Tayauda el halqyna úsynghan «Qazaqstan - 2050» strategiyasynda Elbasymyz: «Intelliygensiya qalyptasqan memleket kezeninde jana jalpyúlttyq qúndylyqtar jasauda aldynghy qatarly kýsh boluy kerek. Olar zamangha say jәne bolashaqqa qúlshynysty bolugha tiyis» dep atap kórsetti. Sonday-aq baghdarlamaly qújatta «Qazaq halqy jәne memlekettik til damu ýstindegi qazaqstandyq azamattyq tútastyqtyng biriktirushi úiytqysy bolyp keledi» dep anyq aityldy.

Osy túrghydan kelgende, halyq ruhany qúndylyqtarmen jetiletini, mәdeny parasatpen eldik isterdi jýieleytini týsinikti. Ruhaniyattyng qaynar kózi, dәstýrding altyn arqauy - elge, yaghny qalyng oqyrmangha bereri mol tolyqqandy tuyndylar, shyqqan kýndey shyn shygharmalar, atqan tanday aqiqat dýniyeler.

Kitap - qay zamanda da kiyeli qúndylyq, asyl qazyna. Sondyqtanda әrbir halyq mәdeniyetining biyiktigi men dilining beriktigi shygharghan kitabymen, onyng mazmúnymen, kórkemdigimen, sapasymen, sauattylyghymen ólshenetini anyq. Kezinde tarihymyzdy taratyp aityp, dәstýrimizdi dәriptep jazatyn zamandy ansadyq. Sol mamyrajay zaman, mine, tudy. El bolyp, ense tiktep, san aluan taqyrypta kitap shygharugha mýmkindik aldyq. Beynelep aitsaq, jazam degen adamgha taqyryp ta jeterlik, jaghday da bar, basyp shygharamyn degen qalamgerding baspasy jәne dayyn.

Tayauda el halqyna úsynghan «Qazaqstan - 2050» strategiyasynda Elbasymyz: «Intelliygensiya qalyptasqan memleket kezeninde jana jalpyúlttyq qúndylyqtar jasauda aldynghy qatarly kýsh boluy kerek. Olar zamangha say jәne bolashaqqa qúlshynysty bolugha tiyis» dep atap kórsetti. Sonday-aq baghdarlamaly qújatta «Qazaq halqy jәne memlekettik til damu ýstindegi qazaqstandyq azamattyq tútastyqtyng biriktirushi úiytqysy bolyp keledi» dep anyq aityldy.

Osy túrghydan kelgende, halyq ruhany qúndylyqtarmen jetiletini, mәdeny parasatpen eldik isterdi jýieleytini týsinikti. Ruhaniyattyng qaynar kózi, dәstýrding altyn arqauy - elge, yaghny qalyng oqyrmangha bereri mol tolyqqandy tuyndylar, shyqqan kýndey shyn shygharmalar, atqan tanday aqiqat dýniyeler.

Kitap - qay zamanda da kiyeli qúndylyq, asyl qazyna. Sondyqtanda әrbir halyq mәdeniyetining biyiktigi men dilining beriktigi shygharghan kitabymen, onyng mazmúnymen, kórkemdigimen, sapasymen, sauattylyghymen ólshenetini anyq. Kezinde tarihymyzdy taratyp aityp, dәstýrimizdi dәriptep jazatyn zamandy ansadyq. Sol mamyrajay zaman, mine, tudy. El bolyp, ense tiktep, san aluan taqyrypta kitap shygharugha mýmkindik aldyq. Beynelep aitsaq, jazam degen adamgha taqyryp ta jeterlik, jaghday da bar, basyp shygharamyn degen qalamgerding baspasy jәne dayyn.

TMD elderi ishinde kitap shygharu isine qoldau kórsetip jatqan naq Qazaqstanday birde-bir memleket joq. Mәselen, 2011 jyly elimizde jalpy taralymy (tiraj) 16 mln 300 mynnan asatyn 5324 atalym kitap jaryqqa shyqqan eken. Búl kórsetkish adam basyna shaqqanda jyl sayyn memleketimizding bir túrghynyna bir kitaptan keletinin kórsetip túr. Atalghan meje jyldan-jylgha ósip keledi. Biraq «biz san quamyz dep sapagha núqsan keltirip jatqan joqpyz ba?» degen zandy súraq aldymyzda kóldeneng túrady.

Aytayyq degenimiz, kitap bir kýn oqylyp, erteninde eskerusiz qalatyn merzimdik dýnie emes. Ol - úrpaqtan úrpaqqa miras bolatyn ruhany jәdiger. Qazir biz әigili «Aleksandriya kitaphanasy» men «Otyrar kitaphanasyn» anyz etip aitamyz. Sonday-aq Armeniyadaghy Matenadaran qoljazbalar ortalyghynda V ghasyrdan bergi kóne kitaptar saqtauly túr. Búl múralar armyan halqynyng últtyq maqtanyshyna ainalghan. Tasqa basylghan kitapty qadir tútyp, kiyeli sanau - әlem halyqtary sekildi, bizding últymyzdyng da әlimsaqtan bergi qasiyeti. Kenestik totalitarizm jyldary arab qarpinde jazylghan eski jәdigerlikterding barshasyna tyiym salynghanda, tyghyryqqa tirelgen atalarymyz olardy kiyizge orap, kesene, zirattargha aparyp jasyrghany, kómgeni - eskishildikting sarqynshaghy emes, kómekti kimnen kýterin bilmegen sharasyzdyq edi. 50-jyldardyng sonynda birsypyra bastamashyl adamdar «Abaydyng qoljazbasy, kitaby biriktirilgen qos qazangha jasyrylghan eken» dep, Qarauyldy әri-beri kezgenin de júrt anyz qylyp aitady. 70-jyldary Otyrarda arheologiyalyq qazba júmysy jýrgizilgende, halyqtyng birinshi súraghy - «kitaphanasy tabyldy ma eken?» bolghanyn da jasyrmaymyz. 90-jyldary Altaydan Atyraugha deyingi auyldarda eski kitaptar tabylyp jatty. Tipti Ortalyq Aziyadaghy ýlken múqabaly Qúrannyng bir núsqasy qarapayym qazaq auylynan shyqty. Tarihymyzda «kitap ústaghan», «kitap ashqan», «abyz» («hafiyz» - arabtyng sózi, «jattaushy» degendi bildiredi) degen úghymdardyng da izi sayrap jatyr. Ata-babalarymyz zamanynda Qúran sózin kitap sózine balap, oghan imandylyqpen, asqan yjdahattylyqpen qaraghan. Aynalyp kelgende osynyng bәri halyqtyng ruhany múragha degen, kitapqa degen qamqorlyghy men qúrmeti edi.

Osy taqyrypqa oray myna bir taghylymdy oqigha esime týsip otyr. Esimi elge tanymal memleket jәne qogham qayratkeri Asanbay Asqarov eki mynynshy jyldyng basynda Shymkent qalasyna saparlap keldi. Búl kisi kezinde osy oblysty basqaryp, boyyndaghy bar qajyr-qayraty men tәjiriybesin ónirdi órkendetuge júmsaghan aituly túlgha-tyn. Sol enbegine say júrt japyrylyp qúrmet kórsetip, Asekene: «Siz Shymkentke dýiim júrtty qyzyqtyratyn dendropark, ippodrom saldyryp berdiniz, búl isiniz úrpaqtan úrpaqqa mәngige qalady» degen synayda maqtau-marapattau sózder aityp jatty. Sol kezde Asanbay Asqarúly oilanyp túryp: «Halqymyzda «elu jylda - el jana» degen sóz bar. Zaman ózgergen sayyn, әr úrpaq ghimarattardy óz talghamyna say ózgerte berui mýmkin. Al úrpaqqa múra bop jetetini - tek kitap qana. Sony oilay kele, kóp dayarlanyp, úzaq tolghanyp «Úly Túrannyng úldary» atty kitap jazyp, jaqynda jaryqqa shyghardym. Kitap shygharu da ýlken ilim eken. Tәuelsizdikke qol jetken song búrynghyday Mәskeuge jaltaqtamay jazu ýshin kóp nәrseni qayta aqtaryp, janasha jýieleuge tura keldi. Sonyng arqasynda birtalay әdebiyetti qayta oqyp shyqtym. Úrpaq aldynda tyndyrghan sharuam, qaldyrghan múram dep osy kitabymdy aitar edim. Búl enbegim zamandastaryma, tústastaryma ghana emes, keler úrpaqqa arnalady. Jighan-tergenimdi, kórgen-týigenimdi qaghazgha týsirudi de ýlken sauapty iske sanadym» degen edi.

Aytsa aitqanday-aq, keyin Shymkenttegi dendroparkting jan-jaghy jekeshelendirilip, ózgeshe qúbyldy. Ippodrom da ózgeriske týsti. Qarap túrsaq, qayratker ghúmyr tәjiriybesin salmaqtap, kórip-bilip aitqan eken. Búl jerde ómir kórgen, kónilge kóp nәrse týigen, údayy at ýstinde jýrip, jazu-syzudan alshaqtap qalghan adamnyng kitap shygharugha degen qúrmetin, oghan degen jauapkershilik sezimin angharamyz.

Býgingi qoghamda «kitap oqityndargha qaraghanda kitap jazushylar kóbeyip ketti» degen syn-pikir aitylyp qalady. Ádebiyet atty kýmbezdi óz qolymen qalasyp jýrgen belgili aqyn-jazushylardan bólek kitap jazudy «kórinsem, jarqyrasam» dep ataq quyp, ermek etken әuesqoy jazarmandardan ayaq alyp jýrgisiz.

Jalpy, salaqiyatty, kóziqaraqty júrt úghynuy tiyis bir mәsele bar. Qalamger jaqsy jazylghan kitabynyng mindetti týrde jaryq kóretinine, ruhany qúndylyqtar qataryna enetinine kәmil senimdi bolu kerek.

Al jaqsy kitap degen ne? Onyng ólshemi qanday?.. Jaqsy kitap búryn-sondy jaryq kórmegen, júrtshylyqqa oy salyp, jansarayyn ashatyn, tәlim-tәrbiyelik mәni teren, aqyldyng keni, kisilikting kilti bolugha tiyis. Búdan bólek, kitaptyng basty qúndylyghy sanalatyn sauattylyghy men kórkemdiligimen qosa, poligrafiyalyq bezendirilui (dizayny), qarip týri (jas erekshelikke qaray әrip túrpatyna deyin týrli ózgeristi qajet etedi) talapqa say minsiz boluy kerek.

Býgin aqyl tarazysyna salyp, sabyrmen qarayyqshy: osy talap oryndalyp jatyr ma?

Qazirgi әsire iskeri, pysyghy bar, danq qúmary bar - kóp adam qoldaghy qarjysyn, baylyq pen bedelin paydalanyp kitap shygharghysy keledi. Jasyratyny joq, baz bireuler dýniyesin maldanyp, sapasy men sauaty tómen «kirpishterdi» basyp jariyalaudy ýrdiske ainaldyrdy. Al biraq ol kitap oqyrman talghamyn ósire me, óshire me, bәsekege shyday ma, shydamay ma - ol jaghyna basqa bireuler, basqa ghasyrda bas qatyruy kerek sekildi. Birazdan beri aitylyp kele jatqan taghy bir kýrdeli mәsele bar. Jazugha iykemi barlar oblys, mekeme basshylarynan jalynyp-jalpayyp kitabyn shyghartyp, sodan keyin «ótkizip ber» dep taghy da sol oryndardyng manayyn jaghalap jýru әdetinen әli de aryla almay keledi. Tipti әlgidey әdispen kitabyn shygharyp alghan keybir talapkerler, tanys-tamyrlyqpen keden qyzmetkerlerine, dәrigerlerge, temirjolshylargha әke-kókelep ótkizip ketetini de aitylyp jýr. Kózben kórgenderding aituynsha, aqyrynda әlgi kitaptar keden, temir jol beketteri men auruhana búryshynda ýiilip, josyqsyz materialgha ainalady eken. Búl memleket pen halyq aldynda obal emes pe?! Sonymen birge súranymy bolmasa da, oqyrmany tabylmasa da bir shyqqan kitapty qayta-qayta bastyru avtordyng ózi men baspanyng bedeline núqsan keltiretin jayt boluy kerek.

Jalpy, avtor tabu, kitap әzirleu, ony jýieli basyp shygharu, adresti oqyrmangha jetkizu - últ mәdeniyetining qúramdas bóligine ainaluy tiyis. Býginde «Bir jylda bes kitap shyghardym» dep maqtanyp, kýpinetinder aqyn-jazushy degen túlghanyng parodiyasy retinde úghynylatyn kezge keldik. Qansha daryndy, alghyr bolsa da eshbir jazushynyng bir jylda bes, tipti ýsh kitap jazugha adami, ruhani, tipti kәsiby mýmkindigi jetpeytinin esten shygharmayyq. Árneni ýzip-júlyp, otbasy, oshaq qasyndaghy әngimelerdi dombazdap, ózining fiziologiyalyq qajettiligin ótegenine deyin tizip jaza berse, әdebiyetimizding әleueti, kitabymyzdyng kepiyeti qanshalyqty dengeyde qojyramaq? Eger kitap sauatty, manyzdy, asa qúndy bolsa, oqyrman bir-birinen estip, ony izdeydi, qalay da oqyghansha asyghady. Demek, eng әueli jaqsy jarnama da, mýshelin molynan qayyratyn jylnama da - jaqsy kitaptyng ózi.

Kitap shygharu isinde sóketteu kórinetin myna bir kelensizdikti de aitpay ketpeuge bolmaydy. Mysaly, qoghamdyq manyzy bar taqyrypty qozghaytyn kitapqa talghamy tómen avtor ózining otbasylyq sureti, yaghny baja- baldyz, abysyn-ajyn, bóle, jiyen, jekjat-júraghat, qúdalarynyng suretin engizedi (astyna úyalmay «mening qúdam, týgenshe, t.s.s», «qúdamnyng qúdasy Burabayda», t.b. jazulardy da qystyryp qoyady). Búl - qay jaghynan alyp qaraghanda da etikalyq normagha, órkeniyettilikke jatpaytyn jaghymsyz jayt. Búghan qosa, suretterding astyna jazylatyn mәtin birese birinshi jaqtan, endi birde ýshinshi jaqtan jazyla beredi. Familiyasyn, atyn jazuda birizdilik joq. Suretting astyndaghy sózder oy saludyng ornyna, júrtshylyqty ýrkitetin essiz sózdermen, orasholaq tirkestermen tizbekteletinin de bayqap jýrmiz. Áriyne, әuletke, shekteuli tuma-tuysqa arnalghan alibom, estelik, mereytoygha arnalghan qúttyqtaular jinaghy, memuar kitap óz aldyna, jeke basylyp shyqsa, janryna say bolsa әngime basqa bolar edi. Oghan tyiym salugha bolmaydy, tek әdepten ozbay, ornymen, úrpaqqa layyq etip shygharghan abzal. Búryn-sondy tanys-bilis bolmasa da halyqtyng tanymal túlghalaryn әldebir is-sharalarda, jekelegen toy-tomalaqta, merekelik konsertterde kórip qalyp, olarmen janasyp suretke týsip, keyde syrtynan resimdep, ózinshe suret qoryn jinap, sonyng bәrin kitapqa kirgizip jiberu daraqylyq qana emes, úyat tirlik der edik. Búl - eng әueli avtorgha, sonan song sol kitapty shygharghan baspagha syn bolugha tiyis.
Býgingi qazaq qaghazy men kitaby úyattan beti qyzaryp túr. Baspagerler qarjy-qarajat jolynda morali, etika (әdep) degendi jinap qoyyp, kez kelgen tapsyrysty qomaghaylanyp ala beredi. Ertengi kýni sapasyz kitaptaghy baspa aty sol mekemening mәngilik sapasyzdyq, jauapsyzdyq qonyrauy bolatynyn eskermeydi. Óz abyroy-bedelin, imidjin oilamaydy. Aqshasyn berdi eken dep, barlyghyn kitapqa toghytyp sapyrylystyra beru - baspagerding ózin, kәsibin syilamauy, tipti mәdeniyetsizdigi der edik. Sonda baspalyq ólshemder, poligrafiyalyq sheshimder qayda qaldy? Mәselen, dastarqan basynda tamaq iship otyrghan suretpen qatar, bireudi aqtyq sapargha shygharyp salyp jatqan fotony beru tәjiriybesizdik pe, talghamsyzdyq pa? Ne ýshin, kim ýshin berilip otyr? Dәlirek aitsaq, ýidegi otbasylyq alibomda jinalatyn suretterdi jalpy oqyrmangha úsynudyng qanshalyqty qajeti baryn avtor da, baspager de biletin uaqyt jetti dep oilaymyz.

Kópshilikting kitapqa degen yntasy sayabyrsyp bara jatqanda, azdy kóbeytedi degen yqylasty oqyrmandy osynday sýrensiz kitaptarmen ýrkitip almaymyz ba? Olar «shygharylghan kitaptardyng siqy mynau bolsa, jazushylaryng anau bolsa, basqadan ne ýmit, ne qayyr?» dep teris ainalyp ketpey me? Endi 30-40 jyldan keyin býgingi shygharylyp jatqan kitap ýshin últ retinde, qogham ókili retinde úyalmaymyz ba?

Ras, kez kelgen isten elge, ortagha, ózine payda izdegeni dúrys shyghar. Alayda halqymyz «Qústy soysa da, qúlandy soysa da qasapshy soysyn» demey me? Kitap shygharudyng tehnologiyasy iysi múrnyna barmaytyn jekelegen «baspagerler» últ klassikterining múralaryn jariyalaudy әdetke ainaldyra bastady nemese «shygharamyz» dep ondy-soldy jarnamalap jýr. Sondaylardyng kesirinen ertengi kýni Abay men Maghjan, Jýsipbek Aymauytov pen Múhtar Áuezov, Sәbit Múqanov pen Ghabit Mýsirepov jәne basqa da kórnekti túlghalar múrasy qate, jýiesiz basylsa, әlem aldynda masqaramyzdy shygharmay ma? Dýniyede tekstologiya degen ghylym salasy bar, bizde ol kesheuildep damyp otyr. Korrektory qydyryp ketken, redaktory basylymgha kóz salmay aqsha alatyn, «negizgi núsqany» sauatsyz, «әdilet» pen «әbiletti», «jihan» men «jighandy», «saqar» men «sahardy» týsinbeytin kompiutershi basqan «klassika» qazaq әdebiyetin jәne onyng myng san oqyrmanyn qay jargha qúlatatynyn oilaudyng ózi auyr.
Negizi, klassikalyq múra alghysózben, týsiniktermen jariyalanuy tiyis. Óitkeni túlghalardyng jazghandaryna әr kezen-dәuirding óz baghasy boluy tiyis. Búl - oqyrmandy oqytatyn, talghamyn ósiretin jol. Bizding qúlyqsyzdau baspagerlerimiz jana zamandaghy kirispe avtoryn izdemey, «kommentariy» degenning ne ekenin de angharmay, danyshpan múramyzdy qúiryq-jalyn kýzep shygharyp jatqanyn nege jasyramyz? Jalpy, klassikany dayarlaudy belgili ghylymy baghyttaghy mekemelerge bergen dúrys. Mysaly, Múhtar Áuezov múrasyn tek «M.Áuezov muzey-ýii» әzirlesin. Sonda súraushy da, súralatyn da bolady. Abaydy dayarlaudy birneshe qaladaghy Abaytanu ortalyqtarynyng birine senip tapsyrayyq. Klassikalyq mәtin dayarlaushylardyng enbegin de, ónbegin de (shәkirt dayarlauyn) barynsha qoldayyq.
Múra-kitaptyng da, býgingi kórkem shygharmalardyng da oqyrmangha jetip, memleketting ruhany damuy qajetine jarauy - asa manyzdy is. Osy orayda bilikti qalamgerler men ghalymdar qauymy әlemge tanymal «Bir el - bir kitap» sharasyn ótkizip jýrgenin maqtanyshpen aitamyz. Búl shara kórnekti aqyn-jazushynyng kitabyn respublika kóleminde nasihattap, jas úrpaqqa oqytudy, tanystyrudy kózdeydi. Ol aksiya QR Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi men Astanadaghy Últtyq akademiyalyq kitaphana bastamasymen 2007 jyldan beri ótkizilip keledi.

El jappay oqugha tiyis kitap retinde birinshi Abaydyng «Qara sózderi» tandaldy. 2008 jyly Múhtar Áuezovting «Qily zamany», 2009 jyly Maghjan Júmabaevtyng ólenderi algha shyqty. «Jyl kitaby» mәrtebesin 2010 jyly Júban Moldaghaliyevting «Men - qazaqpyn!» poemasy, 2011 jyly Jýsipbek Aymauytovtyng «Aqbilek» romany, 2012 jyly Oralhan Bókeyding prozasy aldy. Aksiya Otanymyzdyng barlyq kitaphanasynda ótkizildi.

Áriyne, kitaptyng oqyrmany da, baghalaushysy da - halyq. Biraq biz kitap syny, resenziya degen úghymdardan kóz jazyp qalghandaymyz. Respublikalyq gazet-jurnaldardaghy bir tilim tanystyru, eki-ýsh sóilem annotasiya kitap synynyng jýgin kótere almaydy. Bizding joghary oqu oryndarynda professor Túrsynbek Kәkishev engizgen «Qazaq әdebiyeti synynyng tarihy» kursyn jandandyratyn, salalandyratyn uaqyt әldeqashan tudy.

Kitapty mazmúndau nemese sypyra maqtau - býgingi «synnyn» sipaty. Kezindegi M.Qarataev, S.Qirabaev, A.Núrqatov, M.Bazarbaev, R.Berdibay, t.b. túlghalardyng synynday dýniyeler baspa isi ýshin de, oqyrmandar ýshin de auaday qajet. Mysaly, ókinishke qaray, qazir qarapayym qalamgerler týgil, әdebiyetshilerding ózi atyn auyzgha siyrek alatyn Múhamedjan Qarataevtyng kórkem audarma turaly synyn Tәuelsiz Qazaqstannyng praktikalyq til sayasatyna orayly paydalanugha bolushy edi.
Baspa - basyp qana qarap otyratyn kseroks-mekeme emes. Býgingi baspagerlerimiz HHI ghasyrda ómir sýrip jatqany¬myzdy eshqashan úmytpauy kerek. Jaqynda HIH ghasyrdaghy Resey baspagerleri ónimderi men býgingi bizding keybir baspa ónimderin salystyryp, oilanyp qaldyq. Shynynda, kәsipti sýi, oghan adal bolu, shyn berilu mamannan jetiludi, óz isine jauapkershilikpen qaraudy talap etedi eken. Áytpese ol zaman men búl zamandaghy tehnikany, tehnologiyany salystyrugha bola ma?
Shygharghan ónimning tútynushygha ótuine, yaghny oqyrmangha jetuine eng әueli baspa, onyng menedjerleri mýddeli bolugha tiyis. Búl shygharmashylyq júmystan kem emes. Yaghny tiyisti monitoring jýrgizu, ónimdi óz dәrejesinde nasihattau (aldyn ala jarnamalau, jaryq kóretin mezgilin habarlau, sarapshylardyng pikirleri arqyly oqyrmandardy izdeu, tabu, tanystyru rәsimin ótkizu, satylghan danasy, týsken payda kólemi jóninde aqparat taratu, basqa da josparly ister) jýzege asyryluy qajet.

Jalpy, mamandandyrylghan baspalardy damytu, bәsekelestik ortany toltyru arqyly algha basatyn iskerlerge zang da, zaman da mol mýmkindik berip otyr. Ekonomikanyng barlyq salalaryna arnalghan kitaptargha, әsirese, memlekettik tildegi, bolashaqta latyn tiline kóshuding keshendik is-sharalaryn eskeretin san aluan әdebiyetke degen súranys ta jasaq¬talatyn bolady. Múny eskeru kerek.

Basyp shygharghan kitaptarynyng satylghan danasy - baspanyng basty kórsetkishi retinde reytingtik dengeyin anyqtaytyn bolady. Al memleket tarapynan berilgen qarjyny ghana iygerip, aspangha qarap otyratyn kez әldeqashan qúrdymgha ketken. Jazushy jaqsy baspany, baspa jaqsy jazushyny izdeytin zaman, yaghny naryq zamany keldi.
«Sudyng da súrauy bar». Memleketting әrbir tiyny esepteuli. Qazaqstan ýkimeti memlekettik tapsyrysty sapaly, tandauly, bәsekege qabiletti kitapqa berip otyr. Oqyp otyryp qatesine jýike tausylatyn baldyr-batpaqqa, makulaturagha tapsyrys berip otyrghan joq. Elin, Otanyn sýietin, jauapty baspagerler múny jaqsy týsinedi dep oilaymyz.

«Óz aqshasyna shygharyp jatqandar ózi biledi» dep kitap, baspa ónimine nemqúrayly qarau qalyptasqan memleketting kez kelgen kózi ashyq azamatyna, ziyaly qauymyna jaraspaytyn is, kir keltiretin әreket deuge bolady. Óitkeni býgingi kitap - ertengi el múrasy, halyq qazynasy, tarihymyzdyng ainasy.
Sondyqtan endigi jerde halyq pen tiyisti mamandar qajet dep tapsa, baspa salasy mamandaryn qoghamdyq attestat¬taudan ótkizu mәselesin talqylaghan jón shyghar.

Sonday-aq baspa qyzmetkerlerin biliktilikti kóteru kursynan, respublikagha belgili baspagerlerding sheberlik synybynan ótkizip otyru nemese oqytugha sheteldik bilikti mamandardy tartu - uaqyt talaby. Sannan sapagha kóshuge, bәsekelestik biliktilik kóshine ilesuge baspa mýddeli boluy tiyis. Osy orayda kәsibine shyn jany ashityn baspagerler, ziyaly qauym, sauatty, kózi ashyq jastar internet, baspasóz betterinde pikirtalasqa qatysuy, oilaryn ashyq aituy qajet dep esepteymiz. Búl - baspa jәne kitap isi salasyndaghy kóp oralymsyzdyqty joydyng jәne kitap basyp shygharu mәdeniyetin jýieleuding bir joly bolar edi.
«Abai.kz»