Kenes odaghyn qayta qúramyn dep kýiretip tynghan KSRO-nyng alghashqy әri songhy preziydenti Mihail Gorbachyovke qaraghanda Núrsúltan Nazarbaev anaghúrlym baghyzor, tәleyli bolyp shyqty. Olay deytinimiz Gorbachyov 1990 jyly 15 nauryzdan 1991 jyly 25 jeltoqsangha deyin preziydenttik lauazymdy 1 jyl 9 ay 10 kýn atqarsa, Nazarbaev tabany kýrektey 28 jyl preziydent boldy. Taghy 2 jyl Qauipsizdik kenesin basqardy.

Qazaq elinde alghashqy preziydenttik saylau 1991 jyly 1 jeltoqsanda ótti. Tyrnaq aldy saylaudyng basy-qasynda jýrgen marqúm Serikbolsyn Ábdildin jariyalyq kezindegi sayasy dodany bylaysha sipattap edi: «1991 jyly 1 jeltoqsanda Qazaq SSR-i Konstitusiyasy boyynsha Núrsúltan Nazarbaevty sovettik Qazaqstannyng preziydenti etip sayladyq. Saltanatty ant beru rәsimi 10 jeltoqsangha belgilendi. Sol eki ortada Belovej oqighasy aralasyp, SSSR-ding taratylghanyn jariyalady. Ol kezde joghary kenes tóraghasy bolghan Erik Asanbaev viyse-preziydenttikke saylanyp, tóragha mindetin men atqaryp otyrghanmyn. Belovej kelisiminen keyin bizding aldymyzda «Janadan saylanghan preziydentti qanday elding preziydenti dep atau kerek?» - degen mәsele túrdy. Sol sebepti jeltoqsannyng 10-y kýni tanerteng ant beru rәsiminen búryn Respublikanyng atyn Qazaqstan Respublikasy dep asyghys ózgertuge tura keldi. Týsten keyin saghat 15.00-de qazirgi Respublika sarayynda saltanatty jinalys ótkizip, Qazaq SSR joghary kenesining atynan qaulygha qol qoyyp, Núrsúltan Nazarbaevqa «Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti» degen kuәlik tapsyrdym. Nazarbaev osylaysha Qazaq SSR-ining preziydenti bolyp saylanyp, Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti bolyp shygha keldi».

Sol zamanda ataghy dýrkirep túrghan «Nevada-Semey» qozghalysynyng tóraghasy, әigili aqyn Oljas Sýleymenov preziydenttikke týsetinin mәlimdep, jeme-jemge kelgende Nazarbaevty qoldaytynyn aityp, óz erkimen bas tartqan.

Ekinshi bir ýmitker Qasen Hoja-Ahmet Nazarbaev bir ay qol jinau merzimin on-aq kýnge qysqartyp, tómengi shekti dauysty jinay almady degen syltaumen ózin әdeyi shettetkenin aitumen keledi.

1995 jyly 29 sәuirde janadan qúrylghan Qazaqstan halyqtary assambleyasynyng bastamasymen jalpyhalyqtyq referendum ótip, Nazarbaev preziydenttik ókiletin 2000 jylgha deyin úzartyp aldy. Merziminen búryn ótken 1999, 2011, 2015 jylghy saylauda da shappay bәige aldy. Óz uaqytynda, janasha formatta ótti delingen 2005 jylghy saylauda preziydenttikten dәmeli: Jarmahan Túyaqbaev, Álihan Bәimenov, Erasyl Ábilqasymov qatarlylar pikir talastyrghan teledebadqa Nazarbaev qatysqan joq.

1990 jyly Qazaqstanda 100-den asa, bir ghana Almatyda 40-qa juyq qoghamdyq-sayasy qozghalys júmys istese. 1991 jyly «Azat», «Alash», «Qazaqstan sosial demokratiyalyq partiyasy» qúryldy. «Nevada-Semey», «Qazaq tili», «Jeltoqsan» qozghalystary óte yqpaldy úiym boldy. Barlyq sayasy kýres últtyq baghytta órbidi. Demokratiyagha jat, erkin naryqtyq qatynasqa qayshy jýrgizilgen «Jappay jekeshelendiruden» keyin, elding sayasy atmosferasy mýlde basqa arnagha búryldy. Marqúm Altynbek Sәrsenbaev sipattaghanday Nazarbaevtyng «Ýsh taghandy» (Memleketting sayasi, ekonomikalyq resursyn otbasyna, atqosshy shendilerge, olligarhtargha ýlestirip bergen) biylik jýiesi qalyptasty.

2000 jyldyng aldy-arty partiya jaughan kezeng boldy. 1999 jylghy preziydenttik saylaudaghy Nazarbaev jaqtastarynyng shtaby saylaudan keyin «Otan» partiyasy bolyp ózgerdi. Qazaqstandaghy iri jer iyelerining biri, eks-ministr Sergey Tereshenko tóragha boldy. «Qanghyp kelgen shýregey» Mashkevichter «Qazaqstannyng Azamattyq partiyasyn», «Jas týrkiler» «Aqjol» partiyasyn, ýlken qyz «Asar» partiyasyn qúrdy. Búlardyng ishinde «Aq jol» ghana oppozisiya qalpaghyn saqtap, qalghanynyng bәri «Núr Otangha» birikti. Osydan-aq, Nazarbaev dәuirindegi sayasy ortanyng shynayy beynesin baghamdaugha bolady.

Sayasy qastandyqtyng qúrbany bolghan marqúm Zamanbek Núrqadilov Nazarbaevty eski tәsilinen bas tartyp, әdil saylau ótkizuge ýndep, ózin ortalyq saylau komisiyasynyng tóraghasy etkende ghana, onyng ózgergenine kóz jetkizip, raqaylasatynyn mәlimdegen edi. Nazarbaev Núrqadilovtyng aruaghyn, demokratiyaly saylaudy qorlaghanday qúdasy Berik Imashevty saylaugha jauapty organnyng basshylyghyna taghayyndady.

Qazaqstannyng tәuelsizdigi jariyalanghan 1991 jyldyng 16 jeltoqsanynda «Baspanasyzdar» úiymynyng atynan minberge shyghyp, sóz alghan azamat Núrsúltan Nazarbaevtan shýiinshi retinde ózderi basyp alghan jataqhanany zandastyryp beruin súraghan edi. Arada 31 jyl ótti. Nazarbaevtyng Kuveytti basyp ozu, otyz elding qataryna qosylu uәdeleri sol beti oryndalmady. Jer kólemi jóninen әlemde 9-shy oryn alatyn elde miliondaghan adamdar 9 sharshy metrlik baspanagha zar bop jýr. Respublikadaghy eng iri megapolis Almatyda jataqhanagha syimaghan studentterding Metro, sayabaqtargha týnep jýrgeni mәlim boldy. Halyqtyng mýshkil haline qaramastan alda taghy da kezekten tys saylau: Jyl sonyna qaray – preziydent, keler jyly – parlament saylauy. Eki saylaudyng shyghyny – 45 milliard tenge.

Jenimpazy o bastan belgili eki sayasy alamannan keyin halyq túrmysy jaqsaryp keterine ýmitten kýdik basym.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz