Ol bir dýniyeni qaptaghan topansudyng qaytyp, jer betinde qúrlyqtar payda bola bastaghan kezi bolsa kerek. Sol mezette jer betinde balyqtar patshalyghy da ózine shaq jer alyp, egemen elge ainalghan edi. Sol kezde balyqtar patshalyghynyng enshisine tiygen Baqaly kól aumaghy әlemdik iri patshalyqtardyng birine jatady eken.

Balyq patshalyghy bolghandyqtan ba, bir qyzyghy, jerining beynesi de basy shyghysqa, qúiryghy batysqa qaraghan balyqqa úqsaydy. Biraq balyqtardy balyq emes, baqa patsha basqarypty. Eshtenede isi joq, tilderi de joq, bir-birimen ishki týisikpen ghana qatynasatyn balyq maqúlyqtar kimning basqarghanyna da mәn bermese kerek. Kim biledi, bәlkim, olar ýshin patshalyqtyng mәni joyylghan kez be eken?! Áyteuir, ózderine kerek sudyng túnyghy men móldiri jetkilikti, baldyry kóp sugha boylaudy ghana biletin balyqtar qúrylghan memleketining qyzyghyn baqa degen maqúlyqtardyng kórip jatqanynda sharuasy az edi. Auyzdaryna týsken qorekke jaramdyny qylghytyp jýre beretin balyq bitken su aidynynda shorshyp oinap, túnghiyghyna oiqastay terendep, erkin jýzudi baqyt sanaytyn. Azattyq dep sony úghatyn.

Ol bir dýniyeni qaptaghan topansudyng qaytyp, jer betinde qúrlyqtar payda bola bastaghan kezi bolsa kerek. Sol mezette jer betinde balyqtar patshalyghy da ózine shaq jer alyp, egemen elge ainalghan edi. Sol kezde balyqtar patshalyghynyng enshisine tiygen Baqaly kól aumaghy әlemdik iri patshalyqtardyng birine jatady eken.

Balyq patshalyghy bolghandyqtan ba, bir qyzyghy, jerining beynesi de basy shyghysqa, qúiryghy batysqa qaraghan balyqqa úqsaydy. Biraq balyqtardy balyq emes, baqa patsha basqarypty. Eshtenede isi joq, tilderi de joq, bir-birimen ishki týisikpen ghana qatynasatyn balyq maqúlyqtar kimning basqarghanyna da mәn bermese kerek. Kim biledi, bәlkim, olar ýshin patshalyqtyng mәni joyylghan kez be eken?! Áyteuir, ózderine kerek sudyng túnyghy men móldiri jetkilikti, baldyry kóp sugha boylaudy ghana biletin balyqtar qúrylghan memleketining qyzyghyn baqa degen maqúlyqtardyng kórip jatqanynda sharuasy az edi. Auyzdaryna týsken qorekke jaramdyny qylghytyp jýre beretin balyq bitken su aidynynda shorshyp oinap, túnghiyghyna oiqastay terendep, erkin jýzudi baqyt sanaytyn. Azattyq dep sony úghatyn.

Al baqalardyng jóni basqa edi. Olar shalshyq pen balshyq bolmasa, móldir sudy jaratpaydy. Shalshyq sudyng betinde japyraqty, bútaqty,balshyqty attap, yrghyp, sekirip jýrip shybyn-shirkeydi qaqshyp jeytin jemqor jәndikting naghyz ózderi. Olar kýn shygha shybyn-shirkey aulap, qabaqtay qaryn qamyna kirisedi de, kesh týse jamyrap әndetip, ainalany azan-qazan etip, býkil әlemdi ózderi biyleytindey masayraydy kelip. Búlar ýshin sudyng túnghiyghy týkke túrghysyz, beti japyraq toly shirkey qaptaghan shalshyq sudan artyq júmaq joq. Qaryndaryn sipap, kýnning shuaghynda baqyldap jatqany.

Degenmen, ózderin tóre maqúlyq sanaytyn olar jyl sayyn tartyla bastaghan sudy shalshyqqa ainaldyryp, aumaqtarynyng kenigenine mәz bolysatyn da, móldir suda oiqastap ómir keshetin balyq bitkendi kýstanalaumen bolatyn.Olardy tilsiz qúldar deydi. Ondaghysy - balyqtar elin basqaratyn Basbaqany ózderining túqymdasy sanap, sony arqa tútatyndyghynan. Baqa patshagha keregi qarauyndaghy balyqty biyleu emes, olardyng suy qúrghap, shalshyqqa ainalghan jerdegi uyldyryqty satudan týsetin payda edi.

Baqalar ulap-shulap, kólding betin azan-qazan etkenimen, ózderine jetetin qiytúrqy qulyghy basym jәndiktertúghyn. Qorekke jaraytyn shybyn-shirkeydi molaytu ýshin, olar balyqtyng óligin kóbeytumen shúghyldanatyn. Songhy kezderi balyq tirligin jaqsy zerttegen baqalar balyq uyldyryghynyng mol jerine baryp, ony shalshyqqa tasityn da, endi shabaqqa ainala bastaghan uyldyryqqa ózderining zәri men nәjisterin berip, qyryp tastaudy mengerdi. Sasyghan ólikke shybyn men shirkey bitken jabylatyny belgili, mine, sol kezde dorbauyz atanghan baqalar toby bas salyp, mazasyz shybynnyng túqymyn túzday qúrtyp, júta beredi, júta beredi... Dәliregi - úrttaryna jinay jýrip, Bas baqanyng ashanasyna tasidy.

Qalyng qúraqqa ornalasqan basordany tasbaqa mingen baqalar kýzetedi, al sumen shektes jaghyn jartylay baqa, jartylay balyq maqúlyqtar qalt etpey qarauyldaydy. Búl maqúlyqtar ne baqa emes, ne balyq emes, suy tartylghan jerdegi qúrlyqqa beyimdelgen balyqtúqymdastar edi.

Baqaly kóldegi balyq bitkendi basynghan baqalyq sayasat olardy baqagha ainaldyrugha da bas qatyryp, birshama nәtiyjege qol jetkizgen. Aqyrynda baqanyng itbalyghy men balyq uyldyryghyn budandastyryp, baqabalyq túqymyn aldy. Búlar terenge ketetin balyqty baqylap, sudaghy shekarany kýzetetin erekshe әsker qataryn týzdi. Búl isine sýisingen Bas baqa tipti baqabalyqtyng birin sýiikti әieli etti. Oiy bolashaq taq múragerin tughyzu edi. Biraq әzirge oghan bitken uyldyryq itbalyqqa emes, shybyn ýimeleytin laygha ainalghannan basqa nәtiyje bolmay túr.

Kóldegi balyq bitken ýsh tarapty meken etip, ýsh týrli túqymdas bolady eken: shyghys tarapty qúiryghy shúbatylghan qaugha sekildi, jemtigin orap óltiruge qauqarly balyqtar «qaughabalyq» dep atalypty; kólding ortasynda jayyn auyzdy, eki úrtynan órim qamshygha úqsas múrt ósken baqalar «doyyr» atalypty; kýnbatystaghylar qaranghy túnghiyqqa daghdylanghan, nayzatúmsyqty «noyystar» dep atalghan eken.

Osylardyng ishindegi baqalar biyligine az da bolsa iykemdileri әlgi doyyr balyqtar, alayda olar ózderine tәn sayasatqa jetik bolyp shyqty. Doyyrlardyng birqatary teniz terenin biyleuge mamandanghan patshalyq qyzmetke túryp alyp, qara bastary men balyqtar mýddesine búrmalaytyndy shygharyp jýr. Tipti jemqor baqalardy ózderining maqsattaryna paydalanyp, paramen kóndiretin qiytúrqylyqty mengeruge kóshken. Onyng ýstine Bas patshanyng sýiikti toqaly osy túqymnyng uyldyryghy edi.

Balyqtar eli atalghanymen, baqalar ózara búl eldi «Baqastan» ataudy shygharypty. Búghan balyq bitken tulap, sudy tolqyndatyp, baqalardyng shalshyqtaghy birshama qamys auyl-qalalaryn sugha ketirdi. Tipti nayzaly noyystar «tereng suymyzdy laylady, jerimizdi bólip tastaymyz» degen sayasat aityp, tolqyndatudy shyghardy. Olargha qarsy baqabalyqtardy attandyryp, qatang jazalap, qyrsa da, nayzalaryna ilikken talay baqa da, baqabalyqtar da onbady. Taqa bolmaghasyn, shanqyldaghan shaghalalardy jaldap, nayzalylargha qústardy aidap saldy, olar ereuilshil balyqtardy su betine shygharmay aptalap, terenge quumen boldy, auyzgha ilikkenin aspangha ilip әketip, jemtik etti. Ójet noyystar sonda da qoymay, tulauyn toqtatpady. Amaly qúryghan Bas baqa әlgi balyqtardyng uyldyryghyn aludy azaytyp, olargha qorek bolar jem shashtyratyn boldy. Sonyng kesirinen «qara marjan» atalatyn uyldyryqty shetke satu da birshama azayyp ketti. Qara marjannyng basty alushysy Shaghala patshalyghy bolatyn, olar uyldyryqty shalshyqqa tastap, shabaq kýiinde qylghytu tehnologiyasyn mengergen el edi. Endi shanqyldaq qústarmen baqalar diplomatiyasy basqasha kýige týsti.

Aqyry Shaghala patshalyghyna aitar Bas baqanyng uәji tabyldy, ony da tauyp bergen ózining bas kenesshisi - balyqtardy talay ret aldaudy oilastyrghan Suaytbaq. Ol basy jalpighan ghalym baqalardy jinap alyp, «balyqtargha úshatyn qanat ósiruge bola ma?» degen mәseleni tótesinen qoydy, óitkeni patshalyq búl baqalargha arnayy jem men qúraqty jerdi bólip, erekshe kýtimge alghan edi. Sondyqtan kýige tәueldi әri ghylymy nәtiyje bere almaghan ghalym-baqalardyng «Joq!» deuge qaqysy joq edi. Olar amalsyz: «Ábden bolady!» - dedi. Sodan saltanatty týrde Bas baqa noyystargha endi suda da, әuede de jýzetin qanat ósiru mýmkindigi qarastyrylatynyn jariya etti. Búl balyqtardy shaghalagha jem boludan qorghaydy-mys. Biraq shetke shyqqan birnesheui bolmasa, balyq maqúlyqtar oghan da selt etpedi. Sonda da birshama uaqyt qyzyl sózge ainalghan nasihat qúralynyng talghajauy bolyp, әlgi suayt bastamany balyqtardyng talqysyna ketken uaqyt kóldi tynyshtandyryp túrdy.

Baqa patsha qaytkende de alyp kólding ala-qúla maqúlyqtaryn biriktiruge bas qatyrumen boldy. Qansha degenmen, birshama jyl el basqarghan Bas baqanyng qulyghy jetip artylatyn. Ol el aldyna bas kóripkelin shygharyp, elu jyldan song bolatyn elding bolashaghyn sipattady. Bolashaqta balyqtardyng da manyzdy orny bolatyny aiqyn kórsetildi. Bir qyzyghy - baqa men balyq bir tilde tildesedi-mis. Búl strategiya da Suaytbaqtyng kenesi bolatyn. Endi baqalar balyq tilin, al balyqtar baqa tilin ýirenui kerek, ol ýshin baqagha itbalyq kezinde, al balyqtargha uyldyryq kýiinde arnayy jana tehnologiyamen impulis arqyly tәuipterding erekshe quaty siniriledi-mis.

Sóitip til arqyly birtútas maqúlyqqa ainaldyru sayasatyna bas qatyrghan Baqa patsha «bәrimiz de «balyq» atanatyn júrtqa ainalamyz» degen qyzyl sózin bezep, nasihat kóbigin kópirtudi qolgha aldy. Biraq kól beti men batpaq arasy kýbir-sybyrgha tolyp ketti. Baqalar elding «balyq» bolatynynan tiksinip, Basty qalay da «baq» sózine iyliktiruge úmtylysty. «Baq» sózining jaghymdy da jarasymdy quaty elge jaylylyq darytady degen uәjben baqalar ózderining óndirisi men sharualaryn «baq» sózimen bastalatyn ataumen atay bastady, sony brendke ainaldyrugha kýsh júmsap, shúbyrghan úryqtaryna deyin aldyn ala «Baqtan» bastalatyn esim qoyghysh bolyp aldy. Al búghan qarsy balyq bayghústar byldyrlap, «bal» sózin algha tartty. Biraq dybysy joq balyqtardyng búl úsynysy әzirge joghary jaqqa jetken joq. Qayta Basorda endi resmy týrde «Baqorda» atala bastady.

Songhy kezde kólding bar jyly-júmsaghyn júta beretin baqalar semiruding әbden shegine jetip, uyldyryq shashugha da erinetin bolyp, ol sharuany baqabalyqtargha tanyp qoydy. Onyng esesine baqabalyqtyng túqymy jyl sayyn artyp, baqalar sany mýldem azayyp barady. Bas baqa bolsa, ózining qartayyp qalghanyna ókinip, Shaghala patshalyghyna ghúmyr jasty úzartu jóninde ishirtki tabudy súrap, onyng esesine pәlenbay tonna balyqty syigha tartty. Ázirge shanqyldaudy ghana biletin shaghalalar Bas baqanyng ýmitin aqtay qoyghan joq.

Al Baqaly kól eli baqagha da, balyqqa da bolashaqta kýn bermeytin, jyl sayyn sany men qauqary eselenip kele jatqan elding jana túrghyndary - baqabalyqtar eline ainala bastaghanyn eshkim de sezer emes...

Qyran SAYYP

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 47 (175) 20 jeltoqsan 2012 jyl