Senbi, 23 Qarasha 2024
Óz sózim... 3004 3 pikir 5 Qyrkýiek, 2022 saghat 11:23

Artyq qylamyz dep, tyrtyq qylghan joqpyz ba?

Songhy uaqytta elimizding ústazdar qauymy ózderining mәrtebelerining azdap bolsa da kóterilgenin, jalaqylarynyng kóbeygenin kónilge medet qylyp, Allagha shýkirshiligin aityp jýrushi edi. Endi mine, jana oqu jylynyng bastaluyn merekelik kónil-kýimen qarsy aludyng ornyna, ústazdar qauymynyng ýlken bir bólIgi, óz ómirlerining otyz-qyryq jylyn shәkirt tәrbiyeleuge júmsaghan, zeynetkerlikke shyqsa da, ústazdyq isterin jalghastyryp, óskeleng úrpaqty bilim búlaghymen sugharyp jýrgen, joghary synypty, tәjiriybesi de mol, densaulyqtary da syr bermegen jandar bir kýn ishinde dalada qalyp otyr. Búl Manghystau ónirinde, Aqtau qalasynda bolyp jatqan jaylar.

Áriyne eshkim de mәngilik emes, әsirese, әngime zeynetkerlik jasqa kelgen ústazdar turaly bolsa. Biraq, osy mәselede kónilge kólenke týsiretini basqada. Jogharyda aitqanymyzday júmystan bosatylghan ústazdar bir orynda otyz-qyryq jyl júmys istegen, shәkirtteri men olardyng ata-analary tarapynan qúrmetke bólenip jýrgen jandar. Soghan qaramastan mektep әkimshiligi olardy ózine shaqyryp, jaghdaydy týsindirip, alghysyn aityp, shygharyp saludyng ornyna, telefon arqyly vatsap jýiesimen: «Sizderding qyzmetterinizge qajettilik joqtyghyna baylanysty júmystan bosatylasyzdar», - degen habarlama jiberumen shektelgen. Búl ne mektep basshylarynyng mәdeny dengeyining osynshama qúldyraghany ma, әlde olardyng adamy qasiyetten júrdaylyghy ma? Eger mektep basynda osynday basshylar otyrsa, onda Manghystau ónirindegi bilim dengeyi qaydan joghary bolmaqshy?..

Áriyne, bilim beru salasyna ózgeris qajet, ony bәrimiz de kóp uaqyttan beri aityp jýrmiz. Men ózim ótken jyly jaz aiynda «Qazaqstan múghalimi» jurnalynyng №7 sanynda «Elimizdegi bilim beruding býgingi jaghdayyna beytarap kózqaras» atty kólemdi maqala jazyp, onda osy saladaghy oryn alyp otyrghan jýieli kemshilikter men qolaysyz jaghdaylar turaly tәptishtep aitqanmyn. Osy kýnderi tәjiriybeli ústazdardy júmystan jappay shygharyp atqanyn estip, búghan qanday sebep dep súrastyrghanymyzda, búl jogharynyng sheshimi, ministrlikte osynday sheshim qabyldanghanyn, óitkeni Manghystau ónirinde ótken oqu jylynyng nәtiyjesinde oqushylardyng ýlgerimi boyynsha elimiz boyynsha eng tómengi oryndy iyelengeni turaly aityldy. Osyghan baylanysty Ministr myrza bizding ónirge basqa aimaqtardan bir top múghalimder jiberu turaly sheshim qabyldaghanyn bildik. Áriyne, múnday sheshimge tek quanuymyz kerek siyaqty, bir qaraghanda. Biraq búl mәselege jan-jaqty qaraytyn bolsaq, búl sheshimning sol Elordada otyryp qabyldanghanyn, búl ónirdegi bilim sapasynyng nege tómendigin jiti taldamay, birjaqty qabyldanghanyn bayqaymyz. Búl sheshim bayaghy, Resey Premier-Ministri bolghan marqúm Viktor Stepanovich Chernomyrdin aitqan «Hotely kak luchshe, poluchilosi kak vsegda» degen qanatty sózine sәikes keletin siyaqty. Áriyne, Ministrlik jergilikti basshylardan osynday jaghdaylardyng sebebin súraghanda, olar ózderi tarapynan jiberilgen kemshilikterdi aitpay, múghalimderding jetispeushiligi siyaqty oidan shygharylghan sebepti algha tartqan synayly.

Shyn mәnisinde, Aqtau qalasynda eshqashanda múghalimder tapshylyghy sezilgen emes. Olay bolsa, Manghystau ónirindegi bilim dengeyining qúldyrauynyng sebebi nede?

Manghystau ónirining bilim salasyn osynday mýshkil jaghdaygha әkelgen eng basty sebep, ol osy ónirde, әsirese Aqtau qalasynda oqushy oryndarynyn, basqasha aitqanda mektepterding jetkiliksizdigi. Songhy 15-20 jyldyng ishinde ónir basshylarly búl mәselege tiyesili kónil audarmaghan synayly. Manghystau óniri qashanda da balalar sanynyng ósui jóninen elimizde aldynghy qatarynan oryn alyp jýrgeni belgili. Sonymen qatar syrt elderden, Ózbekstan men Týrikmenstan memleketterinen, Manghystaugha kóship kelip jatqan qandastarymyzdyng sany jyldan-jylgha arta týsude. Osy ónirdegi bebbiy-bum jәne migrasiya prosessterin jergilikti atqaru organdary óz josparlarynda jetkilikti dengeyde eskere almaghan siyaqty. Osyghan baylanysty mektep jasyndaghy balalar sany geometriyalyq progressiya boyynsha ósude, al qaladaghy mektepter men oqushy oryndar sany oghan ilese almay, kenje qalyp otyr. Býgingi kýni Aqtau qalasyndaghy jeti-segiz shaghyn audandarynda mektep atymen joq. Basqa mektepterding kópshiligi ýsh auysymdyq rejimde júmys istese, synyptardyng әrqaysysynda 30-35 baladan oqidy. Qazaq synyptaryna oryn jetispegennen keybir 5-6 synypty qazaq tilinde bitirgen balalardy kýshtep orys synyptaryna beru siyaqty kelensiz oqighalar da jii kezdesip otyr. Sonymen qatar, songhy jyldary jalpy bilim beru mektepterinde inkluzivti bilim beru jýiesi engizilgeni belgili. Nәtiyjesinde mekterde qalypty balalarmen qatar erekshe sipattaghy balalar, naqtylap aitsaq aqyl-oy qabyleti kenjelep qalghan balalar, qatar oqidy. Osynday jaghdaylarda balalargha sapaly bilim beru mýmkin emestigi beseneden belgili.

Basqa ónirlerde qanday ekeni bizge belgisiz, al osy Manghystau ónirinde jalpy bilim beru mekemelerining reytingin anyqtaghanda oblystyq jәne qalalyq oqu basqarmasy men bólimderi basty ólshem (kriyteriy) retinde oqushylardyng joghary baghalar aluyn mektepterden qatang talap etedi. Bir jaghynan qaraghanda búl dúrys ta shyghar. Biraq biz qazaq halqy «shash al dese bas alugha» daghdylanghanbyz ghoy. Oblystyq jәne qalalyq basshylarynan osynday núsqau alghan mektep diyrektorlary óz múghalimderinen oqushylargha tek joghary bagha qoiydy negizsiz talap etudi daghdygha ainaldyrghan. Orys aghayyndar aitqanday «Zastavi bogu molitisya koe-kogo, on y lob rasshiybyot». Al onday jaghdaygha kóngisi kelmeytin, әdiletti, prinsipti múghalimder kóbinese әkimshiliktik pressingke úshyrap jatady. Áriyne joghary ýlgerimdi talap etu qajet, biraq sonday jaqsy kórsetkishterge jetuding dúrys, әdiletti joly qanday. Býgingi kýni mektep basshylary osy problemany sheshuding eng onay jolyn tandaghan synayly. Bizding oiymyzsha mektepterding bilim beru dengeyin anyqtaytyn reytingting basty ólshemi (kriyteriy) ol mektep oqushylarynyng әrtýrli olimpiadalar men bilim sayystaryna qatysyp, olarda jenimpaz atanuy dep esepteymiz.

Qysqasha aitqanda, Manghystaulyq oqu salasynyng basshylary osynday mýshkil jaghdaygha jetkizgen sebepterdi joydyng ornyna, onyng saldarymen kýresudi tandaghan synayly. Nәtiyjesinde qansha jyldardan beri bilim salasyna adal qyzmet etip kelgen, bergeni kóp bolsa da, әli bereri odan da kóp joghary bilikti ústazdar kereksiz bolyp qalyp otyr.  Osynday sheshimning dúrys-búrystyghyn QR Oqu ministrligi, Ministr A. Aymaghambetov myrza әli de zerttep, bayyppen qarap shyghady degen senimdemiz.

Sәmet Yqylasúly Bayqonyrov,

Aqtau qalasy, zeynetker

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5391