«Anamnyng tili», «Fariza», «Tolghanay», «Jeltoqsan jeli», «Átten-ay», «Qariyalar azayyp bara jatyr», «As-suyng ba edi, atannan qalghan?» siyaqty әnderi tyndarmannyng jýreginen óz ornyn tapqan sazger Ábiyirbek Tinәliyev Azattyqqa arnayy súhbat berdi.

JETISU ÓNIRINE QONYS AUDARDYM...

- Men qazir Taldyqorghannyng túrghynymyn. 2001 jyldyng jeltoqsan aiynda Almaty oblysynyng ortalyghy Taldyqorghan qalasyna kóshirilgen kezde men Jetisu ónirine qonys audardym. Áriyne, kóshpey-qonbay bir jerde túraqty júmys istegen jaqsy ghoy, biraq óner adamy ýshin halyqtyng ortasynda jýrgen, el aralap, jer kórgen tipten qyzyq.

Tuyp-ósken Jambyl oblysynda 12 jyl, Almaty qalasynda 15 jyl qyzmet atqardym. Taldyqorghangha kelgenime de 8 jyl bolypty, Almaty oblystyq Biyken Rimova atyndaghy qazaq drama teatrynda 7 jyl muzyka bólimin basqardym, qazir ýsh aidyng shamasy boldy, oblystyq Jetisu telearnasyna qyzmetke auystym.

Múndaghy júmysym telearnadan beriletin týrik, japon, korey seriyaldary men mulitfilimderining keyipkerlerin «qazaqsha sóiletu», audarmany dybystau, yaghny dublyaj salasynda qyzmet atqaramyn. Ózimning әu bastaghy oqyghan mamandyghym akterlik edi, búl mening ózime únaytyn, mamandyghyma da, janyma da jaqyn júmys bolyp túr.

- Shygharmashylyghynyzda tyndarmanmen bóliser jaghymdy janalyqtar bar ma?

«Anamnyng tili», «Fariza», «Tolghanay», «Jeltoqsan jeli», «Átten-ay», «Qariyalar azayyp bara jatyr», «As-suyng ba edi, atannan qalghan?» siyaqty әnderi tyndarmannyng jýreginen óz ornyn tapqan sazger Ábiyirbek Tinәliyev Azattyqqa arnayy súhbat berdi.

JETISU ÓNIRINE QONYS AUDARDYM...

- Men qazir Taldyqorghannyng túrghynymyn. 2001 jyldyng jeltoqsan aiynda Almaty oblysynyng ortalyghy Taldyqorghan qalasyna kóshirilgen kezde men Jetisu ónirine qonys audardym. Áriyne, kóshpey-qonbay bir jerde túraqty júmys istegen jaqsy ghoy, biraq óner adamy ýshin halyqtyng ortasynda jýrgen, el aralap, jer kórgen tipten qyzyq.

Tuyp-ósken Jambyl oblysynda 12 jyl, Almaty qalasynda 15 jyl qyzmet atqardym. Taldyqorghangha kelgenime de 8 jyl bolypty, Almaty oblystyq Biyken Rimova atyndaghy qazaq drama teatrynda 7 jyl muzyka bólimin basqardym, qazir ýsh aidyng shamasy boldy, oblystyq Jetisu telearnasyna qyzmetke auystym.

Múndaghy júmysym telearnadan beriletin týrik, japon, korey seriyaldary men mulitfilimderining keyipkerlerin «qazaqsha sóiletu», audarmany dybystau, yaghny dublyaj salasynda qyzmet atqaramyn. Ózimning әu bastaghy oqyghan mamandyghym akterlik edi, búl mening ózime únaytyn, mamandyghyma da, janyma da jaqyn júmys bolyp túr.

- Shygharmashylyghynyzda tyndarmanmen bóliser jaghymdy janalyqtar bar ma?

- Osydan 5-6 jyl búryn «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» degen әn jazyp edim, birneshe jyl jýrip onyng sózin jazdym, jaqynda osy әnge beynebayan týsirdim, eng ýlken janalyghym osy.

Jambyl oblystyq drama teatrynyng akteri bolyp júmys istep jýrgen kezimde «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» qoyylymyndaghy Qarabaydyng rólin oinadym. Keyin búl spektakli Taldyqorghanda qoyylghanda da erekshe bir sýisinispen tamashaladym. Osy qoyylymda Qozy men Bayannyng bir-birine atastyrylghannan beri, 17 jyldan keyin kezdesetin túsy bar.

Sondaghy bir-birine yntyqqan eki jastyng ýnsiz, sezimderin tek kózben bildiretin kezi, adamgha berilgen adal sezimning alghashqy sezilui siyaqty móldir shaqtyng kórermenge әser etpeui mýmkin emes qoy.

Osy qoyylymnan әserlenip, onyng ýstine jastarymyz adasyp, «Áulie Valentinnin» kýnin mahabbat merekesine ainaldyryp jýrgenin kórgennen tughan dýnie edi búl, әri-beriden keyin mahabbat turaly әnning tóresi kýlli týrki әlemining «Qozy Kórpesh -Bayan súluyna» arnaluy kerek qoy.

Qazir әnning bәri mahabbattyng tónireginde shyrqalatyn boldy ghoy, odan basqa eshtene aita almaytyn bolyp qaldyq. Búl jaghynan qazaqtyng әnderi ýndining kinosynan da ozyp ketti. Sol mahabbatty da dúrystap shyrqay almay otyrmyz, bir әn bolsa da, shynayy sezimdi jyrlaghan dýnie bolsyn degen oimen jazylghan shygharma edi, júbayym Mayra ekeumiz eki dauysta oryndap jýrmiz.

«JELTOQSAN JELI» ALGhASh RET AZATTYQ RADIOSYNAN ShYRQALDY

- Jeltoqsan oqighasy turaly jazylghan sanauly әnning biri - «Jeltoqsan jeli» atty әninizding qalay jazylghanyn aityp berinizshi?

- «Jeltoqsan jeli» Almatynyng qaq ortasyndaghy alandaghy qandy qyrghyn bolghan ýsh kýnning ekinshi kýni, yaghny 1986 jyldyng 17 jeltoqsany kýni jazyldy. Ol kezde men Jambylda túratyn edim, sol sebepti alanda bola almadym.

Bizdi Almatygha jibermedi, ol kezde esh rúqsat bolmady, sol sebepti biz qapaly kýide ýiimizde otyrdyq, sol ýshin әldekimderge renjidik... sol kezde tughan әn edi búl, aqyn Ábdirahman Asylbekov aghamyzdy tauyp alyp, әlgi әnge sóz jazghyzdyq.

Sodan keyin Almatygha kelip, әnimizdi Qazaq radiosynyng studiyasynda jazghyzdyq, biraq әue tolqynynan beruge rúqsat etilmedi. Sol jyldarda «Jeltoqsan jeli» әni eng alghash Azattyq radiosy arqyly halyqqa jetip edi.

Qazaq radiosy Kolbin «kókemiz» ketkenshe búl әndi efirge shygharghan joq, al Azattyq radiosy búl әnning túsauyn kesip, tyndarmangha úsynghan bolatyn. Qazir búl әn eshqanday efirden berilip jýrgen joq, biraq kýni keshe ghana osy әnge beynebayan týsirip bittim.

Sol 86-daghy oqighanyng kórinisteri, tarihy qújattar, sonymen birge qyzghaldaghy qúlpyrghan dala, sol dalada erkin oinap jýrgen jas balalar..., osynday kadrlary almasyp kelip otyratyn bir dýnie bolyp shyqty. Qandy oqigha bolghan son, uaqyty da qaharly qys kezi bolghandyqtan, ýilesimdi bolsyn dep, ómirding jalghasy retinde balalar men gýlge oranghan dalany, qúlpyrghan kóktemdi әdeyi qostym.

- Ánderinizding qaysysy kóp oryndalyp jýr?

- Mening balabaqshadan bastap auyzdan týspeytin, ylghy oryndalatyn әnim - «Ananyng tili». Búl mening 17-18 jasymda eng alghash jazghan, 1976 jyly dýniyege әkelgen әnim edi. Sózin Shona Smahanúly jazghan. Talay-talay mekteptegi merekelerde oryndalyp jýr.

Jyl sayynghy Jeltoqsan oqighasy atap ótiler kezde oryndalatyn әn de mening «Jeltoqsan jeli» әnim, efirden berilmese de, kóp keshterde aitylyp jýr. Israyyl Saparbay aghamyzdyng sózine jazylghan «Átten-ay» da kóp oryndalatyn әnderding biri.

Almaty oblysynyng keybir mektepterinde mening әnderimdi sabaq retinde de oqytady eken, osydan biraz uaqyt búryn ózim kuә boldym. Allagha tәube, 2-3 әn bolsa da elding auzynda jýrse, halyqqa tarap ketse, men oghan shyn kónilden rizamyn.

Osydan 3 jyl búryn «Qayran ómir» degen әn jazyp edim, sózi Israyyl aghamyzdiki, osy әn Tanat Mamyrhanúly degen әnshining oryndauynda Qazaq radiosynda ótken «Altyn dauys» radiofestivalinde Bas jýldeni jenip aldy.

Qazir endi ónerding jolynda jýru degenning ózin bireuler sәnge ainaldyryp jiberdi. Ne ózine, ne halyqqa paydasy joq shiyki dýniyelerdi kompiuter arqyly jasap alyp, teledidardan klipterin bergizip jýrgen әnshiler bar.

Án aitpasyn degen shekteu eshkimge qoyylmaydy, biraq aityp túrghan әnining mәni, maghynasy, aitar oiy bolsa eken dep tileysing ghoy, osy salanyng adamy bolghan song ónerge janyng ashidy. Biraq onyng bәrin demokratiyagha aparyp sýiep qoyatyn boldyq, qazir eshkim eshkimge mynauyng dúrys emes, myna dýniyeng efirge jaramaydy dep aita almaydy, sebebi bәrine aqsha tólenedi emes pe?

Adamgha Alla aqyl-oy, sana bergen son, aitqan sózinde, әninde sol aqyldyn, jýrek pen talghamnyng kórinisi bolsa kerek-ti, әitpese it te óz dausynda ýrip, esek te óz dauysynda aqyra beredi emes pe, adamnyng artyqshylyghy sananyng jemisi arqyly kórinip túruy kerek qoy.

«Úyat degen - imannyng jartysy» deydi, múnyng bәri ruhany bay adamnan talap etiletin jaghday ghoy, ruhany jútandyghymyzdan sahnadan ne bolsa sony әnim bar dep aitatyn, halyqtyng aldyna ne bolsa sony kiyip shyghatyn dәrejege jettik. El bolamyz desek, ar-úyat, namys degendi úmytpaghanymyz abzal ghoy.

ISLAMGhA BET BÚRDYM...

- Sózderinizge qaraghanda islamgha bet búrghan siyaqtysyz ghoy, niyet qabyl bolsyn!

- Allanyng jolynda jýrgenime jeti jyl boldy, alatyn da, jaratatyn da bir Alla ekeni aqiqat bolghan son, bәrimizding jýretin jolymyz osy bolghany jón. Múny moyyndamasaq, mәngilik dýniyede súraghy qiyn bolatyny belgili. Múny kóbimiz bilemiz, al keybir bilmeytinderimiz, «ózi bilmeytin, bilgenning tilin almaytyn» «qarghysqa» úshyraghandar.

Islamgha bet búrghaly búrynyraqta jazylghan әnderding sózderinde asylyq aitqan, artyq ketken jerimiz joq pa eken dep, bәrin qayta qarap shyghudamyn, qanday aqynnyng sózi bolsa da, Jaratqangha qarsy keletin tústary baryn alyp tastap nemese ózgertu engizudemin.

Qazir ainalada da, ýiimizde túrghan kók jәshikte de ne týrli súmdyqtar bolyp jatyr. Bala-shaghamyz erteng qanday azamat bolyp ósedi degen qauip bar әrbir ata-anada, sondyqtan balany tәrbiyeleuding de, dúrys ómir sýruding de dinnen basqa jolyn kórmey túrmyn.

«Jeltoqsan jeli» degen atpen kompakt diskim shyqqan edi, sonyng birinshi betine «Qazaq halqyna Mensiz qiyn bolady» dep jazyp, qol qoyyp edim, osyny da dúrys týsinbegen adamdar «qiyn qylypsyn, sensiz qirap qalar...» degen synayda әngime aityp, maghan kýlip jatyr, biraq men búl jerde halyqtyn, últtyng «Meni» turaly menzegen edim, halyqtyng óz degeni bolmasa, әrkimning jeteginde ketedi emes pe, osy túrghydan jazghan edim, solay oilaymyn da.

Ózinning dittegenin, kózqarasyng bolmasa, adam ne, tayaq ne aiyrmashylyq bola ma, aitynyzshy? Bәri Allanyng jaratqany boyynsha, ózining qyzmetin atqaryp túruy kerek qoy, tal ekesh tal da jel soqqanda auyrsynyp, shayqalady, sol siyaqty halyqtyng da kele jatqan aghynmen birge ilese bermey, qayshy keletin tústarda qarsylasqany jón.

- Islamgha bet búrghaly diny sarynda әn jazdynyz ba?

- Áli búl sarynda kóp әn jaza qoygham joq, «Qúdayy bar qúldyng da» dep atalatyn bir әn jazdym, sózin Israyyl Saparbaev aghamyz jazghan. Negizi qazirgi uaqytta әnderime beynebayan týsirip, qolda bar dýniyelerdi retteumen ainalysudamyn, osylardy bir tәrtipke keltirip alghan son, diny baghyttaghy әnderge birjola moyyn búrsam ba dep otyrmyn.

«ÁMBEBAP» ÁNShILERDEN SAHNA BOSAMAY JATYR...

- Sizdi baspasózding betinen de, Respublika sarayynda ótip jatqan konsertterden de kóre bermeymiz, nege?

- Jurnalister qauymy izdep habarlasyp jatsa, súhbat beruden qashqan jerim joq, al konsertke shaqyryp, әn aityp ber dese, odan da bas tartqan emespin. Biraq qazir bizding sahna tek qana mahabbat turaly әn aitatyn minber boldy, elindi, jerindi әrkim iyemdenip jatsa da, qaryndasyndy qorlap, namysyndy taptap jatsa da, sen mahabbat turaly jyrlauyng kerek.

Sondyqtan bizding әnge súranys azdau bolyp túr ghoy, әitpese men әn aitudan eshqashan tartynghan joqpyn. Bir jaghynan ózimning bolmysym da qarapayym, eshqashan kózge týsip qalayyn dep algha úmtylghan emespin. Ózderi әnin de, sózin de jazyp alyp orynday beretin «әmbebap» әnshilerden sahna bosamay jatyr ghoy.

Ónerimizdi talghamsyzdyq, namyssyzdyq jaylap barady, әriyne, kópke topyraq shashudan aulaqpyn, jaqsylarymyz da bar, bәrining tóreshisi uaqyt qoy, asyly iriktelip bolashaqqa barady da, jasyghy qala beredi.

Án degen qasiyetti dýnie ghoy, әr әn bir spektakli siyaqty basy bar, oqighanyng órbui bar, shiyrshyq atar túsy bar, sony bar degendey...al qazirgi әnderde osy nәrse eskerilmey qalyp jatqany jasyryn emes. 1 aida ma, 1 jylda ma bir әn jazylsa men soghan quanyp qalamyn, bәri Allanyng búiryghymen jasalady ghoy, tәube deymin.

Keybir kompozitorlar siyaqty 550 nemese 788 әnim bar dep aita almaymyn, jýzge tarta әnim bar shyghar, sonyng qanshasy elding auzynda qalsa da, men baqytty sazger bolar edim. Saghan Alla óner berse, sol ónerindi elmen bólisuing kerek, al senen ónerding auyly alys qonsa, eshkimning basyn qatyrma der edim. Imansyzdyq jaylaghan jerde apat bolady, búl Allanyng qúdiretimen bolatyn jaghday, sondyqtan ónerimizge de, basqa salalarymyzda da imandylyq jetispey jatyr.

- Ánderinizding saryny múnly bolyp keletinining sebebi nede, shygharma degen kónil-kýiding jemisi ghoy...

- «Sen janbasang lapyldap, men janbasam lapyldap...» demekshi, qoghamdaghy kemshilik pen kelensizdikti kórip otyryp, biyley jóneletin әn jazugha azamattyq namysym jibermeytin boluy kerek, biraq qalay degende de men óz әnderimdi sonshalyqty múndy demes edim.

Óitkeni ol qoghamda bar jaghdaylar ghoy, mәselen «Tolghanaydy» men jazbasam, kim onyng taghdyryn biler edi, sol siyaqty «Farizanyn» әnin jazyp, oryndamasam, kitaptyng ishindegi kóp ólenning biri bolyp, kózge týspey qalar ma edi? «... Jigitinen qazaqtyng dos taba almay, qyz da bolsang men saghan múng shaghamyn...» deydi Múqaghaly aghamyz, búl da týsine bilgen adamgha tragediya ghoy.

Taghy da qaytalap aitayyn, mening әnderimdi jýrekpen tyndau kerek, bolargha da bolmasqa kýle beretin bolsaq, bizding taghdyrymyzdy, múnymyzdy kim oilaydy? Elding azamaty bolghan son, halyqtyng ortasynda jýrgen son, olardyng múny da, zary da bizge ortaq, mening olargha bólip beretin eshtenem joq, mening qolymnan keleri әnim arqyly qoghamnyng problemasyn jetkizu ghana. Jaqsylyqty da aitu kerek, jetpey jatqan jerin de eskertuge boryshtysyn, tek jandy auyrtpay jetkiz, al múnyng jolyn men әn arqyly ghana taptym.

ALMATYGhA KELER EDIM...

- Ónerding ordasyna qayta oralu, júrtshylyqqa konsert beru oida joq pa?

- Jeltoqsan oqighasynyng 20 jyldyghyna oray, 2006 jyly 20 jeltoqsan kýni Respublika sarayynda konsert ótkizdim, mening әnderimdi basqa әnshiler de oryndady, biraz әnimdi ózim oryndadym, óte jaqsy ótken kesh boldy, biraq ókinishke oray, osy konsertting bolghanyn eshkim bilmey qaldy.

Azghantay ghana auditoriya tamashalaghan konsert boldy búl, biraq men ony teledidargha týsirttim, montajdap, dayyndap ta qoydym, Almatydaghy ortalyq telearnalargha bereyin desem, olar qarajat súrauy mýmkin, biraq úsynyp kórmekpin. Olargha bere qoyatyn aqsham joq, óner kerek bolsa, halyqqa kórseter, bolmasa ýiimde jata berer, endi ne isteymin. Qazir ózi óner degen nәrseni kóp qajet ete bermeytin boldyq qoy.

Al Almatygha qaytyp kelu jaghyna kelsek, men keler edim, biraq múnda meni kim kýtip otyr, jalghyz basty emespin, otbasym, bala-shagham bar, ghasyrdyng jartysynan asqan jasym bar degendey, múnda kelu ýshin jaghday kerek qoy. Qazir aqsha tabudyng joly kóp qoy, toy basqarsang da jan baghugha bolady, biraq men mas 500 adamnyng aldynda ónerimdi kórsetuge arlanamyn, óitip aqsha tabugha namysym jibermeydi.

Alla ómir berse, әli de jasasam degen dýniyeler jeterlik, sondyqtan ortalyqqa jaqyn jerde bolghangha ne jetsin, qalanyng ortasyna bolmasa da, jaqyn manyna baryp qonystanu oida bar, әriyne.

- Áninizding túsauyn kesken Azattyqqa tiler ne tileginiz bar?

- El-júrt aqiqattyng auylynan alystap qalghan kezde, azat aqparat taratuymen erekshelengen Azattyqtyng basyna noqta kiyilmey, әrqashan azat bolsyn! Jer sharynyng qay nýktesinde ornalassa da, halyqtyng sózin sóilesin!

Bauyrjan Momyshúlynan «ómirde shyndyq bar ma dep súraghanda, shyndyq bar ghoy, biraq ol elu jyl keshigip keledi» degen eken, qansha jyl keshigip kelse de, shyndyqtyng aty shyndyq, shyndyq aitqan adamnyng jýzi jaryq bolady, shyndyqtyng jolyndaghy qyzmetterinizge shabyt pen tabys tileymin!

Eki iyghynda shyndyq degen pogony bar Azattyq aldaghy uaqytta shyndyqtyng generaly bolsyn! Múnymen qosa sheteldegi qandastarymyzdy qamty alatyn aqparat qúraly retinde sizderge qazaqtyng әnderin bauyrlastargha kóbirek nasihattasanyzdar eken degen ótinishim bar.

- Ángimenizge rahmet!

Ángimelesken Eleonora YaKIYa,

«Azattyq radiosy», 31.07.2009