Ensem ertegidey, kónilim kóktem, sózderim óktem,  týnim aily, jýregim jayly bolatyn. Biyl kóktemde mekteptegi júmysymnan qysqaryp qaldym. Dene shynyqtyru múghalimi edim, eki diplomym bolsa da, júmys tappay, әr mekemening tabaldyryghyn attay, mýgedek bayymdy, bala-shaghamdy qalay asyrasam dep, úiqym «kýieuge» qashyp ketti. 

Sodan, bir kýni Resey patshasy soghysqa mobilizasiya jariyalap, orystar bizding elge seldey aghylyp, jeldey úshyp kep bersin. Olargha janashyrlyq tanytyp, óz júmyssyzdarymyzgha jatyrqap qaraghan ýkimet basshysynyn:

– «Olardy tirkep, júmys tauyp berinder!» – degen tayghanaq tapsyrmasy, ensemdi eski shúlyghyma deyin týsirip, enkeydim de qaldym. Túryp, boyymdy kóterip jýreyin desem, óz elimde, óz jerimde enkeye beremin.  Kóshege júmys izdep shyqtym. Balalarym  qara nandy ghana qaujap otyrghan son, nesiyemiz bar, sýmelek salyqtar bar, pәter aqymyzdy tóleuimiz kerek degendey tórt qyzymdy shúbyrtyp kele jatqanmyn.  Qarasam, bir klasta oqyghan Baghila kele jatyr. Enkeyip, ashyq aitqanda, tizesin býgip kele jatty.

– Saghan ne boldy, Qatira? –dep súrady ol.

– Saghan she, Baghila? –dep qayyra súradym men.

– Júmys qualap jýrmin.

– Maghan da ústatpay qoydy.

– Kelimsekter kerdendep jýr, –dedi ol kemsendep.

– Ensemiz týsip, enkeyip qaldyq qoy.

– Úzyn kóilek kiyip jýrushi edin? –dep súrady ol.

– Júmystan qysqarghan son, etegin qysqartyp tastadym.

– Jempirinning bir jeni qayda?

– Qysqartyp tastadym.

– Shashyng úzyn edi?

– Qysqartyp tastadym.

– Mening de ómir sýrgim kelmey ketti.

– Smayylov aldymen qazaghyn jarylqasa qaytedi?

– Ózi toq bolghan song bizdi qaytsin?

Kóshede kele jatsam, qúdayym-au, enkeygen jastar, enkeygen erkekter. Bәri júmyssyzdar eken. Tizerlep jýrgen júrt, әiteuir! Qyzdarymnyng kózi dýnirshektegi shauyrmagha týsti. Qynqyldady. Qaryndary ash qoy. Qyzdarym-ay, balapandarym-ay, aqsham bolsa, ayap túr deysinder me? Al halyqqa qyzmet kórsetu ghimaratynan shyghyp, júmysqa ornalasqan eki reseylik jigit shauyrma jep bara jatty...

Múhtar Sherim

Abai.kz