Bilәl Quanysh. Qajyghúmardyng túyaghy
1-suret - Qajyghúmar Shabdanúly alghashqy jary Mәnuar Qasymqyzymen. Ortadaghy Mazdat Qajyghúmarúly
2-suret - Qajyghúmar Shabdanúly alghashqy jary Mәnuar Qasymqyzymen
3-suret - Mәnuar Qasymqyzy
4-suret - ekinshi qatarda onnan solgha qaray birinshi túrghan - Mәnuar Qasymqyzy, ýshinshi túrghan - Jaghda Babalyq\
5- suret - Mazdat Qajyghúmarúly anasy Mәnuar Qasymqyzymen birge.
6-suret - Mazdat Qajyghúmarúly men Talghat Qajiyәkbarúly (Qajyghúmar Shabdanúlynyng aghasynyng balasy)
7-suret - Qajyghúmar Shabdanúlynyng óz qolymen Qazaqstandaghy tuystaryna jazylghan haty (surette - hattyng týpnúsqasy)
Qúdiretti oqyrman, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz. Qajyghúmardyng Qazaqstanda úly bar. Shyn mәninde búl adam kýresker jazushydan qalghan jalghyz erkek kindik... Qajekenning Qytayda úldary bar deytinderde shyghady. Oghan Qajyghúmar Shabdanúlynyng óz haty jauap bersin.
1-suret - Qajyghúmar Shabdanúly alghashqy jary Mәnuar Qasymqyzymen. Ortadaghy Mazdat Qajyghúmarúly
2-suret - Qajyghúmar Shabdanúly alghashqy jary Mәnuar Qasymqyzymen
3-suret - Mәnuar Qasymqyzy
4-suret - ekinshi qatarda onnan solgha qaray birinshi túrghan - Mәnuar Qasymqyzy, ýshinshi túrghan - Jaghda Babalyq\
5- suret - Mazdat Qajyghúmarúly anasy Mәnuar Qasymqyzymen birge.
6-suret - Mazdat Qajyghúmarúly men Talghat Qajiyәkbarúly (Qajyghúmar Shabdanúlynyng aghasynyng balasy)
7-suret - Qajyghúmar Shabdanúlynyng óz qolymen Qazaqstandaghy tuystaryna jazylghan haty (surette - hattyng týpnúsqasy)
Qúdiretti oqyrman, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz. Qajyghúmardyng Qazaqstanda úly bar. Shyn mәninde búl adam kýresker jazushydan qalghan jalghyz erkek kindik... Qajekenning Qytayda úldary bar deytinderde shyghady. Oghan Qajyghúmar Shabdanúlynyng óz haty jauap bersin.
«Biz de amanbyz. Biz deytinim, Qajyghúmar-Baqysh semiyasy. Balamyzdyng ýlkeni Baqytgýl, 23 jasta, qyzmette. 2-si Qayyrjan 19 jasta, Qúljada institutta oqidy. 3-si Pәtima 17 jasta, orta mektepte, keler jazda bitiredi. 4-si Bauyrjan 13 jasta. Eng kishisi Jaynar 5 jasta. Búlardan ýlken Pәima, Ajar deytin eki qyz men joqta úzatalyp ketipti. Jaynar joldastan basqasy Ájyghúmardan. Al Tayman naghashysy Qalbastyng qolynda. Byltyr ýilendi. Ájyghúmar men Kishәn ólgen. Estigen shygharsyndar(biri 1974 jyl, biri 1967 jyl)».
Ia, Qajekenning balalarym dep otyrghany inisi Ájyghúmardyng túyaqtary. Al hatta atalghan, óz kindiginen taraghan Tayman 1998 jyly qaytys boldy. Júldyz, Qúndyz atty eki qyzy bar.
Sonda kózi tirisinde-aq anyzgha ainalghan Qajyghúmardyng úrpaghyn jalghastyratyn bir erkek kindikti qalmaghany ma? Álde biz bilmey jýrmiz be? «Qylmys» romanynda erekshe әkelik meyirimi týsken, Qazaqstangha oralghanda aldynan shyghatyn Asqardyng prototiypi kim? Mening aldymda әigili qazaq jazushynyng atajaúrttaghy bauyrlaryna jazghan birneshe haty jatyr. Sol hattardyng ishindegi myna sóilemderge nazar audaryp kóreyishki...
«Balalardyng ýlken-kishi bәrine de, eger tanystyq-tuystyq baylanysy bolsa, Mazdatqada (Qapshaghayda dep estiymin), kelinderge de kóruge ansauly sәlemimdi jetkizersinder. 1985 jyl, 18 avgust».
«Al, eki Mazdatta Qapshaghayda túrghanyn bildim. Ýlken Mazdatty Mәruannyng jezdesi - Isabek iyelenip, «Sәruardan tughan» dep jýr eken. Sonyng familiyasynda jýrgen siyaqty. Qapshaghayda ózi orta dәrejeli tehniyk(MTS-ta ma, depoda ma, әietuir bir stansiyada isteydi). Kelin (Jalayyr qyzy) sondaghy bir mektepte oqytushy. Eki me, ýsh pe balasy bar. Aman-esen ekendikteri ap-anyq. Olardan qam oilamandar. Ózderi-aq tanysyp-tabysatyndyghyna senimim bar! Ózderi endi birer jylda úghysyp boluy mýmkin. 1985 jyl, 27 dekabri».
Qajekeng airyqsha atap otyrghan Mazdat kim? Mәruan kim? Endi osyghan toqtalayyq. Mәruan Qasymqyzy - Qajyghúmar Shabdanúlynyng eng alghashqy jary. Múny Qajekenning tuystary men býgingi kózi tiri bauyrlary jaqsy biledi. Al Mazdattyng kim ekenin Mәruan Qasymqyzynyng óz auyzynan estiyik.
Mәruan Qasymqyzy:
- Men 1937 jyly tuylgham. Qúlja qalasynda tuyp-óstim. Ápekem Qazaqstanda tuylyp, 3 jasynda Qytaygha ótken. Qazaqstandaghy atajúrtymyz Qapal-Arasan. Qapaldyng tóre túqymynan ekenbiz.
15 jasymyzgha jeter-jetpes kezimizde bir ukaz shyqty. Kim Chau Shiyani(Koreya) soghysyna barsa, jaghdayy jaqsy bolady dep. Biz óte kedey boldyq. Ákem elding malyn baghady, sheshem elding nanyn jabady. 2 qyz, bir úlmyz. Men bireuding balasyn baghyp jýrdim. Qazaq úishymasynda oqydym. 6 synyp oqyp jýrgen kezimde Dәnesh Raqyshev «Sovet Soizynan kisiler kele jatyr eken, soghan әnshi kerek, biyshi kerek» dep ishinde men bar tórt qyzdy alyp ketti. Eki qyz әn aitty. Eki qyz biyledik. Sovetten kelgen qonaqtardy aerodromda qarsy aldyq. Osydan keyin-aq meni «myna qyzdan birdene shyghady eken» dep Shara Jiyenqúlova Qazaq úishymasynyng janyndaghy qazaq teatryna әkeldi. Ákemdi shaqyryp alyp, 12-13 metr shapandyq barqyt berdi. «Qyzyndy ber, ózimiz oqytyp, ózimiz jetkizemiz, sovetke alyp ketemiz» dedi. Ákem aitty: «Men túrghanda qyzymdy bermeymin. Men ózim sovettikpin. Pasportym bar. Eger shamalaryng kelse otbasymyzben kóshirip alyndar» dep meni bermey qoydy. Olar maghan «Ayjan» degen biydi, «Qazaq valisin» ýiretti de, «keyin kelesin, shaqyrtyp alamyz» dep elderine qaytty. 1951 jyly Chau Shiyanigha baratyndardy jinay bastady. «Tәuekel, men baram» dep shyqtym. Sodan Ýrimjige Qazaq teatryna keldim. Ol jerde oqymasa bolmaydy, oqu kerek degen әngime shyqty. Soghan oray biraz uaqyt sayasy sabaq ótildi. Keyin Qashqargha, Hotangha «jana ýkimet keldi, jana partiya keldi. Er men әielding qúqyghy ten» dep ýgit-nasihat jýrgizuge jiberdi. Sonyng әserinen kóptegen әielder men qyz balalar shashyn qiyp, sholaq etek kiyip shygha keldi. Keyinirek Altay, Shәueshek jaqqa bardyq. Sóitip jýrgende Chau Shiyanigha baratyn kezek keldi. Ýrimjiden 60 adam jýrdik. Bizderdi erkekshe kiyindirip, jýrgizip, túrghyzyp bәrin ýiretti. Kýndiz okoptyng ishinde oiyn qoyasyndar, týnde shtab pen shtabtyng arsynda enbektep jýresinder dedi. Sóitip neshe týrli qiyndyq kórip 6 ay Koreyagha baryp qayttyq. Qaytyp kelgennen keyin oquymyz kerek edi. Ol da qaldy. Tetatrda jýrdik. Jigitter kelip-ketip jýretin. «Qasen-Jәmilada» basty rólde oinaghan Abylay Júmahanov degen jigit boldy. Sol ainaldyryp jýrip, «jazushy, pәlen-týgen» dep Qajyghúmargha tanystyrdy. Ol artymnan qalmay jýrdi. Bizge ie bolyp jýrgen Zәken degen ýlken kisi bar edi. Soghan bardy. Ol kisi: «joq, әke-sheshesine men ne dep aitam? Búl әli jas, oqu kerek» dedi. Búl sóz jayyna qaldy da, bir kýni eki keshting ortasynda bir jataqqa bardyq ta, apyl-ghúpyl ýilengen boldyq. Ol jerde kóp túrmadyq, 2-3 ay ghana panaladyq. Asty qyzyl, ýsti kók perdemen qymtalghan tórt terezesi bar jataq ýy edi. Qarsymyzda Abylaylar túrdy. Qajyghúmardyng qolynan qaghaz týspeytin. Tәnerteng ol júmysyna ketedi, men tetargha ketem. Keyinnen meni teatrgha jibermeymin dedi. Bastyghymyz oghan kónbedi. Shanhaygha alyp ketti. Qajyghúmar odan sayyn aighaylady, attandady. Bәribir qyzmet babymen Shanhaygha kettik. Sol kezde ishimde osy Mazdat bar eken. Biylep, әitip-býitip jýrgende ishim tompayyp shygha keldi. Sondyqtan «Jәmilanyn» janynda jenil-jelpi rólderde ghana oinadym. Shanhayda 6 ay boldym. Sonyng arasynda qystyng ayazyna qaramay Mazdatty bosandym. Qajyghúmardyng haty boyynsha, «Mazdat» dep at qoydyq. Bosana salyp, bala qyrqynan shyqpay orap-qymtap, jolgha attandyq. Ýrimjige aman-esen jettik әiteuir. Ákesi quanysh qylghan joq. Ózimen ózi. Men ózimmen ózim. Ne jataq joq, ne ýy joq. Ózinshe burokrat. Tipti bir kýni teatrgha jibermey, tiridey óltirem dep, eki qolymdy baylap tastady. Eki ay túrdyq ta, teatr kóshetin bolghandyqtan, maydyng 15-inde Qúljagha ketetin boldyq. Qajyghúmar birge shyqty. Qúljanyng ortasynda «Ayran baraq» degen baq bolatyn. Ýlken stadion. Qolda meken-jay bolghany bolmasa, óz ýiimdi bilmeymin. Sosyn bir arbalar keldi. Solar aparatyn boldy. Sóitip túrghanda Búqara Tyshqanbaevtyng sheshesi jýgirip kelip, «barsyng ba, qyzym, shesheng kýndiz-týni jylap, әbden óletin boldy, tiri kezinde kórip qal, jýrshi, men alyp barayyn» dedi. Qajyghúmar «Qadyr baghy» degen jerden jayau, arbagha ilesip jýrdi. Ákem ókirip jylap kóristi. Ishke kirsem sheshem júdyryqtay ghana kempir bolyp qalypty. Baydyng esigindegi búl eki auyzdy ýidi Qajyghúmar únatqan joq. «Jýr, ketemiz» degendey ynghay tanytty. Jezdem men әpekemde osy ýide eken. Ýilengenderine 10 jylday bolghan... Kishkentaylary joq. Men ketpeymin, auru sheshemdi tastap kete almaymyn dedim. Búghan kónbey biraz kýshtep kórdi de, sonynda aqylyna kelip, jolyghyp túramyz dep chemodanyn alyp ketip kaldy. Men shygharyp saldym. Sodan keyin men teatryma kettim. Mazdatty әpekem aldy. Bir kýni «Sovetke ketetin boldyq» dep jezdem alaqaylap keldi. Sonymen otbasymyzben kóshetin boldyq. Men qalayyn desem janymda Qajyghúmar joq. Bar bolghandada әlpeshtep otyrghan ol joq. Oqymaghansyng dep zirkildeydi de otyrady. Sonymen «oqyghan kisisin tauyp alar» dedik te Sovetke at basyn búrdyq. Múnda kelgen song hat kelip túrdy. «3-4 jyl kýt, artynnan baramyn» dep jazypty. «E, jaraydy» dep, 3-4 jyl emes, 5 jyl kýttim.Kelmedi...
Biyl 75 jasqa kelgen Mәruan apamyzdyng densaulyghy da syr beripti. Tek adamnan jasyrghandy Alladan qalay jasyram degen bolu kerek, 60 jyl ishine býgip kelgen jan jarasyn aqtaryp saldy. 16 jasqa keler-kelmesten Qytay men Kenes odaghy syndy eki imperiyanyng ortasynda sergeldenge týsken jas taghdyrgha qarap jýreging auyrady. Tarihtyng myng qatpar betinen Mәruan Qasymqyzynyng Koreyada jýrgen jauynger beynesin, teatrda jýrgen biyshi beynesin, qystyng qaqaghan ayazynda Shanhay qalasynan shiyettey balasyn bauyryna basyp, omyrauyn kóz jasymen jughan jas anany kóresin. Sonyng bәrine kóndirgen jastyqtyng jalyny shyghar... Al tuylmay jatyp taghdyry tәlkekke týssede, Qajekenning ýmit otyn mazdatqan Mazdat qayda? Mәruannyng jezdesi Isabekting familiyasynda jýrgen, ózin bertinge deyin Mәruannyng әpkesi Sәruardan tughanmyn dep senip kelgen Mazdat qazaqtyng әigili jazushysy Qajyghúmardyng balasy ekenin bile me? Múny Mazdattyng ózinen tyndalyq.
Mazdat (Isabekúly Kenjibaev):
- Men Isabek pen Sәruarding balasy emes ekenimdi 40 jasymda bildim. Búl kisiler menen keyingi Ashatty da asyrap alghan eken. Ekeumiz mýldem úqsamaymyz. Mektepte jýrgende «Búl qalay?» dep tanghalatynmyn. Sheshemning sinilisi bolghandyqtan ba, Mәruandy óz atymen atay beremin. Keyinirek Ashatty Mәruannan asyrap alghanyn bildim. Ózimdi әli de Sәruardan tughanmyn dep jýretinmin. Bir kýni Mәruannyng ýiindegi eng kishi qyzy maghan «sen mening óz aghamsyn» dedi. Bólemning búl aityp túrghany qalay dedim de, bir kýni Mәruangha baryp, «mening әkem kim?» dep qadalyp súradym. Mәruan búl súraqty jay qoya salmaytyndyghymdy bilip, «Ákeng halyq jauy bolyp sottalyp ketken» dedi. Men týsinbedim. Men Qytayda tuylsam, al «Halyq jauy» degen SSSR-ding taghatyn aiyby. Sonda qalay? Sóitsem, Ashat Mәruannyng ekinshi kýieuining balasy eken de, men Qajyghúmardyng túyaghy bolyp shyqtym. Búl aqiqatty 50 jasqa kelgen kezimde ghana tolyq anyqtap bildim. Odan beri de 7 jyl ótti. Bar tileytinim, myna júrt meni Qajekenning atyna qyzyghyp bala bolghysy kelip jýr eken nemese birdeneden dәmetip jýr eken dep týsinbese bolghany. Maghan onday týsinikten góri ólgenim artyq. Bir qyzyghy, men kishketayymnan kitap oqu men jazyp-syzugha beyim boldym. Kýibing tirlikting әserinen be qalamdy joldas qyludy qalaghan joqpyn. Degenmen qalamynyng qasiyeti balama qondy. Úlymnyng aty - Bek. Qazir «Habar» arnasynda jurnalist bolyp júmys jasaydy.
IYә, bәri de taghdyrdyng tәlkegi. Álemdik megapolis Shanhay qalasynda tuylyp, 6 aigha tolar-tolmasta Kenes odaghynyng shekarasynan attaghan Mazdat Qajyghúmarúly sodan keyingi jerde Mazdat Isabekúly Kenjibaev bolyp atalyp ketti. Búl kýnde Mazdat - jer ortasy jasqa keldi. Ákem men sheshem dep kelgen adamdardyng naghashy apayy men jezdesi bolyp shygharyn ol osyghan deyin bilgen joq. Tughan bauyrym dep kelgen Ashat ekeui de bir anadan tughanymen basqa әkening balalary bolyp shyqty... Mәruan Kenes shekarasynan ótken biraz jyldan song Qapal jerinde taghy bir adammen bas qúraydy. Súm taghdyr jas Mәruandy sondada ondyrghan joq. Qosylghan jary ishimdikting artynda ketip, jas ana bauyryna taghy bir balany qúshaqtap qala berdi. Onyng aty - Ashat edi. Ol kezde Mәruan júrt tanyghan biyshige ainalghan. Ónerding sonyna shyndap týsken kezeni bolatyn. Sondyqtan bolsa kerek Ashattyng da familiyasy Isabekúly Kenjibaev bolyp kete bardy. Keyinirek Mәruannyng esimi Núrbergen Aldabergenovting qúlaghyna jetip, ol kisi jas biyshini attay qalap, Shúbar auylyna kóshirip әkeledi. Mәruan sol jerde qazirgi qara shanyraqqa kelin bolyp týsip, búl kýnde nemere, shóberelerining ortasynda baqytty ghúmyr keshirude...
Bir tanghalarlyghy Qajekenning qazaq elinde balasy bar ekenin biraz adam biledi. Sol biletinderding biri Bóken Shabdankelini osydan 12 jyl búryn «Qazaq әdebiyeti» gazetinde shyqqan «Qajyghúmar qajymapty» degen súhbatynda bylay deydi, qaranyz:
- Qazaqstannan kimderdi biledi eken? Kimderdi súrap jatyr?
- Dәnesh Raqyshevty súrady. Qalay qaytys bolghanyn súrady. Bilgenimizshe aityp berdik. Dәneshti erekshe jaqsy kórushi edi. Eki kózi túnjyrap, úzaq múnayyp otyryp qaldy...
- Taghy kimderdi súrady?
- Qabdesh Júmadilovty, Qúrmanbay Tolybaevty súrady. Sodan keyin Mәruandy súrady. Al Mәnigýldi súramady. Mәnigýlge ókpeli tәrizdi... Mәnigýl - qaynymnyng birinshi әieli. Kóp otaspady, ajyrasyp ketken.
Mәnigýl qazir Qazaqstanda. Al Mәruan - qaynymnyng ekinshi nekeli әieli. Múnymen de kóp otasa almady. Mәruan 1961 jyly Qazaqstangha ótip keldi. Syrttan estuimshe, Almatyda túratyn kórinedi. Mәruannan qaynymnyng bir balasy bar. Úl bala. 1955 jyly tughan. Kórgender aitatyn әkesining auyzynan týsip qalghanday dep. Estuimshe, Mәruan búl balanyng familiyasyn ózgertip jibergenge úqsaydy. «Sol balany kórmedinizder me?» dep súrady. Biz Mәruannan da, baladan da esh habar bilmeytinimizdi aittyq.
(«Qazaq әdebiyeti» gazeti. 2001 jyl, júma, 3 tamyz, №31).
Búl súhbatynda Bóken apamyz (Qajyghúmardyng aghasy Qajiyakbardyng jary. 2001 jyly Qytay eline baryp, qaynysynyng hal-jayyn bilip qaytqan) keybir derekterdi shatystyrghanymen, Qajekenning Mazdatty súraghanyn taygha tanba basqanday býkil qazaq oqyrmandaryna pash etti. Odan beri de 12 jyl ótipti. Sonda bir adamnyng Qajyghúmar úrpaghyn izdemegeni me? Álde Qazaq elining biyligi Qajyghúmar Shabdanúlynyng taghdyryna qalay selqos qarasa, onyng artynda qalghan úrpaghyna da qalamger qauymy solay kóz qyryn salmaghany ma? Mazdat - tughan jerining bir uys topyraghyna zar bolghan qart jazushynyng jýrek týkpirinde saqtap kelgen asyl armany edi ghoy... Mýmkin Qajekendi seksenning sengirine shygharghan bir jaghynan Tәuelsiz qazaq eline degen mahabbaty bolsa, bir jaghynan et bauyry balasyna degen ómirlik saghynyshy bolar...
Qajekenning hattarynan bayqaghanymyz Mazdattyng Qazaqstanda ekenin mýiizi qaraghayday biraz jazushylar men ataghy alatauday aghalarymyz biledi. Eger búl iske Talghat Qajiyakbarúly dendep kirispegende bәride bayaghysynsha qala berer edi...
Asyldyng synyghy, túlpardyng túyaghy Mazdat Qajyghúmarúlyn tabugha birden bir bas bolghan adam - Talghat Qajiyakbarúly. Tәkeng Qajekenning aghasy Qajiyakbardyng balasy. Sonau Kenes odaghynyng ózinde-aq Qajyaghasynyng balasyn izdep, barmaghan jeri, baspaghan tauy qalmaghan. «Men Qytayda tughanmyn, Qajyghúmar Qazaqstanda tughan. Sondyqtan Qytay ýkimeti kerek dese ekeumizdi auystyryp alsyn, men-aq Qytay týrmesinde otyrayyn» dep naghyz et bauyr jaqyndyghyn bildirgen Talghattyng armany aqyry oryndalmady. Qajekendi el bolyp әkele almadyq. Degenmen Qajyghúmardyng balasy Mazdatty tabu eng aldymen osy Tәkene búiyrdy.
Talghat Qajiyakbarúly Shabdanov:
- Biz Mazdattyng bar ekenin búrynnan biletinbiz. Biraq bizding bir tuysymyz Mazdattyng sheshesining auyzynan «Qajyghúmardyng balasy bayaghyda-aq sheshek shyghyp qaytys bolghan» degen sóz estipti. Búl mýmkin Qajekenning Qytaydaghy jaghdayyn bilgendikten, Mazdattyng amandyghyn oilap aitylghan sóz boluy kerek. Aytpaqshy, 1975-1977 jyldary Mongholiyanyng Sayshand jerinde әskerlik mindetimdi ótedim. Sol kezde Mәskeuden arnayy adamdar kelip, maghan «Qajyghúmardyng Sovetke ótip ketken balasy sensin» dedi. Men Qajiyakbardyng balasy ekenimdi aittym... Biz Qajyghúmar әkemizdi 1968 jyly qaytys boldy dep estip, qazaq dәstýrimen jetisin, qyrqyn, jylyn berip jyly jauyp qoyghanbyz. Tek 1983 jyly ghana Zamanbek Jәkenov degen jazushy Qytaygha baryp, Qajekenning tiri ekenin aityp keldi. Keyin 1985 jyly Qajyghúmar Shabdanúlynyng atynan mening әkem Qajiyakbargha jәne sheshem Bókenge shaqyrtu qaghaz keldi. Artynsha 1986 jyly Qajekeng qaytadan Qytay týrmesine toghytyldy da, búl isting arty ayaqsyz qaldy. 1985 jylghy hat kelgen kezde men Mazdatty izdep Qapshaghaygha baryp, tanys kisiler arqyly Qapshaghaydyng sotynda júmys jasaytyn jigitpen jolyqtym. Olardan Qapal-Arasan jaqqa (qazirgi Almaty oblysy, Aqsu audanynyng aumaghyndaghy әigili eldi meken) kóship ketti degen habar aldym. Al Qapal-Arasannan súrastyrsam, olar Taldyqorghannyng Shúbaryna kóship ketken dedi. Shúbardaghy tanystardan ony Almaty jaqqa kóship ketkeni aityldy...
1998 jyldyng kýzinde әkem men sheshemning qújattaryn rettep, Qytaygha jiberdik. Ol kezde Qajekeng týrmede bolghandyqtan, kezdesip sóilese almay qaytyp keldi. Keyin 2001 jyly qayta bardy. Ol kezde aghaly-inililer qauyshyp, syrlasyp qaytty. Sonda Qajekeng taghy da Mazdatty súrapty. Ol turaly sheshem Bóken «Qazaq әdebiyetine» bergen súhbatynda aitty.
2006 jyly men izdestirip jýrip, aqyry Mazdattyng Shúbarda túratyndyghyn anyqtadym. Sóitsem ol da meni tanys-bilisterden súrastyryp jýripti. Sóitip jýrip tabystyq. Qaqpanyng syrtynda men túrmyn, ishinde ol túr. Birimizge birimiz qaraymyz. Ekeumizding de shashymyz әppaq quday. Qúshaqtasyp kóristik. Ekeumizding de ong jaq betimizde meng bar. Búl Qajiyakbar men Qajyghúmardyng sheshesi, bizding úly әjemiz Mәdinada bar meng eken. Ýige kirgennen keyin Mazdat: «Tәte, Qajyghúmardyng balasy izdep keldi» dep «sheshesi» Sәruargha qarady. Sәruar apamyz «aqyr bir-birindi tapqan ekensinder, taghdyrdyng salghanyna qarsylyq joq» dedi. Sodan beri tuys-bauyr bolyp aralasyp kelemiz. 2007 jyly Mazdattyng úly Bek ýilengen kezde mening әkem Qajiyakbargha baryp, batasyn aldy.
Búl kýnde ómirde joq marqúm Qajekenning úrpaghyn izdep múnshalyqty alashapqyn boludyng ne keregi bar deytinder de tabylar. Biraq qazaq amanatqa qiyanat jasamaghan. Barghan kelgennen súrap, әr hatynda airyqsha saghynyshpen eske alyp otyrghan Mazdatty izdemeu jaqyn tuystary men estigen aghayyngha syn bolary sózsiz. Mazdat - qazaqtyng mandayyna bitken Qajyghúmardyng amanaty, kýresker qalamgerding óz kindiginen taraghan jalghyz úrpaq.
«Al ózimning eng ýlken tabysym: osy ahualdaryma eregise oqyp jýrip, oryssha tildi mengerip aldym. Qazir oryssha әdeby kitaptardy tolyq oqyp týsine alamyn. Hosh, habarym osy. Menen eshbir alang bolmandar. Ómir kýresi degen osylay bolady. Ómir talqygha salghan sayyn óspey, óshkindegen adam - ynjyq. Men qandayyna bolsada tótep bere alamyn. Men úrghan sayyn shiraymyn, shiraghan sayyn kýsheyemin. Tipti de jenilmeymin. Kәrteymeymin de ólmeymin. Jenemin».
Qajekeng taghy bir hatynda osylay dep aghynan aqtarylypty. Biz Mazdat aghamyzgha da Qajekenning ruhyn bersin deymiz. Ákesin balasynan, balasyn әkesinen aiyrghan bodandyqtyng qamyty endigi úrpaqtyng týsine de kirmesin. Tәuelsiz qazaq elining qasiyeti shyghar... «Altyn kezdik qap týbinde qalmady». Qaysar jazushynyng úrpaghyn jalghastyrghan túyaghy aqyry tabyldy! Búl - Qajekenning ýnin óshirip, qazaqtyng túqymyn túzday qúrtqysy kelgen keshegi qiyampúrys, qily zamangha jauap bolsa kerek!
«Abai.kz»