Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3828 0 pikir 7 Qantar, 2013 saghat 10:37

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

IV

Nәzipany dastarqangha qayta otyrghyzghan Kýlәn, balalarynyng bizge dayyndap ketken eti men ýzim araghyn ekeumizding aldymyzgha әkelip qoya sala kiyindi. Qúlypty qolyna alyp, jiyenin erte jóneldi. Bizdi onasha qamap ketpek ekendigin ekeumiz de sezip jaltaqtastyq...

- Qúlpyng ne, әpketay? - dep súrady Nәzipa.

- Syrtynan bireu kelmeu ýshin.

- Men de birge barayynshy! - Nәzipa qyzaraqtay ótindi.

- Bighandy jalghyz qaldyrmayyq, Nazykesh! - dep Kýlәn esikti japty. Qúlyp saq ete týsti syrttan.

- Ýibay! - túqyra kýldi Nәzipa. - Syrttan bireu kelip qarasa, bitpes jalagha qalamyz-au endi! - Ornynan tez túryp baryp, terezening perdesin qymtap kelip shay qúidy. Narttay qyzardy jýzi.

- Jalagha qala qoymaspyz! - dep kýrsindim de eki ydysqa da vino qúidym. Ekeumiz de tómen qarap, ýnsiz qaghysyp ishtik. Kóz astymen ghana bir-eki ret qarap alghan Nәzipa mening momaqansyna qalghan beygham shyrayymnan eshqanday jeniltektik jelik shygharmaytyndyghymdy bayqaghan siyaqty. Ózine de beyghamdyq salmaq tapqanday jaylanyp ornygha otyrdy. Kýlәnning múnshalyq janqiyar qamqorlyghyna tandanysyn jasyra almay, sózdi sol jóninen ashty:

- Áyel zattyng barlyghy Kýlәsh apayday bolsashy! - dep kýbirledi tómen qarap.

- Ne jayynan aitasyz?

- Áyelderding kóbi... kýndegish keledi ghoy. Búl kisi onday minezden mýlde jat eken!

IV

Nәzipany dastarqangha qayta otyrghyzghan Kýlәn, balalarynyng bizge dayyndap ketken eti men ýzim araghyn ekeumizding aldymyzgha әkelip qoya sala kiyindi. Qúlypty qolyna alyp, jiyenin erte jóneldi. Bizdi onasha qamap ketpek ekendigin ekeumiz de sezip jaltaqtastyq...

- Qúlpyng ne, әpketay? - dep súrady Nәzipa.

- Syrtynan bireu kelmeu ýshin.

- Men de birge barayynshy! - Nәzipa qyzaraqtay ótindi.

- Bighandy jalghyz qaldyrmayyq, Nazykesh! - dep Kýlәn esikti japty. Qúlyp saq ete týsti syrttan.

- Ýibay! - túqyra kýldi Nәzipa. - Syrttan bireu kelip qarasa, bitpes jalagha qalamyz-au endi! - Ornynan tez túryp baryp, terezening perdesin qymtap kelip shay qúidy. Narttay qyzardy jýzi.

- Jalagha qala qoymaspyz! - dep kýrsindim de eki ydysqa da vino qúidym. Ekeumiz de tómen qarap, ýnsiz qaghysyp ishtik. Kóz astymen ghana bir-eki ret qarap alghan Nәzipa mening momaqansyna qalghan beygham shyrayymnan eshqanday jeniltektik jelik shygharmaytyndyghymdy bayqaghan siyaqty. Ózine de beyghamdyq salmaq tapqanday jaylanyp ornygha otyrdy. Kýlәnning múnshalyq janqiyar qamqorlyghyna tandanysyn jasyra almay, sózdi sol jóninen ashty:

- Áyel zattyng barlyghy Kýlәsh apayday bolsashy! - dep kýbirledi tómen qarap.

- Ne jayynan aitasyz?

- Áyelderding kóbi... kýndegish keledi ghoy. Búl kisi onday minezden mýlde jat eken!

- Ol jayyn qay jóninen bildiniz?

Nәzipa kýlip jiberip, taghy da túqyra sóiledi:

- Sizben búrynnan... kónildes ekenin bilemin ghoy. Sizdi aman keler me eken dep kýrsinip, alandap jýretin. Tipti jylap jibergenin de talay kórgenmin. Bayqauymsha bar armany siz bolatynsyz. Sol armany ýshin ghana qartaymay kele jatqanday edi. Endi sol arman qúsy qolyna kelip qonghanda myna qamauy...

- Onday jaqyndyghymyzgha men senbeymin! - dep kýlip jiberdim. Nәzipa oily súlu kózin keng ashyp, tanyrqay qarady maghan:

- Onday jaqyndyqtarynyz joq pa edi?

- Syrt baylanysymyz әrqanday jaqyndardan da jaqyn. Ishki jaqtan mýlde jat. Dәl osynday orayly kezende basqa súlulargha iytere salyp, ózi qashqalaqtap qansidy da jýredi!

Nәzipa qatty kýlip jiberdi de, onasha qamalyp otyrghanymyzdy esine kilt týsirip, auzyn qolymen basa qoydy.

- Qalaysha? Búl sózinizge men de senbeytin siyaqtymyn!

- Ol, óz taghdyryna egesip, jaratylystyq nәpsisin jenip alghan qúryshtay berik kempir. Men jastayymnan-aq osy beriktigi men osy minezining qúlaqkesti qúlymyn!...

- «Kempir» demenizshi, ózi jastan da symbatty, taptyrmaytyn joghary bilimning әieli ghoy!.. Tek, asa nadandar ghana kemsiter!

- Dúrys, dәl ózimshe baghaladyn, Nazykesh! Ol, biraq, ózin jyltyrar әielding bәrinen tómen sanaydy. Jastayynan qorlanyp qalghan jetim bolatyn. Ózi mening arman qúsym ekendigine senbey kemsy beredi!

Nәzipanyng móldirey qadalghan kózinen qos tamshy yrshyp ketti de, syrt ailanyp sýrtti.

- Solay ma edi? Bәse, múnysy da ózin tómen sanaghany denizshi. Áreng kelgen joghary baqytyna ózinen jasyraq qosaq tauyp bermek bolghany ghoy.

- «Joghary baqyty» deme, Nazykesh, men qanghyp jýrgen tótenshe kesirli sormyn!.. Múnyng maghan ózinen joghary sanap qosqan eki Núriyasyn eki dәuirde sorlattym. Alghashqysyn, gomendang maghan óshtesip, atyp óltirgen. Keyingisin, taghy da maghan óshtesip, myna «gýnshandan» óltirmek edi. Sondyqtan Qazaqstangha ýlken ýiimmen birge ótip kete túruyna rúqsat etkenmin. Jaqynda ghana bireuge tiyip ketti dep estidim. Jolynan tiygen balaly әieldi qasterleytin qansha araqkesh bar deysin. Sóitip, jas balasymen tiri jetim-jesir etip, ony da sorlatyppyn! Myna jaghdayda endigi myna qadirli qúshtarymnyng ózin de sorlatarmyn dep qorqamyn! - Osyny sóilegenimde kózimnen sorghalatyp otyrghanymdy Nәzipanyng jylap jibergeninen sezdim.

- Siz ýshin qúrban bolghan әrqanday qyzdyng da armany joq shyghar! - dep sýrtti kóz jasyn. -Maqpaldy óziniz shay qaynatyp bere jýrip oqytyp, joghary bilim әpergeninizdi, onyng basqa erge tiyip ketkenin estigende Kýlәsh jylap otyryp aityp, jylatyp edi bizdi! -Nәzipa soza kýrsinip alyp, vino qúidy. - «Taghy da sorlatarmyn» dep, endi kóne qimasynyz Kýlәshtan qauiptenbeniz! Búl әpkemiz - barlyq qiynshlyghynyzgha dayyndalghan zor mahabbat iyesi! Qane, bir-birinizge bayandy, baqytty bolynyzdar! - Nәzipa bastap, tosty osylay kóterdik te, bir-birimizge endi tura qarasyp kýlisip alyp kýrsinistik.

Ashyq shyrayly osy kýlkimizben sonyndaghy osy kýrsinisimiz, ishki dýniyemizdi bir-birimizge aiqyn kórsetkendey boldy. Shyn mahabbat joly týzu de, barar úyasy tar. Qos ghashyqtyng keng tósekte bir-birine tyghylysa týsetini de bәlkim sodan shyghar. Qúshtary bar bir kókirekke ekinshi qúshtar simaydy. Sighyzugha zorlansa, adamgershilikten azghany - negizgi qasiyetinen aiyrylghany. Sanaly Nәzipa osyny tolyq týsinetindigin kórsetti. Endi jalghyz qaryndas, iyә, erke baldyzymsha sýiispenshilikpen erkeley qarady maghan. Ókpesiz-kinәrәtsyz de qylymsusyz, tenteksy qarap kýldi. Qatar kýldik. Kýlәnning sózimen az kýn órekpy qalghan jas kónili óz arnasyn taba qoyghanyna sýiindim. Qarasqan sayyn Kýlәnning ekeumizdi qospaq bolyp, qosaqtap qúlyptap ketken «jengeligine» kýlemiz. Onshalyq istes syrlas bola qoymaghan ótkir súlu jesirge bar syrymdy shertkendegi maqsatym, qaytsek te emin-erkin qosaqtalyp otyryp mensinbey ketkendey bolmay, óz razylyghyn alyp ýmit ýzdiru edi. Búl maqsatyma jetkendey bolyp, taghy bir shyndyghymdy aittym:

- Keshe keshte Kýlәn ekeumiz bir-birimizge ókpelep qayttyq: ol, meni sening ýiine qonbay, sóilespey ketkenimdi jazghyrdy. «Ózing meni ras jaqtyrmaymysyn?» dep tomsaryp edim. Qatal ýnmen «jaqtyrmaymyn» dep ashyq toytardy. Ózinen kýderimdi ýzdirip, qaytse de saghan qosu niyetin onyng aldynda da bilip jýrgenmin: «mening seni júbatarlyq-uatarlyq qasiyetim joq. Maqpal jónindegi qasiretindi tek Nәzipa ghana úmyttyra alady» degen bolatyn. «Jaqtyrmaymyn» degenin dyq kórip, bóline jýrip edim, ózi kelip qoltyqtap taghy da sony aitty: «ras aitamyn, men ejelden jaryng emes, eng adal dosynmyn, dosyng ghana bolyp ótemin» deydi!

- Siz ekeuinizdey tepe-teng jaralghan sanaly dostyqty basqa eshkimnen kórmeppin de, estimeppin de! - dep kýrsindi Nәzipa. - Erekshe adam ekensizder! Tym bolmaghanda jas qyz-jas jigit kezderinizde bir kórisip qalghandyqtarynyzdan qimas dostargha ainalyp qalghan ba eken dep mólsherleytinmin. Dýniyede ekeuinizdey úzaq syrlas bolghan, qalys taza jýrekterimen otyz jyl synasyp tabysqan júbaylar da nekensayaq shyghar. Ekeuinizding bas qosularynyzgha shyn jýregimmen tileulespin!

- Ol ekeumiz syrlas qana emes, eng úyatty-masqaraly jaqtarymyzda da múndas bolghanbyz: ózin men joqta (Shәueshekke qashyp ketken shaghymda) Ýrimji gomendannyng bir jendeti zorlap, bir jyl әieldenipti. Odan bolghan balany «itting kýshigi» dep týsirip tastaghanyn maghan aityp jylaghanynda, men de birge jylaghanmyn. - Búl bos auyzdyghyma Nәzipa kýlip jiberdi. - Kýlәnning menen ózin asa tómen sanaytyndyghynyng bir sebebi sodan! Al, Nazykesh, syrtynan ekeumizding búlay baghalap, ton pishkenimizdi ózine aitpay-aq qoy!

- Aytpau ghana emes, endi ózinen esemdi qaytaramyn! - dep kýldi Nәzipa.

- Qalay? Ne ese?

- Ózining birden-bir qimasyna meni qiystyryp qospaq bolghanyna qaray men ósh almaymyn ba! Ol qaytyp kelgende ekeumiz bitise qalghan bolayyqshy!

- Maqúl, maqúl! - qarqyldap kýldim men. - Keshe inirdegi «jaqtyrmaymyn» degenine qaray men de sóitip synap kóreyin, qayter eken? Áy, biraq, ol meni mýlde jaratpay keter onda!

Nәzipa syqylyqtap kýlip búl qaupime kýrsinip jiberdi:

- Erkekting bәri de әieldi sizdey qadirleytin bolsashy! - Búl armandy sózin short toqtatyp, ystyq shay qúidy da, et turap, óz qolymen asatty maghan. Bir sausaghyn qosa tistep jibermey qoyyp edim, qipyljyqtay kýlip әreng shygharyp aldy da tósek astynan aq araq tauyp әkelip qúidy.

- Sóge kórme, jezdetay, sausaghym ashyp barady. Kýshtisinen men de bir isheyin!

- Ishe ghoy, baldyz, әiteuir qynjylmasang bolghany! - ekeumiz qosarlana kýlip qaghystyq. Nәzipa iship alyp oilana qaldy.

- Kýlәsh apaydyng meni qanshalyq joghary baghalaytyndyghyn osy isinen-aq tolyq týsindim! - dep kýrsindi. - Ómir boyy qúrmettep-aq ótermin!

- Nazykesh, sening ol aitsa aitqanday, nekensayaq baqytty erding mandayyna ghana bitetin dәulet qúsynday jar ekendigine shýbәm joq!

- Ózara múnday sózdi endi mýlde jauyp tastalyq, jezdetay! - Móldir kózin oinaqtatyp, erkeley qarady Nәzipa. - Bәrin týsindim. Búl býkpesiz adal dostyq yqylasynyzgha rahmet!

- Kel olay bolsa, alytn basyndy aldyma alyp biraz otyrayynshy!

Nәzipa qyzara kýlip jaqyndap tizeme basyn qoydy. Tolqyndy qara shashyn mandayynan tartyp sylap-sylap jiberip, eki qasynyn  arasynan sýidim. Erinim aiyrylar emes. Nәzipa eki qolymen bet-auzyn basa syqylyqtady.

- Nysapty bol, jezdetay! Ápkeme aitam!

- Aytsan, ol eki qolyndy ústap túryp, auzynnan sýigizer!

- Shynymen óziniki ekenindi bilse qyzghanbaghanyn kórermin, bәlem, túra túr!

Syrttan tyqyr estildi. Kýlәn men keldim degendey tamaghyn qyrynyp belgi berdi. Nәzipa basyn tez kóterip, menen alystay baryp otyra qaldy da, ýn shyghara kýlip jiberdi. Janaghy oghan kórsetpek bolghan oinymyz esine týse qalghan eken. Qaytadan syrylyp kelip, aldyma qayta jata qaldy da «әpkem kelip qalady, qoy endi!» dep estirte sóiledi. - «Qoya túrshy endi, úyat bolady!» auzyn basa, túnshygha kýldi..

- Kiruime rúqsat pa? - degen Kýlәnning dauysyn qasaqana estimegensip kýle berdi Nәzipa.

- Rúqsat, rúqsat! - dedim men. Nәzipa tik otyra qaldy da kiyimin apyl-qúpyl týzegensip, mening kóilek, beshpet týimelerimdi salghansyp, abyrjyghansy qaldy. Kýlәn kirip kelgende iyghyma arqasyn sýiey qoydy da, úipalaqtanghan shashyn jighansyp, sylana berdi. Súm kelinshekting myna әrtistigine kýlip jiberip, men de boy jighansy qaldym. Kýlkining qystauynan ekeumiz de qyzaryp, ala búrtyp alghan siyaqtymyz. Jymiya qaraghan Kýlәn jýzining de qyzghysh tartqany bilindi. Men qylmys ótkizgensip túqyra kýldim.

- Óndering jayyna kelip qalypty! - dep Kýlәn da kýlip jiberip, kózin tómen týsirdi.

- Óziniz ghoy jalang qaqqan eki jesirdi onasha qamap ketken! - Nәzipa da jymiya túqyrdy da, kýlip jiberip, menen alystanqyrap baryp otyrdy.

- Otyra ber, otyra ber! - dep qaldy Kýlәn. - Qosylaularyna tileules bolmasam birge qamaymyn ba, qosaqtarynmen qosa agharyndar! Bighashty Maqpalyn joqtap qajytpau, ózinning ghana qolynnan keletindigine senip, qosylu tileulerinde boghlanyma kóp boldy!

Kýlәnning jýzindegi qyzghysh qan әp sәtte tarap, aghy-aq, qyzyly-qyzyl, quanysh renine kele qalghanyna qarap qaldym men. «Meni rasymen-aq sýimey me, qalay ózi!» degen kýdikpen qaradym. Nәzipa týregelip baryp, Kýlәndi qúshaqtay aldy.

- Maghan arnaghan joghary baghanyzgha, seniminizge myng rahmet, әpketay! - Kýlәnning betinen sýiip-sýiip aldy. Kýlәn da qúshaqtap sýidi. Ekeuining de kóz jastary aghyldy.

- Bighashqa opaly, ómirlik adal janserik bola alsan, senen jaqynym bolmas! Qolynnan kelisinshe barlyq yqylasynmen kýt! Er adamdy saqtaytyn dәri, tek sýigenning sýiispenshilik mahabbaty ghana! - Kýlәn Nәzipany ornyna otyrghyzyp, ýsh ydysqa koniyak qúidy. - Kel endi, ekeuindi aldymen ózimning qúttyqtauyma rúqsat etinder!

Kýlәn búrynghy әdetinen ózgeshe tezdikpen iship jiberip, araqty ótkirsingen syltaumen soza kýrsindi. Oghan jymiya qarap qoyghan Nәzipa mening tizeme týrtip qalyp, tómen qarap sóiledi:

- Sizge boryshtymyn, әpke, aitqanynyzdy ómir boyy mýltiksiz oryndap ótermin! - degen jauappen ishkende, birge iship ap, men de sóiledim:

- Mening ýilenuim ýshin búrynghy istegen jengelikterinnen osy rette әldeqayda joghary enbek sinirgeninizdi osy qazir-aq kórip boldym! - Áshkerelep qoydyng degendey beynemen Nәzipa úyalghansyp, tizemnen qaghyp qaldy da, eki qolymen betin basa qoydy. Qu baldyzdyng әpkesining ishine órt qoyghanday kelistirgenine kýle jalghastyrdym sózimdi. -Dәl osy jolghy jaqsylyghyna orayy kelgende bar mәzirimmen qarymjy qaytaramyn! -dedim.

Kýlәn, qylymsyghan ekeumizge kezek qarap qyzardy da, tómen qarap, sózdi býgingi óz isine búrdy:

- Al, qazirshe bitirip kelgen júmysymdy aitayyn, - dep bastap bayandady isin. Jau jaghymyzdyng isteui mýmkin bolghan ziyankestiginen qorghanatyn dalda, qarsy shara izdep, yqpaly bar ýsh adamgha jolyghyp qaytypty. Biraq ózi kónilsizdeu, solghyndau bayandady. Kýlәnning búl kónilsizdigine bagha qaraghan Nәzipa maghan kózin qysa jymidy.

- Týs uaqytynda solargha ózim de baryp, qorghaularyn ótinip qaytayynshy! - Maghan әdeyi búryla qarap qoyyp, qoyqanday jóneldi sol sózben.

- Qaytting eken, әiteuir sheksiz razy etipsin! - dep Kýlәn ol ketken song maghan qarap kýldi. - Mastandyrghysh siqyryng bar ekenin Núriyashpen alghash tanysa sala auyrtyp tastaghanynnan bilip edim! - Kýrsinip jiberip, tómen qarap aldy. - Al, Nazykeshim, qalay eken?

- Nesin aitasyn, qúiynday jorgha eken ózi! - degenimde saqyldap kýldi Kýlәn. Eselep-eselep kýlip alyp súrau qoydy. - Maghan endi razy boldyng ba?

- Razy bolghanda da qalay! Ayttym ghoy búl jaqsylyghyndy bar mәzirimmen qaytaramyn!

- Bar mәzirimmen? Endi qaydaghy «bar-mәzirin»? -taghy kýldi Kýlәn.

- Meni qimaghanyng ba? Ózing keshe inirde «jaqtyrmaymyn» degen son...

- Boldy endi, qyrtpa! - Kýrsine toytardy aqyly jesirim. - Sen baqytty bolsan... ótken qasiretterindi úmytsang bolghany maghan! - Óksip qalyp kózin sýrte berdi. Men de tógip jiberdim kóz jasymdy:

- Mening baqytty boluymnan saghan ne payda!

- Áldenendey kýshpen janymyz qosylyp ketken dospyz ghoy, sening kónildiligindi kórsem, men de kónildenedi ekenmin! - Ornynan týregelip, basyma jastyq qoya jalghastyrdy sózin. - Nazykeshti búrynghy jarlarynsha qadirle! Ol seni joghary baghalaydy. Sen endi ony tendessiz baghalaugha boryshtysyn! Kóniline aqau týsirme! Al, endi biraz úiyqtap al!

- Ózing de jatshy qasyma!

- Ýibay, ne bolghan saghan? Aytpa degemin ghoy múnday sózdi! Maghan endi onday sóz shygharsang shapalaq jeysin!

Týski demalysqa qyz ben kýieu qaytyp kelgen dybyryn estip, úiyqtaugha kiristim.

Týsten keyin kýn enkeyip qalghan shaqta oyatty Kýlәn. Qolyma qazaqsha, úighyrsha aralas tilmen jazylghan qysqa ghana hat ústatty. Ózime beytanys Qabyltay atty bireuding ýiine qonaqqa shaqyrghan haty eken. «Nazarbek joldas» dep atap shaqyrypty.

- Týsten búryn men baryp, qorghau kómegin súraghan kisimning biri. Sheshesi qazaq, әkesi úighyr, әieli de úighyr, - dedi Kýlәn. - Jana osynda ózi kelip, úiyqtap jatqanyndy kórdi de, osy qaghazdy jazyp ketti. Jýzine biraz qarap túryp kýlimsiregenin bayqadym.

-Tanyp qoyghannan sau ma?

- Mýmkin, shyramytar da. Biraq, búl kisi, «stili týzetu» nauqanynda da, mәdeniyet topalanynan da ózine kir júqtyrmay, aman kele jatqan, ýkimetke belgili senimi bar, partiya mýshesi. Sonda da eshkimge ziyan keltirmey kele jatqan, «ittigi joq kisi»! -Búl atauyna Kýlәnning ózi kýlip jiberdi. -Baghana Nazykesh osylay atap tanystyrghan song barghanmyn. Mening súraghan kómegime «qolymnan kelisinshe» dep qana jauap bergen bolatyn. Men seni Nazarbek atap tanystyrghanmyn. Jýzine qarap nelikten kýlimsiregenin bilmeymin.

- Búryn Ýrimjide qyzmette bolghan kisi me edi?

- Estuimshe, osy Qúljadan shyqpaghan, jәy sauatty ghana kisi. Alghashqy kezdegi belsendiligimen partiyagha kirip, jer-su mekemesining bir bólimine bastyq bolyp taghayyndalghan eken. Óz salasyndaghy qyzmetkerlermen júmysshy-sharualar arasynda yqpaly bar kisi. Qala janjalqorlary qútyra qalghanda shyghara qoyatyn jasyryn qosyny baryn Nәzipa aitty baghana. Sening Shayzadandy da qanat astyna alyp, qala many kommunasyna ornalastyrghan osy Qabyltay ekenin estiytinmin.

- Oghan meni ishtey sol qular tanystyryp qoyghan siyaqty ghoy, baralyq!

- Jә, keshte Nәzipa kýtip qalmasyn, ertip keteyik pe?

- Qonaq iyesining ózi shaqyrmasa, bizge qosaqtalyp barmaghany jón. Býgin-erteng kórispeuge keliskenbiz...

Kishkene jiyendi de sheshesine qaldyryp, Kýlәn ekeumiz ghana bardyq. Qabyltay úzyn boyly aqsúr, qoy qara saqal-múrtty, orta jasty kisi eken. Óz esigining aldynan «Nazeke» atap qarsy aldy meni. Qasynda biz tanityn aqyn múghalim bar. Basqa úighyr-qazaq aralas beytanys ýsh-tórt dәu jigit qonaq ýiinen týregelip qarsy aldy. Búl tórteuin ýy iyesi qyzmettesterim dep qana tanystyrdy. Shay ýstinde «Nazeke» atasa otyryp, bar ahualymdy súrady dastarqandastarym. Barkóldik Nazarbekting ahualynan iygergenim boyynsha dәl sonyng ózi bolyp sóiley berdim. Ýy iyesi men aqyn múghalim ghana kóz qiyqtarymen qarap qoyyp kýlimsireydi. Basqalaryn Nazarbek búghaltyr ekendigime sendirgenimdi bayqadym.

Dayyndaghan qonaqasy men araq-sharaby, «ittigi joq kisinin» meni nedәuir ýlken qúrmetpen shaqyrghandyghyn kórsetti. Araqty auru Nazarbekshe talghap, azdap qana ishtim. Beytanys tórteuining ekeui syrtqa әredik-әredik eki-ýsh ret shyghyp kelip otyrghanynan qorghaushylar ekeni bayqaldy. Býgin ymyrt týskennen beri kóshe tynysh emes siyaqty. Búl ekeuining eki toby osy mandaghy eki kóshede bolsa kerek. Solardyng beyghamdyq istemeuin, tarap ketpeuin tapsyryp, kórip qaytyp túratyn kórinedi.

- Sizdi Auqan tanushy ma edi? - dep súrady ýy iyesi bir shaqta.

- Tanymaytyn shyghar, - dedim men. - Men ózim kórmegen kisim.

- Osy qalagha kelgeninizden beri kórdi me?

- Joq, kóriskenimiz joq. Áyteuir osy qalada Auqan deytin iyir sary jalaqor baryn estiymin. Shegine jetken qandy qol jendet siyaqty ghoy! -Búl sózime dastarqandastar týgel kýldi de, Kýlәn qosymsha qosty:

- Agha, onyng terezeden syghalap jýretin kózi kóp. Sizdi bizding ýiden de, basqa qonaqqa barghan ýilerinizden de sol úry kózderimen kórip jýrse kerek. Sizdi Bighabil deytin kisige úqsatady eken?

- Bighabilge? Áldeqashan joghalghan Bighabilding ol úqsatatynday qanday en-tanbasy bar eken, jalasy da bayaghy, ózin onasha shygharyp alyp, menimen bir sóilestirinizdershi!

- Ol da bolyp qalar, naghashy! - dep ýy iyesi kýlip jiberdi. - Keremeti әshkerelenip bolyp qaldy ghoy, onyng «jyny» qazir azayyp qaldy. Endi búrynghyday qorqynyshty emes!

Kóshege shyghyp kelip túratyn eki dәu, biz qaytar shaqta kelmey qaldy. Kýlәn ekeumizdi ýy iyesi men aqyn múghalim ertip shyqty. Túraqty dastarqandas bolghan eki dәu bizden búrynyraq shyghyp edi, qaqpa aldynda túr eken. Qastaryna taghy da tórt jigit payda bolypty.

- Eki jaq myna kóshe búrylysynda qaqtyghysyp jatyr! - dedi dastarqandas bolghan ekeuding biri. Qabyltay bizdi toqtata súrady odan:

- Jarlanghandary bar siyaqty ma?

- Shoqpargha shoqpar tiyip, biraz shaqyldap baryp tyndy. Tyndanyzdarshy!

- Álem soghys[1] toqtap qalsyn! - Ar jaghynan úighyrsha sóilep zekidi bir jendet. Qalammen sóileselik![2]

- Álem soghysyn bastaghan ózderin, biz qorghanushymyz! - dedi ber jaghy.

- Sender ózderindi emes, jaudy qorghaushysyndar, anau shetten kirgen beytanystardy bizding tergeuimizge bersender, senderde júmysymyz joq! - dedi arghy jaq. Kýlәn ekeumiz bir-birimizge qarasyp qoydyq.

- Bizding aramyzda eshqanday jau joq. Tónkeristik qonaghymyzdy jez tyrnaqtaryna bere almaymyz! «Bizge kim soqtyqsa biz de soqtyghamyz. Soqtyqpaghan eshkimge biz de soqtyqpaymyz - Bergi jaqtyng dauysy óktey týsti. - Senderge biz baryp tiyistik pe, sender kelip soqtyghyp túrmaysyndar ma! Qaytyndar dereu, eger endi qoymasandar, bәrindi qolgha alamyz da óz isteytinderindi biz de isteymiz!

- «Zaupәn yuliy!»[3] - dep úrandady ar jaghynan bir hanzu dauysy. Bәri osy sózdi qaytalap shu kóterdi. Bergi jaq qarqyldap kýlisti jendetterding búl úranyna:

- Kóterilisterinning eshqashan da zandy bolyp kórmegendigin әli bilmedinder me! Aralaryndaghy ótken zamannyng týsin kórip, úiqysyrap túrghandaryng qaysylaryn, sony ghana shygharyp berinder beri, óz zanyn kózine kórsetip qana qaytaralyq!

- Búl, eng joghary núsqau, ash kózderindi, Maujushigha, ýkimetke qarsysyndar ma!

- Qazir zaupan yuly dep qan tóguge núsqap túrghan ýkimet bar ma, sender ashyndar kózderindi!

- Soghyndar itting balalaryn! - degen bireuining búiryghy shyghysymen bergi jaq shu kóterip, shaqyldatyp jiberdi de, qua jóneldi.

- Mynalaryng bayaghy soraqy qalpynda ghoy! - dep dauystap jiberdim men.

-  «Búl qyzym ol qyzymnan da soraqy» shyghyp túr. «El jatsa da enekem jatpaydy» deytin júmbaq bar emes pe edi! - dep qarqyldap kýldi qonaq iyesi. - Jә, eki meyman qaytqylarynyz kelse, myna kóshemen shygharyp salamyz, qauiptensenizder býgin týn osynda qonyp qalsanyzdar da bolady!

Aqyn múghalim bizdi qaytaryp әketu jaghynda boldy:

- Búl kisiler mektep qarauyndaghy ýilerde ghoy. Býgin qozghaushy әtiretimiz jasaqtaldy. Qaytsa da bolady! - dedi. Sóitip Qabyltaydyng ózimen on shaqty adam bolyp búrylys kósheden ýlken kóshege shyqtyq. Kóshening eki jaghyndaghy tal-terekter arasy sybdyr qaqty. Ayaq dybystary da estildi. Bizding qorghaushylarymyz sybyrlasyp, ýsheui aldymyzgha týsti. Kóshe ortasymen jýre berdik. Eki jaq shetten terek daldalap ýsh-tórt adam jýgire jónelip edi, jau jaghynyng barlaushysy eken. Ayyryq kóshening auzynan shep qúryp tosqan kóp adam kórindi. Ýsh kóshe týiilisining arghy shetindegi baghana basynan ghana bir shyraq jyltyrap túr. Basqa shyraqtar taspen úrylyp shaghylyp bitipti. Eki jaq shettegi tal-terekter kósheni qorqynyshty týnekpen túmshalap alghanday.

- Artqa qayta túralyq! - dedi qonaq iyesi. Klt búrylyp jýre bergenimizde artymyzdan da shep jayyla qalghan eken. Qorshaugha týskenimizdi bilip túryp qaldyq.

- Qúraldaryndy tastandar! - dep zekidi aldymyzdan.

- Tyrp etpender! - degen búiryq artymyzdan saqyldady. Qabyltay aldygha shyghyp, ýlken shepke úighyr tilinde súrau qoydy:

- Ei, búlaryng ne senderdin? Zaupan toqtatylsyn degen búiryq әldeqashan týspep pe edi, ýkimet búiryghyn tyndaysyndar ma, joq pa?

- Biz senderdi ýkimet búiryghy boyynsha qorshadyq! - dep úighyrsha jauap qatty biri. -Aralarynda shujúnjuishylardan kelgen jasos bar, solardy ghana shygharyp berip qayta berinder!

- Mening atym Qabyltay Mamút, bilesinder! Shujúnjuishylar maghan kelip panalay almaytyndyghyn da bilsender kerek! Beker jala jappay bosatyndar joldy!

- Konfet qaghazyna oralghan bombynyng ishine kirip alghanyn da bilmeysing sen qapaq bas!

- Ey bassyz, tilindi tartyp, dauly boyynsha jauap ber, sen kimsing ózin? Batyr bolsang atyndy aitshy!

- Qarsy jaqtan hanzusha sóilegender Qabyltaydy sóiletpey dýrildese jóneldi:

- Aralarynda Shar patshadan kelgen bomby bar, tekseremiz!

- Týnde teksermey adam ótkizbeuge mindettelgenbiz!

- Senderge teksermey kósheden adam jýrgizbe dep mindet tapsyrghan kim? - dep Qabyltay aldygha bir adym attap týsip súrady. Búghan jauap ala almaghan song talabyn qoydy. - Onday mindettering bolsa, bireuing kelip, búiryq, yaky kuәlik qaghazdaryndy kórsetinder!

- Syrttan kelgen shpiondar men keri tónkerisshilerdi tekserip, qolgha alugha biylet kereksiz! - dedi jau jaq.

- Biylettering bolmasa jol bosatyndar! Bizding aramyzda syrttan kirgen eshqanday jau joq!

- Bar, biz bilemiz! Syrttan kirgen jau bolmasa nege teksertpeysinder!

- Ýkimet jaghynan shyqqan tekserushi bolsandar kineshke-biyletterindi kórset dep túrmyn men! Onday kuәliktering bolmasa kóshe lýkshekterine teksertip basyndyra almaymyz!

- Bizdi ynghay onshyl-últshyl, keri tónkerisshi, satqyndardyng tekseruine bergen kim? Ha-ha-ha-ha...a.., - qarqyldasa jóneldi jol tosqyndar:

- Qazir bassyzdyqty, ýkimetsizdikti, qozghalang kóterudi toqtatyndar dep búiryq týsirgen ýkimet, zansyz tekserushilerding ózderin tekseruge de rúqsat etip otyr, úqtyndar ma?

- Biz shetten kirgen jaudy qolgha alugha, halyqtyng talabyn oryndaugha qashan da haqylymyz! - degen úighyrsha tildi bireuine men de úighyrsha aiqaylap jauap qaytardym:

- Ey joldastar, shetten kirgen jau bolsa, qolgha alugha biz de mindettimiz. Biraq, týsinisip almasaq zor qatelik tuylghaly túr. Mәselen, biz qazir az kóringenimizben onaylyqsha qoldaryna alynbaymyz! Shetten kirgen jau bar degen syltaumen keybir qanisher toptyng qaraqshylyq istegenine, týnde shyghyp adam úrlaghanyna, jasyryn óltire salatyn bolghanyna on jyl toldy. Sondyqtan kim ekendikterindi bilmey berilmeymiz! Biylettering bolmasa teksertpeymiz. Tym bolmaghanda ózderindi úiymdastyryp, býgingi kóteriliske shygharghan basshylarynnyng kim ekendigin aityndar, telefonda sóileselik!.. Múny da aitqylaryng kelmey me? Shetten kelgen jau bar, býgin týnde kóshe tosyp, halyqtyng jýris-túrysyn toqtatyndar degen basshylarynnyng aty kim dep súrap túrmyz, atyn-әdresin aityp berinder! Olay bolmasa, kóshede qandy soghys tudyratyn múnday tosqauylgha, tintuge endi jol joq! Halyqtyng qazirgi talaby osy! Biyjinnen basta osy talap iske asyp boldy. Soghan baghynbaytyn erekshe jaralghan bastyqtaryng kim, qane aityndar! Aytpaysyndar ma? «Atymyzdy aitpay, kóshe býligin ózdering jýrgize berinder!» dep búiyrghan ghoy, solay emes pe? Kimning qoly ekendiktering endi belgili boldy! Múnday, ózi jasyrynyp jatyp, soghysqa halyqty iytermeleytin búl qanqúmar kezep qandyqol, halyqtyng da, partiyanyng da ókili emes, odan aulaq bolyndar! Oghan erip, erten-aq qaraqshy atalyp, jauapqa tartlyp qalmay ghana tarap ketinder! On jyldan beri tógilgen qangha sebepker bolyp kelgen soghysqúmarlar tekserilmey, qatal jazalanbay qalmaydy! Taghy da aityp qoyalyq, bizding ishimizde shetten kirgen eshqanday jau joq! Eger bastyqtaryng jau dese, otqa senderdi iytermey, apanynan ózi shyghyp sóilessin! Ol ýshin sender shoqpar jey bermender, halyqtyng jauy kim eken tekserisip kórelik! Jau dep estigen sol qonaqtaryng kýndiz de tabylady. Ashyq kórinip jýrgen kisi! Ol, jasyrynbaydy, qashpaydy, tek bastyqtaryng innen-inge tyghyla bermey shyghyp kórsin ózi!

Aldymyzdan tosyp qorshap túrghandar ózara qarsylasyp, dabyrlasa ketti:

- Kim bólinse, shebimizdi parshalasa, jaugha tize býkkendik retinde jazagha tartylady! - dep zekidi bir bastyghy.

- Isimizding jolsyz ekendigi taghy da belgili bolyp qaldy, taralyq! - dep kýngirlegen bireuin zor dauysty óktem bireui izdedi:

- Kim búl iritki salyp túrghan, shyqsyn beri!

- «Bizding jau, shpion dep jariyalap izdep túrghan adamymyz, әr kýni ziyapatqa shaqyrylyp jýrgen ýlken abyroyly adam!», «jau bolsa, partiyanyng inabatty mýshesi Qabyltay da qoryqpay shaqyra ma!» - desti shet jaqtan birnesheui. Útylap әr jerden sóiledi. - «Búl kisini ýiine shaqyryp ziyapat berip jatqandar kóp. Solardyng bәri jau ma?», «qazirgi uaqytta bәrin qolgha alugha bola ma?»

- Basshylyq bәrin ústa dese bәrin ústaymyz! - dep janaghy zor dauystysy gýr ete týsti. - Proletariyat partiyasy ózining maydanyn jasyrghan emes, Jankayshynyng segiz million armiyasyn joyghan gúnshandang búl bir úshym nemelerden qorqa ma!

- Jankayshynyng sol segiz million armiyasyn joyghan jauyngerlerding ishinde dәl qazir qolgha almaq bolyp túrghan adamdaryng da bar bolatyn! - dep óktemirek dauyspen men de aiqaylap jiberdim. - Mәdeniyet tónkerisinde senderding basshylaryng óltirgen adamdardyng kóbi, sol qaharmandarymyz boldy. Mәselen, Lushyaushi, Helon, Pyndyhuylar kim edi, bilesinder ghoy! Qazir ortalyq komiytet sol ýzdik qaharmandaryn joqtap, aza tútyp jatyr, estip qoyyndar! Jankayshynyng segiz million jendetin joyyp bergen sol naghyz kommunizmshi qaharmandardy ziyankestik qyp óltirushi búzaqylardy kommunist dep tanisyndar ma! Qazirgi ózdering atyn atay almay túrghan bastyqtaryn, úshyna shyqqan sol búzaqylardyng biri! Ol kommunizmshildikten-marksizmshildikten, tónkerisshildikten myng sadagha ketsin! Osy bastyqtaryng oqymaghan qatynyn balalarymen tastap, oqyghan súlu qatyn izdegenine otyz jol boldy! (Qarsy jaqtyng óz ishinen qatty kýlki shyghardy búl sózim.) Áli izdep, ózi «keri tónkerisshi» ataghan jesirlerding etegin iyiskep jalbarynyp jýr! Osy mandaghy sol jesirlerding esigine qúlyp bolugha senderdi mindettep, bólip-bólip kýzetke qoyyp otyr. Sonshalyq kóp jesirding ózine biri de tiymey, mensinbey qoyghan eken. Sonyng qapalyghymen istep jatqan isi osy. Búl kóshelerge kelgen qonaqtyng bәrin kýndeydi. Osynday rәsua feodal qaraqshygha jendet bolyp, týnde adam ústap beruden namystanbaysyndar ma?

Búl sózimdi óz shepterinen de kýle qúptap, «ras!», «ras!» desken ýnder estildi.

«Kim?», «kim?», «kim?» Eleng qagha zekigen basshylary izdey jóneldi búl qúptaushylardy.

Men tipti qatty dauystap sóiledim:

- Lay sudan balyq aulap ósken bir jar orayshyl búzaqylargha endi aldana bermender, joldastar! Ásirese su túnyp qalghan qazirgi kezende aldanularyng ózderine qater bolady!

- Bәrin ústandar! - dep qatty aqyra búiyrdy qolbasshysy. - Biri qútylyp ketpesin!

Qolbasshysynyng óz manyndaghy bir toby bizge qaray úmtylyp bergende artyndaghy negizgi qol ózara kýngirlesip-guildesip túryp qaldy. Áperbaqandaryn ózderi ústap shektegen nysaylary bar. Bizding bes-alty ghana dәuimiz jenderinen qúraldaryn shygharyp shabuylshylardyng aldynan tosugha shyghyp edi.

- Aldymen qúral júmsamandar! - dep olardyng aldyna Qabyltay yrshyp shyqty da, shabuylshylargha qatty dauystap eskertti. - Qane, bastap kórinder soghystaryndy, siltep kórindershi aldymen!

Shabuylshy top jan-jaghyna jaltaqtap, toqyray qalghanda ong jaq tústaryndaghy terek arasynan bir dauys shyqty:

- Qabyltay joldas, aldynghy súraqtarynyzdy qaytadan súranyzdarshy, jauap bersin!

Dauys shyqqan shetten lezde jiyrma shaqty azamat shyghyp qatar túra qaldy. Shabuylshy top jalt berip, kóshening sol jaghyna yghysqanda, ol shettegi terek syrtynan kóp adamnyng kýlkisi estildi. Shabuylshylar ortada túryp qaldy. Qolbasshy art jaqtaryna aqyryp qozghay almady.

- Qazir qan tógiledi, kisi óledi! - dep dauystay sóiledi Qabyltay. - Ózderine osy mindetti tapsyrghan basshylarynnyng atyn aityp berip soghyspasandar, ólgendering izdeusiz-súrausyz qalady. Senderdi osy zaupangha búiyrghan kim, aityndar!

Shabuylshylar jauap bermey art jaqtaryna qayta sheginip baryp taghy da toqtay qaldy. Qozghalmay qalghan qosyny syrt jaqtaryna qayyrylyp, qúral tastap jatyr eken. Bizdi qútqarugha kelgen ýlken top olardyng syrttaryna kelip qorshap, qúral tapsyrugha búiyrypty. Shoqpar, qanjarlaryn tastaghan Auqanshylardy tintuden ótkizip, artqa qaytaryp, taratyp jatypty. Kelisimge kelip, tatulasyp alghanday, eshqay jaghynan qatty ýn shyqpaydy.

- Qúral tastamandar! - jendet qolbasshy bara sala aqyrdy. - Erinder mening sonymnan! - dey sala qayta jalt berip, jiyrma-otyzyn ilestire zytty. Ortada túryp qalghan janaghy shabuylshylarmen elu shaqty bolyp qúralyp, bizding sol jaghymyzdan qylysh jalandatyp óte shyqty. Kóshening sol jaq shetine jana kelip shep jayghan halyq jasaghyn donyz aibatpen yghystyra ótti. Erip qashqandarynyng kóbi qylyshty eken.

- Qúral tastaghandaryng jauapqa tartylasyndar, berilmender! Erinder sonymyzdan! - dep jendet qolbasshysy art jaq shebine jete taghy da aqyrdy. Bizding syrtymyzdan qorshaghan jau qoly da óz syrttarynan kelip qorshaghan halyq jasaghyna qúral tapsyryp jatyr eken. Olardan myna búiryqty tyndaghan eshkim bolmaghan siyaqty. Jendet basshysy jep jibererdey aqyrdy. - Qúral tastamandar deymin, qylysh jemey týsinder aldyma! - dep búiyrysymen onyng óz qylyshyna qarsy qylysh shaqyldasa ketti. Jendet qolbasshynyng asa zor dauysy azdan song alystap baryp estildi. - Qúral tastaghandaryng erten-aq kóresinder menen! - Osy sózben ózining qylyshy az tobyn ghana bastap qashyp joghalghany belgili boldy.

Búl, osy qalanyng ataqty soghys qúmar lýkshegi ekendigin Qabyltay tanystyrdy maghan. Auqannyng eng senimdi kýshining biri osy lýkshek eken.

- Adamymyz kóbeygenimen qúralymyz az! - dep kýrsindi Qabyltay. - Áyteuir qara kóbeytip qana qútylyp jýrmiz!

- Bizding mektep oqushylarynda qúral tipti joqtyng qasy! - dedi aqyn múghalim. - Pyshaqpen, temir shoqparmen qúraldansa, mektep bastyghymyz tintip jiyp alady!

- Auqannyng qazirgi bar úiytqy kýshi, osynday ýsh jaldanba lýkshek qana. Osylaryn kóshege kýrildetip shygharyp, erten-aq qol jiyp ala qoyady. Al, kuliyden kelgen qara sanaq lýkshekterin oghan shtab bastyghy bolyp alghan kómekshisi jiyp beredi. Sondyqtan Auqannyng kýshin shektey almay jatyrmyz!

- Býgin bizge zavodtan shyqqan temir shoqpardyng ózinen ghana jetpis neshesi, qanjardan jiyrma neshesi qolgha týsti! - dedi bireui kelip Qabyltaygha. Aldymyzdan tosqan  jau jasaghyn syrttan qorshap qúralsyzdandyrghan ýlken toptyng bastyghy eken. Ony jeke shygharyp alyp sóilesken Qabyltay qaytyp kelip, qasymdaghy aqyn múghalimge sóilesti:

- Býgin Nazekeng bizding ýide bolsyn! - dedi maghan estirte. - Auqannyng sýienishi bolghan saqshy jaq teksermek bolypty. Men búl kisimen onasha sóilesip, qútqarar jol izdep kóreyin!

Sóitip, Kýlәndi ýiine jetkizip salugha aqyn múghalim birneshe qorghaushymen mindettelip túrghanynda erkekshe kiyingen Nәzipa men Gýlsim bar birneshe әiel kýle kelip amandasty bizben. Qabyltay jauyngerlerining bir bólimi osylar eken. Olar Kýlәndi ertip әketti de, men Qabyltaygha erip, sonyng ýiine qayttym.

 

Ádiletti tergeushim, «proletariyattyng zor mәdeniyet tónkerisi» dep atalghan býlkiterinizding qyp jalanash qalghan myna qúiryghyna óziniz, mening kózimshe bir qaranyzshy! Nening qúiryghyna úqsaydy? Esekting qasasy emes pe!.. Ózderiniz eng qaterli rayon sanaytyn osy ýsh aimaq avtonomiyaly oblysynyng ortalyghyna proletariyat mәdeniyetin ornatudy búiyryp, Auqandarynyzgha baqanday-baqanday ýsh zәngining qasasyn ústatypsyzdar ghoy. Bәse, on jyl ótse de tynym tappay arqyrap, mazamyzdy neghyp ala beredi dep jýrsek, «ýzdik qúraldarynyz» bar eken-au! Proletariyattyng zor mәdeniyetin osy qúraldarynyzben egip damytyp, kommunizm degenderinizdi osynyng sanasymen ornatpaqpyz desenizdershi!

Besikten beli shygha sala ata-ana tәrbiyesinen, mektepten bezip anyrap kóshege shyghyp ketken sotqarlardy tәrbiyelep, adam qataryna qosu talabyndaghy aghartushylardan zor keri tónkerisshi joghyn maghan da endi týsindirdinizder! Esek minezdi qaraqshylar múnshalyq neden qútyrdy dep jýrsek, qozdyrushy-shabyttandyrushy qúdiret ózderiniz bolghan ekensizder ghoy. Endi ondaylardy mektepke tartyp tәrbiyelep «azdyrudan» qaterli qylmys bar ma?

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»


[1] Qúraldy soghys.

[2] Sóilesu. Qúral istetpey aitysu.

[3] Kóterilis zandy (izdep baryp soghudyng úrany).

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5373