Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 2761 0 pikir 7 Qantar, 2013 saghat 10:49

Haziret Ábdilda. Biylik nege bir million qazaqty ózine qarsy qoyyp otyr?

Qazaq - qargha tamyrly. Álemdegi 15 million qazaq bir-birimen tuys. Tәuelsizdikting 20 jyldyghynda úzyn sany 1 million qazaqtyng elge oraluy da sol tuystyqtyng arqsy. Bir qyzyghy - songhy kezderi Qazaq ýkimeti elding irgesin keneytken qandas bauyrlaryn ózine qarsy qoyda.

Shyndyghy kerek, әuel basta sheteldegi qazaqtar tәuelsiz Qazaqstan men onyng basshysy Núrsúltan Ábishúlyna taghdyrlaryn tapsyryp, biraq kelgen. Ol kezde Atajaúrttyng alaqany da ystyq bolatyn. Qazir she? Bireuding әkesi, bireuding anasy, taghy bireuding balasy jat júrtta qalyp barady. Kelgenderi 3 aidan artyq túrugha qúqylary joq.  Múnyng barlyghy Tәuelsizdikting 20 jylynda qoghamnyng әr salasynda qyzmet etip jatqan qandastarymyzdyng ashu-yzasyn tudyruda.  Kez kelgen mәselening pisip-jetilgen, shiylenisken kezenderi bolady. Keyingi birer jyl qazaq kóshi ýshin tura sonday mezgil boldy. Tipti «Jana ózen» syndy últ qasiretin de «oralman» atalghan óz bauyrlarymyzdan kórip aidy aspangha biraq shyghardyq. Endi sol qasiretti «Jana ózendi» «Oralman mәselesi» qaytalap jýrmese bolghany?! Nege deysiz ghoy... qaranyz.

Qazaq - qargha tamyrly. Álemdegi 15 million qazaq bir-birimen tuys. Tәuelsizdikting 20 jyldyghynda úzyn sany 1 million qazaqtyng elge oraluy da sol tuystyqtyng arqsy. Bir qyzyghy - songhy kezderi Qazaq ýkimeti elding irgesin keneytken qandas bauyrlaryn ózine qarsy qoyda.

Shyndyghy kerek, әuel basta sheteldegi qazaqtar tәuelsiz Qazaqstan men onyng basshysy Núrsúltan Ábishúlyna taghdyrlaryn tapsyryp, biraq kelgen. Ol kezde Atajaúrttyng alaqany da ystyq bolatyn. Qazir she? Bireuding әkesi, bireuding anasy, taghy bireuding balasy jat júrtta qalyp barady. Kelgenderi 3 aidan artyq túrugha qúqylary joq.  Múnyng barlyghy Tәuelsizdikting 20 jylynda qoghamnyng әr salasynda qyzmet etip jatqan qandastarymyzdyng ashu-yzasyn tudyruda.  Kez kelgen mәselening pisip-jetilgen, shiylenisken kezenderi bolady. Keyingi birer jyl qazaq kóshi ýshin tura sonday mezgil boldy. Tipti «Jana ózen» syndy últ qasiretin de «oralman» atalghan óz bauyrlarymyzdan kórip aidy aspangha biraq shyghardyq. Endi sol qasiretti «Jana ózendi» «Oralman mәselesi» qaytalap jýrmese bolghany?! Nege deysiz ghoy... qaranyz.

Birinshiden, Atajúrtqa kóship kelgen әr otbasy mýshesine beriletin 1000 dollar eshkimning jyrtyghyn jamamaydy. Ony alghandardan góri almaghandar kóp. Ómirde joq «oralmandargha» kvota bergende sol qúzyrly oryndardyng ózi. Biylik qansha jerden «oralmandar jep qoydy, iship qoydy» degenmen jemqorlyq jaylaghan myna qoghamda elim dep kelgen aghayynnyng nesibesin úrttap-jalap jýrgenderding kim ekenin de bylayghy júrt biledi. Qazaq ýkimeti Kәrim kókemizding qolymen sol «kvotany» da toqtatty.

Ekinshiden, Atajúrtqa atbasyn búramyn degen aghayyngha viza beretin sheteldegi Qazaqstan ókilderi de songhy uaqytqa deyin qara kózderdi esikten syghalatyp kelgen. Aytalyq, Qytaydaghy 1,5 million qandastarymyzgha arnap ashylghan pasporttyq-vizalyq qyzmetke Qayyrjan Sәrsebaev, Erlan Ibragim syndy bilikti basshylar kelgenshe aluan týrli qiytúrqylyqtyng bolghany әli kýnge júrt jadynda. Tipti Qazaqstannyng kók tuy jelbiregen sol mekemening aldynda kózderi móldirep túrghan qalyng qazaqty kórgen ózge últ ókilderi miyghynan kýlip, Tәuelsiz qazaq elining eldigine «riza» bolghan. Tәjiriybeli diplomattar Qytaydaghy qazaqtardyng viza mәselesin qansha jerden retke salghanymen óz qazaghyna 3 aidan artyq rúqsat bere almay otyr.

Ýshinshiden, múnda kelgen qazaqty da myng san kedergiler qúshaq jayyp qarsy alady. Uaqyttyq tirkeu, túraqty tirkeu, qylmys ótkizbegeni turaly anyqtama, bir-birine siltegen qúzyrly oryndar... Bәrine kónip, endi qújatyndy tolyqtap bolghanynda 3 ay merzimdegi vizanyng uaqyty ayaqtalyp, sol kýni shekardan shyghyp ketuge tiyissin! Qúday-au, tәuelsiz elim bar dep kelgen sol qazaq Shamalghan men Qaskelenning ortasynda jýrgen joq qoy... Bar mýmkindigin paydalanyp, memleket shekarasyn attap kelip otyr.

Tórtinshiden, jas memelketimdi kórkeytem dep kelgen kóp qazaqtyng birazy jastar. Olar negizinen joghary oqu oryndarynda oqidy. Bildey bir memlekettik uniyversiytette bilim alyp jýrgen jas qazaqtardyng Qazaqstan azamaty atanugha mýmkindigi joq. Ol ýshin oquyndy bir jaqqa qayyryp tastap, qújat jinauyna tura keledi.

Besinshiden, «qartyn syilaghan qazaq edik» degen qaghidany qayyryp tastap ata saqaly auyzyna týsken «oralman shaldy» da sergeldenge salamyz. Taghdyrdyng jazuymen ómir boyy ózge júrttyng qyzmetinde bolyp kelgen qariya sol elding zeynataqysyn aluy kerek. Ol kýn kóris ýshin qajet. Búl kýnde sonday kóne kózderge kóp qiyndyqsyz berilip kelgen «Yqtiyar hattyn» da, yldiynan óri kóbeyipti. Qiyamet qayym!

Biz búl mәselelerdi sanamalap otyrghanymyz, әldebireuler aitqanday qazaq biyligine, әsirese Elbasy Núrsúltan Nazarbaevqa «jau» bolghandyghymyzdan emes. Bәz bireulerding Elbasy múryndyq bolghan «Núrly kóshti» sorly kóshke ainaldyryp, aqyrynda «oralman» atanghan Atajúrttaghy 1 million qazaq pen sheteldegi 5 million qazaqtyng renishin kýsheytip otyrghanyn aityp otyrmyz.  Shyndyghyna kelgende «Kók tuym» dep kelgen sol kóp qazaq pen jat júrtta kózin syghymdap jýrgen et jaqyn bauyrlarymyzdyng qazaq eli men onyng Preziydenti Núrsúltan Ábishúly degende shygharda jany bólek. Tipti sol qandastarymyzdyng 90 payyzy búl kýnde «NúrOtannyn» mýshesi ekeninde dau joq.

«Edilding boyy en toghay,

El qondyrsam dep edim.

Jaghalay jatqan sol elge,

Mal toltyrsam dep edim..» dep Mahambetshe jyrlaytyn jaugershilik zaman emes qoy. Biylik tilimen aitsaq, qazirgi kezeng qazaq eli ýshin qoy ýstine boz torghay júmyrtqalaghan zaman. Babalar amanat etken úlan-baytaq dalagha bar qazaqtyng basyn qosu, bizdinshe, «әlemdik kóshbasshylardyn» qataryna úmtylyp otyrghan Qazaq eline esh qiyndyq әkelmeydi.

Bir Qúday biledi.... Áyteuir biylik tizginin ústap otyrghan El Preziydenti men qara orman qazaqtyng ortasyna ot jaqqysy keletin bir top bar siyaqty. Olay deytinimiz qazaq kóshin әu basta Núrsúltan Ábishúly ózi bastaghan. Sol arqyly býkil әlemdegi Alash júrtynyng alghysyn alyp, yqylasyna bólengen. Tipti Elbasymyzdyng әlemdik sayasatta jetken jetistikterin osy «Kóshi-qon» sayaatynyng abzaldylyghynan bóle qaramas edik.

Qansha jerden jasyryp, qansha jerden auyzymyzgha qaqpaq qoysaq ta, osy kýnge deyin biylikting tileuin tilep kelgen 1 million qazaq endigi jerde eshqanday sebepsiz toqtaghan «Qazaq kóshinin» býgingi jayyna óz jauabyn beretini sózsiz. Kóshe sypyryp, әjehana tazalasa da, shash qiyp, etik tiksede qaysy bir kókiregi soqyrlar aityp jýrgendey eshkimge búldanyp kórmegen sol qandastarymyz endi til qatatyn bolady. Ózi ýshin bolmasa da, ózegi talyp Atajúrtyna jete almay jýrgen et jaqyny ýshin, azamattyq ala almay jylap jýrgen qarakóz qaryndasy ýshin bir qadamgha baratyny shyndyq. Sol qadam sәliqaly qadam bolsyn dep tileyik. Óitkeni sybaylas jemqorlyq pen qazaq qúndylyqtaryna qarsy әreketteri arqyly «aty» shyghyp kele jatqan býgingi biylikting osynday osal jerin ústap, óz paydasyna sheshkisi keletin toptar kóp. Onyng ýstine biz ataghan «1 million» bir maqsattyng adamdary. Tilge de, dingede onaylyqpen bólshektenbeydi. Shybyn janyn qazaq tәulesizdigi ýshin arnap kelgen adamdar... Sondyqtan, esimizdi erterek jighanymyz abzal. Biz «1 million» dep salystyrmaly týrde aityp otyrmyz. Olardyng qatarynda býgingi biylikte otyrghany bar, otyrmaghany bar myndaghan últjandy túlghalar túr.

Negizi, endigi keletin qazaqqa «kvotanyn» da qajeti shamaly... Eng bastysy, viza uaqytyn úzartyp, Qazaqstangha kelgennen keyingi tirkelu men azamattyq alu júmystaryn ontaylandyrsa bolghany. Basqa júrttyng qas-qabaghyna qaraytynday otarda otyrghan el emespiz ghoy... Zandy jasau da, ony atqaru da óz qolymyzda. Kerek bolsa 2 jylgha kóp mәrte viza bersin, kerek bolsa «elim» dep kelgen bar qazaqty Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng ýiine tirkesin... Kim qoy dep otyr? Sodan keyin qazaq biyligine bir auyz syn aitqan qazaq bolsa ony da kóre jatarmyz.

«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5333