Ótip bara jatqan úlu jylynda kórshi elderde últ mәselesine baylanysty nazar audaratyn eki oqigha boldy. Olardyng bizge qatysy bar dep te, joq dep te aitugha bolady. Kórshi otyrghan song ayaq-tabaq aralaspay túrmaydy, әriyne. Demek, tikeley bolmasa da qatysy bar degen sóz shyndyqqa jaqynyraq. Sonymen...

Qytayda qazaq tilindegi bir-eki sayt habar taratuyn uaqytsha toqtatty. Sebebi olar songhy kezde últ mәselesin kóbirek kóterip ketken kórinedi. Tipti avtonomiya súray bastaghan degende qaueset bar. Ras, talap etpegen, biraq ótinish aitqanday synay bayqatqan. Qytayda 2 milliongha juyq qazaq túrady. Alayda milliardtyng ishinde ol kózge týsetin kórsetkish emes siyaqty. Endeshe eshqanday mýmkinshilik joq ekenin bile túra, múnday mәseleni últ belsendileri ne ýshin kóterip otyr?

Biluimizshe olardy keyingi ósip kele jatqan úrpaq taghdyry alandatatyn tәrizdi. Sebebi, búrynghyday emes, jas úrpaqty últ mektebinde oqytu shektelip kele jatyr. Qazaqstanmen aradaghy kóshi-qonnyng qarqyny da  bәsensip qalghan. Qazaqstanda túratyn oralmandardyng keybir belsendi ókilderi kóshi-qon mәselesin byltyr-biyl barynsha kóterip baqqan. Sóitse de eki jaqta birdey qalyptasqan týrli jaghdaydyng saldarynan kósh ornynan jyljymay túr dese de bolady. Neghylsa da, әiteuir, sayasaty myghym milliardtar eline artyq talap qoyamyn dep, tyrtyq qylyp almasa bolghany qandastarymyzdyn.

Ótip bara jatqan úlu jylynda kórshi elderde últ mәselesine baylanysty nazar audaratyn eki oqigha boldy. Olardyng bizge qatysy bar dep te, joq dep te aitugha bolady. Kórshi otyrghan song ayaq-tabaq aralaspay túrmaydy, әriyne. Demek, tikeley bolmasa da qatysy bar degen sóz shyndyqqa jaqynyraq. Sonymen...

Qytayda qazaq tilindegi bir-eki sayt habar taratuyn uaqytsha toqtatty. Sebebi olar songhy kezde últ mәselesin kóbirek kóterip ketken kórinedi. Tipti avtonomiya súray bastaghan degende qaueset bar. Ras, talap etpegen, biraq ótinish aitqanday synay bayqatqan. Qytayda 2 milliongha juyq qazaq túrady. Alayda milliardtyng ishinde ol kózge týsetin kórsetkish emes siyaqty. Endeshe eshqanday mýmkinshilik joq ekenin bile túra, múnday mәseleni últ belsendileri ne ýshin kóterip otyr?

Biluimizshe olardy keyingi ósip kele jatqan úrpaq taghdyry alandatatyn tәrizdi. Sebebi, búrynghyday emes, jas úrpaqty últ mektebinde oqytu shektelip kele jatyr. Qazaqstanmen aradaghy kóshi-qonnyng qarqyny da  bәsensip qalghan. Qazaqstanda túratyn oralmandardyng keybir belsendi ókilderi kóshi-qon mәselesin byltyr-biyl barynsha kóterip baqqan. Sóitse de eki jaqta birdey qalyptasqan týrli jaghdaydyng saldarynan kósh ornynan jyljymay túr dese de bolady. Neghylsa da, әiteuir, sayasaty myghym milliardtar eline artyq talap qoyamyn dep, tyrtyq qylyp almasa bolghany qandastarymyzdyn.

Al ekinshi kórshi elimiz әriyne «aydahardan» bir kem emes, alyp «aq ay». Sol Reseyimiz migrasiya mәselesimen shyndap ainalysa bastady. Sol jaqqa baryp nәpaqa tauyp jýrgen ózbek, tәjik, әzirbayjandargha tyqyr tayandy. Sebebi, uaqytsha júmys izdep kelgen gastarbayterler orys tilin biluge mindetti bolyp shyqty. Jalpy Reseyge baryp júmys isteu ýshin onyng memlekettik tilin biluiniz kerek. Oghan bola orystardy esh sóge almaysyz. Sebebi Angliya, Germaniya siyaqty órkeniyetti elderding bәrinde sonday zang bar. Jәne ol zang óte qatal júmys isteydi. Batys elderi zansyz migranttarmen kýresti bayaghyda bastap ketken.

Ózbek, qyrghyz degender bizde de bar. Quyp-quyp sharshadyq, shulap-shulap qoydyq. Qazir ýlken qalalarymyzda salynyp jatqan qúrylys nysandaryna bara qalsanyz, qonyrqay óndi aghayyndarymyzdy kóptep kóresiz. Ózbekshe, tәjikshe aiqaylasyp sóilegen sózderi de anyq-anyq estilip qalady. Al bazargha barsanyz saudagerlerding qytaysha nemese qyrghyzsha sóilep túrghany asa tang kórinbeydi.

Salystyryp kórseniz Qazaqstannyng zandary jogharyda atalghan kórshi elderge qaraghanda qatang emes. Tipti jayly da mayly deuge de bolady. Bizding kópvektorly syrtqy sayasatymyz ii júmsaq ishki sayasatymyzben de jymdasyp jatyr. Betegeden biyik, jusannan alasamyz. Últtyq pozisiyamyzdyng keybir shepterin basqa últ ókilderine berip qoyghanymyz da ótirik emes. Sondyqtan da boluy kerek, últ belsendileri kórshi elderde jýzege asa bastaghan jogharydaghyday mәselelerding keybirin kýn tәrtibine talay mәrte qoyghan edi.

Qazir qarap otyrsanyz, ol talap-tilekterding biri de aitylyp jýrgen joq. Qazaqstan últ mәselesin ushyqtyrmay-aq damudyng óz arnasyn tapqan siyaqty kórinedi. «Asyqpaghan arbamen qoyan alady» degenge últ patriottary da senip qalghan synayly. Dese de, kórshi elder әlgindey zandardy nege qabyldap jatyr dep bir oilanyp qoyghannyng artyghy joq shyghar. Bir qarasanyz, Reseyde orys tiline, al Qytayda últ mәselesine alandaytyn kóp eshtene joq sekildi. Sanymen de, sapasymen de basqalardy basyp túrady. Osy túrghydan alghanda Resey dumasynyng jaqynda últtyq aimaqtargha qatysty qabyldaghan taghy bir zany nazar audartpay qoymaydy.

Resey ózi federativti qúrylymdaghy memleket. Resey Federasiyasynyng qúramynda 83 teng qúqyqty federasiya subektisi bar. Sonyng 21-i respublika, 9-y ólke, 46-sy oblys, federaldyq manyzy bar 2 qala, 1 avtonomdy oblys, 4 avtonomdy okrug bar. Osy aumaqta 160 últ pen úlystardyng ókilderi túrady eken. Osynyng ishinde 100-ge juyq últ pen úlystar osy memleketting bayyrghy halqyna jatady. Sany jóninen orys halqy basym. Olar 80 payyzyn qúraydy. Al endi osy elde aimaqtarda últtyq memlekettik tilderdi oqytu, bilu mәselesi qiyndap ketti. Resey dumasy Resey respublikalarynda últtyq memlekettik tilderdi oqytu mindettiligin zannan alyp tastady. Sebebi onday mindettilik memlekettik orys tiline núqsan keltiredi eken. Endi Resey federasiyasynyng últtyq subektilerindegi memlekettik degen statusy bar tilderdi oqytu mindettelmeytin boldy. Mysaly, Adygey respublikasynda búryn adygey tili bar-joghy aptasyna eki saghat qana oqytylsa, endi oghan da zar bolyp qalatyn týri bar.

Búl Resey biyligining býgin ghana bastap otyrghan әngimesi emes. Esterinizde bolsa, Putin shet elde túratyn orys diasporasy qamqorlyqsyz qalmaytynyn eskertken edi qaybir jyly. Demek, Putin ýshin orys mәselesi nazardan eshqashan týsken emes, týspeydi de. Oghan bola Putindi orysshyldyghy ústap jýr dep kinәlaudyng qajeti bar ma? Óz memleketining negizin qúrap otyrghan óz últyn oilamaghanda basqa kimdi oilaydy ol?

Múnyng bәri sol alyp derjavalardyng eshkim qol súgha almaytyn ishki isi bolyp sanalady. Sonday alyp derjava bola túra, últ jәne til mәselesine olar da alandaydy eken. Demek, bizding búghan deyingi aityp kelgen últtyq mәselelerimiz eshqanday da últshyldyqtyng kórinisi emes. Onyng barlyghy memleketting tútastyghyna qyzmet etetin memlekettik mәseleler, әri-beriden keyin. Endeshe últ mәselesin kóterip jýrgen sanauly patriottarymyzdy «biri úpay jinap jýr, biri arandatqysy keledi» dep, «otyrsa - opaq, túrsa -  sopaq» qyludyng esh qajeti joq.

Baljan MÚRATQYZY

«Halyq sózi» gazeti