Preziydent Qasym-Jomart Kemelúlynyng songhy joldauyndaghy júrtty eleng etkizgen bastamasynyng biri - "Balalargha arnalghan últtyq qor" baghdarlamasy boldy. Baghdarlamada: Últtyq qordyng jyldyq investisiyalyq kirisining 50 payyzy balalargha 18 jasqa tolghangha deyin merziminen búryn alu qúqyghynsyz, arnayy jinaq shottaryna bólinip, kәmelettik jasqa tolghannan keyin túrghyn ýy satyp alugha jәne bilim alugha júmsauyna bolady. Búghan deyin últtyq qordy tek, memleketting daghdarys kezinde ghana paydalanatyn, halyqqa qol jetimsiz resurs retinde sanap kelgen el-júrt búl janalyqty tan-tamasha kónil kýimen qabyldady. 

Baghdarlama 2024 jyldyng 1 qantarynan bastap iske qosylady. Alayda, balalar jinaq shottaryna qansha qarajat jinalady? - degen súraq әrbir ata-ananyng kónilinde túrghany anyq. Sebebi, aty tauday últtyq qordan 50 payyz ýles az aqsha emes -dep týsinetin adamdar da bar. Biraq ýles tek, últtyq qordyng jyldyq investisiyalyq kirisining 50 payyzynan bólinetinin eskergen jón. Investisiya  jaqsy, útymdy júmys istese, odan kiris te mol týsedi. Al ol ókimetting iskerligine baylanysty. Jalpy Últtyq qorda 2021 jyldyng tamyz aiyndaghy ókimet otyrysyndaghy mәlimet boyynsha 56,9 mlrd. AQSh doll. bar. Al investisiyalyq kiris 2020 jyly 316 mln. AQSh doll., 2021 jyldyng segiz aiynda 2,3 mlrd AQSh doll. dep atap kórsetilgen. Osy kórsetkish boyynsha qarastyrsyq, 2022 jylgha jalpy investisiyalyq kiris shamamen 3,4 mlrd boldy. Búl san investisiyalyq kiristing tómen, nebary 5-6 payyz ghana ekendigin kórsetedi. Alayda búl kórsetkishti keminde 10 payyzgha arttyrugha tolyq mýmkindik bar edi. Odan da artyq kórsetkishke jetuge de bolady. Búnyng bәri ókimet qúramyndaghy kadrlardyng qarjylyq   biliktiligine, otandyq biznesti damytudaghy qúlshynysy men jauapkershiligine baylanysty. Anyghy sol - últtyq qordyng investisiyalyq dengeyi artsa, balalar ýshin bólinetin ýles te artyp otyrady.

Elimizde ortasha eseppen jylyna 400 myng nәreste ómir esigin ashady. Osy eseppen qarastyrsaq, qazirgi kezde 18 jasqa deyingi balalar sany shamamen 6,5 mln. Al Últtyq qordyng investisiyalyq kirisning 50 payyzy - 1,7 mlrd. doll. Osylay eseptegende jylyna әrbir balanyng jinaq shotyna shamamen 260 doll. jinalady. Qazirgi kurspen eseptegende (470 tenge bir  AQSh doll.) 120-125 myng tenge shamasy. Ár ay sayyn 10 -11 myng tenge kóleminde bolady. Búl jerde bala sany kóbeyse nemese  investisiyalyq kiris tómendese, jinaq shottaghy aqsha da azayady. Búny da eskergen jón.

Eresek balalardy eseptemegende, ómir esigin endi ashatyn, tuyla sala últtyq qordan ýles alatyn balapandarymyzdyng 18 jasqa deyingi kirisin esepteytin bolsaq, ol shamamen - 4 myng dollardan artyq aqsha bolady (qazirgi jaghday túraqty jalghasatyn bolsa).  Tengemen eseptegende 2 mln. shamasynda bolady. Búl aqsha 18 jasqa tolghan sol azamattar ýshin asa kóp te aqsha emes. Sebebi, qazirding ózinde joghary oqu oryndarynyng aqyly bólimderining oqu aqysy ortasha 1 mln. tenge kóleminde. Onyng ýstine uaqyt ótken sayyn oqu aqysy arta týsui bek mýmkin. Demek, búl qarjymen 1-2 jyldyq oqu aqysyn óteuge bolar. Al baspana alu qalaly jerler ýshin mýmkin emes, auyldy-eldi mekenderde alghashqy túrghyn ýy jarnasy retinde úsynugha bolar.

"Balalargha arnalghan últtyq qor" baghdarlamasy arqyly preziydent últtyq qordyng naghyz últtyq sipat aluyn maqsat etkeni dausyz. Alayda, balasy eseyip ketken nemese ýilenbegen, balasy joq adamdar búl qodyng iygiligin qalay kóredi? Eger osy toptaghy adamdar Últtyq qordyng iygiligin kórmese, onda onyng "Últtyq" sipaty tolyqtay kórinis tappay qalady. Búl da kelesi kezenderde ókimetting aldyndaghy sheshuge tiyisti súraqtyng biri bolmaq.

Qalay bolmasyn, "Balalargha arnalghan últtyq qor" baghdarlamasy azamattar ýshin qarjylyq mәselelerin tolyq sheship ketpese de, paydaly ekeni dausyz. Halyq ózining últtyq qordan ýlesi baryn sezinedi. Bolashaqta últtyq qordyng júmysyna syny kózben, baqylap qaraytyn, ókimetten ony kóbeytudi talap etetin bolady. Ókimet te búl saladaghy júmysyn jandandyruy mýmkin. Preziydent saylauynyng kezekten tys ótui, parlament saylauy jәne onyng sonynda ókimet qúramynyng jasaqtaluy bir-birimen tizbektelip kelip otyr. Demek, preziydent joldauynyng bayandy bolary anyq.

Osy kezde mynaday súraq tuady: Balalargha arnalghan últtyq qorda  saqtalatyn qarjynyng syiaqysy qalay eseptelinedi?. Eger "Otbasy banky" sekildi memlekettik syiaqy 20 payyzdyq mólsherde berile me? Olay bolu ýshin qarjy tengemen saqtaluy tiyis. Al tengemen saqtalsa, inflyasiya ony "jep" qoymay ma? Kerisinshe shetel valutasymen saqtalsa, onyng ósimi óte tómen payyzdyq eseppen jýrgiziledi. Biraq, inflyasiyadan "aman" qaluy da ghajap emes.

Osylardy oqyghan qarapayym halyq ne istesem jón? - degen oida boluy mýmkin. Mening berer kenesim ekeu. Biri: "Balalargha arnalghan últtyq qor" baghdarlamasy boyynsha ashylghan jinaq shotqa ata-analardyng da óz mýmkindigine qaray qarjy audaryp túruyna ókimet rúqsat berse, (berui kerek dep oilaymyn) soghan túraqty týrde qarjy audaryp túrghany jón. Basqa bankterge jinasa da bolmay ma?-dep súraytyndargha aitarym: Búl baghdarlamanyng ereksheligi - odan 18 jasqa tolmay aqsha ala almauynyz. Búl aqshany jinay almaytyn nemese jinaghanyn qaytadan shygharyp alyp jaratyp qoyatyndar ýshin taptyrmas tәsil. Ekinshisi: qymbatshylyqtyng shet-shegi kórinbey, kýn sanap asqynyp otyrghan qazirgi uaqytta, tengesine dollar satyp alyp bankke jinaugha shamasy kelmeytin azamattar qolda bar tengesin qazirding ózinde balalarynyng bolashaghy ýshin jarata berui abzal. Jinaghan tennesin inflyasiya "jútyp" otyrghannan kóri, dәl qazirgi naryq jaghdayynda badalardyng jan-jaqty bilim aluyna, sportpen, ónermen ainalysuyna júmsay bergeni dúrys. Óitkeni, býginnen erteng qymbat zaman bolyp túr. Sonda balalarymyz memleketting esebinde joghary bilim aluyna qazirden negiz qalay bastaydy. Al ol - "memleket balalarymyzgha ýles beretin boldy, sol arqyly bilim alatyn bolady" - dep arqany kenge salyp jýrip, erteng kýni ne grantqa iline almay nemese aqyly bólimde oqyta almay qaludan әlde qayda qayyrly bolmaq.

Jogharyda úsynylghan eki úsynys ol últtyq qordyng qazirgi belgilemesi boyynsha qarastyrylghan pikir. Al "Balalargha arnalghan últtyq qor" baghdarlamasyn basqasha qarastyrugha bola ma? -degen súraq tusa, oghan aitarym: Tolyqtay bolady. Onda basty shart retinde mynalar kórsetilui tiyis:

-  Últtyq qordyng investisiyalyq mýmkindigin jyl sayyn arttyru ókimetting naqty jәne basty mindetining biri boluy kerek. Ol ýshin qarjylyq jәne kәsby bilikti mamandar konkurs arqyly júmysqa tartyluy jәne otandyq biznes shynayy bәsekelestik negizde damuy qajet.

- Últtyq qordyng jyldyq investisiyalyq kirisining 50 payyzy 18 jasqa tolghandy kýtpesten, dәl osy kýzden bastap berilui tiyis. Bylaysha aitqanda, әr jyl sayyn balalardyng esep-shotyna týsken aqshany sol uaqytta shygharyp alyp, paydalanugha ata-anasyna mýmkindik berilui kerek. Biraq, ol qarjyny tek balanyng bolashaghyna, oquyna, emine, kiyim-keshegine ghana júmsau qarjylyq-tehnikalyq tetikter arqyly baqylauy shart. Bolmasa, toyshyl qazaq ony ózderining tughan kýnine, toyyna, qúdalyghyna jaratyp jiberui mýmkin.

- Osy baghdarlama jariyalanghan sәtte 18 jasqa tolghan nemese odan da kishi jastaghy balalargha sol jasqa deyin qansha qarjy jinaluy tiyis bolsa, sonyng bәrin bir jolata berui kerek. Sebebi, mektep jasyndaghy balalargha qosymsha kurstargha barugha, sportpen ainalsugha jәne basqa da shyghyndargha kóp qarjy talap etiledi. Búlay istelse, naryqtyng qyspaghyndaghy ata-analargha jenildik, al memleket ýshin jas buyndy der shaghynda bauludyng tiyimdi tәsili bolar edi. Óitkeni, jas kýninde alghan bilim tasqa tanba basqanday demey me?  Jas óspirim kezinde qajetti bilim men sheberlikti, ónerdi der shaghynda bere almasaq, eseyip ketken song qayyry shamaly boltyny anyq. Al búl óz kezeginde memleketting bәsekege qabiletti adam kapitalyn dayyndaugha tiyimdi bolmaydy.

Sóz sonynda ata-analargha aitarym: Aqiqaty sol - balalarymyz ýshin ókimet te, mektep te, memleket te jaghday jasaugha tyrysady, biraq ata-anaday jauapkershilikti eshkim arqalay almaydy. Sebebi - tas týsken jerine auyr. Sondyqtan, oiyn-toydy, basy artyq shyghyndy qysqartyp, materialdyq dýnie arqyly bir-birimizben bәsekelestikti azaytyp bar mýmkindigimizdi úrpaghymyzdyng sapaly adam boluyna arnayyq ardaqty aghayyn.

Qaster Sarqytqan,

Abay atynadghy QazÚPU professory

Abai.kz