Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2831 0 pikir 11 Jeltoqsan, 2012 saghat 23:10

QMDB: Aqyrzaman jayly arandatular

ShEYH ÁBSATTAR QAJY DERBISÁLI,
QAZAQSTAN MÚSYLMANDARY
DINY BASQARMASYNYNG TÓRAGhASY,
BAS MÝFTIY

 

Mәlimdeme

ShEYH ÁBSATTAR QAJY DERBISÁLI,
QAZAQSTAN MÚSYLMANDARY
DINY BASQARMASYNYNG TÓRAGhASY,
BAS MÝFTIY

 

Mәlimdeme

Songhy kezderi búqaralyq aqparat qúraldarynan «aqyrzaman jaqyndap qalypty», «21 jeltoqsanda dýnie tirshiligi toqtaydy eken», «adamdar aqyrzamangha dayyndalyp jatyr» degen dauryqpa, eldi dýrliktirer aqparattar berilude. Zamanaqyrdy qaljyng sózge qosyp, «22-si kýni tiri bolsaq kórermiz» degenderdi de estip qaldyq. Jahangha taraghan «janalyqty» estip, kórip alghan keybir otandastyrymyz azyq-týlikterin qamdap jatqan kórinedi...
Bizding aitpaghymyz: aqyrzamannyng qashan bolatyny jayly saualdar payghambarymyz Múhammed (s.gh.s) zamanynda da adam balasyn mazalaghan. Alla taghala «Aghraf» sýresining 187-ayatynda: «(Ey, Múhammed!) Olar senen qiyametting qashan bolatynyn súraydy. (Sen olargha) «Onyng qashan bolatynyn Rabbynnyng ózi ghana biledi, ol ony qararly kezinde bolghyzady. Qiyamet - jermen kókke (ondaghy mahlúqatqa) auyr oqigha....» degen.
Jaratushy IYemizding qalauymen erteli-kesh dýnie tirshiligi toqtaytyny ras. Biraq onyng uaqyt-saghatyn ózining dәm-túzy qashan tausylatynyn bilmeytin adam balasy qaydan bilsin?! Ony pende de, perishte de bilmeydi. Adamzattyng asyly - Alla Elshisine (s.gh.s) de maghlúmat berilmegen. Birde Jәbireyil (gh.s.) perishte payghambarymyzgha (s.gh.s) adam beynesinde kelip: «Qiyametting qashan bolatynyn aitshy», - deydi. Sonda ol (s.gh.s): «Súralyp túrghan adam súrap túrghan adamnan artyq bilmeydi», - dep jauap bergen.
Basy ashyq nәrse: bәri bir Allanyng qolynda. Biz bireuding aitqanyna emes, Qúdaydyng qalauyna yryq bergen, Onyng әmirine moyynsúnghan músylman halyqpyz. Áldebir taypanyng túspaldaghan tújyrymymen emes, bir Allanyng әmirine amal etken elmiz. Sondyqtan bolar, «Qúdaysyz quray da synbaydy» degen maqal músylman qazaqtyng sanasyna sinip, pәtuәli sóz úrpaqtan-úrpaqqa jetip otyrghan.
Adam tabighaty sengish keledi. Qúdaydy tanymaghannyng «qúdayy» kóbeyedi. Áytpese, «aqyrzaman tayap qalypty» degen sóz el arasyna 2000 jyly jeldey esip edi. Keybir «bilgishter» zamanaqyrdy 2002 jylgha «auystyrypty». Onyng da bos daqpyrt ekenine kuә boldyq. Endi, mine, «2012 jyldyng 21 jeltoqsanynda dýniyening astan-kesteni shyghady» dep eldi dýrliktirip otyr. 
Shyghys danalyghynan qalghan sóz bar: «Meni ólimim emes, ólimnen keyingi ómirim mazalaydy». Aqyretke dayyndyq dýkennen sirinke, maysham, azyq-týlik satyp alumen nemese jer qazyp, terenge tyghylumen ólshenbeydi. Jan azyghyn emes, iman azyghyn jighanymyz abzal. Payghambarymyzdan (s.gh.s) jetken hadisting maghynasy mynaghan sayady: búl ómirde ólmeytindey ómir sýrinder, әri aqyretti de úmytpandar.
Núh (gh.s) dәuirinde topan sudan qashpaq bop, jan saughalap tau tóbesine shyqqandar bolghan. Onda da tiri qalghan tirshilik iyesi joq. Músylman ýshin aqyrzamannyng qashan bolatyny emes, qiyamet kýngi esep-qisap manyzdyraq. Óitkeni, әlginde ayatta aitylghanday, «qiyamet - adam ýshin auyr oqigha...»
Músylmandardyng әdiletti patshasy bolghan Omar (r.a) men dana Abaydyng oi-tújyrymy bir arnada týiisedi: esep bermey túryp, ózine esep ber». Ónegeli ómir, ghibratty ghúmyr keshu, imandylyqqa úiysyp, Allanyng aldynda qabyl bolar izgi, únamdy amaldardy atqaru, qysqasy Qúdaygha qúl, adamgha úl bolu - aqyrettik jemisimiz. Ózime de, ózgege de aitar nasihatym osy.    
Men músylmandardy, barsha júrtymyzdy sabyrgha shaqyra otyryp, bos әngimege dauryqpay, odan góri Allagha degen senimimizdi nyghaytyp, el iygiligi ýshin sauapty da salauatty izgi isterge ýles qosugha ýndeymin.
Qúrmetti otandastar!
Sondyqtan men barshanyzdy bosqa dýrlikkennen góri, Alla taghaladan elding amandyghyn, halqymyzdyng birligin tileuge shaqyramyn. Arandatushy aqparatqa aldanbay, júrtymyzdyng yntymaghy men tәuelsizdigimizding bayandy boluy jolynda júmyla júmys isteuimiz abzal.    
Alla taghala qúlshylyghymyzdy qabyl etip, eki dýniyening baqytyna bólegey! Barshamyzdy aqyrette jýzi jaryq bolghan qúldarynyng qataryna qosqay!

"Abai.kz"

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377