(Esse)

Boyy bar bizden góri biyigirek,

Tip-tik bop abyroyyn túrghan tirep.

(Qasym Amanjolov)

 

Bauyrjan Momyshúly jer jýzinde

Tarapty barlyq elge ertegi bop.

(Sәbit Múqanov)

 

Tek tezirek jetsem dedim,

Saghynghanym - Bauyrjanym.

(Ábdilda Tәjibaev)

Qadalyp qabaghyna kóp qaradym,

Túrghanday túrpatynda qazaq bitken.

(Ghaly Ormanov)

 

Keng jauyryndy,

Talgharday tik iyqty,

Bóri keude, býrkit qabaq Bauyrjan.

(Syrbay Mәulenov)

 

(Esse)

Boyy bar bizden góri biyigirek,

Tip-tik bop abyroyyn túrghan tirep.

(Qasym Amanjolov)

 

Bauyrjan Momyshúly jer jýzinde

Tarapty barlyq elge ertegi bop.

(Sәbit Múqanov)

 

Tek tezirek jetsem dedim,

Saghynghanym - Bauyrjanym.

(Ábdilda Tәjibaev)

Qadalyp qabaghyna kóp qaradym,

Túrghanday túrpatynda qazaq bitken.

(Ghaly Ormanov)

 

Keng jauyryndy,

Talgharday tik iyqty,

Bóri keude, býrkit qabaq Bauyrjan.

(Syrbay Mәulenov)

 

Birinshi kursta oqityn botatirsek tórt student baqyttan basymyz ainalyp, masayraghanymyz sonshalyq, jer-kókke syimay otyrmyz. Ortamyzda asqar tauday bolyp jayghasqan Bauyrjan Momyshúly atamyz shylymyn damylsyz soryp, әngimesin auyq-auyq jalghastyryp qoyady. Demimizdi ishke tartyp, qúlaq qaqpay tyndap otyrmyz. Ara-túra súraq qoyghan bolamyz. Onyng ózi súraq deuge kelmeytin qiqy-jiqy birdeneler...

Búl seksen birinshi jylghy jeltoqsannyng on toghyzy edi. Jataqhanada jolyqqan kuratorymyz, jazushy Mamytbek Qaldybaev aghamyz: «Bauyrjan atalaryndy kórgilering kele me? Ol kisi býgin bizding ýide bolady», - dep qalghany. Mamytbek aghanyng batyrmen aralasyp-qúralasyp túratynyn búrynnan biletinbiz.

- Kórgimiz kelgende qanday! Biraq, әigili Baukeng biz qúsaghan birinshi kurstyng baqa-shayandaryn qaytsin? Ázilhan Núrshayyqovtyng ózi roman jazyp jýrgende ol kisimen abaylap sóilesken ghoy.

- Joq, Baukeng sender oilaghanday emes. -  Mamytbek aghay jymiyp qoydy. - Kelbeti sústy bolghanymen, meyirbandyghy sheksiz. Jýrinder. Ózining kónili qalasa, sendermen sheshilip әngimelesui de әbden mýmkin.

Mәkendi ainala qorshap túrghan tórt student - ómirden erte ketken talantty aqyn Bauyrjan Ýsenov, býginde júrtshylyqqa esimi keng tanymal aqyn Svetqaly Núrjanov, qazir Almaty oblysynda qyzmet isteytin jurnalist Nýsip Ábdirahimov jәne men - bir birimizge qaradyq. Barsaq pa, barmasaq pa? Barsaq pa deytinimiz, múnday mýmkindikke ie bolu baqyty ekining birining mandayyna jazyla bermes. Astanany ómir boyy meken etkenimen Baukeng atamyzben tildespek týgili, ózin mýlde kórmegender de bar ghoy. Qiyalymyzda Qobylandy men Alpamystan kem kórinbeytin batyr atamyzgha sәlem berip shyghudyng reti kelip túrghanda kim tartynsyn? Barmasaq pa eken degenimiz, birinshi kursqa týspey jatyp arsalandap, alty alashqa belgili aqsaqaldyng aldyna barugha jýregimiz daualamay túr. Baukenning «Úshqan úyasyn», Áz-aghannyng «Aqiqat pen anyzyn», Aleksandr Bektyng «Arpalysyn» oqugha týspey túryp oqyp ýlgergenimiz kónilge medeu.

- Áy, barasyndar ma, joq pa? Al, men kettim.

Mamytbek aghay mol denesimen búryla berdi.

- Oibay, kóke! Qaldyra kórmeniz.

Jataqhananyng besinshi qabatynda túrghan biz baspaldaqtardyng ýsh-tórteuin bir-aq attap, tómen qaray zuladyq...

Shygha beriste Mamytbek agha:

- Álgi Jaqypov qayda jýr eken? Baukene jurfaktaghy ýsh Bauyrjandy ertip barghanym dúrys bolar edi, - dep qaldy.

Býgingi belgili aqyn Bauyrjan Jaqypov ol kezde balausa jyrlarymen el-júrtty elendete bastaghan ekinshi kurstyng studenti edi. Jataqhanany qayta bir sýzip shyqtyq. Bauyrjan tabyla qoymady.

Pәterining esigine mandayymyz tirelgende, Mamytbek aghay sәl kidirdi.

- Túra túryndarshy, men qazir Baukennen rúqsat súrap keleyin!

Buyn-buynymyz bylq-sylq etedi. Keluin kelip alyp, qara terge týstik. Tórteumizding de shashymyz jelkemizdi qabady. Sol jyldarda úzyn shash ósiru ýrdis edi ghoy. Baukenning shashy jauyrynyn japqan bir jurnalisti quyp jibergeni esime týsip, jýregim su ete qaldy. Analargha qaraymyn. Bayqaymyn, jetisip túrghan joq. Masqara bolghanda...

Mamytbek aghay ýiinen kónildi shyqty.

- Joldaryng boldy. Baukeng senderge kirsin dedi.

Demimiz bitip qaldy. Esikting tútqasy qayda ketken? 61-shi avtobustyng ishindegi jeldey esken sózuarlyghymyzdyng izi de joq. Bútanyng týbin panalaghan torghayday býrisip, bir-birimizge «sen kir, joq, sen kir» desip, esik aldynda ýrpiyisip, sәl bógeldik.

Bauyrjan Momyshúly divanda otyr eken. Ýstinde kókshil kóilek. Kirerimizdi kirip alyp, bosaghada sostiyp túryp qalghan bizge Mamytbek aghay «Baukenning janyna jayghasyndar» degendey isharat jasady. Qashannan eti tiri Bauyrjan Ýsenov batyldyq tanytyp, batyr atamyzdyng qasyna baryp qonjidy. Ilby basyp, odan sәl tómenirek men oryn aldym. Svetqaly men Nýsip qarsy aldymyzgha otyrdy.

- Áy, Mekemtas (Mamytbek aghayymyzdy aitqany), búlaryng kim?

Baukenning dausy gýr ete týsti.

- Búlar - birinshi kurstyng studentteri. Sizge sәlem beremiz dep... Myna janynyzda otyrghan ekeuining aty - Bauyrjan...

Baukeng kók týtindi qúshyrlana soryp, bizge qarady. Batyrdyng ótkir janary kirpigimizdi kýidirip jiberdi.

- Sonda senderding attaryndy mening qúrmetime qoyghan ba? A-a!

Ýnsiz bas shúlghydyq. Til qatayyq desek, kómeyimizge tobyq tirelip túrghanday dybysymyz shyqpaydy.

- Áke-sheshelerinning niyetine rahmet. Myna men nómiri birinshi Bauyrjanmyn. Bauyrjan nomer per-vyi! Solay. Al, senderding nómirlering neshinshi?

Bizde ýn joq. Ne deyik? Ómirge jana qadam basyp jatqanymyzda nómirimizdi qaydan bileyik. Tómen qarap, janarymyzben jer shúqimyz.

- Senderding nómirlering «eninshi» bolady, yaghni, әzirge belgisiz degen sóz. - Bauyrjan atamyz mol denesimen bizge búryldy, - Ómirdegi óz nómirlerindi tauyp alyndar.

Baghanaghyday emes, Baukene boyymyz ýirene bastady. Endi buryl tartqan shashyna, qyran qabaghyna, semserdey múrtyna kóz toqtatyp qaradym. Ne degen sesti kisi edi!

- Sening atyng kim? - dep súrady qarsy aldynda búira shashy dudyrap otyrghan aqyn dosymyzdan.

- Svetqaliy.

- E-e, sening atyng Jarqynghaly boldy ghoy.

Sodan song Bauyrjangha búryldy.

- Áy, múrt, sening qansha әieling bar?

- Áyelim joq, agha. Boydaqpyn.

- Áy, mynau ne deydi? Áp-әdemi jigitsin, nege әieling joq?

Baukeng jorta qabaghyn týiip, Bauyrjandy úryp jibererdey oqys qimyl tanytty.

- E-e, uniyversiytette oqimyn dender. Dúrys. Qazaqtyng Ahmet Baytúrsynov degen myqty ghalymy bolghan. Osy kýngi mýiizi qaraghayday til mamandary sol kisining enbekterin paydalanyp jýr.

Baukeng sózining sonyna ashy túzdyq aralastyryp jiberdi.

Mine, qyzyq! Ómiri esimin estimegen kisimiz. Ataghy mәshhýr ghalym bolsa, enbekteri qayda? Oqu oryndarynyng baghdarlamasyna shygharmalary nege kirmegen? Sanamyzda osynday saualdar sapyrylysyp jatty. Ol kezde búl súraqtardyng jauabyn bilmeytin edik. Ahmet Baytúrsynovtyng ardaqty esimi aqtalyp, asyl múrasy alty alashqa keninen taraytyn kýnder ol kezde ýsh úiyqtasang týsine kirmeytin. Sondyqtan, ghúlama ghalymnyng atyn alghash ret anyz adam - Bauyrjan Momyshúlynyng óz auyzynan estigenimizdi maqtanysh kóremiz.

Baukeng әr sózin nygharlap otyryp, bir auyz óleng oqydy.

 

Mirjaqyp, tómenderding alasasy,

Sózimning bar ma, joq pa, tamashasy.

Jyltyrap tesik monshaq jerde qalmas,

Qazaqqa bir roman jaza salshy.

 

Bizge búl óleng de tanys emes. Bayybyna tolyq barghanymyz joq. Kurstastaryma qaraymyn. Bayqaymyn, olar da an-tang bolyp otyrghan siyaqty. Elding ruhyn oyatatyn osy bir joldar Mirjaqyp Dulatovtyng jýrekjardy sózi ekenin, әigili «Baqytsyz Jamal» romany osy betashar ólenmen bastalatynyn keyin bildik qoy.

- Qasym ýiden kóp qiyndyq kórdi. Ghalamat aqyn ol. Jýsipbekovke shygharghan ólenin bilesinder me?

Búl turaly endi emis-emis estigenbiz. Jalpy, әdebiyetshi studentter arasynda auyzdan-auyzgha kóship, jyldar boyy aitylyp jýretin belgili shumaqtar, túraqtar tirkester bolady. Jarty ghasyrgha juyq uaqyt boyy úmytylmaghan әngimeler de bar. Bizding túsymyzda da studentter Qasym Amanjolovtyng bir kezde qalanyng basshysyn synap-minep shygharghan:

Bermeseng bermey-aq qoy baspanandy,

Sonda da tastamaymyn astanamdy.

Ólenning otyn jaghyp jylytamyn,

Ýidegi bir qatyn men jas balamdy, -

 

dep bastalatyn ólenin jatqa biletin. Sondyqtan, batyr atamyzdyng saualyna basymyzdy shúlghydyq.

Baukenning jýzinde eptep kýlki jýgirdi. Endi ol «Qarakesektin» әuenine salyp, әndete bastady:

Syrtynan kóremiz de sýiinemiz,

Jýsipbekov joldastyng ýiine biz.

Qashan týsip qalghansha hatshylyqtan,

Tughangha aqyn bolyp kýiinemiz...

 

Múny búryn estimegen edik. Baukeng әr sózin shegelep aitqan son, miymyzda jattaldy da qaldy.

- Jaqsy aqyndar bar ghoy. Qazirgilerding ishinen Saghidyng ólenderin tәuir kórem.

Baukeng odan әri ózining ofiyserlik qyzmetindegi qyzyqty oqighalar turaly әngimeledi. Batyrdyng jastyq shaghy kóz aldymyzgha elestedi. Aty anyzgha ainalghan qaharman qazaqtyng әskery qyzmettegi әmirli dausy qúlaqqa kelgendey boldy.

Ol taramys sausaqtaryna temeki talyn qystyrdy da, bir sәt ýnsiz qaldy.

- Áy, Mekemtas, búlardyng maghan qoyatyn súraqtary joq pa?

- Kәne, baldar, súrandar, - dep Mamytbek aghamyz qalbalaqtap jatyr.

Súraq qoyghan boldyq. Birimiz birinshi kurstyng studentine tәn balandyqpen kelensizdeu saual berdik.

- Eto - glupyy vopros! - dedi batyr dausy qatqyldanyp. Janary úshqyndap, múrty jybyrlap ketti.

Jym boldyq. Búdan әri súraq qoymaq týgili, tilimiz baylanyp qaldy.

Baukeng taghy da birer ýzik әngime aitty. Arasynda: «Men ataghym da, shataghym da bar adammyn», - dep nyghyzdap qoydy.

Biz otyrghaly birer saghat boldy. Bólmening ishi bualdyr. Baukeng temekining taghy bir talyn sausaghyna qystyrdy. Mәkeng sirinkege úmtyldy. Qon týtin búrq etti. Áli de otyra bergimiz bar edi. Baukene boyymyz endi-endi ýirenip, eptep әngimege aralasa bastaghanbyz. Batyr atamyz sharshady dedi me, әlde, birinshi kurstyng studentterine osynyng ózi jeter dep oilady ma, Mamytbek aghamyzdyn:

- Bauke, rúqsat bolsa... Búlardyng qazir sabaghy bar edi,.. - dep qalghany.

Baukenning múrty jybyr ete týsti. Qap!

- Men ne, osylardy ústap otyr ma edim. Áyda, barsyn!

Batyr atamyzben asyghys-ýsigis qoshtasyp, irkes-tirkes shygha jóneldik. Sóitip, bar-joghy bir-eki saghattyq jýzdesuge qúmarymyz qanbay qaldy. Qymbat qazynany qolymyzben ústap túryp, aiyrylyp qalghanday kýy keship, kónilimiz qonyltaqsyp jýrgen. Studenttik ómirimizding alghashqy kóktemi úzamay bәrin de úmyttyryp jiberdi.

Sol jazda Baukeng dýnie saldy. Dәl sol kýni astana júrtshylyghy «Medeu» múzaydynyna jinalyp, Qazaqstannyng Reseyge qosylghanynyng 250 jyldyghyn merekelep jatyr edi...

* * *

 

Taghdyrymyzdyn  bizge úsynghan syiynday bolghan sol bir úmytylmas kezdesuden beri jiyrma segiz jyl ótipti.

Úmytpasam, sol jyly Baukendi taghy bir ret kórdik-au deymin. Ol kisi uniyversiytet studentterimen kezdesuge keldi. Tóralqada otyrghan ony jii nysanagha alyp, týsiru aspabynyng túmsyghyn taqay bergen kinoshy aghayymyzgha kijinip, qolyn kóterip qalghany esimizde.

Mamytbek aghayymyzdyng arqasynda Baukenning aldyna baryp, qolyn alyp, az-kem әngimelesken bir kezdegi tórt studentting qay-qaysysy da keyin ómirden óz ornyn tapty.

Tanymal aqyn, talantty әnshi, syrshyl sazger Bauyrjan Ýsenovting ghúmyry qysqa boldy. Bar-joghy otyzdan endi ghana asqanda dýniyeden ótti. Biraq sol qamshynyng sabynday ghana ómirlik saparynda airyqsha iz qaldyrdy. Júrttyng jýreginde jattalatynday jauhar jyrlar jazdy. Birneshe kitaptary jaryq kórdi. Onyng ólenderin qazirgi jastar da jatqa oqidy. Bәlkim, Baukenmen sol jýzdesuding әseri bolar, Bauyrjan ol tústa auyzgha alugha tiym salynghan jabyq taqyryptar jóninde jyr jazudy jiyiletti. Onasha sәtterde otyz jetinshi jyldyng zobalany turaly turaly әigili «Qara mashina» degen ólenin oqityn.

Oqudy bitirgeli múnayly Manghystaudy mekendeytin Svetqaly Núrjanov qazir qazaq poeziyasynyng orta buyn ókilderining sanatyna ilikti. Jas kýninen talaydy tang qaldyryp, eshkimge úqsamaytyn aqyndyq bolmysymen әdeby ortany dýr silkindirgen ol býginde elge belgili jyr jýirigine ainaldy. «Daryn» memlekettik jastar syilyghyn iyelendi. Shynashaqtay kezinde student aqyndardyng aitysyna qatysyp, «Bir bala aldarynda jyr bastady, Bitpeydi múnymen de shyn dastany. Kaz GU-im eludegi aman bolsyn, Sau jýrsin Kaz GU-imning qúrdastary!», - dep jyrlaghan Svetqalidyng ózi de qazir qyryqtyng qyrqasynan asyp, eluding ensesine qaray entelep keledi. (Onyng osy kezdesu turaly jazghan «Momyshúlyna sәlem bere barghan tórt shayyr jayly hikayasy» tómende jariyalanyp otyr).

Birneshe kitaptary jaryq kórgen belgili aqyn, jýirik jurnalist Nýsip Ábdirahimov qazir Almaty oblystyq «Jetisu» gazetining jauapty hatshysy bolyp qyzmet isteydi. Baspasózdegi jemisti enbegi ýshin búqaralyq aqparat qúraldary salasyndaghy Preziydent grantyn iyelendi.

Allagha shýkir, biz de jaman bolghanymyz joq. Jurnalistika men әdebiyettanudyng auylyna qazyq qaghyp, at bayladyq. Qasterli shanyraqtyng ýrdisin yrym kórip, bir úlymyzdyng atyn Baqytjan dep qoydyq.

Mamytbek aghanyng osy kezdesuge arnayy ertip aparghysy kelip, sol kýni sonsha izdep taba almaghan taghy bir studenti Bauyrjan Jaqyp -býgingi baspasóz ben әdebiyettegi beldi túlghalardyng biri. Qarymdy aqyn. Ghibratty ghalym. Filologiya ghylymdarynyng doktory, professor. Birneshe jyl Kaz GU-ding jurnalistika fakulitetining dekany qyzmetin atqaryp, bәrimiz týlep úshqan qara shanyraqtyng besigin terbetti. Qazir elimizding bas baspasy - «Qazaq ensiklopediyasy» JShS-nyng bas diyrektory.

Sol joly birneshe Bauyrjannyng basyn qúrap, Baukenmen jolyqtyrugha niyet qylghan aqjýrek Mamytbek aghamyz býginde auyzy dualy, sózi uәli qalamger aqsaqaldardyng sanatynda.

* * *

 

Bauyrjan - qazir qazaq ishinde eng kóp taraghan esimning biri. Soghystan keyin qalyng el balalaryna jappay osy atty qoya bastady. Bauyrjan Momyshúlynyng túlghasy júrtshylyqqa keng tanylghangha deyin bizding últymyzda múnday esim bolghan emes. Aldy alpysqa kelgen Bauyrjandardyng ishinen býginde elge belgili azamattar kóptep shyqty. Bauyrjan-ministr, Bauyrjan-aqyn, Bauyrjan-әrtis, Bauyrjan-әnshi, Bauyrjan-ghalym, Bauyrjan-zanger, Bauyrjan-jurnalist, Bauyrjan-bay-baghlan... Qysqasy, búl esimdi iyelengen jigitter qay salanyng da órisin keneytip, kórigin qyzdyryp jýr.

Býgingi kózqaraspen zer salsaq, Bauyrjan degen úghymdy týsindiru onay. «Bauyrmal jan», «Bauyry býtin jan» degen sekildi oigha tez oralatyn tirkestermen týiindey salugha bolady. Biraq búl esimning әdepki maghynasy shynynda da osynday boldy ma eken? Qazirgi zamangha da erkin ýilese ketetindey Bauyrjan degen attyng sonau jiyrmasynshy ghasyrdyng basynda qoyyluynyng syry nede? Bauyrjan atamyzdyng ómiri turaly enbekterde búl taqyryp keninen qozghala bermeydi. «Úshqan úya» atty ghúmyrnamalyq shygharmasynda: «Kelgen qonaq eng aldymen mening atymdy súraytyn. Sonan song mening jeti ata jónindegi bilimimdi tekseretin. El tanudyng basy eng aldymen osylay bastalatynyn ol kezde kim bilgen» dep týiindegen Baukeng odan әri kóp ashyla qoymaydy. Sol «Úshqan úyada» ózi jaqyn aralasqan otbasy turaly: «Sol kýnnen bastap Goncharovtar men ish tartyp, erkelete sóileytin boldy. Biraq әrqaysysy әrtýrli atap, atymdy býldirip bitti. Biri - Bajan, biri - Bardan, biri - Burjan nemese Barjan dep túrghany. Al aqkónil kempir meni tipti balasynday bauyr tartyp, Burorjan deytin» dep eske alady. Mine, osydan-aq búl attyng basqalar ýshin óte tosyn bolghanyn kóremiz. Osy esimdi Bauyrjan Momyshúly ataq-danqy shyqqangha deyin jalghyz ózi iyelenip kelgen.

Ataqty «Aqiqat pen anyz» roman-dialogynyng avtory, qadirli qalamgerimiz Ázilhan Núrshayyqovtyng qoyghan saualyna batyr bylaysha jauap beredi:

«Avtor: Qazir elde sizding qúrmetinizge qoyylghan Bauyrjan esimdi balalar kóp. Solargha qanday tilek aitar ediniz?

Bauyrjan: Maghan bilemiz degen jigitter «Qazaqstanda on ýsh mynday Bauyrjan bar eken», - dep habarlady. Men әzildep, olargha: «Mening atym orystyng Ivanynday bolyp bara jatyr eken ghoy», - dedim. Búl әzilim, әriyne. Al men ol sifrdyng anyqtyghyn bilmeymin. Biletinim - men qazirgi Bauyrjandardyng ishinde birinshi nómirli Bauyrjanmyn. Mine, men alpysqa keldim. Meni syilap, qadirlep, sәbiylerine mening atymdy qoyghan ata-analargha, olardyng tughan-tuysqandaryna shyn niyetpen alghys aitamyn. Al Bauyrjandargha aitarym: Azamat bop ósinder, qaraqtarym! Qatarynnan kem bolmandar. Biring bolmasa biring menen asyp ketsender, oghan eshqanday dauym joq. Barlyq Bauyrjangha, barlyq baldyrghandargha aq niyetpen batamdy beremin!»

Búl - jas úrpaqtyng bәrine ómirlik baghdar silteytin ataly sóz. Barlyq Bauyrjannyng boytúmar etip taghyp jýretin qasiyetti qaghidasy. Romandaghy әngimening osydan qyryq jyl búryn qozghalghanyn eskersek, sol tústaghy on ýsh myng Bauyrjannyng qataryna býginde olardyng qansha attasy qosylghanyn jobalay beriniz.

* * *

 

Keyin әlgi kezdesuding әr sәtin oigha alyp, qayta saralap otyrghanda Baukenning mynaday sóz aitqany esimizge týsti. Kók týtindi qúshyrlana soryp otyryp:

- Bauyrjan degen sóz negizinde Bahur-әl Jalil degen ataudan shyqqan ghoy, - dep edi ol kisi. Birinshi kursta oqityn bozókpeler sol tústa búghan da jete mәn berip jarytpadyq. Sebebin súraugha batyldyghymyz da, biligimiz de jete qoymady. Sodan keyin birge barghan jigitter Bauyrjan Ýsenov ekeumizdi birazgha deyin Bahur әl Jalil dep atap jýrdi. Keyin bәrin de esten shyghardyq. Endi mine, aqyl toqtatqannan song sol kezdesuding әr mezetin qayta janghyrtyp, kóz aldymyzdan ótkizuge tyrystyq. Key túsy kýndelik dәpterde jazylghan, key sәti miymyzda jattalghan.

Bahur әl Jaliyl... Ol kim? Qay Bahur әl Jaliyl? Bәlkim, Bahadýr shyghar? Diny túlgha ma, әlde Shyghystyng ghylymy  әlemining ókili me? Ázirge júmbaqtau. Dintanushylarmen kenesip, shyghystanushylarmen tildesip kórdik. Belgili bir toqtamgha kele almadyq. Búl mәseleni әli de biraz qauzamaqpyz. Anyzgha ainalghan atamyzdyng esimine taghy bir úly túlghanyng aty arqau boldy ma eken? Sodan qazaqy úghymgha beyimdelip, Bauyrjan degen atqa ainaldy ma, kim biledi?.. Qúran sózderine qarap at qoyatyn sol zamanghy ýrdisti eskersek, osylay topshylaugha bolady. Biraq tarihty hattaugha jetik Baukeng búl turaly nege ózi jazbaghan? Sondyqtan ýzildi-kesildi baylam jasau qiyndau. Bizdiki tek boljam ghana.

«Eskertkish bop túryp qalmay bir jerde, Alshang basyp jýrgenine quanam», - dep aqyn Syrbay Mәulenov jyrlaghanday, batyr Baukenning ruhy ýnemi halqymen birge. Onyng túlghasy әli de qazaqtyng ruhaniyat kóshin órge bastap keledi.

Birinshi Bauyrjannyng bolmys-bitimi últ úlanyna mynau әlemdegi ornyn, yaghni, ózi aitqanday, ómirdegi nómirin izdep tabudy ýnemi mindettep túrady.

 

 

MOMYShÚLYNA SÁLEM BERE BARGhAN

TÓRT  ShAYYR JAYLY HIKAYa

 

QazMU - nabyt...

Tórt aqynbyz ór keude,

Alataudy qalghan shaq ed alyp bop.

«Momyshúlyn kórsetem, - dep, - senderge», -

Ertip bardy aghayymyz Mamytbek.

 

Nesin býgin jasyrayyn, halayyq,

Jelke shashym kórsetetin ses-aybar;

«Bauyrjan ba?..

Sәlem bere salayyq»...-

Aytpasaq ta ishimizde osy oy bar.

 

Sәl daryldap,

kirsek kerek jalyndap,

Kirpiginen «Úly Otannyn» qany úshqan,

Aldymyzdan shygha keldi aryldap,

Beyne tordan bosap ketken arystan.

 

Tórt aqyn ek bóri bolyp jortatyn,

Mysyq boldyq...

Sonday da bir ótti shaq.

Týk paydagha aspay qaldy tórt aqyn,

Tank tapap, talqan qylghan dop qúsap.

 

Sәlemimiz su tiygendey bojyrap,

Saualymyz u tiygendey qojyrap;

Bas - keudeden,

tilim jaqtan ajyrap,

Qarsy aldymda arystan túr azynap.

 

Óz úyamda -

tirep jatar aspandy

Syiraghym da.., tyrnaghym da bar edi.

Barshyn býrkit bas salghanda qashty әlgi,

Qos qanat qyp

Ýrey menen Zәreni.

 

Arman boldy al aman qaytu endi elge,

Aghay jaqtan kýtip edik bir tirek.

«Ústazdaryng mynau bolsa,

Sender de

Onbaysyndar!» - dep tastady kýrkirep.

 

Týk qayransyz kýle bered dalbasa -

Bonaparttyng janyndaghy Taleyran.

Mynadan son,

Haqtan jәrdem bolmasa,

Qayran joghyn bayqap qaldyq aghaydan.

 

Shyghargha esik, tesik te joq kiretin,

Núr da qashyp, jauyp qaldy betti kýl.

Jayshylyqta búltty shayqap jýretin

Mýiizimiz kiyiz boldy kók túqyl...

 

«Qaraqtarym.. -

Senbeyin be, senem be?» -

«Arystannan» kenet jyly ýn shyqty, -

Dastarqangha jaqyndandar», - degende,

Shóje-jýrek úyasynda túnshyqty.

 

«Meymandardyn» bayqap kórip әr qyryn,

Sheshildi-ay bir shemen-sherli shejire.

Qan keshuden ótken qazaq taghdyryn

Sol kýiinde әkep qoydy kózime.

 

«Soghys jayly súramandar, aqylym,

Soghys jayyn endi eshkimge ýiretpen.

Talay sary generaldyng qatynyn,

Bar bolghany, jigitpin men biyletken!

 

...Ataghym da bar adammyn.., shataghym,

Mening jandy jarama kóp soqpandar.

Bermey jýrgen maghan «batyr» ataghyn,

Shamang jetse, SK-ny anau sottandar!

 

...Qazaq jatyr tabanynda Tajaldyn,

Songhy demin suyrghan joq Alla әzir.

Jyiyrmagha kep - ýilenbesen, ajaldym,

Osy jerden quyp shygham dәl qazir.

 

Kóbeyinder!

Bos jýrmender yrbandap!..

Neshedesin? -

Maghan nazar búr, bala!..»

Álgi jerde qol-ayaghym tyrbandap,

Janym qaldy -

Jasym jetpey jyiyrmagha.

 

Búlbúl qonghan bútaghynday aghashtyn

Kókirekten keruen-keruen tókti-ay jyr.

Ásirese,

Arystaryn Alashtyn

Joqtaghanda kýnirenip ketti-ay bir.

 

«...Onashada jatqandy únatamyn,

Elimdi el qylmasyn erte sezip.

Jaugha - qatyn, jaqyngha - jalmauyzdar

Jalyqpay kók maltasyn jýrsin ezip!..» -

 

«Búl - Shәkәrim!

Úly Abaydyng túnbasy,

Qúdaydy izdep, bólek ketken tobynan.

Qúlap týsken onyng tauday túlghasy

Qarasartov-qaraqshynyng oghynan».

 

«Qayghydan, Qarqaraly, juylmaghan,

Ayday ber, qalsa adamyng quylmaghan»! -

 

«Búl Ahmet!

Últ kósemi - kemenger,

Jútty basyn -

ótkizbedi aran-shep...

Akademik Qosaqbaev degender

Orynyna ósken sonyng aram shóp».

 

«Mirjaqyp - tómengining alasasy,

Sózimning bar ma, joq pa, tamashasy?

Jyltyrap tesik monshaq jerde qalmas,

Qazaqsha bir roman jaza salshy!..» -

 

«Búl - Mirjaqyp! -

Qyzyl tilding shesheni,

Bar qazaqty qanghyp jýrip oyatqan.

Bizding túnghysh romannyng iyesi edi,

Ótti ómirden,  basy aiyrylmay tayaqtan».

 

«Súm ómir abaqty ghoy sanalygha,

Sondyqtan janym mening jaraly da.

Aqynda adamzattan dos bolmaydy,

Jalghyz-aq sýienedi qalamyna!..» -

 

«Búl - Maghjan ghoy! -

Nazym sózding zergeri,

Antyna da berik boldy, Danqyna.

Aydy alqa ghyp, júldyz-jaqút tergeni

Búiyrmaghan ózin tughan halqyna».

 

«Syrtynan kóremiz de, sýiinemiz,

Jýsipbekov joldastyng ýiine biz.

Qashan týsip qalghansha hatshy bolmay,

Aqyn bolyp tughangha kýiinemiz!..» -

 

«Búl - Qasym ghoy!

Som Qasym ghoy!

Sol Qasym! -

Almatyda sýrdi ómirin qan jútyp.

Sózi de erik, ózi bólek bolghasyn,

Qúl-qazaqtar qoyghan ony qanghytyp!..

 

Qaraqtarym!

Últtyng ary - osylar,

Namysyndy tútat Ardyng otymen.

Aqtap alar keledi úrpaq esi bar,

Ottay bersin qazirgi kóp kókigen...»

 

...Tórt aqyndy jibergendey týzep syn,

Alty saghat mazalaghan Atasyn.

«Ar men Namys bolghay, - dep, - qos kýzetshin», -

Berdi batyr bizge sonda batasyn.

 

Qoshtasarda: «Zatynda emes, atynda

Kinәrәt bar... -

maghan qarap oqtaldy, -

Jaraspay túr qazaqqa da, aqyngha,

«Jarqynghali» atanarsyn!» - dep qaldy...

 

Shyqtyq, sóitip, batyr-shaldan bata alyp,

Qalashyqqa jettik jayau demalmay.

«Bauyrjannan bata alghandar» atanyp,

Kópke deyin ózimizge kele almay.

 

...Batyr jayly estelik búl Eng Songhy,

Bizden keyin kezikken joq eshkimmen.

Jyiyrma alty jyl ótkennen son

Ensemdi

Kóterip ap, shaqta jazdym Es kirgen.

 

Jasattyrmay jan quyrghan Dertine em,

Últ aldynda barlyq isin atqaryp;

«Qazaqstan Reseyge «erkimen»

Qosylghan» kýn ketti Eline attanyp...

 

Ketpeydi esten kele jatqan «isinip»,

Tórt aqynnyng shaytandaryn shalghan kýn.

Últ Ary ýshin shyn shayqasqa pisirip,

Óz qolymen qayran Baukeng salghan kýn.

 

Ylayyqty is qylmasam da Danqyna,

Marqayamyn kórgenime batyrdy...

...Iya, aitpaqshy, osy jyrdyng artyna

«Jarqynghali» dep jazayyn atymdy...

 

 

 Svetqaly Núrjan