi bar ekenin eskere otyryp, osy maqsatqa azamattyq qoghamnyng barlyq salauatty kýshin júmyldyru qajet. Halyqtyng jalpy ruhany tútastyghynyng qúramdas bóligi retindegi diny sauattylyqtyng jeke vedomstvolyq emes, jalpy memlekettik maqsat bolyp tabylatynyn barsha qoghamnyng týsinui qajet.
Agenttik tarapynan jýrgizilip otyrghan keng auqymdy sharalar memlekettik-konfessiyalyq qatynastardy jana órkeniyetti dengeyge kóteruge, diny ahualdy onaltugha, Qazaqstanda dinge senushilerding qúqyqtary men bostandyqtaryn tiyimdi týrde qorghaugha mýmkindik beredi degen senimdemiz.

Qayrat Lama Sharif  
Qazaqstan Respublikasy
Din isteri agenttigining tóraghasy
«Abai.kz»