(Ángime)

Qarashanyng kýrek tisin qaqsatqan qara suyqtan song jeltoqsan jenin týrer-týrmesten qar boray jaudy. Ol ol ma, eki-ýsh kýnnen keyin sýmelek janbyr býrkip-býrkip ótken. Kóktayghaq bastalghan. Qala túrghyndary ýilerinen shyghar-shyqpastan kónilderi qúlazyp, ayaqtary tayyp qúlasa, kóshedegi kólikter tasyrqap, túmsyq týiistirip, jýruden qalyp edi...

Qyryq qúbylghan aua rayy ayaq astynan juasyp, jylymyq kele qalmasy bar ma. Bir-eki ýsh kýn jel soghyp edi, qala qaytadan qarayyp, qabaghy ashylyp, adamdar kýni keshe ghana qúdaydyng kýnine renjigenderin úmytyp, «oypyr-ay, jana jyldy qarsyz qarsy alatyn boldyq, tipti sayajayda aghashtar býr jara bastapty» degen әngimeler de shygha bastaghan.

Temirjoldyng bar tauqymetin jalghyz ózi kóterip jýrgendey, ýiine sharshap-shaldyghyp júmystan kelgen Erbolsyn esikti óz kiltimen ashqanda, aldynan kýlimsirep kelinshegi shygha kelgende tang qaldy.

- Papasy-au, sen qayda jýrsin? Erterek kelmeding be? Úyaly telefonyndy qaytadan júmysqa tastap ketkensing be? Býgin bizdi keshki altygha Darhan Beysenbekovich kitabynyng túsaukeserine shaqyryp edi ghoy.

- IYә, shaqyrsa, qayteyin. Býgin kýn senbi bolsa da, júmys auyr boldy. Barsan, ózing bar. Men demalayynshy, a?

(Ángime)

Qarashanyng kýrek tisin qaqsatqan qara suyqtan song jeltoqsan jenin týrer-týrmesten qar boray jaudy. Ol ol ma, eki-ýsh kýnnen keyin sýmelek janbyr býrkip-býrkip ótken. Kóktayghaq bastalghan. Qala túrghyndary ýilerinen shyghar-shyqpastan kónilderi qúlazyp, ayaqtary tayyp qúlasa, kóshedegi kólikter tasyrqap, túmsyq týiistirip, jýruden qalyp edi...

Qyryq qúbylghan aua rayy ayaq astynan juasyp, jylymyq kele qalmasy bar ma. Bir-eki ýsh kýn jel soghyp edi, qala qaytadan qarayyp, qabaghy ashylyp, adamdar kýni keshe ghana qúdaydyng kýnine renjigenderin úmytyp, «oypyr-ay, jana jyldy qarsyz qarsy alatyn boldyq, tipti sayajayda aghashtar býr jara bastapty» degen әngimeler de shygha bastaghan.

Temirjoldyng bar tauqymetin jalghyz ózi kóterip jýrgendey, ýiine sharshap-shaldyghyp júmystan kelgen Erbolsyn esikti óz kiltimen ashqanda, aldynan kýlimsirep kelinshegi shygha kelgende tang qaldy.

- Papasy-au, sen qayda jýrsin? Erterek kelmeding be? Úyaly telefonyndy qaytadan júmysqa tastap ketkensing be? Býgin bizdi keshki altygha Darhan Beysenbekovich kitabynyng túsaukeserine shaqyryp edi ghoy.

- IYә, shaqyrsa, qayteyin. Býgin kýn senbi bolsa da, júmys auyr boldy. Barsan, ózing bar. Men demalayynshy, a?

- Ty chto, ol kisining jaqsylyghyn úmytyp qaldyng ba? Seni osy júmysqa ornalastyrghan da sol kisi emes pe edi? Jaqsylyghyn bir jyldyng ishinde úmytqanyng ba? - dep kelinshegi ashulana bastady.

Erbolsyn ýndemegen kýii ayaq kiyimin sheshti de, aqyryn ghana qolyn juugha ketti. Sonynan ere kelgen Aqmonshaq kýieuine jalynghanday «Barayyq ta, úyat bolady. Ózing bilesin, qazirgi jazushylardyng ishinde eng jasy da, eng myqtysy da osy bizding Darhan agha. Onyng ýstine seni júmysqa.....»

- Baramyz, - dedi kýieui, - shayyng bar ma?

- Áriyne, әriyne, - dep Aqmonshaq quanyp ketti. Ekeuden-ekeu dastarqan basyna otyrdy. Kelinshegining qong kýreng shayy boyyn sergitkeni sonshalyq: «Syilyq, birdene alyp pa edin?» - dep súrady.

- Aldym. Parker qalamymen qosa, konvertke jýz dollar salyp qoydym.

- Onda erte kýndi kesh qylmay, shashtarazyna baryp kel. Men myzghy túrayyn.

- Oi, molodes, papasy. Meni týsinetin sen ghanasyn. Darhan Beysenbekovich te: «Sen qyz, kelmey qalsan, qatty renjiymin» degen. Sen úiyqtamay-aq qoyshy, papasy-au. Mening tufliyimning taqasy bosap qalypty. Etikshige aparyp kelshi, jer astyndaghy ótkeldegi etikshige aparshy, ol meni ózi jaqsy biledi. Ylghy «chaevye» tastap ketetin jengeng desen, ózi jaqsy biledi.

Kelisken. Ýnsiz.

Úrshyqtyng basynday bir synar tufliydi orap alyp, qolyna ústaghan ol joldyng arghy betindegi, jer asty ótkelining bir búryshynda ornalasqan etikshining kýrkesine ayandap, asyqpay kelgen. Engezerdey etikshi qolyndaghy balghasyn qasyq qúrly kórmey, jenil soqqylap bәtenke shegelep otyr eken. Týk basqan qabaghyn týiip, iyegimen «Qoyyp ket» degendey ishara bildirdi, janyndaghy qara jigit: «Jarty saghattan keyin keliniz», - dep ernin jybyrlatqan boldy.

Erbolsyn qaytadan jerding betine shyqqanda, óz kózine ózi senbey bir ornynda túryp qaldy. Qapalaq-japalaq etip, qayynnyng japyraghynday qar jerge týse bastapty. Saghatyna bir qarady da, әri jýrdi, beri jýrdi. Uaqyt óter emes. Aspannan týsken qardy kórseniz ghoy, qara jerge shashu shashqanday, dәl bir toybastardy bastaytynday, qala túrghyndyry quanyp, ýdey jauyp, ýp etken jelsiz úlpa qardy kýrpildete basyp, kónilderin kóterip bara jatyr. Erbolsyn nege ekeni belgisiz, júmystan sharshap shyqqannan keyin be eken, jýregi lýp-lýp etti. Bilegin qayta-qayta týredi. Tyq-tyq etken saghat túp-tura otyz minut aldygha jyljyghanda, ýnemi bir izben ghana jýruge daghdylanghan ol etikshining kýrkesine qayta kelgen. Kýjireygen etikshi Aqmonshaqtyng sheteldik tufliyining ókshesin bizben shúqylap otyr eken. Basbarmaghyna kirsh etkizip biz súghyp alghanyn terezeden qarap túrghan Erbolsyn da bayqap qalghan edi.

- Mynau bir naghyz zinaqor qatyn eken. Navernoe, kýieuining ýstinen jýretin naghyzdyng ózi shyghar, qarashy barmaghymdy, - dep janyndaghysyna sóilep jatyr.

- Qane, men kóreyin, - dedi kómekshi jas jigit. Tufliydi qolyna alyp, әri-beri audardy da, tyqyldatyp  otyryp, kózi syrttarynan qarap túrghan Erbolsyndy shalyp qaldy.

- Aghasy, dayyn boldy, sizden eki jýz tenge, - dep yrjalaqtady.  Súraghanyn berdi de, jerding betine qaytadan shyqty. Jay shyqqan joq, sýiretilip zorgha shyqqan. «Ne degen, onbaghan adam, ә! Mening әielimde nesi bar, tipti tanymaydy da ghoy».

Dýnie appaq. Qar jauyp túr. Tek bayghús qargha ghana «Myna appaq әlemde men ghana qara bolamyn ba?» dep әr bútagha bir qonyp, qardy silkip, týsirip jatyr. Sauysqan shyqylyqtap, «Tym qúrmasa kóktemge deyin shydashy, bәri ózgeredi, qarayady, kógeredi» degendey әri-beri úshyp, bútagha qonbay, býiirlep jýr.

«Etikshi mening әielimdi nege bilmesin... «Ylghy «chaevye» tastap ketetin jengeng desen, ózi jaqsy biledi» dep aitpap pa edi...»

Erbolsynnyng buyn-buynynan әl ketip barady. «Áy, әlgi etikshi mýmkin bizding ýidegini...». Óz oiymen ózi arpalysyp, bes qabatty ýiding qabyrghasyn tesip shyqqan kafening tútqasyn ústaghanyn ózi de bilmey qaldy. Ishke kirse, eki erkek syra iship otyr eken. Bir kishkentay bala oiyn avtomatyn shiqyldatyp: «Áje, әje! Men jendim, men jendim!» - dep aiqaylap qoyady.

- Ne qalaysyz? - dedi dayashy qyz. -  Bizde svejiy syra bar.

- Bireuin beriniz.

- Bizde aldyn ala tóleydi, - dep bir saptyayaq syrany әkeldi de jelkesine túryp aldy. Myng tengeni suyryp bergen. Súp-suyq syrany simirip alghanyn ózi de bilmey qaldy. Tandayy taqyldaghan dayashy qyz «Aghay» dedi dauystap: «Mende mayda aqsha bolmay túr, taghy bireuin qúya salayyn ba?». Ol basyn iyzedi. Kóz aldynan engezerdey etikshining biz súghyp alghan barmaghyn soryp otyryp: «Mynau bir naghyz zinaqor qatyn eken» degeni ketpey qoydy.

«Áje, әje, men jendim». Atys-shabys oinap jatqan balanyng apasy shetteu ýstelde otyr. Basyn bir iyezedi de, oqyp otyrghan gazetine qayta ýnilip ketti.

Eki erkek dauryghyp sóiley bastady

- Sen, bauyrym, esindi ji, kelinge sene berme, sen joq kezde ne istep jýrgenin qaydan bilesin? On bes kýn vahtyda jýresin, bayaghyda meni әielim solay qatyrdy ghoy, mine, qartayghan shaghymda jalghyz qaldym emes pe...

- Agha-au, olay aitpashy, mening kelinshegim jaqsy. Elding bәrine sene beredi. Aramdyghy joq, aqqónil. Bazarda kreditke de kirip ketti ghoy. Osy ósekti qoy kerek qoy, keyde júmystan shyghyp, podrujkalaryna qonyp qalady, sharshaydy ghoy, taksiyge aqsha bolmay qalady. Ne qyl deysiz, agha, syra men balyghynyzdy alyp berip otyrmyn ghoy. Qoyshy, agha, osynday sózdi, onsyz da jýregim auyrady, kel, alyp qoyayyq! - dedi jastau jigit.

- Túr-túr, balam, tyndama mynalardy, erkek emes, qatyn ghoy! Aytyp otyrghan sózderin qarashy!

- Áje, әje,  әli jarty saghatym bar ghoy, men jeniske jetu kerekpin ghoy!.

- Jýr, itting balasy, meni tyndasan, әli jeniske jetesin. Myna ynjyq ósekshi erkekterding sózin tyndama! Jýr, kettik!, - dep nemeresin júlqylap esikten shyghyp ketti.

«Áje, men jenip jatyr edim ghoy» dep jylamsyrap bara jatyr.

Erbolsynnyng esine Aqmonshaqtyng marqúm әjesi týsti. Qarapayym, ýy sharuasyndaghy әiel bolghanmen, óte aqyldy, Erbolsyndy erekshe jaqsy kóretin. «Kýieubalam emes, búl mening nemerem» dep otyratyn. Alghashqy tanysqan kýni as ýide jýrgen Aqmonshaq pen әjesining әngimesin ap-anyq estip qalghany bar. Ýlken adam ghoy dep, onsha mәn bermegen...

«Ózi temeki tartpaytyn, araq ishpeytin, tóbelesip kórmegen, aitqanymnan shyqpaytyn juas jigit deysing  -  dedi әjesi. - Sendey qyzgha myqty jigit kerek. Sen bolsan, erke óskensin. Ómirde әrtýrli jaghday bolady. Ýide erkekting dauysy, erkekting tәrtibi bolmasa, ne bereke bolady? Ynjyq jigitting jalasy da shyndyq bolyp kórinedi. Óitkeni olar eshnәrse sezbeydi, qolynan sózden basqa eshnәrse kelmeydi. Jete almay qalyp atynan, qaytyp qelip qatynynan kóretinderi taghy bar. Áli kesh emes qoy, mýmkin basqa bir jigitti tandarsyn. Ómirde ne bolmaydy deysin, erkekke әielining adaldyghy da azdyq etetin kezderi  bolady».

«Ájeka, men eshqashan kýieuimdi aldamaymyn. Basqa erkekting maghan keregi de joq. Talay krutoy jigitter inomarkasymen kelgende qaramadym ghoy. Osy Erbolsyn ghana maghan únaydy. Áli kóresin, super kýieu jasaymyn. Ol meni Aqmonshaq emes, Mona dep erkeletkenin bilseng ghoy. Ájeka, meni qoldashy».

«Ádiram qal, Mona Lizadan, - dedi әjesi. - Birinshi Qozy Kórpesh-Bayan Súlu bolyp alyndar. Jýr, ýige azamat kelip otyr ghoy, dúrystap shay bereyik».

Ýilenip, ýy bolghanda, alghashqy  kezderi Aqmonshaqtyng әjesining osy sózderin úmytpay, esine týsirip, «Nege aitty eken?» dep ishtey oilaytyn edi. Keyinnen kelinshegi ekeui renjise qalsa, jaryqtyq әjesi: «Osy sen qyzgha ne jetpeydi? Mynanday altyn jigitting qadirin nege bilmeysin?» dep úrsatyn. - - Agha, sizge syra qúiyp qoydym, әkeleyin be? Myng tengenizden bes tiyn ghana qaldy.

- Bez sdachi, - dedi tistenip. - Ákel, syrandy.

Etikshining sózi Erbolsynnyng oiyna qaytadan kele qaldy. «Mynau bir naghyz kýnәhar qatyn eken. Navernoe, kýieuining kózine shóp salatyn naghyzdyng ózi shyghar, qarashy barmaghymdy...»

Ishi qyj-qyj qaynady. «Men seni Mona dep erkelettim ghoy...al sen ne istedin? Etikshige deyin aityp túr ghoy».

Elekten ótken qar qúiyp túr. Qarghanyng dausy estilmeydi. Tek Erbolsynnyng ishi qyj-qyj qaynady.

Ýiine kele jatyr, buyn-buynynan әl kete bastady. Qar. Qar ýdey jauyp túr. Syra asqazanyna jaqpady ma, yqylyq atyp, basy ainaldy. Tistenip alghan ol, pәterine liftimen emes, jayau kóterildi. «Demek, men joqta Aqmonshaq....».

Esikti ashyp qalghan Aqmonshaq: «Papasy-au, sen qayda jýrsin? Keshigetin boldyq qoy».

- Mә, saghan, -  dep tufliydi әieline qaray laqtyryp jiberdi. - Sen jәlep qatyn ekensing ghoy...

Aqmonshaq eshteneni týsinbey, kýieuine shoshyna qarady da, bota kózderinen mólt-mólt etip jas shyqty.

«Ah, Mona, Mona. Tyndadyng ba, sen әjendi!»

Ah, Mona, Mona...

Abai.kz