Tilger-ghúlamalar men til inistituttarynyng siqy

Mine, búl ózekti mәsele.  Qazaqstanda til turaly qúzyrly mekemeler jeterlik. Olar ne istep jýr? Ghalymdar she? Mening apamnyng sózimen aitqanda olar: «Shoshqa taghalap, ay qarap, júldyz sanap jýr». Qazaqstan tәuelsizdik alghaly 22 jylgha ayaq basty. Sol 22 jylda qazaq tili grammatikasyndaghy bodandyq tarapynan qordalanghan qorlau ýderisi odan ary damytyluda. Aqsaqal akademik aghalarymyz shamasy jetkendi qoyyp, saqaldaryn satyp, sapalaryn týsirip jýr. Qazaqta «Saqalyn satqan kәriden enbegin satqan bala artyq» degen bar. Myna súmdyqty 22 jyl keudemde jasyryp keldim. Endi sol akademikterding de keregi shamaly ekenin tarih dәleldedi. Grammatikalyq soraqylyqtardy týzetuge qabiletteri  jetpedi. Úyat pen namysty ysyryp qoyyp, últqa jasalghan opasyzdyqtargha qauqarsyzdyq arqyly ýles qosuda.

Tilger-ghúlamalar men til inistituttarynyng siqy

Mine, búl ózekti mәsele.  Qazaqstanda til turaly qúzyrly mekemeler jeterlik. Olar ne istep jýr? Ghalymdar she? Mening apamnyng sózimen aitqanda olar: «Shoshqa taghalap, ay qarap, júldyz sanap jýr». Qazaqstan tәuelsizdik alghaly 22 jylgha ayaq basty. Sol 22 jylda qazaq tili grammatikasyndaghy bodandyq tarapynan qordalanghan qorlau ýderisi odan ary damytyluda. Aqsaqal akademik aghalarymyz shamasy jetkendi qoyyp, saqaldaryn satyp, sapalaryn týsirip jýr. Qazaqta «Saqalyn satqan kәriden enbegin satqan bala artyq» degen bar. Myna súmdyqty 22 jyl keudemde jasyryp keldim. Endi sol akademikterding de keregi shamaly ekenin tarih dәleldedi. Grammatikalyq soraqylyqtardy týzetuge qabiletteri  jetpedi. Úyat pen namysty ysyryp qoyyp, últqa jasalghan opasyzdyqtargha qauqarsyzdyq arqyly ýles qosuda.

Akademiyk-matematik Asqar Júmadildaev  aghamyz aitpaqshy: «qazir akademikter eki týrli bolady, olar - esep shyghara alatyndar jәne esep shyghara almaytyndar». Búl  - matematikterge qaratylyp aitylghanmen barlyq ghylym salasyn jaulaghan dert. Ataghy tauday, abyroydan júrday ghúlamalar toby әsirese, osy til salasynda topyrlap jýr. Atap aitqanda, Ahmet Baytúrsynov (akademik emes, qarapayym til zertteushi) atamyzdyng jasaghan әlippesin saqtaudyng ornyna búzyp, til grammatikasyn tabighatynan ajyratyp, basqa tildik jýiege búrghany óz aldyna, endi egemen bolghanymyzda sony týzetuge qyryn qarap otyr.

Álipbiyge opasyzdyq

Til janashyrlary aitpaqshy, qazirgi әlipbiyde «Búralqy әripter tolyp jýr». 42 әrippen maqtanyp boldyq! Endi es jiyatyn uaqyt keldi. Búl tildi búzu ýshin jasalghan sayasat ekenin әli eshkim bilmey me? Atap aitqanda  ,,Ya,,Yo,E,S,Ch,Sh,IY,H,H qatarly әripterding tiyistilerining kózin joyyp, jaramdysyn ghana qaldyru kerek.  Mysaly: S - s/ts; Ch - sh/tsh; Sh - shsh; Ya - ya,yә; Yu - yiu,iyu; Yo- yó,yo; E - e; H - q týrinde jazu mýmkindigi bar, qalghanyn shúbyrtyp qajet emes.

Basqasyn bylay qoyghanda, H әrpin alayyq. Tilimizding tabighatynda joq dybysty qoldan jasap, týrki tilin parsy, arap tilderine baghyndyru emes pe? «H» dybysyn qazaqy «Q» dybysynan góri júmsaq dybystalady dep oqytyp jýrmiz. Al ony Ahmet Baytúrsynúly atamyz shet tilden, atap aitqanda arap, parsy tilderinen engen sózderge «Bógenay» (syrtqy túrpatyn saqtau) ýshin paydalanu kerek degenin «akademikter» bilmeytin synayly. Búl esekti jylqy dep aitumen birdey úyatsyzdyq.

2. Qazaqta búralqy әripterdi qospaghanda  - 26 әrip, 28 dybys bar. Múnda «y, u» birde dauysty birde dauyssyz dybystyng rólin atqarady.  Endeshe oryssha aitqanda, «Y»-ding keregi joq. Tipti, al kerek bolsa onda «U»-gha da bir «әriptes» jasap beru kerek.

3. H, H, F, V, Ch әripterin Ahmet Baytúrsynúly atamyz shet tilden engen sózderge qoldanylady dep kórsetken. Búl әripter qazaq tiline kirgen sózder ýshin bógenay rolyn atqarady. Al ony dybys retinde sanaugha bolama? Bolsa qalay qoldanylady? Mine búl qazaq grammatikasynda bekitilmegen.

4. Bizde әlipby almastyru manyzdy emes, aldymen әlipbiydi tazalau manyzdy.

Búl aitylghan pikir tilger-ghalymnyng emes, jay ghana tildi tútynushynyng sózi dep qabyldanyz, biraq qatesi men jalghany bolsa, ghalymdar joqqa shygharsyn, qarsy pikirin aitsyn! Olar qashanghy basyn tyqqan týieqús bolyp tilding mәselesinen bas tartyp otyrady?  Búl mәselelerge nege Til komiyteti, Tilbilim instituty nazar audarmaydy, sheshimdi qolgha nege almaydy? Latyngha kóshpesek te, qazirgi әlipbiydi týzetip nege tazalap bermeydi? Soghan da preziydentting jarlyghy kerek pe? Ghylymy ústanym men prinsip degen qayda? Eldegi jýzdegen doktorlar men myndaghan fiologiya ghylymdarynyng kandidattary ne qarap otyr? Ghylymgha bólinip jatqan milliondaghan qarjyny paydalana almaytyn, joba jasay almaytyn sorlylar qalghan ba filologiyada?

Tildik sananyng satqyndyghy

Audarma. Oryssha oilap, qazaqsha audaryp jazu. Qazaq tilining sóz tirkesteri men sóz oramdary orys tilining zandylyghyna baghynyp bitti! Endi әieline qaray aitatyn sózdi qazaq «sen ekeumiz» demey, «sen jәne men» dep tәltirektetetin boldy. Búnyng barlyghy dýbәrә tilmashtar men audarmashylardan tilge engen jana «norma»! Múnyng bәrine «qoy» deytin qoja joq!  Audarma salasy betimen ketti. Onsyz da audarmashylar jetimning kýiin keship jýr. Al audarma salasy qazaq tilin qúrtu salasyna ainaluda. Til men sóz mәdeniyetining joqtyghy men ýstinen qaraytyn qúzyrly oryndarda sony týsinetin nemese biletin adamdardyng joqtyghy til auruyn shegine jetkizdi. Audarmashylargha kómek qúraldary men elektrondyq saymandar, sózdikter qyruar qarjy bólinse de әli joq. Salmaghy bes batpan sózdikter kitap bolyp shyghyp, kimning qolyna tiyip jatqany belgisiz, onyng ishindegi kenestik eskirgen arhaizmnen atyng ýrkedi!

Qazaq tili orys tili arqyly shet tilderine shyghyp, auqymy tarylyp otyr. Mysaly,  buyryl, qúla, shalqúiryq syndy jylqy týsterin orysshagha audara almaysyz. Targhyl siyr deuge bolady, al targhyl at deseniz mening apam kýlkiden talyp qalar!..

2. Atau sózder(Termiyn). Termin mәselesi ushyghyp bitti. Tildi teksiz terminder jaylady. Mysaly, әskery búiryqtargha qaranyz: «Smirno!», qazaqy balamasy «Qalshiy!». Bir qaraghanda dóreki estilgenimen, búl qazaqtyng beyneli sózi onsyz da tikesinen týregelip túrghan adamgha «Tik túr!» degen topas tirkes qoldanylyp jýr. «Tik túr!», «Erkin túr!» degen búiryq sózderining sipaty men salauatyna say kelmeytinin bilmey me? Joq әli de tildi qorlaghany ma? Osy sózdi estip, mening 70-tegi apam kózinen jasy aqqansha kýlgen. Men jerge kirip kete jazdadym. Masqara! Sonda anau Alash Ordanyng «Diy-hat!», «Ra-hat!» degen búiryqtaryn bilmeui mýmkin emes ghoy. «Dihat» degen sóz kóne sóz, «dihat etinizder, abaylanyzdar» degen bar emes pe?! Búl eldegi tilding qoldanymy tilbilim ghylymy tarapynan tys betaldy ketkenin kórsetedi.

3. Qazaqtardyng tili kelmeytin sózder nemese til tabighatynan tys sózderdi termin nemese balama sóz retinde qabyldau kenje qalghan. Mysaly, «Funksiyanyn»  qazaqshasy -  «iquat»,  «Konstitusiya» - ata zan, «emblema» - qútbelgi t.t.  Aram shóptey  qaptaghan, mening apam men atamnyng tili kelmeytin sózderdi iriktep, qazaq sózimen almastyru nemese tilding dybystyq zandylyqtaryna ýilestiretin uaqyt boldy.

4. Ekpin mәselesi. Qazaqta til  ýndestik zany boyynsha  taldanady.   Al ekpin mәselesi orys  tili grammatikasynyng ekpin zany boyynsha talqylanyp jýr. Búl esekke jylqynyng terisin kiygizgendey mәsele. Qazaq tilinde ekpin mәselesi basy artyq júmys. Negizi ekpin joq deuge bolady, ol orys tilindegidey manyzdy emes, qazaq sózinde ekpin birkelki týsedi. Al, qazirgi erejedegidey әr sózding sonyna ekpin týsirip aitsanyz, dem jetpey, Jansaqtau bóliminen bir shyghuynyz kәdik.

5. Tilshilik(Jurnalistika) tili qarabayyr, jútang ekeni óz aldyna - sauatsyz.  Tilshilerding til turaly tabighaty tayazdap barady, sonda olargha til sabaghy jýrmey me? Mysaly, «Bolady ma? Bolmaydy ma?» - deydi. Búl qazaqshany janadan ýirenip jýrgen orystar men qytaylardyng sózi ghoy. Shyn mәninde «bola ma, bolmay ma?»  dep til tabighaty men zanyna say aitu kerek emes pe? Onday tili dúrys shyqpaghandardy tilshi etu - tilge qiyanat!

6. Oryssha rod jasau moda ma? Qazaqy til tabighatyna qayshy ersi nәrse. Mysaly, «azamat, azamatsha» degen sózderdi taldap kóriniz. -sha, -shyn, -shyq degen sóz týrlendirushi júrnaqtar bar. Azamatsha - kәmeletke tolmaghan, tolyq azamat jasyna jetpegen degen maghyna beredi, «tayynsha» -eki jasar jas siyr,  sol sekildi: buyr+shyn, búqa+shyq sózderi de erkek týie men erkek siyrdyng jas ekendigin bildiredi. Endeshe «azamatsha» degen әielge qatysty sóz emes, kәmeletke tolmaghan, azamat deuge kelmeytin adamdy menzeydi emes pe?  Búl júrnaqtar aldyndaghy týbir sózge anyqtama bere týrlendiredi. Al ony oryssha rodqa ainaldyrudy qay bilgish til grammatikasyna engizgen?

7. Grammatikalyq basqyn. Orys tili grammatikasynyng qazaq tilindegi grammatikagha  basqynshylyghy. Mysaly, Qazaqstanda býkil shet eldik el attary men adam attary Orys tilining grammatikasy boyynsha alynghan. Mau Zydúng (oryssha - Mao Sduni), Shy Jinping (Sy Sinpini). Sonda bizding tildik dybysymyz basqa shet el men adam attaryn ataugha tolyq qabyletti bolsa da, anau týpnúsqadan әldeqayda  mýkis aitylatyn orysshasyna nege jabysyp jýrmiz? Álde tilimiz әli tәueldi me!?

Tilding taghdyryn oiynshyq etip otyrghandar - opasyzdar

1.     Tildik tәueldilikti ghúlamalarymyzdyng  týsinbegeni, әli de bodandyq túlghasyna tabynyp jýrgendigin aighaqtaydy.

2.     22 jyl tilimizdi tazalau men otarlyqtan qútylyp, óz tabighatyna bet aluyna kese kóldeneng bolu - til inistituttary men kafedralardyng  júmysynyng nәtiyjesi men syiqy. Áytpegende, sol soraqylyqtardy kórmeuleri mýmkin emes.

3.     Til ghalymdary shyn mәninde búl jaghdaydy týzeuge qabyletsiz әri jyly oryndaryn bosatqysy kelmeytin qyzghanshaq, kórseqyzar.

4.     Últtyq namys pen újdan kemshin. Últqa, bolashaqqa degen jauapkershilik joq. Tek ataq pen aqsha ýshin otyrghandar.

5. Qazaq tilinde shetel ghalymdarynyng ne әkelerining qúny bar?

Qazaqstanda qazaq tilining mәselesimen ainalysyp, sheshetin qúzyrly mekemelerde tolymdy mamandardyng joqtyghynan bolar, Germaniyadaghy týrkolog-ghalymdar osy mәsele boyynsha arnauly jobany jýzege asyryp jatqandyghy ayan bolyp otyr.  Atap aitqanda, Gissen Uniyversiyteti týrkolog-ghalym, professor Kirchner Mark (Kirchner Mark) myrza men osy uniyversiytetting taghy bir týrkology, professor Rayhangýl Múhamedova (últy - úighyr) hanym biraz jyldan beri qazaq tilin zertteuge arnalghan jobany jýzege asyruda kórinedi. Bizge jetken aqparat boyynsha, «VW-Projekt: Kasachisch. Struktur und Funktion der Staatssprache des postsowjetischen Kasachstans» dep atalatyn jobada Rayhangýl esimdi úighyr men Mark esimdi nemis jigit Germaniya men Qazaqstan ekijaqtap qarjylandyrudaghy arnayy jobamen qazaqtyng auyz eki tilin bir bólek, grammatikalyq qatelikterin bir bólek qúlaghynan tizip, qazaq ghalymdaryn esekke teris otyrghyzatynday ispen shúghyldanuda. Ázirshe búl joba nәtiyjeleri jariyalanghan joq. Al sol mәselelerdi bes sausaghynday biletin qazaqtarymyzdyng kózge ilinbey, namystarynyng taptaluy men qúzyrly mekemelerding 22 jyl qazaq halqyn aldap kelui qadyrymyzdy qashyruda.

Atalmysh jaytqa myna siltemelerden qanyghugha bolady:

http://www.uni-giessen.de/cms/fbz/fb04/institute/turkologie/personen/mukhamedova.raikhangul

jәne

http://www.uni-giessen.de/cms/fbz/fb04/institute/turkologie/personen/kirchner.mark#bio

Mine, masqara! Qazaqtan qazaq tilin zertteytin adam tappay, qytaydyng bodanyndaghy úighyrdan shyqqan biykesh pen  nemiske kýnimiz týskeni -  Til komiyteti men Tilbilim institutynyng shynymen «Shoshqa taghalap jýrgenderinin» dәleli emey nemene?! Áytpese, jylda milliondap bólinetin qarjynyng nәtiyjesi men saldary qayda?

Qanymyzdy qyzdyryp, namysymyzdy qozdyrghan osy mәseleler men jayttardy ýstirtin jazghanymyz ýshin qalyng oqyrmannan keshirim súraymyz, alayda myna aqualmen til mәselesin sheshetinimizge ýlken kýmәnmen qaraugha bolady.

Alla bәrimizdi taza da, tәtti, qúnarly da bay, asyl da tekti Ana tilimizding nәrimen susyndaudy nәsip etsin!

«Abai.kz»