Asharshylyq  pen qughyn-sýrgin qazaq halqynyng dinin shayqaghan zúlmat ekeni belgili. Osy eki apattyng qazaqtyng kez-kelgen otbasyn sharpyghany belgili. Nәubet jyldary talay әuletter týp-túyaghymen joghalyp ketse, endi bir әuletten qalghan bir bala býginde bir әulet el boldy...

Osynday qughyn-sýrgin qúrbandarynyng qatarynda Qoshke Kemengerúlynyng da esimin iltipatpen atau lәzim. HIH ghasyrdyng songhy shiyreginde dýniyege kelip, HH ghasyrdyng basynda últ mәdeniyeti men әdebiyetine belsene aralasyp, qazaq halqynyng bolashaghy ýshin  bar ghúmyryn sarp etken qazaq ziyalylarynyng qatarynda alashtyng belgili azamaty Qoshke Kemengerúly esimi ataluy zandy.

Asharshylyq  pen qughyn-sýrgin qazaq halqynyng dinin shayqaghan zúlmat ekeni belgili. Osy eki apattyng qazaqtyng kez-kelgen otbasyn sharpyghany belgili. Nәubet jyldary talay әuletter týp-túyaghymen joghalyp ketse, endi bir әuletten qalghan bir bala býginde bir әulet el boldy...

Osynday qughyn-sýrgin qúrbandarynyng qatarynda Qoshke Kemengerúlynyng da esimin iltipatpen atau lәzim. HIH ghasyrdyng songhy shiyreginde dýniyege kelip, HH ghasyrdyng basynda últ mәdeniyeti men әdebiyetine belsene aralasyp, qazaq halqynyng bolashaghy ýshin  bar ghúmyryn sarp etken qazaq ziyalylarynyng qatarynda alashtyng belgili azamaty Qoshke Kemengerúly esimi ataluy zandy.

Alghashynda auylsharuashylyq uchiliyshesinde, keyin joghary oqu oryndarynda (1919 j. Omby poliytehnika instituty, 1921 j. Batys Sibir memlekettik medisina instituty, 1924 j. Tashkentttegi  Orta Aziya memlekettik uniyversiytetining medisina fakulitetinde) bilim alghan Qoshke Kemengerúly «Bizding kóbimiz - bәrimiz desek te ótirikshi bola alman,  kәzir uniyversalmyz. Kóp bilgendikten uniyversal emespiz, kóp mindet jýktegendikten, amalsyzdan uniyversalmyz. Qazaq túrmysynda júrtshylyq aldyna týspey, bilinbey qaranghy, túiyq jatqan mәseleler kóp,  solardy ashqyng keledi, týsinging keledi...» - dep, zamandasy Ghabbas Toghjanúly  aitqanday-aq, uaqyttyng ózi talap etken әmbebaptardyng biri boldy. Ol negizgi mamandyghy dәriger bolsa da HH ghasyrdyng jiyrmasynshy jyldary jazushy, dramaturg, pedagog, til mamany, tarihshy, jurnalist, әdebiyetshi retinde tanyldy. Ghylymnyng birneshe salasynda belsendi qyzmet ete jýrip, birshama tabysqa qol jetkizdi.

«Bizding qazaq әli kitapqa kedey. Ásirese, qazaq tarihynan jazylghan kitaptar joq. Myna qoldarynyzdaghy kitapsha qazaq baspasózine qazaqtyng sayasiy-tarihy túrmysynan jasaghan túnghysh kitapsha», - dep Ghabbas Toghjanov aitqanday, onyng 1925 jyly Mәskeuden shyqqan tarihiy-tanymdyq «Qazaq tarihynan» kitaby - qazaq halqynyng tarihyn jasau jolyndaghy alghashqy qadam. Atalghan enbeginde qalamger qazaq halqynyng Reseyge qosyluynan búrynghy tarihynan bastap, kenes ýkimeti ornaghannan keyingi (1923-1924 j. deyin) jaghdaylaryna sholu jasaydy.

Qoshkening atalghan enbegi jóninde M.Áuezov: «Tarihtyng dәl suretimen tolyghyraq tanysam degen kisi bolsa, qazaq tilinde shyqqan Halel Dosmúhambetovtyn   «Isatay - Mahambet» jyrynyng basyna jazghan bayanshysy men Qoshmúhambet Kemengerovtyng «Qazaq tarihynan» degen enbekterin qarap ótsin», - degen bolatyn. Osy pikirge sýienetin bolsaq, Qoshke Kemengerúly - qazaq tarihyn jasaushy alghashqylardyng biri de biregeyi. Sonymen birge ol qazaq әdebiyetining tarihyna kimderdi engizu kerektigin de dóp basyp tanyghan bilikti әdebiyetshi. Ol kórnekti aqyn-jazushylardyng ghana esimin atap, әdebiyetke qosqan olardyng enbegin әdil baghalady. Endeshe búl enbek - últ tarihy men qazaq әdebiyeti tarihyn jasaudaghy alghashqy qarlyghash ekenin úmytpaghanymyz abzal.

Qoshke Kemengerúlynyng óz taghdyry qanshalyqty qiyn bolsa, әdeby múrasynyng hal-kýii de sonshalyqty auyr jaghdaydy basynan keshirdi. 1920-1990 jyldar aralyghynda qalamgerding tól tuyndylary әr kezende uaqyt talabyna say týrlishe baghalanghany mәlim. 20-jyldardaghy baspasóz betine ýnilseniz, Qoshke shygharmalary kóp sóz bolyp, jaqsy baghalanghan. M.Áuezúly «Jalpy teatr óneri men qazaq teatry» maqalasynda «Altyn saqina» piesasyn atasa, S.Saduaqasúly «Ádebiyet әngimeleri» maqalasynda Qoshkeni Múhtar, Jýsipbektermen qatar baghalaydy. 1920-jyldary tili, kórkemdigi jaghynan biyik baghalanghan búl piesalargha degen kózqaras 1930-jyldary kýrt ózgerip shygha keldi. Búl kezde qazaq әdebiyeti ghana emes, býkil kenes mәdeniyeti men әdebiyeti jeke basqa tabynudyng saldarynan sayasatqa baghyndyryldy. Bayshyl, últshyl atanghan bir top qazaq aqyn-jazushylar shygharmalary teatr sahnasy emes, últ tarihynan birjolata alynyp, sanadan óshirilip, kózden ghayyp bolyp kete bardy. Osydan keyin búl ókilder turaly qazaq әdebiyetinde olardy qaralaytyn ghana sózder jazylyp jýrdi.

1957 jyly birsypyra alash ziyalylary resmy aqtalghan song ghana olardy auyzgha alugha mýmkindik tudy. Qalamgerding zayyby Gýlsim apay 1965 jyly bir-eki әngime, eki-ýsh piesasyn kóp qiynshylyqpen jaryqqa shyghardy. Birdi-ekili bolsa da shygharma núsqasy jaryq kórgen son, ol tuyndylar jóninde oy qozghau mýmkindigi qazaq әdebiyetshilerine de tiydi. Kóp úzamay (1968) әdebiyetshi ghalym, dramaturgiya tarihyn zertteushi R.Núrghaliyev «Tragediya tabighaty» jәne «Aydyn» atty monografiyalyq enbekterinde Q.Kemengerúlynyn  «Altyn saqina» atty tragediyasyn M.Áuezovting «Bәibishe-toqalymen» qatar atady. Osydan keyin «Janr sipaty» atty «Ghylym» baspasynan shyqqan akademiyalyq jinaqta onyng dramalaryn S.Ordaliyev erekshe atap ótti. 1975 jyly shyqqan «Qazaq teatrynyng tarihy» atty enbekting I tomyn jazugha atsalysqan ónertanushy ghalym, professor B.Qúndaqbaev Q.Kemengerúly piesalary turaly kóp derekting betin ashyp, onyng shygharmalaryna joghary bagha berdi. Ol qazaq teatry men dramaturgiyasynyng qalyptasuynda Q.Kemengerúlynyng orny M.Áuezúly, J.Aymauytúly, S.Seyfollaúly, J.Shanindermen qatar dep kórsetti.

Tәuelsizdik dәuirinde Qoshke Kemengerúlynyng tól tuyndylary merzimdi baspasóz betinde jariyalanumen qatar onyng shygharmalar jinaghy da tolyq shyghardy. Osy salada әdebiyettanushy ghalym D.Qamzabekúly da kóp enbek sinirdi. 90-jyldardan beri Q.Kemengerúlynyng әdeby múralary  S.Qirabaev, M.Bazarbaev, T.Kәkishev, T.Qojekeev, R.Núrghali, D.Ysqaqúly, D.Qamzabekúly, t.b. әdebiyetshiler men ónertanushy B.Qúndaqbaev nazarynan tys qalghan emes. Elimiz egemendik alghannan bergi uaqytta Qoshke Kemengerúlynyng qazaq әdebiyeti men til bilimine, tildi oqytugha (әdisteme) sinirgen enbekteri jeke dara zerttelip ghylymy ainalymgha týsti.

Qalamgerding últ әdebiyetining ruhany qoryn bayytqan dýniyelerin tómendegishe saralaugha negiz bar. 1915 jyly «Ayqap» jurnalynyng birneshe sanynda ólenderi men audarmalary (A.S.Pushkiyn, IY.S.Nikitiyn) jariyalandy. Ólenderi poeziyadaghy izdenisin tanytsa, audarmalary nazar audarudy talap etedi. Q.Kemengerúly - A.S.Pushkinning «Payghambaryn» qazaq әdebiyetinde túnghysh tәrjimalaushy. Búl audarma - óz kezenining ghana emes, qazaq әdebiyetining audarma salasyndaghy tabysy.

Al әngimelerin taqyryptyq jaghynan ýsh topqa bóluge bolady. Olar: qorghansyzdar ómiri   («Jetim qaz», «Momyntay», «Qoyshy bala»), әiel tendigi («Naziqa», «Dýriya», «Erlik jýrekte», «Qazaq әielderi», «Qarashash»), otarshyldyq zәbiri («Tútqynnyng oiy», «Otarshyldyq úsqyndary», «Qandy tolqyn»). Álem әdebiyetining ozyq ýlgilerimen susyndaghan qalamger búl әngimelerinde halyq ómirining túrmys-tirshiligin, sol tústaghy ómir shyndyghyn kórkem shyndyqqa ainaldyruda tabysqa jetti. Búl әngimeler - sol tústaghy qazaq әdebiyetining shaghyn janrdaghy tabysy ekeni ras.

Dramaturgiya janryna «Altyn saqina», «Eski oqu», «Kýnәsiz kýigender», «Áulie tәuip», «Bostandyq jemisi», «Qasqyrlar men qoylar», «Parashyldar» piesalarymen ýles qosty. «Kýnәsiz kýigender», «Bostandyq jemisi», «Áulie tәuip», «Qasqyrlar men qoylar» piesalarynan derek bolghanmen, týpnúsqa saqtalmaghan. «Altyn saqina» piesasynda qazaq ómirining bir qyrtysyn qoparyp, zaman tragediyasyn kórsetedi. Osylaysha qalamger poeziya, prozadaghy keyipkerlerin sahnagha da alyp keldi.

Osymen qatar Q.Kemengerúly әdebiyettanugha birshama ýles qosty. Abaydy arashalaugha qatysqan at tóbelindey toptyng ishinde bolyp, 20-jyldary baspasóz betinde bolghan «Kórkem әdebiyet turaly» aitysqa S.Saduaqasúly, Y.Mústambayúly, Sh.Toqjigitúly, Á.Mәmbet kelini, Á.Baydildaúly, M.Áuezúly, J.Aymauytúldarymen birge qatysty.

Kemengerúlynyng kórkem shygharmalarynyng basty sypaty - óz dәuirining ómir shyndyghyn kórkem shyndyqqa ainaldyruynda. Onyng ólenderi, audarmalary, әngimeleri, piesalarynyng kórkemdik sapasy, tilining qúnarlylyghy óz uaqytyndaghy oqyrmandarynyng estetikalyq talghamyn qanaghattandyrdy dep tújyrymdaugha bolady.  Ádebiyet synyna belsene aralasyp, Shoqan, Ybyray, Abay, Álihan, Ahmet, Maghjan, Jýsipbek, Múhtar, Mirjaqyp turaly alghashqylardyng biri bolyp dúrys, әdil pikirlerin aitty. Qazaq tarihynyng alghashqy núsqasyn jasap, últ әdebiyeti tarihyna kimderdi, olardyng qanday shygharmalary kiretinin de kórsetti.

Qazaqta «Ornynda bar onalar» degen ataly sóz bar. Qyrshyn jasynda qazaghy ýshin baqilyq bolghan Qoshke Kemengerúlynyng artynda qalghan úrpaghy býginde jetildi, ósip-óndi.

Abaqtyda jatqanda:

Ashyghyp ýsh kýn boldy jattym tózip,

Jatyrmyn jas ómirden kýder ýzip.

Jan-jarym, janday kórgen ýsh qúlynym,

Qalasyng әlde kimge kózing sýzip,

- dep, artynda qalghan jary men botalaryn oilap qamyqty. Týsindegi týpsiz tereng qaranghy qapastan kóringen ýsh sәule ýsh botasynyng bolashaghy edi.

«Halyq jauy» sanalghan Qoshkening artynda qalghan otbasynyng ómiri de onay bolghan joq. 1937 jyly ekinshi ret ústalyp kete barghan son, tughan-tuystardy panalap elge barghanda kóp adam «halyq jauynyn» otbasyna teris qabaq tanytty. Alayda Tashmaghambetúly (Tәshim) Álmaghambet (Álke) aqsaqal eki bólmesining birin kelini men onyng qorghansyz, beykýnә botalaryna bosatyp beredi. 1929-1932 jyldary baylardy tәrkileu nauqanyna ilikken aqsaqal «Mening basym Qoshkenikinen ardaqty emes» dep, naqaq ketken bauyry ýshin taghy da qu basty qúrbandyqqa shalady. Otyzynshy jyldardaghy Qazaq elin aralaghan jappay asharshylyqtan tityqtaghan Qaraghandy, Aqmola, Bayanauyl ólkesinen kóshkenderding kópshiligi Qarjasqa (Omby) baryp toqtaghan bolatyn. Qarjasta kolhoz júmysyna kirisip, balalaryna nәpaqa tauyp jýrgende 1941 jyly Úly Otan soghysy bastalady. Bir Qarjastan 90 azamat Otandy jaudan qorghau ýshin maydangha attanghanda, kolhozdyng býkil sharuasy qyz-kelinshekter men buyny qatyp, beli bekimegen balalargha qalady.  Qoshkening balasy Nartay da kolhoz júmysyna tartylady.

Ákesi barda orys selosy Sharbaqkólde bastauysh bilim alghan ýlken qyzy Zayra 1942 jyly segiz jyldyq mektepti bitirip, Qarjastaghy mektepke orys tili men әdebiyeti pәninen múghalim bolyp kiredi. Balasynyng aldy endi jetilip, el qataryna qosyldyq pa degende sol jyly auyl syrtynan «T.A.» degen jazuy bar jarty qapshyq biday tabylady. Búl qaptyng Tәshimov Álmaghambettiki (Álen) ekeni anyqtalyp, kýdik sol ýidegi «halyq jauynyn» jaryna týsedi. - Eger sen maghan túrmysqa shyqsan, isti sotqa jibermeymin, - degen  basqarma shabarmanynyng tilegin oryndamaghan Gýlsim anamyz jarty qapshyq biday ýshin bes jylgha bas bostandyghynan airylyp, enbekpen týzeu lagerine aidalady. Bir әuletti asyrap otyrghan, búryn bir ret sottalghan qaynaghasynyng ekinshi ret sottalsa inisi sekildi qayta kelmesin sezgen aqyldy kelin kinәni óz moynyna alyp,  bes jylgha Sverdlovsk qalasynyng manyndaghy nu orman ishindegi enbekpen týzeu lagerine kete barady. Jarynan tiridey aiyrylyp, ómirding tauqymetin tartyp jany jabyrqaghan, ózi qyryqqa tolmaghan kelinshek etegi jasqa tolyp botalarynan taghy aiyrylady. Balalary analarynyng sol kezdegi qaysarlyghyn bylaysha eske alady:

- Anamyz auyl syrtynan tabylghan jarty qap biday ýshin qamalyp kete bar-dy. Keyin artynan auyldyng mayy men qúrtyn salyp, sәlem-sauqat jibergenbiz. Sóitsek, biz jibergen posylka jolda tonalghan ba, әlde «halyq jauynyn» jaryn múqaltqysy kelgenderding isi me? Kim biledi? Áyteuir sol dәm-túzymyz sabangha oralghan tasqa aiyrbastalady. Odan beyhabar anamyz jәshikti ashqan boyda enirep otyra ketedi. «Jyghylghangha júdyryq» degen osy shyghar. Balalarynan múndaydy kýtpegen anamyz búl masqaragha da tózip baghady.

1944 jyly jeltoqsan aiynda ýlken qyzy Zayra anagha degen saghynyshy men ishtegi qúsasyn:

Taqtay batyp janbasqa,

Jiyrma tórt ay qapasta

Qayran basyng qor bolyp,

Shyn týsti qiyn is basqa...,

- dep qaghaz betine týsiredi.

Úly Otan soghysynyng ayaqtaluyna baylanysty anamyzdyng bir jyly keshirilip,  1946 jyly elge keletin boldy. Bәrimiz asygha kýtudemiz. Basynan talay qughyn-sýrgindi ótkizgen anamyz, búl joly da ózining qaysarlyghyn tanytty. Enbekpen tyrnaqtap jighan bar aqshasyna ýstine bir sypyra taza kiyim alyp, aidaudan emes, toydan kelgendey qasqayyp keledi. Ondaghy oiy -dúshpandaryna taba bolmau, elding mýsirkeuine úshyramau. «Bóri aryghyn bildirmes» dep syrt kózge júpyny kóringisi kelmegen ol tórt  jyl kórmegen botalaryn kórgende ózin tejey almay, ishtegi sheri qozghalyp enirep sala beredi. Biraq, búl - quanysh jasy edi. Allanyng bergen qajyr-qayratynyng arqasynda elimen qayta qauyshyp, ýsh jetimegin bauyryna basty. Sóitip jýrip, botalaryn qatarynan kem etpey, joghary bilim aluyna múryndyq boldy, - deydi.

1947 jyly uchiliyshe bitirgen qyzy Omby pedagogikalyq institutyna týsedi. 1952 jyly filologiya fakulitetin tamamdaghan Zayra sol kezdegi sausaqpen sanarlyq joghary bilim alghan qazaq qyzdarynyng biri edi. Diplom alghan son, ózi oqyghan uchiliyshe oqushylaryna orys tili men әdebiyetinen sabaq beredi. 1954 jyly Omby maldәrigerlik institutyn bitirgen Súltan degen jigitpen túrmys qúryp, joldamamen Almaty oblysy, Jambyl audanynyng Úzynaghash eldi mekenine qyzmetke jiberiledi. Zayra apamyz Úzynaghashtaghy N.Krupskaya atyndaghy qazaq orta mektebinde orys tili men әdebiyeti pәninen zeynetke shyqqangha deyin sabaq beredi. Býginde Súltan men  Zayra apamyz aramyzda joq bolghanmen olardan tughan Qarlyghash, Gýlmira, Raushan, Sәule, Darigha esimdi qyzdardyng barlyghy da ósip-óngen ýlken әuletterding kelinderi.

Qoshkening úly Narmanbet - «atadan úl tusa - iygi, әke jolyn qusa - iygi» degen halyq danalyghyn óz enbegimen dәleldegen jan. Omby oblysy, Sharbaqkól audanyndaghy  Tomar orta mektebinde úzaq jyldar qazaq tili men әdebiyeti, tarih pәnderinen sabaq berip zeynetke shyqty.  Ombydan bastap, Tomarda jalghasqan әkesining 100 jyldyghyna, Pavlodardan bastalyp, Bayannyng Sarytauyndaghy «Júmat Shaniyn» auylynda Qoshke Kemengerúly atyndaghy mektepte jalghasqan  110 jyldyghynyng basy-qasynda bolyp, ata-baba, әke ruhyna baghyshtap as berdi, әke amanatyna adaldyq tanytyp ghylymy konferensiya úiymdastyrugha múryndyq bolyp, úrpaqqa ýlgi-ónege bererlik taghylym kórsetti. Tekti әkeden tughan Gýlnar, Rizabek, Qarshyghalar «әkege qarap úl óser» degendey zeynetke shyqqangha deyin mektepte shәkirt tәrbiyelegen ústazdar. Gýlnar QazPIY-din, Rizabek Omby pedagogikalyq institutynyn, Qarshygha Aqmola pedagogikalyq institutynyng filologiya fakulitetin tamamdap, qazaqtyng qara sózin qadyr tútyp jýrgen jandar. Rizabekten tughan Aygýl, Qayyrbek, Beybitter de ústazdyq joldy tandap, biri - muzykatanushy, biri -  әdebiyetshi, biri - matematik boldy. Qayyrbekting ýiindegi kelinimiz Ayjan ata múrasyn ardaqtap, onyng qazaq tilin javropalyqtargha (ózge últ ókilderine) oqytudaghy әdistemesi jóninde kandidattyq dissertasiya qorghady. Kelbeti de, jandýniyesi de atasyna úqsap tughan Qayyrbek Kemenger býginde elge tanymal aqyn, әri әdebiyettanushy. Ormanbet Narmanbetúlynyng ómiri men shygharmashylyghynan kandidattyq dissertasiya qorghaghan ol býginde Omby ónirinde tughan, ne sol jerde qyzmet etip, attary belgisiz bolyp qalghan alash arystarynyng múrasyn zertteumen ainalysuda. Sonday atausyz qalghan jandardyng biri - Oljabay Núralyúlynyng ómiri men shygharmashylyghyn zerttep, ghylymy ainalymgha qosty. Eki ghasyr toghysynda ómir sýrip, HIH ghasyr basynda taghdyr tauqymetin  kóp kórgen arqaly aqyn Oljabay Núralyúlynyng әdeby múrasy túnghysh ret taqyryptyq, janrlyq, kórkemdik túrghysynan óz zamandastarynyng shygharmalarymen salystyryla zertteldi. Aqynnyng Omby ónirinen tabylghan tuyndylary men shygharmalarynyng tekstologiyasyn qarastyru arqyly onyng әdebiyettegi ornyn anyqtap berdi.

Men tugham joq qúr bosqa jer tireuge,

Toysam, jatsam - deytin Ómir tileuge.

Jalghyz ghana armanym bar jalghanda:

Paydam bolsyn tym bolmasa bireuge,

- dep, ózine ýlken mindet jýktegen Qayyrbek - keshegi alashtyng bir ardaghy Qoshke Kemengerúlynyng býgingi tikeley jalghasy. HH ghasyr basynda eli ýshin basyn er ólimge tikken Qoshke atamyzdyng tikeley úrpaghy HHI ghasyr basynda zamandastaryna oy sala sóileui de zandylyq. Búl - keshegi arystardyng tәuelsizdik túsyndaghy býgingi jalghasy ekeni jasyryn emes.

Gýlsim anamyz «Kebenek kiygen keledi» dep qansha jolyna qaraghanmen jary qayta oralmady. Onyng tabandylyghynyng arqasynda Qoshke atamyzdyng múrasy býginge jetti. Ýielmeli-sýielmeli qalghan ýsh botasyn «qanattygha qaqtyrmay, túmsyqtygha shoqyttyrmay» jetelep jýrip jetkizdi. Kemenger әuletinen ósip-óngender býginde Qoshke atasynyng atyna kir keltirmey, egemen eline adal qyzmet etude. Qazaqta tekti, tekti jerden shyqqan, tegi jaqsy degen sózder bar. Olar - sol tek turaly jaqsy sózderdi janghyrtyp kele jatqan tekti әulet. Kemengerovtardyng qay-qaysysy da býginde ata ruhyna adal qyzmet etude. Artynda osynday ósip-óngen úrpaghy bar, izdeushisi bar Qoshke Kemengerúlynyng ekinshi ómiri ghúmyrly boluy quantady.

Gýljahan ORDA,

M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner

institutynyng bas ghylymy qyzmetkeri,

filologiya ghylymdarynyng doktory.

Abai.kz