Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 6675 0 pikir 15 Qantar, 2013 saghat 06:31

Aqjol Qalshabek. Modernizm mәnisi

Modernizm - 20 ghasyrda payda bolghan óner týri. Ol tek әdebiyet emes, sonday-aq: kino, teatr, muzyka, skuliptura, jivopisi, dizayn, sәulet ónerine tiyesili (Biz modernizmdi negizinen әdebiyetke qatysty túrghydan qarastyramyz). Modernizm - 20 ghasyrda qatty bilinip, qatty sәnge ainalghan óner. Biraq búl júrttyng bәri sony qúptaghan yaky eng dúrys, ozyq óner osy eken degendi bildirmeydi. Osy jaghyn dúrystap ajyratyp alghan dúrys. Ol ýshin azyn-aulaq tariyhqa kóz jýgirteyik.

Modernizmnin  shyqqan búlaq kózi - europa. Yaghny europa qazanynda qaynaghan as-auqat. Europalyq ónim mәdeniyeti. Europa mәdeniyeti qaydan shyqqan? Ol aspannan týsken joq. Europa mәdeniyetining basy - grek (ngnan) hәm rim (rúm) mәdeniyeti. Grek-rim mәdeniyetining keybir erekshelikteri mynaday bolghan:

1.Materializm tanymyn ústanu

2. Komfortqa qatty qúmarlyq

3. Denege tabynu (deneni ruhany ómirden joghary qoy. Súlu dene- grekter ýshin eng biyik iydeal bolghan).

4. Asta tók dastarhan, toy-tomalaq, sauyq-sayrangha qúmarlyq, meyramshyldyq (olardyng kenes kezindegidey jyl on eki ay kalendary meyramgha, dataly kýnderge  toly bolghan).

Modernizm - 20 ghasyrda payda bolghan óner týri. Ol tek әdebiyet emes, sonday-aq: kino, teatr, muzyka, skuliptura, jivopisi, dizayn, sәulet ónerine tiyesili (Biz modernizmdi negizinen әdebiyetke qatysty túrghydan qarastyramyz). Modernizm - 20 ghasyrda qatty bilinip, qatty sәnge ainalghan óner. Biraq búl júrttyng bәri sony qúptaghan yaky eng dúrys, ozyq óner osy eken degendi bildirmeydi. Osy jaghyn dúrystap ajyratyp alghan dúrys. Ol ýshin azyn-aulaq tariyhqa kóz jýgirteyik.

Modernizmnin  shyqqan búlaq kózi - europa. Yaghny europa qazanynda qaynaghan as-auqat. Europalyq ónim mәdeniyeti. Europa mәdeniyeti qaydan shyqqan? Ol aspannan týsken joq. Europa mәdeniyetining basy - grek (ngnan) hәm rim (rúm) mәdeniyeti. Grek-rim mәdeniyetining keybir erekshelikteri mynaday bolghan:

1.Materializm tanymyn ústanu

2. Komfortqa qatty qúmarlyq

3. Denege tabynu (deneni ruhany ómirden joghary qoy. Súlu dene- grekter ýshin eng biyik iydeal bolghan).

4. Asta tók dastarhan, toy-tomalaq, sauyq-sayrangha qúmarlyq, meyramshyldyq (olardyng kenes kezindegidey jyl on eki ay kalendary meyramgha, dataly kýnderge  toly bolghan).

1. Transsedentalidy aqiqatty moyyndamau ( Aqyl, sana, tanymnan tys nәrselerdi, mysaly : Qúdaydy oilap bas qatyrmau. Olardyng qúdaydy býtindey joq demese de qúday turaly týsinikteri tym kýngirt bolghan. Qúday dýniyeni jaratady, basqarady degen nәrseler oilaryna kirip shyqpaghan. Áyteuir  adamnan sәl artyqshylyghy bar Belsendi Sana (Aktivnyy Razum) degen qúday ispettes birdene bolady dep payymdaghan.

Qoryta aitqanda olardyng mәdeniyeti rasionalizmge sýiengen hәm eklektikalyq (qúrandy) bop keledi. Negizgi filosofiyalyq ústanymdary - epikuriyshildik yaghny iship-jep, oinap-kýlip, nәpsi qalauymen rahattanyp sibariyt (jyly-júmsaq, jayly ómirdi únatatyn túlgha) bop ómir sýru. Olar ómir sýrudi -  toy toylau dep týsingen. Olardyng negizgi qalaulary: altyn-kýmis  әshekeyler, qymbat baghaly zattar, súlu әielder, qyzyldy-jasyldy torqa kiyimder, saltanatty astaulary bar monshalar, araq-sharap ishu, angha shyghu, filosofiyamen ainalysu,   teatr hәm gladiatorlar oiynyn tamashalau t.b. Grek hәm Rim imperiyalary negizinen enbekpen emes, ózge elderdi jaulap, basyp alumen damyp otyrghan. Sondyqtan olar ózderining rahat ómirlerining birden-bir kózi retinde әskery kýshti qúdaydan kemge balamaghan. Osy imperiyalardyng shat-shadyman ómirining qalay bitkeni tarihtan belgili.

4 ghasyrdan bastap imperator Konstantiyn kezinen (b.e. 306 j.) europa jerine hristiandyq dini endi. Europa ózgeriske týsti. Ol birtútas hristiandyq әlemge ainaldy. Hristiandyq әlem aqiqat dinmen shóli qanghansha susyndaghan joq. Hristiandyq din o basta kópqúdayshyldyqpen shatasty. Dinde joq monahtyq pen shirkeu instituttary yaghny diny kasta payda boldy. Injil (Bibliya) adam qolymen ózgertilip, onyng әr týrli varianttary kóbeydi. Osynyng bәri hristiandyq dinning qojyrauyna әkeldi. Orta ghasyrlarda payda bolghan ghylymy janalyqtargha ózgeriske úshyraghan Injil sәikes kelmedi. Sótip hristiandyq din men jaratylystanu ghylymy qayshylyqqa, artynan teke-tireske týsti. Sodan ghylymnyn, aqyl-oydyng dinge qarsy dúshpandyq kóterilisi payda boldy. Qayta órleu, qayta tirilu nemese qayta oyanu dәuiri (epoha vozrojdeniya, renessans) degender osy kezde payda boldy. Qayta oyanu batys ýshin shala diny úiqydan rasionalizmge qayta oyanu boldy. Sótip dinsiz, qúdaysyz órkeniyetke jol ashyldy. Óitkeni hristiandyq din men ghylymnyng teke tiresinen batystyqtar ghylym damuy ýshin mindetti týrde din joyyluy kerek degen tarihy qate qorytyndy shyghardy. (Obskurantizm - bilimge, ghylymgha qarsylyq) Sodan qayta oyanu  yaghny bayaghy grek hәm rimdik qoghamgha jana ghylymy tabystarmen europanyng qayta oraluy jýzege asty. Qayta úiqydan oyanghan europanyng dini - gedonizm (rahatqa batyp ómir sýru, búl daghy sol epikurizmning ózi) boldy. Bilgirlerding aituynsha olardyng shirkeuleri: iri zauyttar, kinoteatrlar, himiyalyq laborotoriyalar, týngi klubtar, gidro elektrstansiyalar, al poptary: bankirler, injenerler, kino, estrada hәm sport júldyzdary, óndiris alpauyttary, qarjy magnattary boldy (Grek, rim mәdeniyetteri jayly mәlimetter Leki, Haas, Dreper syndy ghalymdardan alyndy). Yaghny eki dýniyejýzilik soghystyng oshaghy bolghan, birtekti jynystyq qatynasty zandastyrghan, payyzgha negizdelgen ekonomikasy bar europanyng búrynghy hәm qazirgi hәli bizge ayan. Europa -  sozylmaly auyr dertke úshyraghan órkeniyet. Modernizm - osy órkeniyet tudyrghan óner týri. Yaghny biz asa qyzyghatyn da, qatty qyzghanatyn da óner emes. Modernizmning týrtkisi - filosofiya. Europalyqtar da bar ónerding týrtkisi hәm ashytqysy ol filosofiya bolady.  Óitkeni olarda din joq. (V Evrope preobladaet filosofskoe stremleniye, v Aziy religioznoe. Dreper).Sondyqtan din týrtki yaky ashytqy bola almaydy. Modernizmge týrtki bolghan filosofiyanyng aty - irrasionalizm (aqylgha qonymsyzdyq). Qayta órleu dәuirining týrtkisi -rasionalizm (aqylgha qonymdylyq) bolsa, modernizmning týrtkisi - irrasionalizm  boldy. 15 ghasyrdan rasionalizmge qatty den qoyghan europa nege 19 ghasyrdan bastap irrasionalizmge kóshti? Óitkeni olar qúday dәrejesine jetkizgen aqyl shyn mәninde óte keremet nәrse bolghanmen shekteuli ghana dýniye-tin. Arada 3-4 ghasyr ótkende aqyldy әbden saughan europa onyng shekteuliligin, әlsizdigin, bir ghana aqylmen myna jaratylys dýniyeni tanyp bile almasyna kózderi jetken kezde qatty toryqty. Ras europa aqylmen Eyfel múnarasyn soqty, bumen jýretin parovoz,  radio  oilap tapty. Sәl keyinirek gharyshqa úshty, internetti oilap tauyp, adam mýshelerin auystyryp saludy mengerdi... Biraq bir nәrseni týsinbey-aq qoydy. Osynyng bәri ne ýshin? Adam ne ýshin ómir sýredi? Ómir degen ne? Ólim degen ne? Búghan óner de, ghylym da jauap bere almady. (Yaghny adam aspanda úshudy ýirengenmen, jerde qalay jýrudi bilmey-aq qoydy). Osy toryghudan irrasionalizm payda boldy. Onyng aituynsha: aqyl degen shynynda qolynan týk kelmeytin beyshara bir paqyr eken. Áytpese jaratylys dýniyenin, adamnyng ne ekenin týsindirip bermey me? Sóitip artynan   mynaday qorytyndygha keldi: әlem degen eshqanday zandylyq, rettilik, qanday da bir jýie atauly joq, bey-bereket sapyrylysqan bir nәrse. Yaghny - haos! Adam ómiri maghynasyz nәrse. Absurd. Olar osylay әlemnen (aydalada aq otau, auzy, múrny joq otau) bir soqyr kýshti izdep  tapty. Sóitip aqylgha jýgingen logikalyq oidan eshtene shyqpasyn bilgen son, aqiqatty týisikke, (intuisiyagha) sýiengen logikasyz, bey-bereket oilardan, sezimderden izdedi. Yaghny bey-bereket dýniyeni, bey-bereket oilar, sezimder arqyly tanugha bolady dep sheshti. Sodan adam boyyndaghy hәm oiyndaghy qújynaghan, bytysqan oilar men sezimderdi iriktemey, jýielemey, qayta sol taz qalpynda  shashauyn shygharmay qaghazgha týsirse - adam ómirining bolmysyn, aqiqatyn ashyp kórsetetin naghyz óner týri sol desti. Ludvig Biern degen 1923 jyly «Iskusstvo stati v try dnya originalinym  pisatelem» degen maqalasynda bylay deydi: «Vozimiyte list bumagy y zapisyvayte try dnya podryad bez falishy y listivosty vse, chto vam priydet v golovu. Pishiyte vse, o Gete, o kriminalinom prosesse Fuksa, o dne velikogo suda, o vashih nachalinikah - y po proshestviy treh dney vy budete strashno porajeny y udivleny svoimy novymy neveroyatnymy myslyami. Vot ono iskusstvo stati v try dnya originalinym pisatelem!». Ótken ghasyrda júrttyng bәrin shulatyp jýrgen impression nemese psihoanalitikalyq tehnika degen osy. Professor E.Ysmaylov modernizm turaly: «Búlar realdy ómirdi tanymaydy, búlargha negizgi obekt, negizgi taqyryp qayghy, mistikaly qiyal, sezim, oy dýniyesi. Býkil әlemning shyndyghyn jeke adamnyng oiyna әkelip syighyzbaq bolady. Búlar filosofiyadaghy silopsiziymge, dýniyede «men» ghana barmyn, qalghannyng bәri, basqa adamdar da sezuimning jemisi, «men» mening sebepsiz sezuim - búl shyndyq ómir degenge kelip qolyn beredi. Ómirdi oiymyzda búzyp, jasap ala beremiz degen silopsizimning teoriyasy Vayldting «iskusstvo ómirdi ózi jasaydy» degen pikirimen qabysyp jatady» - deydi.

Yaghni, dýniyede menen basqa eshkim joq, tek men barmyn deytin, kózine eshkim kórinbeytin, bardy joq deytin, joqty bar deytin tәkәppәr filosofiya. Prust naghyz bolmys syrtqy dýnie emes, adam ishindegi psihologiyalyq sezim әlemi (qalpy) dep eseptegen. Yaghny búlar adam ruhy men denesin  jәne syrtqy jaratylys dýniyening әr qaysysyn óz  ornyna qoya almay shatasqan ghoy.

Olar adam miyndaghy qújynaghan oilarmen qatar gallusinasiya (eles), týs, instinkt, neshe týrli sandyraqtardy da (jýike auruyna úshyraghan adamdardyng sandyraqtaryn da qosyp) tom-tom kitap qylyp jaza bastady. Eng onay nәrse. Oilanu da, tolghanuda  kerek emes. Maghyna da kerek emes. Óitkeni әlemning ózi maghynasyz bop shyqty ghoy. Maghynasyz hәm sheksiz әlemde shektelip, qysyludyng da qajettigi joq. Anau bolady, mynau bolmaydy dep. Úyat-ayat degen de kereksiz nәrse, osy uaqytqa deyin adamdy túsap, kibirtiktetip kelgen dep lepiristi. Óner de osy erkin dýniyeni, erkindikpen bere bilui kerek. Onyng da kóp negizsiz qysymshylyqtardan bosanuy kerek. Mysaly kórkem shygharmalarda iydeya, taqyryp bolu kerek degen nәrseni qoiy kerek. Sujet qúryp әure bolu eskilikting sarqynshaghy desti. Sózderdi olardyng bostandyghyn shekteytin grammatika, punktuasiya degen erejeler qamauynan bosatu kerek.Ýtirsiz, nýktesiz shygharmalar jazu kerek. Kerek bolsa adamdardyng osy uaqytqa deyin qoldanylyp kelgen sózderi de eskirdi, endi jana, eshkim týsinbeytin aqylgha qonymsyz  til (zaumnyy yazyk) oilap tabu kerek desti taghy. Yaghny bilgenindi iste. Naghyz bostandyq degen mine osy. Aqiqatynda naghyz bostandyqqa jetu ýshin adam ózindegi artyq jýkting bәrin tәrk etu kerek. Mysaly otbasyn, malyn, dinin, sezimin, aqylyn...Sonda ne qalady? Qalatyn nәrse kóp. Qayta eng paydaly, eng kerekti nәrseler ghana qalady eken: dene, tamaq (tәbetimen birge), seks, biylik, aqsha, kamfort...Mine  modernizm degen siqyrly ónerding bar ishki sarayy  osy! Bey-bereket oilardy qaghazgha týsirushining basy - fransuz jazushysy M.Prust degen boldy. Oqighasyz, iydeyasyz roman jazushy. Oiyna kelgendi jipke tizip týrte beresin. «Oy aghymy» (oryssha «potoka soznaniya») degen keremet әdis osy. Aghylshyn jazushysy D.Djoystyng «oy aghymy» әdisi Prustan da kýrdeli boldy. Ol ónin qoyyp, keyin shym-shytyryq týsin jazumen ainalysty. Onyng ózin týsiniksiz, shifrly tilmen jazdy. Búlardan bek kóp ýlgi alghan, absurd jazushysy A.Kamu: dýniyeden esh tirek, týiirdey maghyna  tappaghan adam jany qysylyp, shydamaghan son  tónkeris jasaumen sherin tarqatady degen oiyn taratty (Ekzistensializm degen «әdemi» filosofiya osy). Nesi oi? Onyng aituynsha 2 Aleksandr patshany,  úly knyazi Sergeydi, ishki ister ministri Pleveni t.b óltirgen orys terrorshylary: IY.Griyneviski, Sazonov, Kalyaev, Jelyabov, Perovskayalar da ishki sherin tarqatushylar eken. «Sizif turaly miyf»-ti jazghan Kamuding F.Dostoevskiydi oqy bergenshe L.Tolstoydyng «Arylu» (Ispovedi) atty shygharmasyn oqymaghany ókinishti-aq. Bәlkim oqysa da týsinbegen bolar. Búlargha filosofiyalyq demeushi - Nisshe. Nisshe әlemning haosqa týsuine kóp ýles qosqan filosof. Ol «qúday óldi» degen. Ólgen qúdaydyng ornyna adamnyng ózi qúday boluy kerek degen. Onyng filosofiyasynan shyqqan adam- qúdaydyng biri (sverh chelovek) - Gitler. Gitlerding qanday qúday bolghanyn әlem biledi.

Jalpy modernizmning salasy kóp, әraluandy. Biraq týbiri bir. Dekadenttik dey me, avangart dey me bәrining jýrer soqpaghy bir. Avangarttyq ónerding bir týri - futurizm. Búl aghym da shekten shyghudyng bir nobayy. Mahabbattyng ornyna mashinany qoyady. Naghyz óleng aqyn jyry emes, mashina motorynyng gýrili deydi. Soghysty әlemning tazartqysh qúraly retinde qarap, fashizmdi dәriptegen. Ótkenning bәrin qiratudy úsynady (nigiliizm). Sezimnen góri ruhsyz qara qýshti (búlshyq et, energiya, motor, soghys t.b.) jyrlaydy. Olar: «Jar, ishodyashiy ot kuska dereva ily jeleza, nas volnuet bolishe, chem ulybka y slezy jenshiny» (Mariynettiy), - deydi.   Dekadenttik degen ýmiti ýzilgen, kónili toryqqan býkil әlemge qapa, dúshpan beyshara jan ishi. Onyng bir mysaly jogharydaghy - absurdtyq. Basy - modernizm, ayaghy - tobyrlyq mәdeniyet (parnografiya, dedektiyv, rok-muzyka t.b). Proletkulitte modernizmning bir týri. Modernizm -  bylghanysh, proletkulit -  keremet degen zaman ótken. Aqiqatynda ekeui bir nәrse. Mysaly Nisshening valuntarizmi men Marksting proletariat diktaturasy úqsas nәrseler. Ekeui de adam jaratylysyna qayshy aghymdar. Modernisterding kóbisining sosializm soyylyn soghyp ketkeni sodan, Mysaly futurist Mayakovski, espressionist Beher keyin sosializm jarshysyna ainalghandar. Gitler, Staliyn, Mussoliny - búlar sayasy modernister. Nisshe shapanynan - Gitler, Marks shapanynan - Stalin sayasy arenagha shyqsa, Prust, Mariynettiy, Hlebnikov, Mayakovskiyler әdebiyet arenasyna shyqqan. (Suretshilerden Pikasso, Tuluz Lotrek, Kandinski, Maleevich t.b. syndylar tolyp jatyr). Yaghny Dekarttan bastalghan ertegi-filosofiya Darviyn men Freydting «qyryq ótirigimen» (Tazsha bala búl jerde jip ese almay qalady) qosylyp, odan әri Prustardyn, surrealisterdin, futuristerdin, proletkulitshyldardyng t.b. kórkem fantaziyasymen órnektelip, Gitler men Stalinning soyqanymen bitedi. Mine, bary osy. Aqiqatynda bitpeydi, әli kýnge jalghasyn taba beredi. 60-jyldary Amerika men europada payda bolghan «Hippi» atty jastar qozghalysynyng kósemderi Gerbert Markuze men Djerry Rabiyn syndylar bolghan. D.Rabin ózining bir kitabynda: «My smeshaem molodosti, muzyku, seks, narkotik y duh buntarstva s predatelistvom, a takoe sochetanie trudno pobiti» degen. Búl qozghalys osynday aila-tәsildermen batysta «Jynystyq tónkeris» (seksualinaya revolusiya) jasaghan. Yaghny adamdardy januarlar qúsap ashyq, erkin, kollektivtik, jabayy týrde jynystyq qatynas jasaugha shaqyrghan hәm ózderi sony jýzege asyrghan. Yaghny ar-úyat, ojdan, senim degennin, yaghny adamshylyqtyng bar shekarasynan attaghan.

Modernist Mayakovskiyden bir tarmaq ýzindi:

 

Lysyy fonari sladostrastno snimaet s ulisy chernyy chulok

 

Osy bir jolda qarap otyrsaq janaghy biz aitqan: irrasionalizm de, modernizm de, avangart ta, surrealizm de, futurizm de, proletkulit ta, absurt ta t.b. bәri bar... Yaghny adam miyna qonbaytyn qoyyrtpaqtyn  bәri bar.

Avangart David Burluktyn  rabaysyz obrazdaryna qarayyq:

Dusha - kabak, a nebo - rvani, / Poeziya - istrepannaya devka, / A krasota - koshunstvennaya dryani... Nebo - trup, ne bolishe! / Zvezdy - chervy - piyanym tumanom.

 

Orys futuriysi A.Kruchenyhtyng «zaumi» tilimen jazghan jyrlary:

 

Dyr buli shyli

ubeshur

skum

Vy so bu

r l ez

 

***

Frot fron yt

Ne sporu vlublen

Chernyy yazyk

To bylo y u dikih plemen

 

***

Ta sa mae

Ha ra bau

Saem sii dub

radub mola

ali

(Ýsh óleng de 1913 jyly jazylghan)

Al, týsinip kóriniz...

Asylynda akademik Z.Qabdolov dúrys aitqan: «..kertartpa aghymdar býkil әlemdik әdeby damudyng kezen-kezenderinde kópten-kóp: әdebiyettegi mazmún degendi birjola úmytyp, jalang pishindi ghana qualaghan jat saryndy formalizm, onyng asqynghan týri - abstraksionizm, búlardyn  «bel balalary» -әsirese qyzyl ekspressionizm, bet aldy laqqan futurizm, darashyl, kýirek impressionizm, kýnirengen simvolizm, diniy-mistikalyq akmeizm, qyltyn-syltyng trukke toly imajinizm, kýlli kertartpa aghym ataulynyng býgingi burjuaziyalyq ónerdegi qyryq qúrau qosyndysy - óni ainaldyrylyp, qayta tystalghan týri - modernizm...» - dep.

Biz de soghan bek qosylamyz.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371