V

Sodan jym-jyrt eki tәulik ótti. Tergeu komissiyasynan eshqaysysy kórinbep edi. Ýshinshi kýni tanerteng darbaza jaqtan shyqqan dabyrdy estip, esik sanylauynan syghalasam, Qabyltay men Ybyray bastaghan bir top kelgen eken. Men tergeluge baryp jýrgen sayasy bólimge emes, saqshy mekeme bastyghynyng kabiynetine qaray bettegeni kórindi. Kóp ótpey dabyrlasyp qayta shyqty:

- Ózderi qolgha alaryn alsa da, qútyludyng babyn taba almay qalghan eken-au!

- Birneshe kýnnen beri tergeushiler ózara aitysqa týsip jatyr degen!

- Fakt jaghynan jenilip, qaytaru qúqyghyn audandyq saqshygha bere sala joghalghan eken ghoy!

- Solay eken! - dedi Qabyltaydyng dauysy, - Meni osy júijan[1] shaqyrtqan, Auqannyng dau iyelerinen eshkim joq!

Olar bastyq kabiynetinen qaytyp shyghyp, osylay sóilese bastaghanda qúlyp shaqyldap, men jatqan abaqtynyng esigi ashyldy. Bir úighyr saqshy kýlimsirey qarap iyek qaqty da meni sol jaqqa bastay jóneldi. Kelgender Kýlәnning tuystary men әmengerleri eken.  Maghan týgel úmtylyp, qol beristi. Amandasudan basqa sóz bolmady. Bastap kele jatqan saqshynyng isharasymen mekeme bastyghynyng kabiynetine jalghyz kirdim. Úighyr bastyq maghan jyly shyraymen ghana amandasyp, tereze jaghyndaghy oryndyqty núsqap otyrghyzdy.

V

Sodan jym-jyrt eki tәulik ótti. Tergeu komissiyasynan eshqaysysy kórinbep edi. Ýshinshi kýni tanerteng darbaza jaqtan shyqqan dabyrdy estip, esik sanylauynan syghalasam, Qabyltay men Ybyray bastaghan bir top kelgen eken. Men tergeluge baryp jýrgen sayasy bólimge emes, saqshy mekeme bastyghynyng kabiynetine qaray bettegeni kórindi. Kóp ótpey dabyrlasyp qayta shyqty:

- Ózderi qolgha alaryn alsa da, qútyludyng babyn taba almay qalghan eken-au!

- Birneshe kýnnen beri tergeushiler ózara aitysqa týsip jatyr degen!

- Fakt jaghynan jenilip, qaytaru qúqyghyn audandyq saqshygha bere sala joghalghan eken ghoy!

- Solay eken! - dedi Qabyltaydyng dauysy, - Meni osy júijan[1] shaqyrtqan, Auqannyng dau iyelerinen eshkim joq!

Olar bastyq kabiynetinen qaytyp shyghyp, osylay sóilese bastaghanda qúlyp shaqyldap, men jatqan abaqtynyng esigi ashyldy. Bir úighyr saqshy kýlimsirey qarap iyek qaqty da meni sol jaqqa bastay jóneldi. Kelgender Kýlәnning tuystary men әmengerleri eken.  Maghan týgel úmtylyp, qol beristi. Amandasudan basqa sóz bolmady. Bastap kele jatqan saqshynyng isharasymen mekeme bastyghynyng kabiynetine jalghyz kirdim. Úighyr bastyq maghan jyly shyraymen ghana amandasyp, tereze jaghyndaghy oryndyqty núsqap otyrghyzdy.

- Tuysqandarynyzdy shaqyrtyp, sizdi qazirgi jaghday boyynsha kepildikke bermek boldyq. Tergelgen mәselenizdi basqa eshkimge әshkerelemeysiz! Sol ýshin tilhat jazyp berip, qayta túrynyz!

- «Qayta túrynyz» deysiz be? Olay bolghanda belgili uaqytta qaytyp kelip, tergeuge qayta týspekpin ghoy?

- Joghary jaq solay dese, solay bolady da! - dep kýle jauap qatty saqshy bastyghy.

- «Solay bolsa» men kepildikke shyqpay-aq qoyayyn. Jalghasty tergelip, mәselem anyqtalghanda bir-aq shygharmyn!

- Olay demeniz, olay demeniz, bir kýn bolsa da kýn jaryghyn kóre túruynyz jaqsy shyghar!

- Joq, múnday jalaqor kýnning qisyq kózin kórmey-aq qoyayyn! Sizding osy mekemenizge men qamalghannan bergi bir aida bolghan oqighadan habarynyz bar shyghar?

- Kózqarasqa bólinip kóringen әreket jaghynan habarym bar, kórinbegen jaghyn bilmeymin. Biraq, ol ister bizding erkimizben bolghan ister emes!

- Ol jaghy týsinikti «úqyqdar»[2] bolyp ketpeu jolymen ghana jýrip túrghan ekensiz. Biraq, qaskýnemdik sipat jaghynan qanshalyq auyr qylmystar ótkendigin de bilesiz! Olar meni osynday alasapyranda sizderding abaqtyda óltiru ýshin kelip, býkil saqshylyq qyzmetterinizdi halyq aldynda qarajýzge ainaldyryp ketti. Senimderinizdi joyyp ketti. Halyq sizderge senbey, abaqtyny ózderi kýzetuge shyqty. Búl, sizder ýshin az masqaralyq emes! Múnyn  ýstine menen tilhat alyp, kepildikke shygharmaq bolyp otyrghanynyz ghajap is! Tilhat almaq bolghanynyz, halyq jaularynyng sonshalyq qaskýnemdigi men jalalaryn әshkereletpeu, ashyghyn aitqanda, jasyru degen sóz. Kepildikke bermek boluynyz, meni aghartpau, qúiryghyma qaljuyr baylap shygharu degen sóz! Solay emes pe? Maghan qoyylghan mәsele jóninde tergeu komissiyasy qazir kimning aq, kimning naqaq ekendigin aiyryp bolyp qaldy. Jalaqorlar fakt jaghynan qúralsyzdandy. Tergeuding toqyrap qalghany sodan. Al, ekinshi jaghynan aitqanda, eger men shetelding radsiyaly shpiony bolsam, búlay kepildikke shygharularynyz, mendey jaudy qútqarp jiberu bolyp eseptelmey me! Sóitip óziniz sottalmaysyz ba!... Mәsele sheshiler satygha jetkende meni múnday pәleli kepildikke shygharmanyz! Halyq aldynda, iyә, sol qandyqol qaskóiler agharsyn, iyә, men agharayyn! Búl ýshin endi halyq aldynda ashyq tergeu jýrgizsenizder, mәsele tipti tez sheshiledi! Men endi tilhat berip, kepildikke shyqpaymyn!

Qyzaraqtay tyndaghan saqshy bastyghy mening sózim ayaqtalghanda qarqyldap kýle jóneldi:

- Mening de eki býiirimnen birdey qysyp, shyn pikirimdi shygharyp almaqsyz, ә! Ha-ha-ha-ha-ha..a.., sizdi biz qazirgi sayasiymyz[3] boyynsha osylay shyghara túrmaqpyz. Sonynan býtindey agharyp, óz qyzmetinizge ornalasatyndyghynyzgha senuinizge bolady!.. Sizdi jogharghy jaq shaqyrtyp otyr, sol jerde, Ýrimjide agharasyz! - Osy sózimen audandyq saqshy bastyghy da arbay qarady maghan. Bighabil ekendigimdi abaysyzda anyqtay qoymaq:

- Joghary jaqtyng qazirge izdeytini men emes! - dey saldym. - Auyr mәsele artyp otyrghan orynnyng ózinde agharmay, joghary jaqta nem bar!

- Aldymen osy abaqtynyng ózinen qútylyp alsanyzshy! Is degen birte-birte oryndalmay ma! Mәdeniyet gymeninde múnday bylyqpalyq kóp boldy. Sonyng bәrin bir-aq bitiru mýmkin emes. Qazirgi sayasiymyzdyng negizi  sonyng bәrin tynyshtyqpen bitiru!

- Búl jerden men qútyla almay kepildikke shyghatyn mәsele joq. Tek, myna tergeu komissiyasynyng kólemin keneytip, halyq aldynda әshkere tergeu sipatynda taghy da terenirek tergetsenizder, tipti tez agharatyndyghyma kýmәndanbaymyn! Lay sudan balyq aulap әdettengen jalaqorlarmen kóp aldynda sóilesip, halyq sarabyna saluyma múrsat beriniz!

- Sizdi tergetip otyrghan men dep oilaysyz ba?

- Siz emes bolsanyz, óziniz aralaspaghan isti әshkere sóiletpeu ýshin tilhat alyp, kepildikke berushi de siz bolmanyz! Jasyryp qalmaqsyz ba búlardyng isin? Býtindey naqaq jalamen qamalghandyghy aiqyndalyp otyrghan tútqynnyng tilhat berip kepildikke shyghatyn jóni joq! Saqshynyng shynjyryna sonda da qúiryghynnan baylatyp shyq deytin «qaljyndy» qoyynyz!

Saqshy mekemesining bastyghy kýlip jiberdi de úipa-túipa shashty basyn qasyp, arly-berli jýrip ketti. Ósip ketken qyrma saqal-múrty kirpining týgindey tik-tik. Ot pen sudyng arasynda qalghanday sasqalaq jayy bar. Sonda da maghan qaratqan shyrayy búzylghan joq. Kepildikke әketu ýshin syrtta tosyp túrghan adamdardy talasymyzgha shaqyru ýshin bolsa kerek, esikti bir ashty da qayta japty. Ornyna qaytyp kelip otyrdy.

- Maqúl, olay bolsa... Biraq, siz kóbirek jatyp qalsanyz, menen kórmeniz! Osy jauabynyzdy baylanysty basshylyqqa mәlimdep, jol-joryq súrayyn!

- Sizge, óz qarauynyzdaghy abaqtygha jauapkersizdikpen qarap kelgendiginizden basqa kinә artpaymyn, «erkinizden tys» istelip otyrghan is ekendigin óziniz de aittynyz ghoy. Jalghyz-aq men jatqan abaqtygha múnan song qasqyr kirgizbeseniz bolghany!

Taghy da qarqyldap kýlip, abaqtyma jóneltti meni. Esik aldynda kýtip otyrghandargha dauystap sóiley kettim:

- Bergen kepildik qaghazdarynyzdy qaytaryp alynyzdar, mende kepildikke shyghatyn mәsele joq. Jalalaryn indetip bolghanmyn!

Abaqtyma jaqyndap baryp qayyrylyp qarasam, olar bastyq kabiynetine qayta kirip barady eken.

Esik qúlpy búrynghyday shaqyldap jabylsa da, onysy abaqty degen osylay zeyil bolady degendey ghana jabyluy eken. Keshke jaqyn әlgi bastyq qayta shaqyrtty da, jýgen-noqtamdy sypyryp, qoya bere saldy. Osy retki jauabymnyng ózi-aq naqaqtyghymdy dәleldep bolghan siyaqty. Sóitse de, saqshy bastyghynyng tanertengi «mәdeniyet tónkerisindegi barlyq bylyqpalyqty tynyshtyqpen bitiru - qazirgi sayasatymyzdyng negizi» degendey tújyrym jasauy oiymnan shyghar emes. Qyrghyzyp-qyrghyzyp alyp, qasqyrlarym sen de, qoylarym sen de endi tynyshtalyndar dey salar ma eken degenge tirele berdim.

Segizinshi ay sonynyng tymyryq, jelsiz keshi. Kókshil bualdyr yspen kýrenitip batyp bara jatqan kýn, jaybaraqat qana jyly shyray kórsetkisi kelse de týtigip sharshaghan beynede. Kóz qiyghymen ghana qarap qoyyp ótip bara jatqan jolsoqty jolaushyday yqylassyz, peyilsiz, kónilsiz kórindi maghan. Oiy basqa jaqta, basqa qamda siyaqty. Osy kólgir kýngirt tymyryqtan keng tynys ala almay, kóileksheng ghana bolsam da pysynay jettim ýige.

Otau esigining aldynda túrghan Sayra meni kóre sala lyp etip ýige kirip edi. Aldymen kishkene jiyen, onan song Kýlәn men Ybyray, kýieu jigit bәri de ýdere shyqty syrtqa. Býginnen qalmay shyghatyndyghymnan habardar bolyp otyrghan siyaqty. Kishkene qyzdyng qúshaghynda ýsh buma gýl bar eken. Tәltirektey jýgirip, «ata-ata» lap jetkeninde gýlimen ózin qosa qúshaqtap kóterip alyp sýidim. Tynysym osy kishkentay jiyenning atalap aldymnan shyghuynan kenigendey sezildi.

- Túra túrshy, ata! - dep qúshaghymnan týsuge úmtyldy. Jerge ayaghy tiyisimen baldyraqtap sóiley jóneldi. Gýldi bir-birden úsyndy maghan:

- Mynau meniki, mynau apamdiki, mynau Sayra deytin tәtemning gýli!

Gýlderin qarqyldap kýle qabyldadym da, bәrining qolyn alyp amandastym. Kýlәshimning jýzi albyrap, aghy aq, qyzyly qyzyl, tipti qúlpyryp kórindi kózime.

Búrynghy júpyny jesirding bir bólmeli jýdeu ghana ýiin jaynatyp jasap qoyypty. Múny jasaghan Kýlәnning ózi de emes, Sayra da emes, Nәzipa eken. Balalarynyng otauynyng qasyna ata-anasynyng «otauyn» tikkendey jarastyra jasaudan arly Kýlәn qanshalyq tartynsa da Nәzipa biylep ketipti: «balalaryng sanaly, bәrin bilip jýrgen balalar. Sayrashyng sheksiz quanyshyn aitty. «Býkil jastyq ómiri azapta, qorlyqta ótken tendessiz asyl sheshemning osylay qayta jasaruyn men tilegeli qashan!» dep jylap jiberdi!» depti. Al, kýieu balasynyng pikiri tipti tamasha eken: «óz qayyn atamnan Bighandy bólek adam dep eseptemeymin. Meninshe, ekeui jaghday qazanynda bite qaynasyp tútasyp shyqqan bir adam. Al, uyzday jastyq shaghynan enemning etene eng jaqyn dosy, tilektes-jýrektes jan dosy eken. Ózining atyn qoyghan әkesin Sayrash ta, men de alabóten quanyshpen, óz әkemiz tirilip keldi dep esepteymiz, ýlken toy jasaymyz» depti. Búl pikirdi Ybyray ystyq yqylaspen quattaghan eken. Ol, «әmengerlik talasta jýrgen qúdalardyng da, basqa zoreker súq kózderding de jolyn kesu ýshin tezirek әshkere toy jasayyq!» dep kelisipti.

Nәzipa Kýlәndi eki balasy men jalghyz bauyrynyng osy pikirlerin jetkizu arqyly jenip jasandyrghan eken. Ýidi endi kelip kórip túrghanymda sol erke baldyzdyng ózi de keldi. Ol kýlimdep qana maghan qol berip amandasqanda, sonynan ere kirgen Gýlsim ýn sala jylap jiberdi. Jalt qaraghanymda iyghymnan asyla týsip eniredi. Artymda túrghan Kýlәn «jylaytyn jóni bar eken!» dep kýbir ete týsti maghan. Gýlsimning arqasynan sylay qaghyp, tanyrqap túrghanymda, Nәzipa ashyghyraq kýbirledi. «Qaraqshylar alyp qashyp әketken, aldynghy kýni ghana qaytyp keldi. Qashyp qútylypty» dep kýrsindi. «Múnday alasapyran jaghdayda adamnyng basyna ne kelmeydi, sabyr et!» dep Kýlәn aiyryp, jekerek shygharyp aqyl aityp jatty oghan.

- Kelip amandasatyndar kóp boluy mýmkin, -dedim men Ybyraygha. - Júrt ayaghy sayabyrlaghansha otauda bolayyq!

Otaudyng keng tórine baryp otyra qalyp, aldymen myna ýy jasauyn jiyp ala túrudy aittym baldyzyma. Mening syrt kózge әli de «Kýlәnning aghasy» Nazarbek bolyp kórine túruym jón ghoy. Osy Qúljada túrghanymyzda Bighabil men Kýlәn bolyp ashyq toy jasasaq, birinshiden ýkimetke berip kele jatqan jauabymyz býtindey ótirikke shyghady. Bizding jónimizdegi kýmәn qútyra bas kóterui mýmkin. Ýrimjige qaytsaq ta artymyzdan qaralau materialy erip barady. Múnyng agharyp qalpaghymyzdy aldyrugha kesir boluy ghajap emes. Al, ekinshi jaghynan, Kýlәngha kóz sýzushilerding kýndestigi, ishtarlyghy qozyp, jauymyzdyng qataryn kóbeytip qoyady. Sóitip, ashyqqa shyghamyz dep jasyryn qastyqshylardyng azyghy bolyp ketpeu ýshin Ýrimjige jetkenshe búrynghy qalpymyzda túra túrudyng qajettigin quattadym.

- Sizderge jasyryn qastyqtan saqtanu qashan da qajet qoy, - dedi Ybyray. - Auqan ólse de onyng qolshoqparlary men qojayyny birge ólmeydi. Ásirese onyng jemtiktesteri ózderining әshkerelenip qalmauy ýshin jantalasady. Búl jaqtan ketkenderinizshe onday ziyankestikten saqtaudy oilastyrdyq. Al, men, ekeuiniz ashyqqa shyghyp, toy jasap alsanyzdar, kóbining ýmiti ýzilip, qastandyq isteushilerding sany azayady dep qana mólsherleppin. Olardyng sondarynyzdan qara material joldau mýmkindigin eleusizirek qaldyryppyn. Ápkem de osynday kýdigin aitqanda «tayynsha tulap ynyrshaq qirata almaydy» dey salghanmyn. Maqúl, ózderinizding aitqandarynyzday boslyn! Sóitse de ekeuinizdi shaghyn ghana toy jasap úzatuymyz qajet. Kópshilikke «agha men әpkemning songhy jaladan qútylghandyghyn qúttyqtauymyz» dep jariyalarmyn!

Ybyray ekeumiz osyghan kelisip, Nәzipany kóndirdik te, ýiimizdegi jana jasaulardy ózine jighyzdyq.

Alghash kóriskende sóiley almay jylaghan Gýlsimning qoldy bolu jayyn, qaraqshylar jaghynan qorlanghanyn sol inirde Nәzipa men Kýlәnnan tolyq estidim Biraq, ol oqigha týgelimen Auqannyng qojayyn «kómekshisinin» oiyny ekendigin Gýlsim әpekelerine aitpapty. «Qaraqshylardan sol kózәinekting qamqorlyghymen qútyldym» dese de shashyn júla enirep jiberedi eken. Onyng qaraqshylardan «qútqarghan» bolyp, Auqanmen sóilestiru syltauymen jasyryn ýiinde birqansha kýn saqtaghandaghy jayy әshkerelenbey, qúpiya kýiinde qaldy. Gýlsimning búl jasyryn kýiigin osy jýirik әpkeleri kózәinekti qaraqshynyng qatty qorqytyp qoyghandyghynan, әshkereley almaytyndyghynan dep mejelepti. Keyingi qamalghan ýiinde ne is bolghanyn ózinen eptep súrap men de aitqyza almadym. «Ol maghan jamandyq istemedi» dep túqyryp qana qútyldy.

Toy yrymy sonyng ertenine keshtik otyrys retinde shaqyryldy. Kýlәnmen aqyldasa kele shaqyratyndarymyzdy tipti shaghyndatqanbyz. Búrynghy dastarqandastarymyzgha Qabyltay men әielin bas etip, Kýlәnning agha-jenge, bauyrsymaqtarynan, әmengerleri men olardyng әielderinen biliktilerin ghana tandap shaqyrttyq. Dastarqan sózin Ybyray, «agha men әpkemning agharyp shyqqandyghyn qúttyqtau» dep atap bastaghandyqtan nekelenu toyymyz ekendigi qúpiya kýiinde qaldy. Ishtey biletinderi tosttaryn «agharghan ýstine agharsyn» degendey jabyq tileulestik bildire kóterdi. Mening jenis-ýstemdigim de aityldy. Men búl jenisti júrtshylyq-halyqtyng jenisi ekendigin aityp týzetip, onyng Qabyltay syndy azamattaryna ómir tiledim.

Kýlәn ekeumizdi, әn men by sauyghy bastalarda ghana qosaqtaghanday, «aghasy men qaryndasy birge әn oryndap bersin» degen talap qoyyldy. Búl talap aldymen «maybas» әmenger jaghynan qoyylghanyn bayqap, búrynnan mashyqty jarastyghy bar әndes-dәmdes eken deytin seziginen saqtanu ýshin birge әn saludan tartynyp edim. Maybas zorlap kótermelep aparyp, Kýlәnning qataryna túrghyzdy. «Toy ekeuindiki» degeninen Kýlәn da qauiptene qaldy.

- Agha, siz búryn әnge qalay ediniz? - dep menen súrady әdeyi.

- «Áu» dep te kórmegenmin, qargham! Tek, úzaq auruda «tizem-tizem!», «belim-belim!», «qúimyshaq, segiz kózim!», «jilinshik, asyqty jilik, tompayym-ay!» deytin «әnderdi» ghana shygharghan әnshimin!

Kópshilik du kýldi búl «әnshiligime».

- Osy әnderin aityp berse de bolady! - dep qarqyldasty birnesheui.

- Songhysyn aityp bersin, songhysyn! - Maybasy taghy ókireshtedi.

- Jә, olay bolsa aghany әnge zorlap qayta auyrtyp әurelemey-aq qoyynyzdar, búl kisi ýshin de men oryndap bereyin! - Kýlәn osy sózben mening ornyma Nәzipany qosyp alyp, talap etken әnderining bәrin oryndap berdi. Ekeumiz stakan qaghystyrmay, biydi de bir-birimizge jaqyndaspay ótkizdik.

Sóitip, neke toyymyzdy jat kózderge eshqanday sekem-kýdik aldyrmay ótkizsek te, Kýlәngha әrqaysysy óz kýndesindey suyq qabaqpen qaraytyn abysyndary týgel ýiirilip, «Kýlәsh» atap, úzatatyn qyzdarynsha ortagha alyp toylasty. Toy tarqap, qaytar shaqtarynda tórt-beseui jeke shygharyp alyp kezekpen qúshaqtap sýigenderin, jylasqandaryn da bayqap edim. Ýilerimiz qonaqtan arylyp kýtushiler qaytqan song óz ýiimizge kirgenimizde, Kýlәshimning «ýibayi» dep qalghanyna jalt qarasam, kastumining janqaltalarynan altyn jýzik, gauhar kózdi altyn syrgha, alqa shygharyp, tandana qarap túr eken.

- Arnap әkelgen toylyqtary ghoy mynau! - dep anyra qarady maghan. - Qaydan bilgen? Búlaryn mening almaytyndyghymdy da bilgendey, qúshaqtaghan bolyp janqaltama sala beripti!

- Áyelder erkekterden әldeqayda zerek júrtshylyq qoy! -desem de oilanyp qaldym. - Neke toyymyz ekendigin Nәzipanyng sybyrynan da estigen shyghar!

- Joq, ol aitpaydy, tipti eng jaqyn jýretin Gýlsimge de bildirmegendigin bayqadyq qoy!

- Olay bolsa, synshyl abysyndaryng sening asa óneyip alghandyghynnan bilgen!

- Sonshalyq óneyippin be men? Keshe sen qaytyp kelgenshe jýregim tittey de tynyshtyq tapqan emes, kónilim әli ornyqpay jýr!

Syrt kiyimderimizdi sheshinisimizben qolynan tartyp stol qasyna apardym da әlgi asyl toylyqtardy bir-birden alyp, appaq kempirime óz qolymmen taghyndyrdym. Shyraq jaryghynda túla boyy óz kózindey jarqyrap, balbúl janyp túra qaldy. Elu jyldyq ys-týtekte kir shalmaghan altyn jýregi de osy alqa-syrghaday jarq-júrq etip soghyp túrghany kóringendey boldy. Asa zauyqpen telmire qarap túryp qalghan ekenmin.

- Qoyshy endi! - dep basyn sýiey qaldy kókiregime.

Ertenine tanerteng Kýlәn ekeumiz óz ýiimizde shay iship otyrghanymyzda, Shayzada bastap, Qapas pen Qapiya kirip keldi. Biz qatar yrshyp týregelip qúshaqtasa kettik keyingi ekeuimen. Kýlәn men Qapiya jylasyp kóristi. Ýrimjiden jyndanyp qaytqan Qapiyany Kýlәn kóp eskeretin. Maqpaldy onghaq dep kinalamasa da, ony eskergenimizde Núriya men osy Qapiyanyng mahabbatyn dәripteytin. «Tym kýireuiktigi bolmasa» dep qana qoyatyn Qapiya jóninde. Qazir sol «kýireuiginin» mandayynan, qas-kózinen, beti men iyeginen shópildete tókti kóz jasyn.

- Toylarynyz qútty bolsyn! - dep Shayzada bastady da, Qapas qostap qúttyqtau aitty.

- Bar ahualdarynyzdy estidik, - dep Qapas jalghastyrdy sóz sonyn. - Taghdyrdyng synaghyna óte dúrys jauap qaytarypsyzdar! Búl dýniyeden ketkenderinizding de, aralarynyzdan jattyq bolyp ketkenderinizding de aldylarynan jarylqasyn! Qalghan ekeuinizding aman tabysyp, ýlken shanyraghymyzdy birlesip qayta kótergendikterinizge qatty quandyq!

- Qapas pen Qapiyanyng búl taudaghy ýilerine kelgenine eki apta bolypty, - dedi Shayzada. - Qalagha aldynghy kýni keldi. Búlardy әriyne estimey qalghan shygharsyzdar. Al, meni, tileulerinizde birge bolugha shyqyrtpaghandyqtarynyzdyn, tek, elep-eskermegendikterinizden bolghany talassyz shyghar?

- Kýlәn ekeumizge jala jabylmay ótken kýni bar ma, Shәken! - dep kýldim men. - Sonyng eng jenili ghoy búl ókpen! - dey sala esik-terezege qarap qoyyp kýbirledim. - Men әli de Nazarbekpin. Eger Qapas pen Qapiya kelgenin estisek te keshegi otyrysqa shaqyrmay, tanymay qoya túrar edik. Bighabil ekendigime dәlel bola qalatyn sen ýsheuindey «pәleni» keshegi pәlelerge qosyp shaqyrsam, mening artymda bulyghyp túrghan shúrqan shu kóteriler edi! - Ýsheui qatar týsinip, qatar kýldi búl sózime.

Men Qapiyanyng jýzine baghdarlay qarap, densaulyq ahualyn tәptishtep súradym. Kelin jolymen tómen qarap, úyang ýnmen, ibamen jauap qaytardy. Biday óndi aqqúba jýzi sәl qyzghysh tartqanynan nerv jýiesining qalpyna kelip, sauyqqanyn bayqadym. Qany tolyq et-jendi túlghasynan da, qimyl-әreketinen de, kiyim kiyisi tәrtibinen de pәlen jyl jyndanyp auyrghandyghynan belgi qalmapty. Búrynghydan da óndi kórindi.

Tabysqan jónderin bylay әngimeledi Qapas:

- Men qúm shetindegi auylyna jaqyndaghanymda tarqatylghan shashyn jalbyratyp, iyen daladan ýiine qaray jýgire jónelgen әiel siyaqty bireu kórinip edi. Men jaqqa jiy qarap, jelbegey jamylghan shapanynyng bir jenin súghynsa da, bir jenin taba almay týrtpektegen kýii jetip kirdi ýiine. - Qapastyng búl әshkereleuinen úyalghan Qapiya jambasynan, býiirinen týrtkenine kýieui shektelmey sóiley berdi. - Jyndy Qapiya ekendigin sonysynan tanydym! - degeninde «jyndysy» saqyldap kýldi bizben birge. Qapas ol kýlkisine sýiine qarap qoyyp jalghastyrdy sózin. - Ýiine kirip, sheshesi men jengesin ertip shyqty da, shashy jalbyraghan qalpynda ózi jýgirip kelip, maghan qadala qarady. Kózi shatynap jarq-júrq etedi. Atymnyng shaujayynan ústay aldy. «Bәse, nege kelmeydi dep jýrsem kele jatyr ekensing ghoy!» deydi.

Men Qúlay týstim atymnan. Qúshaqtay aldy.

«Apa, apa, mynau, mine mynau, osy dәl ózi!... Álgi jyndylardan aman qútyldyng ba ózin?» dep kire týsti qoltyghyma.

«Ýlken kisilermen amandasayyn, sen ýndemey keyin túra túr!» - dep qúlaghyna sybyrladym.

«Maqúl, maqúl, endi nege ýndeydi ekenmin, sening tilindi almaymyn ba men? - dep belimdegi qolyn týsire sala sheginip baryp túra qaldy. Auyl-ýilerinen shyqqandardyng bәrine qol berip amandasyp bolyp qayta qarasam, jengesi shashyn sylap qayyryp, kiyimin týzey aqyl aityp túr eken. Men, qayyn atamnyng núsqauymen ýlken ýige bettegenimde sonymnan ere keldi de, jengesining jetegine ilesip, otau jaghyna keti.

Qayyn ata-enemning aldynda jýgine otyryp shay iship, sapar jayyn sóilep otyrghanymda jengem kelip kirdi. Ángimeni keyinge qaldyra túrudy aitty da, meni erte jóneldi. Kesh batyp qalghan eken. Mynauym juynyp-taranyp, búrynghy student kezindegi eng sәndi kiyimderin kiyip, jaynay qalypty. Men kirip barghanymda qolyndaghy ainasyn tastay salyp týregeldi. Ýn joq, qolymen núsqap joghary jaghyna otyrghyzdy meni.

«Al, endi sóileshi, auruyng qalay?» - dep súray qúshaqtadym.

«Meni auru dep estiding be? Endi auyrmaymyn! Endi tipti jazylamyn!» - saqyldap kýldi. Osy sózin qaytalap-qaytalap aityp ýsh ret kýldi. - Men taghy da kóp sóilep baram ba?.. Boldy, endi auyrmaymyn! -dep toqtap edi. Birazdan song búl uәdesin úmytyp, bir sózin taghy da qaytalap sóiley bergeninde, «Boldy endi, auyrmaysyn!» dep qaldym. Selt etip jalt qarady da, qúshaqtay aldy.... Áredik-әredik auysa qalghanynda osylay óz sózimen ózin shektey berdim.

Ýsh-tórt kýn ótkende shynymen jazylyp qalghandyghyn kórsete bastady. «Men ras jyndanghan ekenmin ghoy! -dep bir jylap aldy da, ótken-ketkendi esine týsirip, maghan súrau qoya berdi. Jarty ay «dúghalap», «ýshkirip» jazdym da, ata-enemning aldyna sýiinshi súray kirdim.

Múnyng jazylghandyghy men neke toyymyz birge ótti! - Qapas sózin osylay ayaqtatty.

- «Mahabbat ólimdi jenedi» degen osy! - dedim men Qapiyagha qaray otyryp. - Baqytty bolyndar, ómir-jastaryng úzaq bolsyn!

Qapastyng әngimesin shay qúya otyryp tyndaghan Kýlәn, qasyndaghy Qapiyany qúshaqtap betinen taghy sýidi de, tamaq dayyndyghy ýshin otaugha ketti.

- «Mahabbat ólimdi jenedi», - dep, әlgi naqyldy qaytaladym. - Al, onyng keyde ómirdi jenip, ólimge jetekteytin qúdireti de bar eken. Múny men dastandardan estip jýrsem de, mәseleni solay ólgen adamnyng ózine artatynmyn...

- Osy pikiriniz de dúrys! - dedi Qapas. - Mәseleni sonday kýireuiktikpen ólgen adamnyng ózine artu dúrys eken! Ólgen adammen birge óluding qateligine Kýlәsh apay men sizding qajyrlyghynyzdy da dәlel etuge bolady! Maqpal jengemizding ketkenin myna Shayzada aitqanda, sizding jay-kýiinizdi estigenshe qatty abyrjydym.

- Mening janaghy pikirimning jalghasy bar. Maqpal jayyn alghash estigenimde men de kýirep kete jazdadym. Eger jastayymyzdan bir-birimizge yqylasy bar Kýlәsh qasymda bolmasa, men de oqysqa úshyraydy ekenmin...

- Joq, Maqpal sizden ketken joq, agha! - dep osy sәtte Qapiya kóz jasyn aghytyp jiberip túqyrdy. - Onyng bar syryn biletinmin. Ol, býkil ómirin sizge ghana arnaytyndyghyn aitatyn. Onshy, keri tónkerisshiden shekarandy ajyrat dep kýreske tartqanda da solay ant etken. «Barlyq tirshiligim -   adamgershiligim, tek Bighanyma ghana arnalghan» dep neshe jýz adamnyng aldynda ashyq sóilegen. - «Ol keri tónkerisshi emes, kóresizder әli! Ólgenimde bolmasa ózim orynday almaytyn múnday talap qoymanyzdar maghan!» dep toqtatqan. Qazirge deyin týsimde kórip jýrmin. Ol aman!

Qapiyanyng shyndap sóilegen asa nanymdy shyrayyna qarap otyryp qalyppyz. Men Kýlәnning jylay beretindiginen sekem alyp jýrgenimde osyndaghy basqa jigitterding ózara sóilesken sózderinen Maqpaldyng kimmen ketkendigin estip qalyp anyqtaghandyghymdy aittym da, Shayzada ol jónindegi estigen-bilgenin týgel sóilep berdi.

- Bir qaskýnemning sizdi múqatu ýshin shygharghan ósegi me eken! - dep Qapiya sonda da ózine-ózi sóilegendey kýbirlep qana toqtady sózden. Kóz jasyn taghy bir aghytyp jiberip toqtady. Onyng es-aqyl jaghynan tolyq sauyqqandyghyn aiqyn týsinip men quandym. Sol kýni Shayzadanyng kelinshegin de shaqyrtyp alyp, inirge deyin toyladyq. Olar ózderining agharu jónindegi ýmitterin Ýrimjige mening qaytuyma artady eken. Ol jaghyn da aqyldasyp alyp aiyrylystyq.

Kýlәn ekeumiz Ýrimjige qaytatyndyghymyzdy qalalyq saqshy mekemesining maghan kepildik qaghaz bergen bastyghyna ghana mәlimdep, jol kuәligin aldyq ta, Ýrimji avtobusyna da jasyryn shyqtyq. Jolshybay qastyq isteuge saylanyp jýrgeni estilgen sodyrlar ketkenimizdi sezbey qaldy.

Ertenine týs aua jetip, ózimiz biletin Qúmar men Aqiyanyng ýiin taptyq. Qúljannyng eshkimge qanyn júqtyra almay ólgenin estigenbiz. Ekeui qayta nekelenip, Izbasardyng sonyna bir qaryndas ilestirip te ýlgeripti. Kýlәn ekeumiz eki balany qúshaqtap shaygha otyrysymyzben-aq, shúbyra kirip amandasty kórshileri. Mekeme qyzmetindegi búrynghy qyzmettesterimiz telefonnan telefon alyp, isterin tastay jýgirisken eken. «Onshyl-últshyldargha» qarsy kýres uaqytynda bizden shekara aiyrghandyqtary esterinde joq siyaqty. Shúrqyrasa qoldasyp, qoldasa sala qúshaqtap, esimizdi shyghardy. Bir-birinen saqtanyp jaltaqtay qaraytyn búrynghy sayasy tizgin týgil, jýgen-noqtalaryn da sypyryp tastaghanday, bәri de erkin tilmen, aiqyn tilekpen, ashyq saghynyshpen, bizding atymyzdy tu etip kótere qarsy aldy. Abyroyymyzdyng ózimiz oilamaghan dәrejege jetkendigin, búryn kórmegen keyingi buyn qyzmettesterding eljirep, kóz jastaryn tóge sәlem bergeninen kórdik.

Ójet aqyndar mening «ólgenim» estilgende jazghan joqtau jyrlaryn saryndatyp, tiri kóretindikterin estigendegi quanyshtaryn, sәlemderin aghyta sarnap jetti...

Búl kórinis búrynghy Maqúlbek pen Qúljandardyng jalghan qoshemetteri emes, ashylghan sananyng jayyp salghan azamattyq óz jýrekterinen qaynap shyqqan túnyq qúrmetteri ekendigin kórgendeymin...

Bizdi qalpaqpen bastyryp kómgendegi maqsattary, qalghan bauyrlarymyzdy sonymen qorqytyp, týgelimen Maqúlbek, Qúljan, Auqandarday qúl-kóteshige ainaldyru edi ghoy. Adamdyq ar-namystyng azdy-kópti kýn jasysa da múqalmaytyndyghy, búlandary men úlandaryn qyrsa da halyqtyng ólmeytindigi, tarih dóngelegi artqa qaytpaytyndyghy taghy da aiqyn dәleldengendey!... Kýle kirip, kýiretuge kirisken jaularymyzdyng ózderine qarsy kýshti myng eselep kóbeytip alghany sol kýni-aq sezildi. Amandasa kelushilerding ayaghy ertenine de sayabyrlamady. Bizding qatarymyzda qalpaq kiyip tiri qalghan «onshyl-últshyldardyn» kóbi qalpyna kelip ornalasyp bolghan eken. Hanzu «onshyldardyn» ólgenderi de aqtalyp, qalpaq kiygeninen bergi qansha jyldyq ailyq enbekaqylaryn týgel alyp ta ýlgeripti. Kýlәn ekeumizding qarasty mekemelerimizdegi «sayasat tiyanaqtandyru» kenselerining qyzmetkerleri de kelip amandasty bizben. Yntyqbay marqúm men Maqpaldyng ólgen-ketken deregin bizden súrap anyqtady. Ol ekeuining delosyn menimen birge tiyanaqtandyrugha tizimdedi de, Kýlәndi óz mekemesi tiyanaqtandyrugha mindetteldi. Kelgenimizden ýsh kýn ótip, tórtinshi kýni shaqyryp әketti de, agharghandyghyn, qalpaghy alynghandyghyn jariyalap, naqaq delosyn ózine kórsetip túryp órtepti.

Mening mekememdegi «sayasat tiyanaqtandyrushylar» saqshy nazaraty men ózderining men turaly әli aitysyp jatqandyghyn ózime habarlap túrdy.

«Bighabil - ashyq keri tónkerisshi. Onyng qalpaghy alynbaydy!» - depti saqshy nazaraty.

«Keri tónkerisshi bolsa, әlige deyin nelikten sottatpaghansyndar? -dep meni aqtaugha barghandar aitysypty. Sóitip, mening birneshe qapshyq delomdy jayyp salyp júlghylasypty. Delodaghy materialdardy bir aptada әreng oqyp bolyp, aghartu-aghartpau aitysyna qayta týskende, saqshy jaghy taghy boy bermepti. Bighabilding keri tónkeristik úiym mýsheleri delingen tiziminen eskili-janaly birneshe «keri tónkerisshinin» aty shyghypty. Olardyng eki-ýsheui kezinde atylyp ta ketken eken.

«Osynday shegine jetken keri tónkerisshilerding bastyghy bolghan Bighabildi kim aqtamaqshy?» - dep stoldy bir-aq úrypty sayasy basqarma bastyghy.

«Bighabilding ýstinen saqshy oryndary bir de material týsirgen emes. Osy materialdardyng barlyghyn qúraghan - biz. Senderge әkelip qúshaqtatyp qoyghan da - biz. Ony keri tónkerisshi dep sender ózdering qolgha alghan emessinder, óz mekememizding «әkimshilik jazasymen» jazalap, avtonom rayondyq partkom ýgit bólimining bekitui boyynsha «enbekpen tәrbiyeleu» ornyna әkelip bergen biz ózimiz bolatynbyz. Mәselesin endi ózimiz sheshemiz! Ózimiz 1964 jyly-aq aqtaghanbyz. Jiyrma eki jyl jazalanghany jetpegendey, әli búrynghy qalpaqtarynda kóz júmyp otyra bere almaysyndar! Jalaly material bergenderden әldeneshe ret anyqtap súrap kelip otyrmyz! Eger onyng delosyn tolyghymen ózimizge qaytarmasanyzdar solardyng bәrin Bighabilmen qosa shaqyryp әkelip, ashyq aitysamyz!»

«Eger Bighabilding ózi aghartylsa, ol agharghanda biz agharmaymyz ba dep, qol astynda bolghan neshe jýz qylmysker qaptap kelse, bәrin aghartu kimning qolynan kelmek! Ózdering osyny oilandar da, ony toqtata salyndar!» - dep saqshy jaghy kenes beripti.

«Otty kim ústasa sonyng qoly kýiedi. Eger bәri aqtalugha tiyisti bolsa, bәri aqtalady. Ólgenderinin, atylghandarynyng da naqaq ketkenderi kóp ekendigin úghyp qoyynyz! Júmys kóbeyedi eken dep búlardyng bәrin tastap qong da eshkimning qolynan kelmeytin is bolyp qaldy. Partiya ortalyghynyng núsqauyn oryndamasandar aldymen senderding qoldaryng kýiedi!» - dep aqtaushylar shyghypty.

Osy aitys, osy eskertulerden song bizding mekemening sayasat tiyanaqtandyru alqasyndaghylar týgel әreketke kelip, mening ýstimnen sonday ótirik material jazghandardy týgel tergep, bәrining de qoryqqandyqtan jazghandyqtaryn qayta anyqtapty. Qorqytushylardyng ne dep qorqytqandyqtaryna deyin jazyp alghan eken. Bes kýn ishinde bәrining aqtau materialyn alyp, saqshy nazaratyna ózimizding kóne qyzmettesterding bәrin ertip aparypty.

Mening boqshamdaghy úshqary materialdar men olardyng týgel jala ekendigin kórsetetin jana moyyndaulardy salystyra otyryp aitysypty olar. Tek, ózi qalpaq kiyisimen Sovet odaghyna qashyp ketken Ábilemit siyaqty kólgir kýndesterimning japqan jalalary ghana aiqyndalmay qalghan eken. Olardyng «shujúnjuigha qashyp, jaugha qosylyp ketkendikteri», jazghan materialdarynyng da qara material ekendigine dәlel bolypty. «Kim de kim jau jaqta túrsa, ol da jau» ghoy. Aqtaushylarym Mauzydúnnyng osy sózimen stol soqqylap otyryp aqtapty meni.

«Sizder Bighabildi aqtasanyzdar, ózderiniz aqtay berinizder, delosy bizde saqtalady! - dep sonda da bezerip otyryp alypty saqshy jaq. - Oghan baylanysty delolar men material bizding bir skladty toltyrghan. Olardyng bәri de joghary jaqtan bekitilgen, shara kórilip ornalastyrylyp bolghan. Barlyghynyng negizi bolghan búl delony senderge qaytaryp bere almaymyz!»

«Qaytalap aitalyq, sender jabysyp alyp otyrghan osy deloda ózdering enbek sinirip tapqan bir material joq ekendigin ózdering de kórip boldyndar! Sol shaqtaghy tyshqaq jalaqorlargha senip ketip, delo qúrap bergen biz. Bighabildi enbekpen tәrbiyeleuge ótkizip bergen biz, esh uaqytta da mәngilik týrmege kesken emespiz! - dep, barghan aqtaushylardyng bәri de keude qaghyp shabuyldapty. - Osy delonyng ishinde ózdering fakt qoyyp tapqan material bolsa, alyp qalyp, bizding óz materialymyzdy ózimizge qaytaryndar, bәri ótirik! Talastaryng bolsa ghana aitysyndar bizben!»

Aqtaushylar osylay alqymdap otyryp jenip, búryndy-sondy maghan artylghan boqshany týgel alyp shyghypty. Kelgenime jiyrma shaqty kýn ótkende mekemege meni jenil mashinamen aparyp, sypyra jalany ózime bir-birden kórsetip otyryp otqa tastay berdi. Tek, qorqytyp jala japqyzghandardyng attaryn ghana jasyrdy menen (Biraq, oladyng bas atamany kim ekendigi maghan mәlim edi ghoy). Tolyq agharghandyghymdy «sayasatty tiyanaqtandyru kenesi» jaghynan jariyalap, búrynghy qyzmetime qaytadan taghayyndady. Mekeme boyynsha keshtik ziyapat ótkizip, «dәuir jaghdayyn» aita juyp-shayyp qúttyqtady bastyqtary.

Qan ragy shiritip, medisina institutynda hal ýstinde jatqan Jaubasar búl jaytty estip, basyn shayqap-shayqap qalypty. Ne maghynamen bas shayqaghandyghy belgisiz. Ólmey qalghanyma ókinip, agharghandyghymdy jaqtyrmay shayqalghan bas pa, iyә, maghan sonshalyq qarajýz ziyankestik istegenine ókingeni me, qasyndaghylar úgha almapty.

Onyng men kýreske alghash tartylysymmen ýiimnen jighyzyp alghan jazba shygharmalarym men materialdarymdy mekeme skladtarynan birnesheuimiz izdep taba almadyq. Mәdeniyet topalanynda tóbesi oiylyp, topyraq basyp qalghan arhiv skladyn arshyp tazalatyp alyp izdesek te, maghan tiyisti qaghazdan eshtene shyqpady. Skladtargha, arhivke qaraytyn qyzmetkerler de әldeneshe ret almasqan eken. Olardyng tirilerinen eshqaysysy bilmedi. Qaghazdarym jiyp alynghan shaqtaghy mekemening túraqty hatshysy bolghan әielden súrasam, ol, Jaubasargha óz uaqytynda tizim boyynsha sanap ótkizip bergenin aitty. Jatqan jerine túra jýgirip jetkenimde bas jauapkerimning ólimi zalda estildi. Sol «tangha jaqyndaghanda» ghana «o dýniyege» kete qoyypty.  Bilekterine qaraly belgi taqqan beytanys bes-alty semiz tizilip bir jaghynda túr. Jetip baryp, betine jabylghan qadirli balgha-oraqty qyzyl tudy ashyp qalghanymda, búl dýniyede joq birtýrli sasyq iyis mýnk ete týsti. Loqsyp qalyp shygha jóneldim...

Kýlәn agharysymen-aq mekemesi shyghyn shygharyp, ózining búrynghy menshikti qorajayyn jóndetuge kirisken. Búrynghy eki semiyanyng sonda saqtalyp túrghan qaldyq jabdyqtaryn qosyp, kóp-kórim ýy qúradyq. Dostardyng әkelgen toylyqtarymen tolyqtanyp, jaynaghan bir jana semiyagha ainala qaldyq.

Hanzu «onshyldary» agharghanda týgel qaytarylghan jiyrma jyldyq enbekaqy, kezegi keyin jetken shaghyn últtardaghy agharghan «onshyl», «jerlik últshyldargha» qaytarylmay múzdatylyp qalypty. «Qazir bankimiz qúrghap qaldy. Aqsha jiylghanda birte-birte qaytaramyz» dep jariyalady. Menimen birge agharghan Yntyqbay marqúm men Kýlәn ýsheumizge búrynghy dәrejelerimiz boyynsha eng keyingi alty ailyq qana aqsha qaytaryldy. Al, Sovetke qashyp ketken Maqpal agharudy qoyyp, aty da óshirilipti. Qyzmet stajy kóp, dәreje jaghynan joghary ýsheumizding on segiz ailyghymyzdyng ózi-aq túrmys shyghynymyzgha jeterlik negiz boldy.

Menimen baylanysty qalpaq kiyip, qorlyq-zorlyqqa, tepkige týsken bauyrlastardyng ózim biletinderine hat jazyp, tolyq agharghandyghymdy úqtyrugha kiristim. Ólgenderding Maghripa men sheshesi siyaqty sorlanghan bala-shaghalaryna, keybirining tuysqandaryna, qarasty basshylyqtaryna jazyldy. Ózim tolyq agharghandyqtan olardyng tipti agharyp, tartqan ziyandaryn tóletuge, tipti qún alugha da joldary ashylghandyghyn habarlaugha boryshtymyn ghoy. Azyp-tozyp qanghyp ketkenderining bәrine óz hatym jetpeytin bolghandyqtan «partiya qamqorlyghyna alghys» aitqan beynemen gazet tilshilerine habar-maqala jazdyryp shygharttym.

Qalpaq kiygen, qolgha alynghan, óltirilgen jalalylardyng әrqaysysy ózderine qalpaq kiygizgen aimaq audandarda tiyanaqtandyrylyp jatty. Ýrimjide menimen birge jazalanghan studentter óz mektepterine kelip agharyp, qyzmetke ornalastyryldy. Moynyna kiyiletin jauapkershilik solay bólshektenip azayghandyqtan saqshy nazaraty óz mýshelerining jauapqa tym az tartylghandyghyn bildim. Tek, key aimaqtardan biren-saran jendetterding jasyryn óltirilgeni estilip túrdy.

Al, Ýrimjide bolghan qyran jendetterding aiqyn izi tabylar emes. Joghary qyzmetten «qúqyq shonjary» degen qalpaq astyna týsip ólgen agha azamattardyng ýilerine kónil aita baryp súrastyrghanymda, tipti júmbaqty oqighalar estildi. Álibek marqúm ólerinen ýsh-tórt kýn ghana búryn ýiine hat jazyp, et-may, nan, sýt súraghan eken. Aytolqyn súraghanyn aparyp, erin kórip qaytu ýshin baylanysty oryndardy eki kýn kezip, ýshinshi kýni jetipti. Avtonom rayondyq prokuraturadaghy dosy bergen kýshti qaghazy boyynsha kamerasyna kirip barsa, Álibek shalqasynan týsip, jertósekte ólip jatyr. Kóp jendetpen alysyp, edende ólgen tәrizdi, kiyimi týgel topyraq, bir jeni qoltyghyna deyin sógilgen. Shashy úipa-túipa, júdyryghy daualgha úrylghanday jaralanghan. Qol saghatynyng byt-shyty shyghypty. Shyr ete týsip, erining ýstine qúlap týsken sabyrly-berik Aytolqyn esin әreng jiyp, jan-jaghyna qarasa, týrme qyzmetkerlerinen eki qazaq qana túr. Ol ekeui ýn qatpay qyzara túqyryp alypty. Qysylyp túrghandyqtaryn bayqaghan Aytolqyn, kirgen esigi jaqqa qarasa, olargha tikireye qarap, bir úighyr, bir hanzu ofiyser túr eken.

«Búl kisige ne bolghan?» - dep súrapty Aytolqyn. Eki qazaqtan sonda da ýn shyqpay qalypty da, úighyr ofiyser tabaldyryqtan attay sóilepti.

«Bú jinayetshi[4] rak auruynan óldi! Tamaq ótpey óldi!»

«Ashyghyp, eshqanday dәrmensizdengen belgi joq qoy! - dep Aytolqyn tanyrqay qarap fakt qoyypty. - Dәrmensizdenip óluge ainalghan adam nosky men botinkasyna deyin osylay tolyq kiyine alar ma! Saghatynyng shaghyluy, shashy men kiyimining júlmalanuy qalay? Tamaq ishe almaytyn adam, menen ynghay súiyq tamaq súramay et pen nan súrap hat jaza ma! - Kýiingen әiel Álibek jazghan hatty kórsete bergeninde úighyr ofiyser júlyp alyp kórip, óz janqaltasyna sýngitipti.

- «Raktan ashyqqan jinayetshining ansap súratqany bolsa kerek, keshe ekintide ólipti!»

- «Myna jenin nelikten sókkensizder?» -Aytolqyn jauap ala almay, Álibekting juan bilegin týrip jiberip, uly ukol qoyylghan jerine qaray qalghanynda, saqshylar ózin syrtqa sýirep ala jónelipti:

- «Siz óziniz de qalpaqty keri tónkerisshi ekendiginizdi úmytpanyz, juas bolynyz!», «Sizding qylmysynyz da osy ólushimen birlikte ótkizilgen! Onyng kiyimin, kórpe-jastyghyn, tósek-ornyn aqtaruynyzgha, qasynda boluynyzgha rúqsat joq!», «Raktan ólse de, әrqanday jaghdayda da keri tónkerisshining sýiegi ýiine qaytarylmaydy!... Áli de semiyasyna zattyq baylanyssyz qalpynda tekserilip, ýkimet jaghynan jerlenedi. Joghary jaqtyng búiryghy osy, qaytynyz! Óz mәselenizdi ghana, shyghar jolynyzdy ghana oilanyz!» - osylay qúqay kórsetip jolgha salypty Aytolqyndy.

Ol shaqtaghy avtonom rayon partkomynyng bas sekretary, әskery rayonnyng bas generaly, avtonomiyaly ýkimetting birinshi tóraghasy bolyp, barlyq qúqyqty óz qolyna alyp otyrghan Saypiyden Ázeziyge jýgirgen «keri tónkerisshi» tanys әiel, zor úlyqtyng qúdiretti qaqpasynan tipti qatal tosylypty. Birneshe avtomat qatar tónipti kishkentay ózine. Ámirshining óz aldyna kirip aryzdanudan ýmiti solay ýzilip, habar bólimine jazyp әreng kirgizipti aryzyn. Qarsy jaghynan ketpey kóshede otyryp alghan Aytolqyndy ekinshi qabattaghy terezeden úlyqtyng ózi de kórip otyrsa kerek, eki saghattan song adiutantyn shygharyp, auyzsha jauap qaytarypty: «Álibekting rakpen auyrghanyn men de estigenmin. Sol aurudan ólgenine talas joq. Mәselesi bir jaqtyly bolmaghan keri tónkerisshining sýiegi qaytarylmaytyndyghynan ózing de habardar shygharsyn. Qazirgi mәdeniyet tónkerisi kezinde ony joqtaymyn dep óz qalpaghyndy tipti auyrlatyp almay, balalaryndy baq!... Qazir osydan basqa laj joq!» depti.

Aytolqyn, kónil aitugha kelgen Kýlәn ekeumizge shaghynyp, úzaq jylady. Áreng shyqqan nәzik qana ýnimen egile joqtaghan tolqyndy jyry buyrqanghan tasqynday, bizdi de ala jóneldi. Qaltyrap býgile egildik. Auyr qasiret pen kernegen mún-zar, aqyndyqtyng keremet darynymen aghytyldy. Búryn eshkim aityp, iә jazyp kórmegen joqtau jyry da, oghan layyqtap shygharghan әueni de ózgeshe tyn, býtindey jana, әrqanday tasjýrekti de eritetindey kemeletke jetipti.

Dertine dәrmen bolarlyq basqa lajym joqtyghynan Aytolqyndy sony aityp júbattym: «Mynaday joqtalghan ólimnin, dәl qazirgi shaqta armany az shyghar. Álekeng sizding osy jyrynyzben birge jasar-aq. Múnday ólmes joqtau shyghartqan erdi óldi deuge bolmaydy!» - dep ózim eseley jylap jiberdim...

Álibekpen qatarlas «qúqyq iyesi» qalpaghymen óltirilgen bir tatar, bir qazaq azamattyng da ýilerine baryp kónil aittyq. Olardyng «ajaly» da mýlde qúpiya әzireyilden kelgen, ashyq aitugha bolmaytyn, júmbaqty ajal eken: asa sabyrly-bilimdi tatardy «jalghyz jatqan abaqtysynda asylyp-buynyp óldi» dep jariyalapty. Biraq, ol qalyng sement sylaqty abaqtynyng esh jerinde asylatyn qazyq ta joq, elektr lampasy qol jetpes biyiktegi temir torly quysta. Elektr symy qalyng shtukator ýstinde, buynyp óldi deuge syltau bolarlyq shtan bauy da tonalghan. Ár kýni tintilip túratyn sayasy tútqyn. Joghary zang ornynyng arnauly abaqtysy onday ólimge oray bermeytindigi belgili bolatyn...

Al, onyng qataryndaghy abaqtyda jatqan qazaq ta joghary dәrejeli sayasy zang qyzmetkeri edi. Ony «diyzenteriyamen auyryp óldi» dep jariyalapty. Ólgen uaqyty ayazdy aqpan. Diyzenteriya virusynyng ýdep taraytyn mausymy emes. Ári jalghyz jatqan, dәrejesi joghary qylmysker. Qazirgi zamannyng jetilgen medisinalyq aspaby, sansyz synaqtan ótken dәri-dәrmegi, quatty dәrigeri bar, erekshe tergeu ornynda diyzenteriyadan adam óle me!

Kónil aita barghan búl qaraly ýilerimnen de ynyrana-kýnirene kýrsinip shyqtym. Óitetinim, búl ýsheui, tónkeristik ýsh aimaq qyzmetkelerine nauqan sayyn qaqpan qúrylghanda Saypiydenmen birdey qorghalyp qalghan, Mauzydúnnyng ózi әr nauqanda bir kóterip ósirip kelgen senimdi qolqanattary edi. Mauzydúng iydeyasyna qarsy «keri tónkeris» búlardyng oiyna kele qoymasa da «qoldaushy tәnirinin» óz oiyna kelgen be, iә múndaghy qadaghalap tigilip otyrghan senimdi qúlaghy oy bergen be... ol jaqtary belgisiz. Áyteuir, ólgen ólisterining sonday auyr júmbaq ekendigi bep-belgili bolypty. Al, Saypiydenning seksen qabat mamyq jastyqta saqtalghan soqa basyn, búlargha «ajal kelgen son» taghy ósirip, jýz qabat mamyq jastyghy bar astana baqshasyna әketipti. Tegi, o dýniyening mәngilik jәnnәt degeni sol bolsa kerek.

Kesh bata ýige ekeumiz ghana onasha qaytyp kele jatqanymyzda qoltyghyndaghy mening bilegimdi qysa týsti Kýlәn.

- Bighash, agharuymyz aghardyq qoy, osynday amandyghymyzda óz ata-mekenimizge tezdetip qaytyp alayyqshy! - dedi. - Osylardyng beretin mәrtebesining de, aqshasynyng da qajeti qalmaghandyghyn kórdik! «Kisi jerinde súltan bolghansha óz jerimizde últan boludan» abzaly joq eken!

«Kisi jerinde súltan bolghansha óz jerinde últan bol!» Osy maqaldy elu besinshi jyly Qazaqstandaghy Quandyq aghadan kelgen hattan da kórgenim esime týskende, ishi-bauyrym solq ete týsti, óksip qaldym.

- Múny men oilaghaly qashan! - Jylap jibere jazdap, bәseng ghana kýbirlep jauap qattym. - Shekara kýzeti әli bosansymay, sәti kelmey túrmay ma! Búghan qalay asygha qaldyn?

- Kórmegenimiz kórgenimizden әli kóp eken. Myna senimdilerining ólimi janymdy tipti týrshiktirip barady. Senin... әrqanday mәselege sebep izdemey túra almaytynyng belgili, qyrsyqqa taghy úshyraytyn siyaqtysyn!

- «Eshten de kesh jaqsy» ekendigin menen kóbirek bilesing ghoy, Kýlәshim, aldymyzdaghy ýkimet reformasynda shekara qúlpy ashylar ma eken, eng joghary qúqyqty qolyna alghan Dynshyauping ne janalyq aitar eken, biraz kýtip bayqalyq!

- Shekara qúlpyn búlardyng qaysysy bolsa da juyr manda asha qoymaydy! Tezdetip ketuding amalyn oilay jýr degenim ghoy! Jasyryn óltirilgen ýsheui de ózderining eng senimdi belsendi saptastary emes pe edi. Búlargha istegeni osy bolghanda, erkin oily-kýmәndi saghan ne istemeydi!

- Búl ýsheui de mendi iyekting sabyna keyin qosylghan. Al, Júngo tónkerisine bastan-ayaq bar ómirlerin arnap, janqiyar kýreskerlikterimen barlyq auyr mindetti kóterip, jeniske jetkizgen shynayy marksizmshi Lu, marshal Hy, asqan jauynger qolbasshy Pyndy qanday jauyzdyqpen óltirgendigin de bilesin! Ortalyq komiytetindegi naghyz proletar da - Judy kәri men osy ýsheui ghana emes pe edi. Ózderi aldanyp saylap alghan «tәnirinen» basqa eshkim ýkim shyghara almaytyn búl alyptardyng ólimine de sәby bala senbeytin syltaular aitylyp, jalasy bitke artylyp jatpay ma! Jiyrenishtiligimen jer sharnyng múrnyn tyjyryndyrghan mәdeniyet topalanynan ózderin aqtau ýshin osy jaqynda ghana bar mәseleni «tórttik topqa» arta qoyghan syltauyn estidik qoy! Al, bizding ólimimizge onday syltau izdeuding de kerektigi joq búlargha! Oilap jýrmin, janym, qazir óz otanymyzgha kete qoidan basqa tirshlik jolymyz qalghan joq, tipti týsimde de sony oilaytyn boldym!

 

Ádiletti tergeushim, balasyn aldyna alyp, toyda otyrghan auyl әieli oqysta tyrq etkizip jel shygharyp qoyypty. Kimning qúiryghynan ketken ózine belgili ghoy, qyzara qalypty da, balasyn jelkelep-jelkelep jiberipti. Jalasyn balagha jauyp qútyla salmaq eken. Jylaghan bala kәmpitpen uansa da jalaqor sheshesine jaltaqtap qaray beripti. «Taghy osyrsang meni taghy úramysyn, apa?» dep súray jaltaqtaghanda manayynda qystyghyp otyrghandar du kýlipti.

Qarapayym auyl әieli óz masqaralyghyn óz ishinen shyqqan balasyna audaru ýshin osylay jelkelegende, talaydy kórip, talay mýnkitken sayasy jezóksheler óz qylmysyn jasyru ýshin, ógey bizding kektiligimizdi bilip otyryp jerge tyqpay qoyar ma!

(Jalghasy bar)

Abai.kz

---

[1] Jýijang (hanzusha) - mekeme bastyghy.

[2] Úqyqdar (úighyrsha) - qúqyq iyesi, qúqyq shonjary.

[3] Hanzu tildi jerlik qyzmetkerler hanzusha «jynjyr» degen ataudy sayasy dep qoldanyp jýr. Búl bizding til jýiemizge osylay, ýilespey qalady. «Jynjyr» - ishki sayasat, sayasy jol. Dәl maghynasy sayasy basqaru degen sóz. Múny ózimizding sintaksistik jýiemizge baghyndyryp audarmasaq deni sau sóilem qúralmaydy.

[4] Jinayetshi (úighyrsha) - qylmysker.