Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4930 0 pikir 14 Qantar, 2013 saghat 12:13

Abay Qúnanbayúly. Qazaq ta adam balasy ghoy...

ON TÓRTINShI SÓZ

Tiri adamnyng jýrekten ayauly jeri bola ma? Bizding qazaqtyng jýrekti kisi degeni - batyr kisi degeni. Onan basqa jýrekting qasiyetterin anyqtap bile almaydy. Raqymdylyq, meyirbandylyq, әrtýrli iste adam balasyn óz bauyrym dep, ezine oilaghanday olargha da bolsa iygi edi demek, búlar - jýrek isi. Asyqtyq ta - jýrekting isi. Til jýrekting aitqanyna kónse, jalghan shyqpaydy. Amaldyng tilin alsa, jýrek úmyt qalady. Qazaqtyng «jýrektisi» maqtaugha syimaydy. Aytqangha kóngish, uaghdada túrghysh, boyyn jamanshylyqtan tez jiyp alghysh, kóshting sonynan itshe ere bermey, adasqan kópten atynyng basyn búryp alugha jaraghan, әdiletti aqyl moyyndaghan nәrsege, qiyn da bolsa, moyyndau, әdiletti aqyl moyyndamaghan nәrsege, onay da bolsa, moyyndamau - erlik, batyrlyq osy bolmasa, qazaqtyng aitqan batyry - әnsheyin jýrekti emes, qasqyr jýrekti degen sóz.

ON TÓRTINShI SÓZ

Tiri adamnyng jýrekten ayauly jeri bola ma? Bizding qazaqtyng jýrekti kisi degeni - batyr kisi degeni. Onan basqa jýrekting qasiyetterin anyqtap bile almaydy. Raqymdylyq, meyirbandylyq, әrtýrli iste adam balasyn óz bauyrym dep, ezine oilaghanday olargha da bolsa iygi edi demek, búlar - jýrek isi. Asyqtyq ta - jýrekting isi. Til jýrekting aitqanyna kónse, jalghan shyqpaydy. Amaldyng tilin alsa, jýrek úmyt qalady. Qazaqtyng «jýrektisi» maqtaugha syimaydy. Aytqangha kóngish, uaghdada túrghysh, boyyn jamanshylyqtan tez jiyp alghysh, kóshting sonynan itshe ere bermey, adasqan kópten atynyng basyn búryp alugha jaraghan, әdiletti aqyl moyyndaghan nәrsege, qiyn da bolsa, moyyndau, әdiletti aqyl moyyndamaghan nәrsege, onay da bolsa, moyyndamau - erlik, batyrlyq osy bolmasa, qazaqtyng aitqan batyry - әnsheyin jýrekti emes, qasqyr jýrekti degen sóz.

Qazaq ta adam balasy ghoy, kóbi aqylsyzdyghynan azbaydy, aqyldyng sózin úghyp alarlyq jýrekte jiger, qayrat, baylaulylyqtyng joqtyghynan azady. Bilimdi bilse de, arsyz, qayratsyzdyghynan eskermey, ústamay ketedi. Jamanshylyqqa bir eligip ketken son, boyyn jiyp alyp keterlik qayrat qazaqta kem bolady. Osy júrttyng kóbining aityp jýrgen myqty jigit, er jigit, pysyq jigit dep at qoyyp jýrgen kisilerining bәri - pәlege, jamanshylyqqa elirtpek ýshin, birin-biri «ayda, batyrlap!» qyzdyryp alady da, artyn oilatpay, azghyratúghyn sózderi. Áytpese qúdaygha teristikten, ne ar men úyatqa teristikten silkinip, boyyn jiyp ala almaghan kisi, ýnemi jamanshylyqqa, maqtangha salynyp, óz boyyn ózi bir teksermey ketken kisi, tәuir jigit týgil, әueli adam ba ózi?

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371