«Týu, Bekejan, sen sózdi bóle berding ghoy?». «Qyz Jibek» filiminde Syrlybay auyzymen aitylatyn osynau bir auyz sózdi býgingi qalamgerler synshylar men jurnalisterge qaratyp aitsa, jarasatynday. Baytal týgili bas qayghy myna zamanda, әdebiyetting kósegesi bir kógermey-aq qoyghanyn sóz óneri jayly jazatyn qauym (synshylar men jurnalister) jalyqpay aityp-aq jýr. Ásirese, albyrttyqpen batyl sóileytin jastar jaghy. Biz de býgin sol Bekejandyqqa salyp, agha buynnyng prozasy turaly inining jazghan sony pikirleri men jas órenning әdebiyet qaqpasyna enui haqynda riyasyz sózdi nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz, qoy asyghy demessizder...

«Týu, Bekejan, sen sózdi bóle berding ghoy?». «Qyz Jibek» filiminde Syrlybay auyzymen aitylatyn osynau bir auyz sózdi býgingi qalamgerler synshylar men jurnalisterge qaratyp aitsa, jarasatynday. Baytal týgili bas qayghy myna zamanda, әdebiyetting kósegesi bir kógermey-aq qoyghanyn sóz óneri jayly jazatyn qauym (synshylar men jurnalister) jalyqpay aityp-aq jýr. Ásirese, albyrttyqpen batyl sóileytin jastar jaghy. Biz de býgin sol Bekejandyqqa salyp, agha buynnyng prozasy turaly inining jazghan sony pikirleri men jas órenning әdebiyet qaqpasyna enui haqynda riyasyz sózdi nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz, qoy asyghy demessizder...

Qúlaqtan azdyryp, kónilden semirtken sóz

Qazaq prozasy turaly úzaq oilanyp, oiymyzdyng úshar basyna shygha almadyq. Búrnaghy jetistikterin tolghap-tolghap aita alghanymyzben, býgingi qazaq prozasy degende, tosylyp qaluymyzdyng sebebi ne eken? Proza degen soqtaly janrdyng ókilderine óz baghasyn berip, ornyng mynau dep kórsetetin jaghdayymyzdyng joqtyghy da sebep shyghar. Ádebiyetimizdegi san aluan janrlardyng irgetasyn qalaghan túlghalarymyzdyng ómiri qanday qiyndyqta ótkenin elestete almaymyz. Sebebi, olar әr aluan janrda enbek etip, sonyng nәtiyjesin kórip ketti. Al biz bir ghana janrda enbek etsek te (eger shynymen enbek etip jýrgen bolsaq), әli de shekesin qyzdyra qoyghan joqpyz. Jәne olardyng basyna tóngen qaterden bizding bas aman. Biraq bizding janymyz qaterde. «Shúghanyng belgisi» degen povesti jiyrmagha jeter-jetpes jasynda jazghan Biaghannyng biz siyaqty bitirgen jogharghy oquy bar ma edi?! Úrpaqtar sabaqtastyghy bolatynyn eskersek, «Jazushy ýshin óz zamanynyng shejireshisi bolu - baqyt», - degen Balizaktyng sózine qaraghanda, qalamgerlerding shygharmalary arqyly әr kezeng hronologiyalyq tizbekpen әdebiyette kórinis tabuy kerek. Biz aitpasaq ta belgili, qazaq prozasy qay jerden bastalghandyghy, kimning ne jazghandyghy. Tek qalay jazdy sony saralap, saraptau kemshin tartyp túrghan kez. Proza degende, shúbyrta jazghan sóilemderden basqa, kóz aldyna keletin portretter men peyzajdardyng zamanyn yqylym dep ataytyn boldyq. Óitkeni, qazir eshkim keyipkerining týrin aityp, jerding jýzin surettemeydi. Búl tipti, qazirge prozanyng mindetine kirmese kerek. Sonda qazirgi prozanyng mindeti ne? Bizding bәrimizding atyn ghana estip, zatyn kórmegen postmodernizm men modernizmimiz qaysy? Kim qay baghyttyng ókili degen, jauaby joq súraqtardyng astynda qalamyz. Modernizm degen búrynghy qalyptasqan tәsilge kelmeytin, basqa soqpaqpen jýrgen shygharma. Biraq tamyry sol әdebiyetting negizinde
jatady.

Qazaq prozasyndaghy modernizmning basyn M.Júmabaevtyng «Sholpannyng kýnәsimen», M.Áuezovting «Qaraly súluymen» baylanystyramyz. Búl shygharmalar kenes ókimeti kýsh almay túrghanda jazylghan. Keyin osy baghytta shygharma jazugha tyiym salynyp, kenes ókimetining iydeologiyasyn jazu ghana senzuradan ótetin bolghandyqtan modernizminizding tamyryna balta shabylghan edi. Jylymyq ornaghan kezende senzuranyng da tizgini bosap, aidaugha ketken, atyludan aman qalghan ziyalylarymyzdyng birazy elge oralghan. Búl әdeby ýrdiske de әserin tiygizbey qoyghan joq. Ádeby buyndardyng ishindegi azulylary - «alpysynshy jylghylardan» keyin әdebiyetting baghyty kýrt ózgerip, jedel damy jóneldi. M.Maghauin postmodernizmning elementterin әkelse, Á.Kekilbaev naghyz modernist-suretker retinde kórindi. Povesti janry degende iyin qandyryp jazatyn qalamger shygharmanyng tekstik bitimin qúraytyn avtorlyq bayandau, suretteu, dialog, ishki monolog sekildi elementterding ara-jigi taygha basqan tanbaday aiqyn saralap, kitaptarynda kórsetip berdi.
Ángime janrynyng sheberi Beyimbet Maylinnen keyin, Ghabit Mýsirepovting «Talpaq tanauy» «ghasyrlar boyghy psihologiya men túrmystyq ýrdister iynersiyasyna endi-endi kýmәn keltire bastaghan qazaq auylynyng ruhany shejiresin» jayyp berdi. Búl qazaq әdebiyetining jana shyqqan belesi edi. Ghabennen keyin Sayyn Múratbekov osy janrgha erekshe jan bitirdi. Syrshyldyq, nәziktik, lirika qosylghan Sayynnyng әngimeleri arqyly qazaq prozasy jana bir satygha kóterildi. Bú kisining aldyna ózining shynayylyghymen sony iz qalyptastyrghan Berdibek Soqpaqbaevty qosyp qoyynyz. Sherhan Múrtazanyng soghys jyldaryn surettegen әngimeleri, Oralhan Bókeyding «Auyl hikayalary» qazaq prozasynyng ashylghan jana qyrlary edi. Modernistik shygharmanyng ýlgisin T.Ábdikov siyaqty izdenimpaz qalamgerler kórsete bildi. «Tozaq ottary jymyndaydy», «Ong qol», «Parasat maydany» atty tuyndylary qazaq әdebiyetine qosylghan sýbeli enbek dep baghalaymyz. Dәstýrli prozagha jatatyn «Áke» povesi de - keyingi jazarmandargha ýlgi.
Búdan keyingi buyndargha býgingi kýnning biyiginen qarasanyz qansha myqty qalamger bolghandarymen, aldynghy agha-jazushylardyng qatarynan kóre almadyq. Nege ekeni belgisiz, zandylyq pa әlde, orta buyn qalamgerlerding jaqsy shygharmalary bolghanymen, kýshti tuyndylary siyrek. Olardyng arasynda kóp aityla bermeytin
A.Mekebaev­tyng «Qazyna syryn» aitugha bolady. «Qazyna syry» - oqighaly roman. Romannyng beti ashylysymen taghdyr tәlkegine týsken keyipkerler sanasynyng asharshylyqta auytqu sәtindegi is-әreketi oqyrmannyng degbirin qashyryp, «oypyrmay, sony qalay bolar eken?!» degizip, bir taraudan ekinshi taraugha eriksiz jeteley jóneledi. Baydyng «peshiri» bolghan ýshin de, basyna kýn tughan Týlkibay obrazy arqyly múqym qazaqtyng basyna týsken auyrtpalyq pen moynyna ilingen auyr qamytty surettep, birigu jyldaryndaghy asharshylyq apatynyng әleumettik syryn shiryqqan oqighalar arqyly ashady. Kýieui men әielining dialogy arqyly tyghyryqqa tirelgen halyqtyng kýiin kórsetip, búnday jaghdayda úrpaghyn aman alyp qalu ýshin, tirshilik ýshin adam balasynyng qanday da bir qadamgha baratynyn aitqan. Otbasyn aman alyp qalugha jantalasqan Týlkibay auyl ishinen ózining әli jetetin adamdy izdey bastaydy. Sol kezde esine búrynghy by týsedi. By men Týlkibay ghana biletin syr arqyly ony ózine tәueldi etip, aqsha almaqshy bolady. Osynday birin biri andyghan, bireui jalt búrylsa ekinshisi talap jeuge dayyn túrghan qoghamdy әserli beyneleydi. Búl arnayy maqalany talap etetin roman. Sondyqtan keyingi kezderi jazylghan jaqsy tuyndylargha toqtalyp ótsek.
«Óz kókiregindegi iydeyany oqushy kókiregine qondyru ýshin prozaik - sóz etip otyrghan situasiyanyng shytyrman qyzyqtyghymen ne shygharmasynyng búryn-sondy kezdese qoymaghan sony kompozisiyalyq qúrylymymen qayran qaldyrugha tyrysady. Sóitip, ony óz yqpalyna kóndiredi. Sosyn óz ynghayyna kóshken ii júmsaq sanagha óz iydeyasyn sinirip baghady», - deydi Ábish Kekilbaev Chehov turaly maqalasynda. Teginde әr jazushynyng týpki maqsaty osynday bolsa kerek. Biraq talant pen talgham dengeyine baylanysty әrkimdiki әr týrli shyghady.
Byltyr baspasóz betinde eki әngimesi jaryq kórgen eki jazushy bar. Sonyng biri - Didahmet Áshimhanúly. «Jas Alash» gazetine shyqqan «Qúdaysyzdar» degen әngimesi keshegi kenes zamanyndaghy kezenge negizdelip jazylghan. Didahmet Áshimhanúlynyng barlyq shygharmalaryna tәn bir ghana forma bar. Ol - lirikalyq sheginis. Múnday forma Didahmet Áshimhanúlyna deyin Ábish Kekilbaevtyng qalamyna tәn edi. Ómirdegi bolghan jaghdaydyn, sәtting tek fotografiyalyq kóshirmesin bermey, oqyrmangha oy salatynday etip, qúnarly tilimen anyq jetkize biletin Didahmet Áshimhanúly jalan, jaydaq sózge qúmar emes. Naqty oqighalar men situasiyalar arqyly adamnyng kónil-kýiin, minezin, portretin sheber jasaydy. Ádebiyet teoriyasyndaghy janama portret osy jazushy aghamyzdyng qalamyna tәn, ynghayyna keletin tәsil. Ángime birinshi jaqta bayandalady. Jýzden asqan keyuananyng taghdyry arqyly auyl adamdarynyng minezin kórsetedi. Qyzyl siyrgha qarap otyrghan eki ýiding ómir tirshiligi arqyly sol kezdegi kolhozdyq ómirding shynayy perdesin ashady. Áueldegi әngimening iydeyasy da búl emes. Ómir boyy Qúdaygha senip ótken әje adal kommunister kelgende de, namaz oqyp otyra beredi. Búl ómirining sonyna taman ateistik qoghamgha tap bolghan buynnyng ókili edi, sol úrpaqtyng taghdyry da osynday ekiarada ótti emes pe?! Odan keyin sol әjey qaytys bolghanda, ýide tyghylyp túrghan Qúrandy úly sheshesimen birge jerleydi. Keyin úly ózi qaytqanda onyng úly bala kezinde kózi kórgen kórinisti esine týsiredi. Týpki bólmege baryp, sandyqtyng ishinen on bes jyl búryn qúlaghan memleketting partbiyletin alyp, әkesimen birge jerleydi. Osy әngimesi keshegi kenestik iydeologiyagha ólerdey senip ótken, sol jýiening qúrbany bolghan qazaqtargha ornatylghan eskertkish siyaqty. Qazaqtar nege bolsa da - senip ótken halyq. Sol ateistik qoghamnyng bir qayyry bolar dep, ýiindegi balasyna partiya turaly bir jaman sóz aitqyzbaghan әkeler men sheshelerding obaly sol jýieni qúrushylargha. Jýregine ayanysh tudyratyn, tútas bir kezendi esh boyamasyz, qarapayym jetkizgen.
Búl әngimesinen basqa, «Qazaq әdebiyeti» gazetinde «Aqshoqy» degen әngimesi jaryq kórdi. Dertke shaldyqqan Oqastyng psihologiyasy arqyly tughan jerge degen saghynyshty dertten de auyr qylyp suretteydi. Qalada túraqtap qalyp, qyzyn әjesining qolyna auylgha jiberip, úlyn ózine jaqyn ústamaq bolghan Oqastyng búl isinen eshteme ónbeydi. Kerisinshe, keyin óskende úlgha qaraghanda, qyzy janyna jaqyn bolady. Búnyng bar sebebin oilasa, bireu ghana eken. Ol - auyl topyraghy men qala asfalitinde ósken úrpaqtyng parqy. Tósekke tanuly qalpy, auyldasy Dýisenmen bolghan kezdesudi, samyrsyn iyisin saghynyp, óz oiymen arpalysqan Oqas tughan jeri - Aqshoqyny oilap jatady. Tósekke tanylyp jatqan adamnyng jan balasynyng jyly sózin, mýsirkegendigin estigisi kelmeytinin de sәtti jetkizedi. Onyng bәri Oqastyng әieli auylgha baryp kelgende, aitqan әngimesine jasaghan reaksiyasynan anyq seziledi. Esikten bireu kirse boldy, Dýisen eken dep elendeytin adam kónilin nanymdy surettegen qalamger, keyipkerining kóz aldyna tughan jer peyzajyn elestetedi. Jazushy jay ghana landshaftyq suretteu jasamaydy, Aqshoqy qoynauyn kóz aldyna әkeletin, beyne sol jerde ketip bara jatyp, «Mynau búlaq, mynau tau» dep kórsetkendey ghyp, oqyrmanyn sendiredi. Ilandyrady. Dýniyeden ótip bara jatyp ta tughan jerin ansaghan adamnyng qimas sezimin jyrlaydy. Didahmet Áshimhanúly әngimelerining ereksheligi - mazmún sonylyghynda. Sharli Bodlerding «Ádemilik qalay da tanghaldyrmay qoymaytyn elden erektik» - depti. Áshimhanúlynyng elden erektigi - tyng oi, ómirsheng filosofiyagha qúrylghan adam ómirining qarapayym kórinisterinen qúralghan әngimeleri. Eger siz Didahmet Áshimhanúlynyng shygharmashylyghymen tanys bolsanyz, birden angharar ediniz. Esinizge «Jer ansaghan Saryatan» men «Bosaghany» alynyz. Múny biz Bodlershe qorytyp, әdemilik der edik.
Túrsynjan Shapay. Búl qalamgerding «Qazaq Ádebiyeti» gazetine «Áulieaghash», «Kereksiz» degen әngimeleri birge shyqty. Ádeby orta ýnsiz qalghan eki әngimening de kótergen jýgi auyr. «Áulieaghashta» japanda qalghan, zәulim daraq aspan - jer - shynyrau týnekti bir ózi tútastyryp túrghan kiyeli aghashtyng týsin bayandaydy. Qanshama ghasyrdy ótkergen aghashtyng oiy dep qalamger ózining dýniyetanymyn kórsetedi. Kózqarasyn bildiredi. Ángimedegi әulieaghash - simvoldyq qyzmet atqarady. Ol - osy әlem. Jer. «Aghash - qúsqa pana, jylangha da - óz ýii. Qansha balapan jem boldy, qansha jylan opat boldy - esebi joq», - deydi. Búl jerden biz eshqanday filosofiyalyq mәn izdep, bas qatyrmaymyz. Ómirding qarapayym qaghidalary. Qús pen jylannyng arasynda bolatyn soghys daraqtyng kókke jayghan bútaghynda talay ret qaytalanghan. Talay ret dәuit jylannyng kózin shúqyghan. Jer betindegi jaqsylyq pen jamandyqtyng arasyndaghy kýres. Sol aghash endi kókten týsetin nayzaghaydy kýtip otyr. Ol - eng songhy kýn. Al bizding ómirimiz әulieaghashtyng kórgen týsindey, bolghany bolmaghany belgisiz, óng men týsting arasyndaghyday әser qaldyratynyn jalpy mazmúnnan qarap biluge bolady. Osynday qarapayym oidy tyng forma arqyly jetkizgen qalamgerding sheberlik quatynan «Kereksiz» degen әngime tuady. Álem әdebiyetinde «prostaya slojnosti» degen úghym bar. Túrsynjan Shapaydyng әngimesi osy úghymgha sayady.
«Áulieaghashqa» qaraghanda, «Kereksiz» - ýlken filosofiyagha jeteleytin әngime. Kýlli adamzattyng qasiretin arqalaghan әngimedegi «kereksiz» kim deysiz be? Qazir ony siz ekeuimiz tabamyz. Ángime: «Ol sharshady. Shynymen-aq sharshady. Ázelden ainalysqan sharuamen ainymaspyn degen sertinen qajydy» dep bastalady. Kim qajyghan? Neden qajydy degen súraq qoymas búryn osy sóilemderde ýlken mysqyl, ashu-yza, tereng sarkazm jatyr. Oghan sizding kóziniz әngime sonynda jetedi. Basynda keyipkerding aty atalmaydy. Ózining keremet bilimin kóp adamdargha ýiretip jýrip, ekining biri búnyng shәkirtine ainalghanda, ol ózining kereksiz ekenin sezedi. «Kimge nasihat aityp, jón siltese de, «ózim bilem» dep, jýre tyndaytyndy shyghardy». Osylay ózining qadiri kete bastaghanda aidaladaghy bayaghyda ózining ilimin qabyldamay qoyghan eldimekenge barady. Sondaghy kezdesken Maqsút degen jigitpen sóilesedi. Maqsút býkil jaqsylyq ataulynyng jiyntyq obrazy siyaqty. Onyng «Maqsút» ataluy da beker emes. Óitkeni, adam balasynyng maqsúty - izgilik. Ekeuining arasyndaghy shaghyn dialog arqyly qoghamnyng qalay ózgergenin, qanday toptargha bólingenin astarlap kórsetedi. Ilimin jetpedi dep barghan mekenge ózinen búryn shәkirtterining barghanyn estigende: «Ym-m... Opasyz shәkirtteri, aqyry, múnda da aldyn oraghan eken. Búghan barar jer, basar tau qaldyrmaghan...» dep, keyipkerding ishki kýizelisin jetkizedi. Onda shәkirtteri oilaryna kelgenin istep, mekenning jarty túrghyndaryn qalagha әketip, ózderining ústazdary ýiretken ilimnen de asyp týsip jatqanyn bayan etedi. Sonynda ózining shәkirtterinen teperish kórgen ústazdyng ishki kýiin surettep, basynan jasyrghan keyipkerining atyn aitady. Men de jazushy siyaqty sizge aitpay otyryp almayyn, esimi - Saytan edi. Jogharyda alghashqy sóilemder esinizde bolsa, jazushy adam balasynyng qazirgi jay-kýiine, sonshama azghyndalyp bara jatqanyn aitpaq bolghan. Shәkirtteri ústazynan ozyp, ústazynyng kim ekeni sonynda belgili bolghanda, ýlken kýizelis pen ashynudan tughan әngime ekenin úghasyz. Jalpy Adamzattyng shaghyn portreti ispetti búl әngime - Túrsynjan Shapaydyng qalamynan tughan kesek shygharma.
Serik Núghymannyng jaqynda ghana «Jazushy» baspasynan jaryq kórgen «Joq izdeushi jan» kitaby turasynda oy aitpaqpyz. Serik Núghymannyng prozasy psihologiyalyq baghytqa negizdelip jazylghan. Ony әngimeleri men povesinen angharu esh qiyndyq tughyzbaydy. Erekshe oqigha tabugha emes, bir situasiyamen de adamnyng ishki monology arqyly adam jan dýniyesining shyndyghyn suretteuge talpynysy әr әngimesinen sezilip túraldy. «Ázәzil» degen on bettik әngimesi bar. Búl әngimesining formasy erekshe. Janynan ótip ketken әdemi boyjetkenge bir qaraghan kezdegi jigitting oiyn sharpyp ótken sezim. Oi. Sony bayandaydy. Oigha berilip ketken jigit kóshede kele jatyp, mashinalardyng ishine qalay kirip ketkenin bayqamay qalady. «Áy, itting balasy... ólgeli jýrmising múnda?! - Kenetten әldekim sanq etti әldeqaydan» dep, keyipkerining hәlin bayan etedi. Formasy bizdi qyzyqtyrdy, әriyne. Osy bir eki aradaghy oidy on betten jazu kópsózdilik emes pe eken?! Oqyrmanyn jalyqtyryp alady dep oilaymyz. Áytpese, búnday forma arqyly ýsh-tórt bettik әngime jazsanyz, oqyrmanyn «myna mening basyma nege kelmegen» degizetin oy tuar edi. Jazushynyng «Múnlyq» pen «Qyrshyn» әngimelerining aitary bir. Ishindegi jaghdaylar da úqsas. Birdey sәtke tap bolghan keyipkerlerding әr týrli psihologiyalyq qúbylularyn emes, úqsas jaqtaryn jazghannan keyin de nanymsyz shyqqan. «Týnek» atty әngimesinde qara týn men adam janynyng qaranghylyghy kontrasty suretteledi. Áke men bala arasyndaghy ishki arbasu adam janynyng san týrli qúbyluyn bayandaydy.
Qalamgerding kitabyn oqyp otyryp, esimizde qalghan jyly obraz - joq izdeushi jan. Povesting taqyryby da osylay. Qartayghan shaghynda audan ortalyghynan súrap alghan jaman tayy jýirik shyghyp, talay bәigede oljaly bolady. Sol jýirigi bir jazda jaylaudan týspey qalady. Júrt Mysyqker atap ketken, jýirigin izdep shyqqan joqshynyng bir kýngi oiy bayan etiledi. Shygharmada keyipker neni kórip, neni sezinse, sol ghana surettelip, bayandalady. Sóitip, bayandaushy men keyipker bir subektige, bir túlghagha ainaldy. Búl oghan deyingi prozada dara-dara túratyn avtorlyq bayandau men suretteudin, avtor sózi men keyipker sózining ara-jigin jymdastyryp kiriktirip jiberedi. Búnday tәsil búryn Shynghys Aytmatovta («Ghasyrdan da úzaq kýn», «Qosh bol, Gýlsary»), Tynymbay Núrmaghambetovta («Ataqonys») úshyrasatyn. Sana aghymy keyipkerding ishki dýniyesine terenirek ýniludi talap etken jaghdayda paydalanylady. Serik Núghyman osy tәsildi jaqsy qoldanghan.
Mysyqkerin izdeuge shyqqan aqsaqal búrynghy ózine tanys mekenderdi kórip, sol jerlerde ótken ómirin esine týsiredi. Úly Qapardyng qalay qaytys bolghanyn, ómirining sonynda aldanyshyna ainalghan qotyr jabaghysyna qalay jolyqqanyn, mahabbatyn, aghayynshyldyghyn, bәrin esine týsiredi. Ózining joq izdep jýrgenin mýlde esinen shygharghan qart ótken kýnderining ishine enip ketedi. Arasynda qalamger joq izdeushi jannyng psihologiyasyn jaqsy jetkize bilgen. «Áy, osy sol taudyng eteginde boluy kerek. Basqa qayda barady deysin?!», - dep, senimdi shyqqan izdeushining ol jerde izdegenining joqtyghyn kórgende, odan aryraq eniske qaray týsip bara jatqan ýiirdi kórip, «jylqynyng arasynda bolar januar, bólinip qayda barady», - o jerge de nyq senimmen barghanda joq bop shyghady. Osylay әr jerdi kórgen sayyn so jerde shyghar dep izdey beretin, tappaghansha kónili tynshymaytyn izdeushining harakterin sәtti suretteydi. Búnday psihologiyany mal baghyp jýrip, joq izdegen jan birden týsiner edi. Serik Núghyman sony óz basynan ótkergendey bayandaydy.
Povesti oqyp bitkende siz joq izdeushi jannyng simvoldyq qyzmetin, mәnin angharasyz. Ómirde adam balasy - joq izdeushi jan siyaqty. Bәrimiz ómirimizding basynan sonyna deyin belgisiz nәrse ýshin jantalasyp ghúmyr keshemiz. Aqyry kýnimiz ayaqtalyp, mejeli jerge jetkende ayaldaytynymyz haq. Qalamger osy iydeyasyn oqighanyng tizbekpen bayandaluy arqyly astarlap jetkizedi. Serik Núghymannyng shygharmashylyghyn oqyp otyryp, jazushynyng әngimege qaraghanda povestke ynghayy bar ekenin bayqar ediniz. Úzaq bayandau men ishki monologqa jaqyn qalamger shaghyn әngimeler arqyly ózining oiyn tolyq jetkize almaydy. Jәne әngimelerindegi situasiyalar bir negizde, úqsas. Al «Joq izdeushi janynyn» olardan bir saty biyik túrghanyn bayqap, osynday qorytyndy jasaymyz.
Búl ýsh qalamger de jastyq maksimalizmnen ótken, ózderining oryndaryn taba bastaghan. Bireuge ýlgi etip te kórseteyik dep túrghan joqpyz. Tek sony izge, janashyldyqqa qúmarlyqtary bizdi qyzyqtyrady.
Qazirgi bizding jazushylardyng arasynda tendensiya alghan pikir - erekshe stiyli bolu. Dúrys stiyli bolu kerek. Bir bilgir «stili ol - adam» degen edi. Yaghny siz óziniz qalay jaza alasyz, solay jazynyz. Sol - sizding stiyliniz. Mindetti týrde әlem әdebiyetinen bireudi ýlgi tútyp, sonyng izimen jazu emes qoy stili qalyptastyru. Olardy oqyp, bilimin ýirenu kerek te, ózimizge siniru qajet. Batystyng modernizmi, postmo­der­nizmi eshqashan bizge modernizm, postmodernizm bola almaydy. Bizge ózimizding janashyl bolghanymyz kerek. Býgingi bizding prozamyzdyng kórkemdik dengeyi kórkem әdebiyetting talaptaryna erkin jauap bere almaydy. Biz kórkemdikti basqa nәrsemen shatastyryp aldyq. «Predatelistvo slova» degen bar. Bizding әdeby til dep jýrgenimiz, «kórkemdiktin» tonyn jamylghan kensening tili ekenin Asqar Sýleymenov bayaghyda aityp ketken. Publisistikanyng tilimen әngime jazyp, ómirden detali izdemey, tek fotografiyalyq kóshirmelerin beretin shygharmalardy qalay kórkem әdebiyetke jatqyzamyz. Bizde әdeby orta bar. Biraq qoldan qolgha ketetin shygharma әli tughan joq. Osyndayda bir kitaptan oqyghan «Ádeby ortany talant jasamaydy, talant әdebiyetti jasaydy» degen sóz oiyna týsedi. Ár nәrsening toqyrau kezeni men qayta órleu dәuiri bolady. Mýmkin biz de osy kezennen aman ótermiz. Oqyrman әli de bar. Olar jazushylarynan jaqsy shygharmalar kýtedi. Jaqsy shygharma tuu ýshin ýlken izdenister, biyik talghamdar qajet. Múhtar Maghauinning «Narqyzyl» әngimesinde qoyshy әbden qajyghan, boldyrghan atyn saumalmen kýtpeytin be edi. Suarghan kezde shetinen tamyzyp otyryp, mólsherin kýnde kóbeytip, keyin tek saumalmen suaratyn bolady. Talgham da osynday kýtudi qajet etedi. Enbekti talap etedi.

1982 jyly Ghabit Mýsirepovting seksen jyldyghynda jasaghan bayandamasynda Ábish Kekilbaev Ghabenning izdenimpazdyghyna, enbekqorlyghyna tandana kelip: «Bir ókinishtisi, aituly sheberding osynday elgezektigi bizderden keyingi ini qalamgerlerden siyrek kezdesedi. Kóbimizding shygharmalarymyzdy oqyp otyrghanda, әdeby tvorchestvonyng taza suretkerlik laboratoriyasynda, әr janrdyng poetikasy men damu tendensiyasynda, bizding túsymyzdaghy otandyq, әlemdik tvorchestvolyq proseste eshqanday ózgeris, eshqanday jana nyshan joqtay, bayaghy bir eski mashyqtardy jii úshyrastyramyz. Múnday týr salghyrttyghynyng ar jaghynda mazmún jadaghaylyghy, oidaghy boykýiezdik jatqany jangha batady» degen bolatyn. Ábishtey suretkerden, Ábishtey qazaq әdebiyetining analitiyginen, qariyasynan asyp aitar sózimiz joq.

"Qazaq әdebiyeti" gazeti