Senbi, 23 Qarasha 2024
Anyq-qanyghy 2618 4 pikir 26 Qyrkýiek, 2022 saghat 14:28

«Nevada-Semeyden» «Baytaqqa» deyin...

Qonyr kýz – qazaq ýshin toy mausymy. «Jappay jekesheledirudin» kesirinen auyl halqy qalagha qotaryla kóship, qalalyq últqa ainalghan býgingi kýnde de ol daghdy ózgergen joq. Oy men qyrdaghy aghayynnyng quanyshymen birge, sayasy toy da qyzyp túr.

Preziydent Toqaev kýzding alghashqy aiy kirisimen elge joldau joldap, kezekten tys preziydent saylauy ótetinin mәlimdedi. Ádilet ministri saylau qarsanynda ýsh partiyanyng «Halyq derbestigi», «Namys», «Baytaq jasyldar partiyasynyn» tirkeuden ótkenin mәlimdedi. «Toy dese qu bas domalaydy» degendey ótken senbi kýni mening de eki toydyng birine tandau jasauyma tura keldi: Shelekting Asysagha auylyndaghy jiyen agham Eleubay Ábdirasylúly kenje qyzynyng qúdalyq toyyna shaqyru jiberse, feysbukten qogham belsendisi Azamathan Ámirtaydyng «Baytaq jasyldar partiyasynyn» Atakentte ótetin qúryltayyna shaqyrghan jazbasyn, beyne sәlemin kózim shaldy. Sonymen aghayynnyng toyyn qoya túryp, senbi kýni saghat onda sayasy jinalysty óz kózimmen kóreyin dep Atakentke keldim. «Azattyq» tilshisi de jýr eken. Jiynnyng barysyn tolyq jazyp, jariyalady. Keybir jerine Azamathan myrza óz renishin bildiripti. Sayasattanushy Shalqar Núrseyit: «Oljas Sýleymenovtyng batasy – sayasy pluralizm imitasiyasyn jasau maqsatynda preziydent әkimshiligining qoldauymen tirkeletin jasandy sayasy partiya men preziydentke kandidattargha belgili aqyn arqyly joldanghan Toqaev komandasynyng batasy», - dep pikir bildiripti.

Gorbachevting «Qayta qúru» men «Jariyalyghy» kezinde Oljas Sýleymenov «Nevada-Semey», Múhtar Shahanov «Aral qozghalysyn» qúryp, qazaq ziyalylarynyng sayasy kýresti ekologiyalyq mәseleden bastaghany belgili. Odan keyin Nazarbaev dәuirinde qúrylghan «Tabighat qozghalysy» da sayasy dodalardan shetqaqpay kórgen joq. Úiym jetekshisi Mels Eleusizov preziydenttikke birneshe mәrte kandidat boldy. Endi mine, «Baytaq jasyldar partiyasy»da solardyng izin jalghastyrmaq. Ekologiyalyq qozghalystar biylikke syralghy, «ýirenshikti jau» degen sóz.

Qazir ekologiya mәselesi әlemdik arenada da sayasy kókpargha ainalyp otyr. AQSh ókilder palatasynyng jetekshisi Nansy Pelosidyng Tayuan saparynan keyin Qytay taraby «Ghalamdyq klimattyng jylynuynyng aldyn alu kelisim-shartynan» shyghatynyn mәlimdedi. Bizde de jaghday mәz emes. Jer kólemi әlemde 9-oryn alatyn elding biyligi adamdargha 10 sotyq jer ghana emes, kiyikterge de jayylym tappay, sanyn azaytudy kózdep otyr. Astanalyqtardyng «bir týkirgeni – 15 myng tenge». Búl rette partiya jetekshisi Azamathan myrzanyng jastargha «Ekologiyalyq sana» qalyptastyru iydeasy kónilge qonymdy. Biraq, sony aldymen sheneunikterden bastasa dúrys bolar edi.

Qoryta aitqanda «Baytaq jasyldar partiyasy» naqty isting partiyasy bola ma, joq jalghan oppozisiya rólin oinay ma, ony aldaghy eki saylau kórsetedi.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394