Álem tynyshsyz. Býgingi bolyp jatqan janalyq keshke eskirip qalyp jatyr. Dýnie osylay qyryq qúbylyp jatqan kezende elding tynyshtyghyn, birligin  qamtamassyz etetin jәne eli men halqyna dýrkin-dýrkin ózining jana jobalarymen, sayasi-ekonomikalyq baghyt-baghdardaghy Joldauymen shyghyp otyrghan Qazaqstan Preziydentinin  halyq talqysyna salyp, sol arqyly qoldaghan úsynystardyng negizi bar.

Óitkeni biz ýshin qazir jeti jyl ma, әlde elding tynyshtyghy men irgesining shayqalmauyn qamtamasyz etetin ýlkendi-kishili ekonomikalyq sayasy faktor bola ma, qanday túlgha biylik basyna keledi, ol el baghytynyng damuyn qalay alyp jýredi degen saualdardyng bәri manyzdy. Biraq osynyng bәrin Qasym-Jomart Kemelúly Qantar oqighasynan beri halyqqa ashyq aityp kele jatyr. Endi oghan prinsipterin oryndau ýshin uaqyt kerek. Jeti jyl merzimi kez kelgen preziydentterge de jýredi. Sol aralyqta elge ózining oiyn, múratyn, mýddesin jýzege asyratyn uaqyt.

Býgingi bizding aqiqatqa oralsaq, mynau tynyshsyz әlemde negizi shayqalmay, әlemge ózining abyroy bedelimen, bir sózdigimen, birbetkeyligimen tanylghan túlghagha – búl ýlken qoldau. Batys pen shyghystaghy, soltýstik pen ontýstiktegi ghalamdyq kózqarastar, san-saqqa jýgirip otyrghan elderding kózi men kónili ýirengenshe, biz kóp nәrsede keyinge ketip qalamyz. Joldauynda aitqan bes baghytty ekonomikalyq maqsatyn jýzege asyru ýshin elding tastýiin bolyp biriguine mýmkindik beretin konstitusiyalyq ózgeris te kerek. Saylaudyng da ótui qajet. Álemning býkil elimen til tabysyp, demokratiyalyq jýiening shyn maghynasyndaghy qazaqstandyq ýlgisi qalay bolatynyn dәleldegen túlghanyng tónireginde qazaqstandyqtar úiysuy kerek dep oilaymyn.

Núrlan Orazaliyn

Abai.kz