Payymymsha, qazirgi basty ózgeris – halyq óz oiyn ashyq aityp, biylikke aralasuynda. Osy kýnge deyin sayasatty biylik pen oligarhtar «kenesip pishti». Endi búl ortagha D.Adjemoglu men D.A.Robinsonnyng «Uzkiy koridor» kitabynda jazghanynday halyq kirdi. Demokratiyanyng dәleli búl. Áytkenmen, eski jýie biyligin qoldan bergisi kelmeydi. Orayy kelse, jon arqadan jonghysy-aq kep túr. Búghan keshegi qantar qasireti dәlel. Qoy terisin jamylghan qanypezerler biylikti basyp aludy kózdedi. Sebebi, Preziydentting әdiletti qogham qúru jónindegi payymy «olardyn» josparyn byt-shyt qyldy. Ras, sayasatta jýrek bolmaydy. Juyrda taghy da Preziydentke qastandyq jasaugha oqtalghan pasyqpeyildiler ústaldy. Álbette búl, eski jýiening dәrmensiz amalynyng bir parasy. Áytkenmen, «Olar» (eski jýie sarqynshaqtary) qasyq qany qalghansha qarsylasatyny belgili.

Jana Qazaqstan qúru jolynda búl ýlken kedergi. Ony sayasatkerler túrmaq, qarasha halyq aiqyn bilip, bayqap otyr. Shirkiiin, «eskining sarqynshaqtaryn» sýzip alsa ghoy degen arman әrkimde bar. Odan әbden mezi boldy halyq.

Aqiqatynda, adamdar Preziydent aitqan әdildikke zәru. Ádilet adamgha júmys isteytin zaman ornaghanyn ansaydy. Jana Qazaqstannan sony kýtedi Alash júrty.

Áriyne, qúrghaq uәde, bos әngime, halyqqa bereri joq baghdarlamalar, eshtene sheshpeytin jiyndar men úrandy sózder – kópshilikting zyghyrdanyn qaynatty. Tipti, kózinde ot oinatty, aqyrynda alangha alyp shyqty...

Aytalyq, Ýkimet aldynda býldirshinderdi balabaqshamen qamtu 99 payyzdy kórsetti dedi A.Aymaghambetov. Al elimiz boyynsha 2 mln-gha juyq balapandar balabaqshagha zәru.

1,5 mln qazaqstandyqtar bereshegin bere almay, bankter izine týsti. Beybit zamanda, el-júrt amanda bank qyzmetkerinen qashyp, kólegeylenip kýn keshu qanshalyqty qiyn ekenin elestetuding ózi auyr. Nege múnday kýige týstik? Osy súraqtyng jauabyn izdep әleumettik jelilerdi qopardym. Ózime qoyghan birinshi súraghym: elimizdegi kedeylik shegi.

Nesin jasyrayyn, qynjylghan oqighagha keziktim. Kedeylik shegi túrmaq, júmyssyzdar sanyn ashyq aita almay otyr ministrlik. Álbette, ol sifrdy biledi, shýbәm joq. Biraq jasyryp-jauyp, búghyp-tyqqany bolmasa.

Hosh, Mendeleev aitqan miyneraldardyng bәri bar memlekette jalang bút kýn keship kelemiz. Búl aqiqat. Eger de bәrimiz baquatty ghúmyr ómir sýrsek, alandargha adamdar tolmas edi, qantar qasireti bolmas edi. Analarymyz kóz jasyn syghyp, әkimdikterge kelmes edi, balalarymyz tiridey órtenip ólmes edi...

Al Ýkimet halyq ýnine qúlaq aspaq týgili, qos qúlaghyn bitep aldy. Áleumettik tensizdik pen jegi qúrt jemqorlyq qoghamnyng qol-ayaghyn matap tastady. Qansha silkise de syr bermek emes. Endigi mәsele tamyrymen júlu ghana. Basqa jol joq. Búl túrghyda «Sayasy modernizasiya jasamay, ekonomikalyq reforma jýrgizu mýmkin emes» dep toqeterin aitty Toqaev.

Sayasy modernizasiya degennen shyghady, eski jýie sarqynshaqtarymen jana Qazaqstan qúru – ertegi. Ony bәrimiz bilip otyrmyz. Yaghni, biylikke jana buyn kelu kerek. Ata saltyn saqtaghan, ana tilin ardaqtaghan, ruhy myqty, tәueldilikten ada buyn kelu kerek! Osylay jana qúram jemqorlyqpen shyndap kýreskeni abzal.

Shyndyghy sol, jemqorlyqty joymay – qogham algha jyljymaydy. Keybiri bar, búl turasynda oy qozghasan, «Balyq basynan shiriydi, ayaghynan tazalanady» deytin. Bizge shirigen bastyng qajeti ne? Ózimen qoymay ainalasyn da iritip tauysady. Sondyqtan tazalaudy jogharydan bastaghan abzal.

Búl rette 2 jyl ishinde Gruziyadaghy jemqorlyqty joyghan Saakashvily býy degen eken: «Saylauda jeniske jetkennen keyin eldegi barlyq qúqyq qorghau organdaryn ornynan aldyq.

Prokuratura, Ishki ister ministrligi, shau tartqan mentter, paraqorlar poliyseyler tayly-túyaghy qalmay qyzmetten ketti.  Gruziyanyng Qauipsizdik ministrligin (SBU) aldyq ta qysqartyp tastadyq.

Su jana Ishki ister ministrligin qúrdyq. Dәl osy ministrlik Gruziyany jyldar boyy biylep-tóstep, bilgenin istegen kriminaldy-korrupsiyalyq jýiening kýlin kókke úshyrdy.

Aynalasy eki-ýsh jylda eldi týrme «avtoriytetterinen» týgeldey tazarttyq. Bostandyqta jýrgen bopsalaushylar, qapteserler men baukespelerding bәri abaqtygha qamaldy.

Tek sodan keyin baryp jana әri damyghan Gruziyanyng iretasyn qalaugha kóshtik».

Ras, әdiletti qoghamda úry-qarylardyng orny – týrme. Áytpegende, bandylarymen bopsalap, algha qaray qadam attatpaydy.

Demek, qúnyqqan, dәnikken jemqorlanghan eski jýiemen birjolata qosh aityssaq qana shynayy reformalar jýrgizuge jol ashylady.

Reforma degennen shyghady, demokratiyalyq qoghamnyng taghy bir kórinisi – pikir-talas. Bolmashy baghdarlamalargha ýnsiz qol kóterip kelisim beretin «Halyq qalaulylary» da jyly kreslosynan jaltaru kerek. Esinizde bolsa, 1970 jyldary Ispaniya memleketi diktatorlyq jýieden demokratiyagha ótken kezde 18 kýn qogham ziyalylary, deputattar men qogham belsendileri pikir-talasqa týsken. Múndayda qazaq: «Kelisip pishken ton kelte bolmas» deydi. Al bizde әli de «biylik aqyldy», ainalasy aqymaq deytin burokrattyq jýiening «mandayynan jel esip» túr.

Týmen oidyng týiini: ekonomika tamyryna qan jýgirtip, etek-jenimizdi jinaymyz desek, tez arada sayasy reforma, týbegeyli auys-týiis qajet-aq. Óitkeni, әlem alay-dýley. Minut túrmaq, sekund sanap qúbylyp barady. Búl batyl sheshim qabyldau men ontayly ózgeristerge beyimdeludi mindetteydi. Áytpegende, qús qanatynday susyldaghan zamannyng aghysyna ilese almasymyz anyq.

Qaynar Júmaghoja, jurnalist

Abai.kz