VI

 

 

VI

 

Qoghamdyq ghylymnan sauaty bar azamattardyng bәrin qalpaqpen bastyrghan «stili týzetu» nauqany ayaqtalghan son, qogham tәrtibi qatty búzyldy. «Týpkilikti búzyq kim» deytin súrau әrbir búqaranyng basyn qúiynsha ýiirdi. Kózderding aghy da, myltyq qarauyly da sheksiz qúqyqtyng ózine qaratyldy. Terisine simay bórtip ketken dara biyleushi, marksizmning «taptyq kýres», «taptyq qarama-qarsylyq» dep atalghan qúrysh sauytyna da simay, jalanashtanyp qalyp edi. Búl qaterli nysanadan ózin qútqaru ýshin birynghay bola qalghan «jaularyn» ydyratyp, ózara qayta qyrqystyratyn tyng bir amalgha múqtaj boldy. Óz tirshiligining búl múqtajy, onay-olpy emes, әriyne «tәnirlik» - jaratushylyq múqtaj ghoy, túp-tura adamdyq midy ózgertpey oryndaluy mýmkin be? Sondyqtan, adamzatty adamzatsha oilatyp kelgen neshe myng jyldyq mәdeniyetti joghaltugha kiristi. «Eskini býtindey joymay, jana ornamaydy» dep kiristi. Búl amalyn «proletariyattyng úly mәdeniyet tónkerisi» dep atady. «Búryndy-sondy bolyp kórilmegen», «Maujushiyding ózi tóte bastaghan» mәdeniyet qara borany osylay kóterilgen bolatyn. Búl pighyldan toqtatpaq bolghan ómirlik senimdi saptastaryn «burjuaziyalyq iydeyanyng qolbasshysy atap, «burjuaziya sliynbuyn[1] zenbirekpen atqylandar» degen búiryqpen atqylatyp joyyp alyp buyrqandy. Ózi aitqanday «búryndy-sondy kórilmegen tónkeris» әriyne, búrynghy qarany aq, aqty qara, jasyldy kýlgin týsti kýl etip kórsetpey, búryndy-sondy bolyp kórilmegen langha ainala ma!

Bizding kórip kele jatqan topalanymyz osy bolatyn. Sóitip, qoghamdy búryndy-sondy kórilmegen tozaqqa ainaldyryp tyndy. Endi tynayyn dep tynghany da emes, milliard halyqty taqyr jerge túralatyp otyrghyzyp, ýkimeti totighan son, lajysyzdyqtan tyndy. Sayasi-ekonomikalyq, qoghamdyq daghdarystyng qútylmas zahodyna otyryp qaldy.

«Alda da jol joq, artta da jol joq, endi qalay? Býitip tiri qoyghansha alsyn Qúday»[2] degendey kýiikpen «tәnirinin» ózi uaqyty jetpey aljydy. Ózining týpkilikti iydeyasyn biletin arqa tirek sýienishterining óltiriletinderi óltirilip, qashatyndary qashyp, ózine senimdi biri qalmaghan shaq edi búl. Jaq sýiegi jiylmay salbyrap qalghan jalghyzdyng ózi jalghyzdan jalghyz, taghynda shalqasynan  jatyp jan ýzuge tayaghanda aldyna bir jendeti jetip kelipti. «Mәdeniyet tónkerisinde» qylyshynyng ótkirligimen kózge týsken jendet edi búl, qoyyn dәpterin shygharyp, qalamyn ústata qoyypty.

«Úly ústaz, úly kósem, myna memleketinizdi basqaru jóninde qanday ósiyet, qanday pikiriniz bar, jazyp qoymasanyz, artynyzdaghylar aqyldan adasady ghoy!» depti. Bajyraya qaraghan «tәniri», basymdy kóter degendey ishara bildiripti. «Memleketti sen basqarsan, men qamsyz bolamyn!» dep qana jazyp, sylq týsipti.

«Tәniri» búl jendetin ózine izbasar etip, ornyna osylay otyrghyzyp ketse de, halyq qarsy almady. Mәdeniyet topalanynda qoly qangha kóp malynghan búl jendetining de inauat-abyroysymaghy, ózi kesken bastarmen birge qyrqylyp bitken bolatyn. Zatynan aiyrylghan kompartiya múny tóraghalyqqa saylap tiyanaqtandyrsa, endi atynan da aiyrylatyn, qatal qarsylyq kóteriletin nysay payda boldy. «Mauzydúnnyng ortalyq komiyteti» sondyqtan búl әshkere jendetti júlyp tastap, «tarihy taza», «Mauzydúng iydeyasyna adal» shanhaylyq bir jas jigitti tapty. «Mәdeniyet tónkerisinde» onyng «qyzyl qorghaushy» әtiretinde zvod bastyghy bolyp túrghan shaghynda mәlimdep «kósemderin bir ret jasyryn qastyqtan qútqarghan» degen nәtiyjesi bar eken. Odan basqa enbegi de, qyzmet tәjiriybesi de joq, ónege de, óner de kórmegen kóshe jigiti, Júngo kompartiyasynyng tóraghasy bolyp shygha keldi sóitip. «Biyiktegi taqta tik úshar aeroplanmen úshyp shyqqan bala» degen laqam, sonynan dýr ete týsti. Múny alghash taratqan Dynshyaupyng edi.

Partiya mýshelerining kópshiligi búl taqqa Dynshyaupyndy shygharugha kirise ketti sodan bastap. Óitetini, búdan basqa tirileri tóragha saylanugha partiya ustavy kótere almay, shart aiyrylar edi. Búl kisi, partiyagha kópten beri zor enbek sinirip kelgen qayratker. Partiya jetekshilerinen qalghan jalghyz kóne kóz. 49-shy jyldan beri partiyanyng bas hatshysy bolyp kelgen ataqty sayasatshy edi. Izbasarlyqqa aldymen qaghaz ala almay, iә keyin aty atalmay-saylanbay qalghan sebebi, mәdeniyet topalanynda búl kisi de «tәnirine» jaqpay úshynyp, «keri tónkerisshige» qosylyp qalghan bolatyn. Lulermen birge zenbirekpen atqylanbay qalghan jónin, biz, ol alyptardan sәl qushykeshteu bolsa kerek dep týigenbiz. Denesi shaghyndyghynan ba eken, әiteuir ajaldyng auzyna týspey, birneshe jyl baltyrynan tistelip, moynynan qysylyp qana tiri qalghan bolatyn.

Partiyany barlyq auyr zahodtan tynyshtyqpen qútqarsa, osy kisi ghana qútqaralady degen senimmen týgel qoldady júrtshylyghy. Ózi de talay jalaly qalpaq kiygen, ózi de talay naqaq qyspaqqa týsip, aspaqqa asylyp kórgen. El-júrt basyndaghy apat túzaghynyng kimning búiryghymen týskendigin óz kózimen kórip kele jatqan osy aiqyn kuәgerden basqa batyl da әdilqazy, ótirikpen qandyryla sugharylyp qalghan osy partiyadan qazirshe tabyla qoymas edi. Sondyqtan kóp auyz bәsekesiz-talassyz erekshe derbes saylady...

Jana tóragha qoghamgha búryndy-sondy payda bolghan indetterdi, әsirese mәdeniyet topalanyndaghy «bolyp kórilmegen» bylyqpalyqty jasyrmay-býkpey sóilegenin estip, «bәse!» destik. Áleumettik pәle-jaladan endi qútylarmyz dep senim bayladyq.

Biraq... biraq, men, búrynnan qylmyspen ghana shúghyldanyp kelgen súmmyn ghoy, «auru batpandap kirip, mysqyldap shyghady» degen mәtel bar, tergeushim keshire kóriniz! Jana tóraghanyng ekinshi ret sóilegen sózin estigenimde kenirdegim shiq ete týsti. Búl kisige jana baylanghan senimim jarq etip aqtarylyp qala jazdady: «Tónkeristing múnshalyq masqara jolgha týsip azghyndauyna bastan-ayaq «tórttik top[3] jauapker» degen qorytyndy shyghardy búl sózinen. Eshkimge tizgininen ústatu týgil manayyna keltirmeytin sheksiz úqyqtysyn sóitip býtindey aqtap alugha kiristi.

- Dýniyeni bylghaghan búl syndy zor qylmystardy zor qúqyqty bastyng ózine darytpay, sausaqtary men bashpaylargha arta salatyn óner búl kiside de bar eken-au! - dep qaldym men. Kenirdegimning shiq ete týskenine Kýlәn kýlip jiberip jauap qatty:

- Búl stili týgil iydeyasynyng ózi de birge jasasqan osy kisi shyghar. Múnday kópshikshi-jaramsaghy bolmaghan bastyq, ózin-ózi tәniri saylay alar ma!

- Olay bolsa búl adaly keyingi kezde qalay qughyndalghan?

- Sezikpen sekirgen jalmauyzy manayynan kóringendi qoymay jalmap jatqanda, taghymdy tartyp alar dep múnysynan qauiptenbey me! Ózing loqsyp otyrsyn, taghy da qylmys qúsar ma ekensin! - dep Kýlәn taghy kýlip jiberip qúshaqtay kýrsindi. - Osy mәseleni jauyp qana qoyayyqshy endi! Tynysh qana ketelik!

«Tәnirin túiyq zahodtan osynday mardymsyz qúrbandyqtarymen ghana qútqaryp, qarayghan betin aqtap almaq ta, osy jolgha qayta týspek» degen pikirimizdi ishimizden shygharmay býktep tastap, dostardyng shaqyrghan sauyq keshterine jýre berdik. «Tórttik top» atalghan tórteui sotqa tartylyp, ekeui «eki jyl keshiktirilip atylugha», ekeui «mýddetsiz qamaq» jazasyna kesilgeni jariyalandy. Sansyz qyrghyn, sheksiz terrorlyq, elbasyna týsken asa auyr apat... «Barlyq qylmys osy tórteuinde ghana» eken! «Ekinshi ret azat boldyq» dep, kadr atalatyn jaldanba júrtshylyq dumandatyp, toylaugha kiristi.

Sayasatty tiyanaqtandyrushy oryndar ózderi aghartqan «onshyl-últshyldardy» jeke-jeke shaqyryp, pikir súray bastaghan eken. Aldynghy qatarda meni de shaqyryp súrady:

- Ornalasqan qyzmet ornyng men dәrejeng jóninde qanday pikiring bar?

- Búl jóninde eshqanday narazylyq pikirim joq. Búrynghy qyzmet ornym, búrynghy dәrejem, óz kәsibim. Búryn da lauazym-mansap talap etken emespin. Qazir de solay!

- Qazirgi túrmys haling jayynda, qamdalu jayynda ne pikiring bar?

- Men jiyrma jyl boyyna 18-20 yuandyq qana túrmys shyghynymen de kýneltip kelgen adammyn. Qazirgi ailyghym odan on bes ese artyq. Búl jóninde de pikirim joq!

- Qazirgi qoghamdyq týzim-tәrtip, istelip jatqan qyzmetter jóninde qanday pikiring bar?

- Búl jóninde biraz pikirim bar, - degenimde sayasat tiyanaqtandyrushylar eleng qaqty. Resmy shyray kórsete sóiledim. - Men ótken mәseleler jóninde kek alushy emespin. Al, bireuding qylmysyn bireuge audarudan da aulaq minezding adamymyn. Kónilimdegini aitayyn: «tórttik top» dep ataghandarynyzdyng eshqaysysy Shynjangha kelip, osyndaghy ólimning eshqaysysyna ortaqtasqan adamdar emes. Zor da zeyil tóraghanyng semiyasyndaghy úsaq-týiek búiryq atqaryp, kýshiktik qana ról atqaryp, kýshiktik qana rólde kelgen mýsheler bolatyn. Jyanshyn ózining jiyrenip jýrgen toqaly, taghy bir Jang menshikti hatshysy, Uang degen jas jigit, Shanhaydan jaqynda ghana shaqyrylyp kelgen, astana qyzmetine aralasa qoymaghan, tәjiriybesiz bala. Al, Yau - kýieu balasy ghana bolatyn. Shynjangha búl tórteuining eshqaysysy kelip te kórgen emes. Demek, búl tórteui osy ónirdegi tógilgen qangha baylanysy bolmaghan adamsymaqtar. Men ótken mәselelerdi búlargha arta almaymyn! Árqanday qylmysty óz qoldarymen istegen, naqtyly qandy qol qúnikerlerimiz bizding óz audandarymyzda. Olardy  týgel qolgha alyp óltiru jaghynda da emespin. Qandyqoldardyng óz isin ózine istesek, biz de qandy qol atalar edik! Meninshe әr audandaghy qylmystyng qúnyker atamandarynan, mәselen, Iledegi Auqan siyaqty qanqúmarlyqtyng shegine jetken atamandardan birden-ekiden ghana tandap, audandyq halyq jiyndaryna tartyp shygharyp beru shart! Óz qylmystaryn ózine arylta sóiletip, júrtshylyqtyng olargha qaratqan pikirlerin tyndanyzdar! Halyq kókiregine shemen bolyp jabysqan dert sonda ghana bosaydy. Ekinshiden, qoghamgha múnday bylyqpalyqtyng qaytalap keluine shek qoyylady. Ótken amaliyatty oilap kórinizdershi, bir milliard halyqtyng aldyndaghy jauapker osy tórteui me edi? «Búryndy-sondy bolyp kórilmegen» mәdeniyet topalanyna búlay jym-jyrt kenshilik ete salu degenderiniz - qoghamgha búryndy-sondy bolyp kórilmegen jauapkersizdik. Búryndy-sondy bolyp kórilmegen zansyzdyq. Apattyng qaytalanuyna jol ashyp beretin jýgensizdik bolar edi!...

- Múnynyz asa әdil pikir boldy! - desip, tyndaushylarymnyng ekeui qol shapalaqtap jiberdi de, bireui:

- Ústazdyq pikir dep osyny aitsa bolar edi! - dep qaldy.

- Qúday taghala meni býitip «ústaz» ataludan saqtasyn! - tyjyryna qalyppyn. Du kýlki kóterildi. Maghan emes, «úly ústaz» atalghan tәnirsymaqtyng qylyghyna kýlgenine sýiindim.

- Osy mәsele qazirgi ortalyq komiytette talqylanyp jatyr. Sizding búl pikiriniz sózsiz oryndalady! - dedi úighyr bastyghy. - Bizding pikirimiz de osy bolatyn. Múny da joghary jaqqa jetkizip qoyalyq!

- Eger mәsele osylay zandy týrde sheshilse, múzdatylyp túrghan jiyrma jyldyq «qúnymdy» da almay-aq qoymaqpyn! - Týregelip jónele berdim.

- Oipyrau, mynauyng tipti turashyl, qayyspas qalpynda eken-au!

- Bilimdi-ziyaly atalatyn júrtshylyqtyng teng jarymy osylay bolsashy!

- Teng jarymy týgil tórtten biri osylay bolghanda «mәdeniyet tónkerisi» atalghan albasty búl qoghamdy múnshalyq basa almas edi ghoy!

- Meninshe bolghanda býkil halyqtyng teng jarymy joghary mәdeniyet iyelenbese, qúraldy esuastar basynbay qoymaydy eken!

Esik syrtynan songhy pikirlerdi estip kýrsindim de tez jýrip kettim.

Osydan tórt-bes kýn ótip, noyabri tuylysymen Biyjinge, mәdeniyet salasynyng zor jiynyna shaqyru qaghaz keldi. Avtonomiyaly rayon boyynsha kәsiptik mәdeniyetshilerding tiri qalghandarynan tandauly jiyrma shaqtysynyng qatarynda Kýlәn ekeumiz de shaqyrylyppyz. Sol sapargha ýide dayyndalyp jatqanymyzda esik qaghyp, Gýlnisa kirip keldi. Bayaghy ghashyq әnshi Gýlnisa. Manayymyzdaghylarmen isimiz bolghan joq, ekeumiz qúshaqtasa kettik.

Ayqara qúshaqtap úzaq jylady ol. Men qolgha alynghan shaqta Maqpalgha sýienish bolghan, onyng әielden shyqqan eng ójet dosy ekendigin biletin Kýlәn da birge jylady.

- Estidim, baqytty bolynyzdar! - dep qana qoydy Gýlnisa jana nekemiz jóninde. Ózindik derbes pikirin Kýlәn tamaq dayarlyghyna shyghyp ketken song kýbirledi. - Maqpalynyzdyng sizdi kýtpey basqagha ketkenine men senbeymin!

Búl mәselege sengen sebebimdi men de kýbirlep sóilep berdim. Súlu qara kózi jautang qaghyp qaray týsip, kóz jasyn tógip-tógip jiberdi. Óz shashy da buryl tartypty. Mening appaq shashymdy eleusiz sylap qoyyp kýrsindi. Ózi týrmeden byltyr kýzde ghana shyqqan eken. Gazet naborshikterinen ana jyly ózimen birge qolgha alynghan bireuimen túrmystanyp, jaqynda ghana bir úl tauypty. Naqtyly keri tónkeris qylmysymen kesimdi jaza kórip shyqqandyqtan, qyzmetke qayta ornalasa almaghan eken.

Keshke jaqyn Kýlәn ekeumizding «toqymymyzdy qaghyp» attandyrugha jinalghan dostarmen birge týni boyy toylasty Gýlnisa. Kýlәn men Aqiya ýsheui qosylyp aitqan әnder búrynghy jastyq shaqtaghy sauyq-sayranymyzdan kem týspedi. Sóitse de Maqpalmen birge kóbirek aitqan әnderi Kýlәn men Aqiyanyng ózderin bosatyp, Balghyntayda aitqan әnderi Gýlnisany bosatyp, auyq-auyq jylatyp otyrdy. Olargha qosylyp әndetken mening kózim de túmandana berdi. Tiri qalghan dostardyng bәrining de mezgilsiz qartayghandyqtary bosatty meni. Biz siyaqty alysqa aidalyp ketpegen jigitterding tamtyqtary ghana qalypty. Raqymqannyng kózi, Asylqannyng moyny qisayghan eken. Yusup Qasymnyng tisten adalanghan auzy ýnireyip, Yasyn Ámәtting múrny sanyrayyp qalypty. Kórden shygharyp әkelgendey aq sónke, arsa-rasa aruaqtardyng qanshalyq aqtalghanymen búrynghy súlu jigittik kórikteri, qabilet-qayrattary qaytadan qalpyna keler me!

Mening búl qúrdas zamandastarym týgil, mýshel kishi inilerim de mәlkildep jýr. Bәr-bәri úrttay sala mas bolatyn araqkeshke ainalypty. Búrynghy sәn-saltanatymyz, jastyq dәurenimiz qayta oralar ma endi! Jinalghan buryl shashty ghana әdemi «qyz-kelinshekterimiz» biyge kóbinshe menimen, Qúmar, Qapastarmen týsti.

Apat tragediyasyn astanagha barghanda tipti tolyq kórdik. Kәsiptik mәdeniyetshilerding tiri qalghan ókilderinen memleket boyynsha bes myngha juyghy jinalghan eken. Jiyn qyzmetkerleri men kýtushilerinen basqa eshqaysysynyng bastarynan qara qylshyqty bir tal shash taba almaytyndaysyn. Bәri de aq sónke aruaq. Mening Kýlәshimdiki siyaqty buryl shash keybir etti-jendi «kelinshekterden» ghana kórinedi. Kekse jazushylardyng kóbi mýgedek bolypty. Bir sypyrasy baldaqpen kirse de, top bolyp jatyp qalghandary zalgha zәmbilmen kóterilip, kishkene arbamen sýiretilip kirdi. Óltirilgen mәdeniyetshilerding tizimi sahnagha qara lentanyng astyna iri jazularmen tizilip qoyylghan eken. Lyau Shy atty ataqty mәnju jazushy sol tizimning eng basynda túr. Aldymen solargha aza bildirdik. Kóz jasy sodan bastap tamshylardy da mýgedekter sahnagha sol «kólikterimen» shyghyp, shalqalay jatyp sóilegende zaldaghylardyng kóz jasy jeldi nósershe enirey aghytyldy.

«Kózdi-sanaly kәsiptesterim, senderding osylay birynghay jinalghan jiyndaryna bir qatynasyp, qosylghan bastaryndy, ashylghan qabaqtaryndy anyqtap bir kórip ólsem degen armanmen kózimdi júmbay kýtkenime kóp boldy! - dedi bireui. - On jyl kýtken armanyma mine qazir ghana jettim. Sendermen aqyrghy kórisuim de osy shyghar! Búdan artyq sóiley almaymyn, myna әinegimmen qarap qana jatayyn, asha berinizder, qolgha әreng keltirgen jiyndarynyzdy, óz pikir-óz sanalarynyzben ashynyzdar!» - dep sózin kýrsine toqtatty da, binoklin turalap, zaldaghy saptastaryna qarap jata berdi.

Sózdi ekinshi bireui jalghastyrdy.

«Bizding kәsipting de, ózimizding de adam balasyna tiygizgen tittey ziyanymyz bolmaghan. Búryn da bolmaghan, múnan song da bolmaq emes. Olay bolatyny, bizding kәsip, adamzatty estitikagha, kórkem moralgha tәrbiyeleytin, suyq qúral ústamaytyn kәsip. Sóitip adam balasyn naghyz adamsha oilaugha ýiretip, adamnyng óz atyna layyq biyik sanagha ie etudi ghana maqsat etedi. Qoghamdyq ghylym men kórkemónerding odan basqa izdeytin mansaby da, jәnnәti da joq. Shen de izdemeydi, shekpen de izdemeydi. Sondyqtan qay dәuirde de biyikte, adamzat qoghamynyng zanghar shynynda qar jastanyp, múz tósenip jasap kelip edi. Tarih boyyna ýsikke, jút-apatqa kóbirek úshyrap kelgen sebebimiz sol bolatyn. Ásirese bizding elimizde qoghamdyq-ghylym men kórkemónerding kórmegen qorlyghy qalmady. Shynsyhuannyng zor imperiya qúryp múratyna jetkendegi qyrghyny anau![4] Ol qyrghynnyng sebepshisin biz, nadan, qanqúmar patshanyng kóne zamandyq zanynan dep bilgenbiz ghoy, al myna jiyrmasynshy ghasyrda, ózimizding marksizm dep ansay kýresip, san myng azamatymyzdy qúrbandyqqa shalyp jetken múratymyz osy bolghany ma? Sol qandy auyz Shynsyhuannyng jauyzdyghy búl kórgenimizben salystyrghanda әdettegi ghana qarapayym is bolyp qalmady ma! Qazirgi dәuirde osy apatty bizding elimizden basqa qay el kórdi? Estiyar mәdeniyetshiden auzy-múrny búzylmaghany, tarihy mәdeniyetimizden kýiremegeni, jala jabylmaghany qaldy ma? Osynyng sebebin jete izdenizdershi, nege búlay? Bizding tarih ne sebepti qaytalana beredi? Nelikten búlay? Ne jazyghymyzben búlay boldyq?» Yshqyna-yshqyna súrap baryp tyndy, zәmbilde jatqan mýgedek.

Zaldaghy bes myng aqbas týgel eniredi. Jan-jaghyma jaltaqtap qaray berdim. Kózimdi kólkigen jastan syghymdap arshyp alyp ýnildim. Kelip, aty jazylghan oryngha otyrghannan beri ýn qatpay túqyryp alghan menireuler de, qúlaqtaryna tyndaghysh aspap ornatyp alghan sanyrau-kerender de, jetektelip kelgen soqyrlar da, tili kesilgen mylqaular da jaltaqtap, elendey qaraydy. Soqyrlar kóz jastaryn múryndarynan ghana aghytyp otyr da su aghar mýsheleri sau qalghandaryn kózderinen de, auzy-múryndarnan da týgel aghytyp otyr. Býkil zal pysh-pysh, myrs-myrs, byr-byr, qors-qors...

Ýshinshi rette sóilegen orta jasty әiel jazushy mәdeniyet topalanyndaghy kórgen, estip bilgen jabayylyqtaryn týgel әshkerelep, shanqylday tókti kóz jasyn. Jylauy sóilemin de, ýnin de búzbay, ýkimetti qaharly aqiqat tilimen shagha, kәsiptesterine shaghyna jylap úzaq sóiledi.

«Qúryltay sarayy» dep atalghan zor zalda selkildemegen iyq, dirildemegen iyek, qaltyramaghan bas joq siyaqty. Ásirese hanzu mәdeniyetshilerining ókilderi әlemtapyryq, irkilissiz, barynsha jiberip otyr da, shet ólkelerden kelgen shaghyn sandy últ ókilderi biyazylau-sәl sayabyrlau, ýnsiz egilip otyr. Búlardyng ashyq jylap shaghynudan qorqyp-tartynyp otyrghandyqtary bayqalady. Al, Shynjandyqtar men Ishki monghol ókilderi tipti ýnsiz. Bir-birine kóz astymen qarasyp qoyyp, túqyryp egiledi. Tym jýrekshayly bolyp qalghan synaylary bar. Búl paryqtyng sebebin de týsindim: hanzu ókilder bir ghana «onshy» qalpaghymen jazalansa bizge olardan ýsh-tórt ese auyr - «jerlik últshyl», «revizionizmshi», «shetke baylanghan», «bólshekteushi» deytin asa tar qalpaqtar kiygizilgen ghoy. Jýrekterimizding raqymsyz jazadan janshylyp qalghandyghynan ba, iyә, hanzu zor últshyldyghynyng ayazynan suynysyp, ógeylikpen siresip qatyp qalghandyghynan ba, әiteuir myna sanaly júrtshylyq aldynda da shaghynudan tartynatyndyghymyzdy bildik.

Múnan songhy sóileushilerding sózi on jyldyq mәdeniyet topalanynyng qoghamgha, halyqqa sinirip ketken zardapty indetteri ýstinde boldy: úrlyq pen qaraqshylyqtyn, jaghympazdyq pen ótirikshiliktin, óz bas paydasynan basqanyng bәrine ziyankestikpen qaraytyn qara niyettiliktin, mansapqorlyq pen paraqorlyqtyn, oqu-bilimge qarsy sau soqyrlyqty abzal kóretin nadandyqtyng zor sýienish tauyp, ýdep ketkendikterin sóiledi. Adamdar arasyndaghy iba-әdep, syi-qúrmet, úyat-namys, qanaghat-ynsap siyaqty ruhany mәdeniyetting týgel kýiregendigi ashy kýlkili, sherli-jylauly, kekti fakttermen shertildi.

Ózara syrlasqan eki ministrding qayghysy men quanyshyn әshkerelegen bir jazushy búl azghyndyqtar men ýkimet sayasatynyng baylanysyn sheber suretkerlikpen sóiledi: bir ministr ynqyldap-kýrsildey otyryp ýiine kirgen bir ministrge múnyn shaghypty. «Men, jalghyz úlymdy shynshyldyqqa tәrbiyelep edim. Áke-sheshesinen jasyrghan key bir isterin әdeyilep tauyp súraghanymda ótirik aitsa jazalap, әrqanday jerde de shyn sóileuding naghyz adam minezi ekendigin jastayynan ýiretip kelip edim. Endi mine, әr kýngi qauip-qaterim, ýnemilik uayymym, osy adaldyq tәrbiyemnen boldy. Balam syrtqa shyghyp ketisimen-aq jýregim arpalysady. Kim súrasa da shyndyghyn sóileuden irkilmeytin bolyp ósip edi. Qashan qolgha alynyp, qashan atylar eken, myna qoghamda jasay almaytyndyghyn bilip boldym ghoy!» - dep jylapty.

Sonda qonaq bolyp otyrghan ministr jayrang qaghyp, aldyndaghy araq rumkasyn kótere jymyndapty:

«Maghan aldyn ala bayqaytyn zeyin bergen Qúdaygha shýkir, eki balam da kesip alsa qan shyqpaytyn suayt bolyp ósti. Tilderi shyghysymen-aq hayuanat baghynan zor januarlardy kórsetip kele jatyp, «týieni kórding be, joq pa?» dep súraytynmyn kórdim dese-aq shapalaqtaytynmyn. Sonan son, «týiening arqasy qanday eken?» dep súraghanymda, «arqasy jap-jazyq, it siyaqty eken» degeninshe úrsatynmyn. Sóitip, shynyn sóileuden qatty shektep ósirgenmin. Qazir ol ekeuinen mýlde alansyzbyn. Qayda jýrse de siyatyndyghyna, dәrejeleri óse beretindigine senimim tolyq! Qane, búl sózdi qoyalyq endi! Mәdeniyet tónkerisining Júnhuany búryndy-sondy kórilmegen úly tabysqa jetkizgendigi ýshin, osy rumkany Maujushigha sheksiz ómir tilep ishelik!» - dep kótergeninde qayghyly ministr de qúbyla qalyp kóterip jiberipti de, qarqyldap kýlipti:

«Áy dosym-ay, osy quanysh qoy meni jasatyp kele jatqan! Maujushiymyz bolmasa qalay kýn keshirer edik!» dep jayrandap, araqty ýstemelep toltyra-toltyra qúiypty.

Múny sóilegen sheshenning sózin tyndaushy aqbastar ashyq syqaqty kýlkimen qarsy aldy. Qazirgi qoghamnyng ne bolyp ketkendigin ashyq ta aiqyn kórsetetin ýlken realdy suret edi búl әngime.

Júttan әreng qalghan mәdeniyetshilerding osy jiynyna mәdeniyet ministrligining әdebiyet-kórkemóner nazaratyndaghy bir ataqty synshy jasaghan esepti bayandamada ókilder pikiri men shaghymdary teoriya jaghynan qostalyp, tolyq qúptalyp shyqty. «Ádebiyet kórkemónerimizding artta qaluynyng negizgi bir sebebi, búl kәsipterge sayasattyng tikeley qoja bolyp alghandyghynda» degendey batyrlyq qorytyndy jasaldy. «Ádebiyet, sayasattyng menshikti qyzmetkeri emes, (ózdiginen tabighy sipatta baylanysyp otyrsa da) derbes ghylym, estitikalyq ghylym» degen anyqtama berildi. Kýn kýrkiregendey shatyrlaghan qolshapalaqpen qarsy aldyq búl tújyrymdy. «Bizding mәdeniyetimizge kelgen búl apattardy tezirek jenu ýshin azghyndyqqa shiriktesuge qarsy jauynger synshyl kórkemónerdi barlyqqa keltiruimiz, damytuymyz qajet!» degen ýndeu jariyalandy.

Biraq, jiynnyng songhy kýni kelgen jana kósem, partiyanyng endigi sayasaty «tórtti osy zamandandyru»[5] ekendigin jariyalap týsindire kele «osy úly qyzmetimizding tabysty boluy, sizderding jappay belsendilikterinizge baylanysty» dep siltedi. Búl kisining núsqauy bizdi erik-aldymyzgha endi qoyar ma! «Artqa qaramandar, algha qarandar», «ótken mәseleni úmytyndar, aldaghy isti ghana oilandar! Solay bolmay, adal tónkerisshil azamat bolu mýmkin emes» degendi qaytalap-qaytalap eskertti.

Búl núsqaudy men tyjyryna tyndadym. Art jaghyna shoshqa ghana qaramauy mýmkin ghoy. Ótkendi kýn sayyn eskerip, aldynghygha ýlgi etpey qogham men adamzat damy ma? Marksizmge, tipti býkil materializm dialektikasyna qayshy pikir edi búl. Tanyrqay qaradym jana kósemge. Osynday sózine ózin qimaytyndaymyn. Biraq amal ne, búl da realdy bolmys, ótken apat qaytalanbasyna endi kim kepil? Ótken apat qaytalanu ghana emes, odan әldeqayda zor apat keltirmek ekendigi jana kósemning eleusiz, bәseng ghana ýnimen aityp qalghan bir sózinen eskere qaldym: «sosializm әli de saqtalady. Onyng osy atymen-aq últymyzdyng eng úly isterin tolyq oryndap aluymyzgha bolady ghoy!» degen sózi jartylay múrnynan mingirlep aitylyp ótpedi me! Búl zor últtyng «eng úly isi» sosializm men kommunizm emes ekendigi týsinikti. Sosializm atymen shaghyn sandy últtardy sinirip-assimilyasiyalap, jerlerin basyp alu ekendigi qazir bizge óte aiqyn.

Sóitip, múnan song jiyangerlik sayasattyng jaldanbaly jendet qyzmetkeri bolamyz ba, iә kәsiptik bostandyq alghan estetikalyq qyzmetker bolamyz ba, tolyq aiyra almay әnki-tәnki bolyp qayttyq. Úshaqpen keshke jaqyn «Ýrimji әuejayyna kelip týsip, ýiimizge kýn bata jetip edik. Qaqpamyzgha salynghan ýlken qúlyp lyq ete týsti-kilt salmay-aq ashyla ketti. Kýlәn ekeumiz shoshyna qaradyq. Ýige jýgirip kire qarasaq, kerekke jararlyq jyltyrar búiymdarymyzdan eshtene qalmapty. Mening jazu stolymnyng da qúlpy shaghylyp, jazuy bar qaghazdarym týgel tonalghan eken. Kónilimdi tynyshtandyru ýshin bolsa kerek, Kýlәn keyis bildirmey, kýle qarady maghan:

- Tonaushy úrylar bizding ketetindigimizdi bilgendey, jýgimizdi jenildetken eken! - dedi. - Bizge artyq mýlikting qajeti joq, renjimelik!

- Joq, búl tonaushy kóshe úrylary emes. Jay úrylar mening jazuly qaghazyma kózikpeydi. Búl túp-tura sonymyzgha týsken qaskýnem jaularymyzdyng isi!

- Olay bolghanda bizding ýide bolmaghandyghymyz jaqsy bolypty! - Kýlәnning osy sózinen esime týsip, kletke kirdim de, qalyng orap kómilgen altyatarymdy taptym. Toltyra oqtap, sym qaltasyna salyp shyqtym. - Qane, Kýlәsh, maghan birer jútym araq ber! Tynyshtalyp qana tamaqtanyp jatalyq!

- Bighash, qazirshe ishpe! Endi búl ýide jatpalyq. Qaskýnemder tonaghan bolsa, bizge qúryp qoyghan qapany da bar shyghar!

- Á... maqúl endeshe, dostardyng bireuining ýiine baryp qonalyq!

Tezdetip ketuimiz qajet bolghandyqtan Izbasarymdy iyiskey jatu ýshin Qúmardyng ýiine bardyq. Jayymyzdy amandasa sala aityp, Biyjinnen әkelgen sarqytymyzdy aldymen Aqiyanyng dastarqanyna saldyq. Izbasar men onyng kishkene qaryndasyna әkelgen kiyimderdi Kýlәn óz qolymen kiygizdi.

Ertenine ózdi-óz mekememizge baryp mәlimdep, «ýi-mýlkimizdi tolyqtap qaytu ýshin» Ilege baryp demalugha rúqsat súrap edik, memlekettik mәdeniyetshiler zor jiynynyng «ruhyn jetkizip» sóilep berip ketuge qaldyrdy.

Bar dayyndyghymyzdy sonymen birge bitirdik. Maghan istegen úmytylmas qamqorlyghy ýshin taudaghy Ánuargha qorajayymyzdy tolyq menshik qújatymen hat arqyly ótkizdik. Omar men Azatqa úmytylmas alghysty hat jazyldy. Senimdi dostardyng bәrine de baghdar-syrymyzdy aityp, qúshaqtasa, jylasa qoshtastyq.

Auqannyng Ýrimjidegi avtonom rayondyq sayasiy-zang ornyna, biz Biyjinge jýrisimizben qúpiya kelip ornalasqandyghy estildi. Osy habardyng ózinen-aq búlardyng niyetining tittey ózgermegendigi «tәnirlerinin» jazmyshyn qashan da múragerlikpen oryndamay tynbaytyndyghy aiqyndaldy. Qanqúily jaudyng qútylmas qorshaugha týskendegi aldampazdyghy osylay bolmaushy ma edi! Alday otyryp zahodtan qútylyp, ózderining synaqtan ótken adal jendetterin qúrastyra, kóbeyte týspek te, «tórtti zamandastyru» sayasatymen tehnikalasyp, qarulanyp alghan song qasabyna da, jersharyndyq josparyna da qayta kirispek dep týsindik. (kóp aldanyp, kóp jәbirlengendikten oi-sanymyzgha ornap alghan artyqsha kýmәnshildik bolsa keshirersizder!) Auqan tektes shekten asqan qandyqoldardy jasyryn әlpeshtep qorghaugha kirisken ýkimet jóninde búdan basqa logika tabylmady. Jýregimizdi tipti qatty qaraytty búl jayt.

Neshe jyldan beri qúlyptauly túrghan ýiden jerlik úrylardyng әldeqashan týnilgendigin biletin Kýlәn, osy kóshedegi saqshy punkti men manayyndaghy kórshilerden súrastyra kele búl tonaushyny da Auqannyng Qúljadan ertip kelip, bizge salyp otyrghan qyrandary dep tapty. Olay deytini, ótken tórt-bes kýnning aldynda ghana bóten týsti bir úighyr, bir hanzu jigit osy kóshege kelip, bizding qayda túratyndyghymyzdy súraghan eken. Búlar Auqannyng tapsyrmasymen izdep jýrgen jansyzdar bolsa, janymyzdy da jasyryn aludy kózdep jýrgeni anyq qoy! Mening endi Auqannyng óz túraghyn súrastyruymnan sekem alghan Kýlәn sekirip shyghyp baryp, avtobus biyletin alyp keldi de asyqtyra jetektedi. Jansyzdarynyng bizge shyghuynan taghy da saqtana attandyq...

Qalpaqtan agharghan song alghan qyzmet kineshkemiz, qaysy audangha baramyz desek te eng senimdi jolhat eken. Qar sirestire basyp qys týskende Qúljagha qayta jettik. Aldymen estilgen habar, Gýlsimning kek alghandyghy boldy.

Auqannyng kózәinekti «kómekshisi» súlu kelinshekti qala ishindegi jasyryn ýiine aparyp qamap alyp, taghy da әieldenipti. «Qaraqshylar qolgha týspey jýr. Óz ýiindi de tórkininning ýiin de ailandyryp, seni әli izdeytindigin estidim. Ayghaqty qylmystarynan seni óltirip qana qútylmaq!» dep qorqytyp qoyady eken. Belinen mýlde aiyrylghan Auqannyng endi ýilene almaytyndyghyn bilgen song kәri әielin tastap, ózi ýilenuge bekigen kórinedi. Al, Gýlsim, alghash alyp qashqan basqa qaraqshy emes, osynyng ózi ekendigin bilgen song kek aludy ghana kózdep, erkine shyndap berilgen bolypty. Qarsy qimylgha keltirmey, tez óltire alatyn senimdi qúralgha qol jetkizu ýshin, «sýietindigin» aityp, uәdesin de bergen eken. Asqan alayaq qaraqshy onysyna da senbey, myltyq týgil pyshaq ta kórsetpey jýrip, úryqtandyrghan song ghana ayaghy endi túsaldy dep eseptegen kórinedi. Kәri qatynnan qútylghansha kelinshekting óz ýiine baryp túryp, әr ýsh kýnde bir kelip týnep qaytuyna ant alyp qaytarypty. Gýlsimning kýzde bizge «qaraqshydan qashyp qútyldym» degeni óz maqsatyn әshkerelep almau ýshin shygharghan jasandy sózi eken. Óz shashyn ózi júla enireytini, sol qaraqshygha uәdeli uaqytynda baryp jaghynyp túrsa da óltiruding sәtin keltire almaghanyna qatty kýiinetindiginen bolyp shyqty. Óz ýiinen pyshaq pen qúraldanyp barsa, syry kózәinekke әshkerelenip qalyp, isi mýlde búzylatyndyghyn biledi.

Kýlәn ekeumiz Ýrimjige jýrgen song jarym ay ótkende әreng keltiripti óltiru sәtin Gýlsimning shyn berilgen beyne kórsetip, uaqytynda baryp qaytyp túrghanyna biraz senim baylap qalghan kózәinek, jasyryn ýiine qarasanaq jerlesterinen qoyatyn kýzetti azaytyp, óz saqtyghynan da aiyryla bastaghan eken. Oqtalghan janmyltyghyn bir týni jatarda tósenishining irge jaq astyna tygha salghanyn bayqap qalghan Gýlsim birazdan song dәret syltauymen syrtqa shyghyp, jalghyz kýzetshining kýzet ornyna әli de kelmegendigin bilipti. (qaqpanyng ishki bosaghasyna qoyyp otyryp qalghity oryndyghy auyz ýiden әli shygharylmaghan eken.) Qylmysty ýiine asygha kirgen kelinshek qoryldap jatqan «kýieudi» qúshaqtaghan bolyp, irgesindegi myltyqty alypty da, jauyz jýregine dәldep túryp basyp qalypty. Jantalasqan qaraqshynyng erbendegen óz qolyna ústata qoyypty sóitip. Qandyqol myltyghyn qymtyp ústaghan kýii sylq týskende Gýlsim shyraqty óshirip, esigin myqtap jaba sala jónelipti. «Birindegi kegindi qaytardym, Múrash, keshir meni!» dep ózining marqúm kýieui Múratqandy kýbirlep eskere zytypty.

Kózәinekting ólimi jóninde «qylmysynan qorqyp ózin-ózi atqan» degen qorytyndy shyghysymen Gýlsim, aramnan bolghan balany tanys akusherkagha aldyryp tastap, adalanyp alghan eken. Kýlәn ekeumiz Qúljagha qaytyp kelisimizben búl jayytty Nәzipadan estidik te, ózi kelgende «dertten aman-esen qútylghandyghyn» qúttyqtadyq.

- Auqannyng kózin jongdyng sәti týspey qaldy! - dep kýbirley jylamsyrady Gýlsim. - Ýrimjige qashan ketkendigin estimey de qalyppyz!

Biz Qúljada kóp túrmay, Ýrimjige qaytqan beynemen Ybyraydyng ýiine shyghyp alyp, shekaranyng úrymtal jolyn izdestirdik. Ybyray ekeumiz býrkit salyp ang aulaghan bolyp ta, shekara boyymen kóp jerdi kezdik. Bir týnde jayau ótip keterlik qolayly, kýzet kózinen qiysyraq jer tabylmady. Qarauyl tótenshe jiy kórinedi. Manaydaghy kommuna men ferma taratylyp, kollektiv maly men jerin bólip-bólip jekege kótertip beruge kirisken eken. Shekara týbinen jayylym jer bólip alghan senimdi malshy tabylsa, Kýlәn ekeumiz sonyng ýiine meymanshylap barghan bolyp, týn jamylyp óte shyqsaq degen dәmemen qar ketkenshe izdestirdik. Kýlәn jýkti bolyp qalyp edi, jayau úzaghyraq auyr jol basa almaymyz. Ybyraygha shekara týbinen senimdi dos malshydan eshkim shyqpady. Búl jaghdayda shekaradan ótuge tәuekel etsek, biz de, Ybyray da qaterge tap bolatyndyghymyz kórindi.

Ýrimjidegi qyzmet oryndarymyzdyng bizdi izdep-súrastyratyn uaqyty da asyp barady. Olardy aldarqata túratyn hat jazyp joldap qongymyz qajet edi. Qalay da osy saparda óz otanymyzgha ótip alu múqtajdyghymyz, Auqannyng qaterin eskergen sayyn asqynday týsti. Qay tústaghy shekaradan bolsa da tәuekel etpey bolmaydy! Al, Sovet shekarasynan búl jaqtyng temir tyrnaghyna iline qalsaq sәl jenilirek jazalanuymyz ýshin aldyn  ala sebep-jauap dayyndap qoyymyz tipti qajet. Sondyqtan hatymyzdy mekemelerimizding «sayasat tiyanaqtandyru» kenselerine qaratyp, Auqannyng ýstinen әshkereleu-mәlimdeu retinde jazdyq. Amandyghymyzdy, «jaqyn uaqyt ishinde Ýrimjige qaytatyndyghymyzdy» aita sala, qandyqoldyng Iledegi zor qylmystaryna qosyp, Kýlәn ekeumizge qaratqan jasyryn qastyq әreketterin fakttermen aiqyndap dәleldedik. Ekeumizdi óltirtu ýshin jemtiktes jendetterinen eki-ýsheuin osy Qúljadan erte ketkendigin, bizding jana qúralghan ýiimizdi bara sala ailandyrghan, tonaghan da sol jendetter ekenin «osy Qúljagha kelip anyqtaghandyghymyz» jazyldy. «Partiyanyng qamqorlyghymen kózimiz endi ashylghanda sonymyzgha әli týsip jýrgen qandy qastyq bary esterinizde boluy ýshin mәlimdep otyrmyz» dep qana jazdyq sonyna.

Eki hatty Qúlja poshtasynan jóneltudi tapsyrdyq ta, Ybyraydyng ýiimen de qoshtasyp, avtobuspen Shәueshekke attandyq.

Tolydaghy dostargha da, Dórbiljinge de kórinbey ótip, Shәueshek qalasynda da eshkimge tanyspay, túp-tura meymanhanagha baryp ornalastyq. Áshkere kórisken dostar bolsa olardy da pәlege qaldyruymyz mýmkin ghoy. Ertenine tanerteng qarapayym kiyimmen ózim ghana kóshege shyghyp, әrkimnen múndaghy kóne dostardyng ýiin súrastyrdym. Eng senimdi degen bireuining ýii keshikpey tabyldy. Shet kóshede jeke aulada otyrady eken. Tuysqandarynyng barlyghy Qazaqstangha 62-shi jyly ótip ketkendigin estigenmin. Jylap kóristik. Jolym bolatyndyghy dastarqan ýstindegi alghashqy әngimeden-aq bilindi... Sol kýnning keshinde meymanhanagha ýy iyesining ózi ketti de, eki chemodanymyzdy eki qolyna alyp, Kýlәndi ertip keldi. Ertenine tanerteng biz biletin jogharghy Ergeytining kýnbatys jaq túsyndaghy «Shúbaraghashqa» atpen ketti. Qúdasy sonda mal baghady eken. Kýn batpay qaytyp keldi.

Shәueshekke keluimizding tórtinshi kýni ymyrt týse, rezenke dóngelekti at arba kelip túra qaldy qaqpa aldyna. Ekeumizdi ala jóneldi. Jer qarayghan tegis dala bolsa da, arba joldan aumady. Eki jerde jón súraghan postqa da «qúda» mas bolghan әuenmen tilin shaynay atady atyn. Hanzusha «qaytyp keldik» dep qana óte shyqty. «Búl itter menen qoy jep túrady» dep kýbirledi maghan.

Arbamyz jalghyz otyrghan kiyiz ýili malshynyng esik aldyna toqtasymen «shekara degen mine túr!» dep sybyrlady. Shekaranyng kerilgen tikendi symy men búl ýiding aralyghy eki kilometrden kóp aspaydy eken. Tyrbyq shy men siyrek qúraqty jazyq dala. Bizding estigenimizdey jyrtylyp-manalanyp ýlgermepti. Jenil «djiyp», iyә, motosikl qana tikendi symdy boylap, әr jarym saghatta bir ótip túratyndyghyn aitty malshy. «Tangha jaqyn, iz týspeytin qatqaq uaqytta kýzet mashinasynyng shyraghy jaqyndaghansha jetip daldalanasyzdar da ol ótip ketisimen qaterden sizder de ótip ýlgeresizder! - dedi. - Tikendi symnyng astynghy jaghynda tamtyq joq, ýzik-ýzik. Birinen enbektep óte shyghasyzdar!»

1933 jyldyng jazghytúrymynda sheshem ekeumiz ótken tyqyr jusandy dala, joghary Tarbaghatay jaqta qalghanyn, sholaq qana Baqty tauynyng ontýstik túmsyghyna jaqyn kelgendigimizden bildim.

Jýrek arpalysqa týsti. Malshy ýiining asyp dayyndap qoyghan etinen jey almay, eki shynydan ghana shay ishtik. Kýlәn saghatyna qaray berdi. Ol meni, men ony erlendirgendey qarasa kýlimsirep qoyamyz. Kiyiz ýiding tór jaghynda beygham úiyqtap, ýsh bala jatyr. Áyelinde ýn joq.

- Jamandyq aitpay jaqsylyq joq, - dedi malshynyng ózi. - Zәuli ghalam qolgha týsip qalsanyzdar, myna ýsh balanyng shulap qalmauyn azamattyghynyzgha tapsyrdyq!

- Ar-namysymyzgha seninizder, qolgha týse qalsaq, sizderdi, tipti, búl ýiding tóbesin de kórmedik!  Ólsek te jauabymyz sol ghana bolady!

Tórge salynghan tósenishke kiyimsheng qisaya kettik. Ile-shala shyraq ta, ot ta óshirildi. Tynshymay qozghalaqtay bergen Kýlәnning kókiregin, onshalyq biline qoymaghan ishin sipalay berdim. Jýregi asa qatty tulap jatyr eken. Ol da mening kókiregimdi sipap-sylaumen boldy. «Sening aman-esen qútylghanyndy kórsem eken!» dep kýbirleydi. Erninen sýiip tynyshtandyrugha tyrystym...

- Erterek ótip alayyqshy! - dep Kýlәn bas kótergende, men ytyp týregeldim. Saghat týngi eki edi. Tang bozara qoymaghan siyaqty. Jym-jyrt qaranghy týn. Kýzet mashinasynyng shyraghy túsymyzdan óte bergende daldalanyp túrghan ýy iyesi tiken symnan ótetin jolymdy núsqap kórsetti. Rahmet aityp qol berdik te jýrip kettik. Kýlәshim tipti jýirik eken. Aldymyzda eki jýz metrdey ghana jer qalghanda shaghyn bir top qúraq daldasyna menen búryn jetip otyra qaldy. Álgi mashina qayta qaytyp kele jatypty. On minutta ótti. Aldygha men týsip, topyraqsyz qatqaq jermen jol bastadym. Astynghy symy ýzilgen sement qada týbinen jer bauyrlap óte shyqtyq. On bes minuttay búgha jýgirip baryp, ýlken týp shy týbine otyra qaldyq. Shekara syzyghynyng búl jaghyna búlyq mýlde týspegen, shóbi óskelen, sony eken.

Sovet odaghynyng shekara kýzetshilerinen eshkim kórinbedi. Baghytymyzdy shekaradan taghy da biraz alystap alyp belgileyik degen oimen týregelip, taghy da kýnbatysqa qaray jýre bergenimizde bir súr it yr ete týsti de, mening etegimnen ústay aldy. Biz dem alyp otyrghanymyzda bildirmey kelip qorshaghan ýsh-tórt it eken. Alghashynda qorqyp qalsaq ta, shekara kýzetindegi tәrbiyelengen it ekendigin bildik te qymyrlamay túra qaldyq. Jauynger it etegimdi qoya berip, shonqiyp otyra qaldy. Búlardyng endi óz zastavyna qaray jýrmesek talaytyny belgili. Biraq, qay jaqta ekendigin bilmey, on-solymyzgha qaray berdik. Itter búl jayymyzdy týsingendey, biri bayaghyda Baqty bauyrynan men kórgen zastav jaqqa qaray bettep jýre berdi de, mening qasymdaghy iyt, palitomnyng shalghayynan tistep, sonyng jýrgen jaghyna qaray tartty. «Kýlәsh, beri jýr!» dey sala jol bastaghan itting sonyna týstim. Tistegen it etegimdi qoya berip, sonymyzgha týsti. Eki jaghymyzdan ekeui, sonymyzdan әlgi batyry qorshap júp-juas ilesti...

Ol zastav nedәuir alysta edi. Aldyndaghy ózensheli saygha kýn shygha jetip týstik. Aldymyzdan myltyqty orys soldat shyghyp, túra qalghanda itter ekeumizdi qorshaudan bosatyp, óz jaylaryna kete berdi. Biz ózen arnasynan ótip, qyratqa shyqqanymyzda soldat ornynan qozghalmay, zastav ýiin iyegimen núsqay saldy. Eki kózi shekara jaqta. Arttarynda qughynshy bar ma degendey baqylap túr eken.

Áynekti esikten shygha kelgen qyrma saqaldy kekse orys, ózi shyqqan esikti núsqady. Shaghyn ghana korridorgha toqtatty da:

- Keshirinizder, ustav boyynsha tintuge tura keledi! - dep qazaqsha sóiledi. Men janqaltamnan altyatardy ózim alyp tapsyryp, tintuine rúqsat ettim. Kekse orys ekeumizding boyymyzdy týgel tintti de, qyzmet kineshkemizden basqa eshtenemizdi almay, chemodanymyzdy aqtardy. - Kóship kelgen úqsaysyzdar, no, jol bolsyn, kimdi izdeysizder? - dep súrady sonson.

Aty-jónimdi aitysymmen «toqtap túr, toqtap túr!» dey sala stolyna jýgirdi. Bir dәpterdi ashyp qarady da maghan ýnile týsti:

- Atyng men familiyandy kim dedin?

- Atym Bighabil, әkemning aty Jappar, biz familiya qoldanbaymyz.

Orys endi kýlimsirey qarady maghan:

- Myna kisi kiming bolady?

- Áyelim.

- Myna myltyqty qaydan aldyn?

Aldynghy jyly Ilege qaray Azat shygharyp sala shyqqanda qaraqshydan tartyp alghanymyzdy sóilep berdim de:

- Ol jaqta qaraqshy kóp bolghandyqtan tastamay saqtap keldim! - dedim.

- Sizder myna ýige kirip dem alynyzdar! - dep týp jaqtaghy ýige kirgizdi de, sheshinip jaylanyp otyruymyzdy tapsyrdy. Ile-shala aq halat kiygen jas orys tamaq әkelip stolgha tizdi. Et-sorpa, bólke, bir bótelke vino men quyrghan balyq ta kirdi. Bir ýiden kekse orystyng telefonda oryssha sóilegen dauysy estilip edi. Mening aty-jónimdi qaytalap eki ret aitqanynan biz turaly әldeqaydaghy bastyghyna mәlimdegenin úqtym.

Az uaqyttan song biz otyrghan ýiding qarsy jaq qabyrghasynan teledidardyng kógildir ekrany jaltyray qaldy da, jalanbas, qara shash, úzyn jaqty bir qazaq kórindi.

- Myna әinekting aldyna kelinizder! - dedi kekse orys kirip. Kýlәn ekeumiz ekran aldyna baryp, qatar túra qaldyq. Bizge ýnile qarady ekrandaghy qazaq. Súr shiynelining eki iyghynda kapitan dәrejeli belgisi bar eken. Áldeqaydan bizdi teksermek bolyp qarap túrghanyn bilip, izetpen túrdyq. Qazaqsha qysqa ghana amandasyp alyp, mening aty-jónimdi súrady. Jauap berisimmen aldyndaghy ústel ýstine qoyghan qaghazyna qarap alyp, súrau qoydy:

- Búl jaqta kimderdi izdeysizder?

Qazaqstangha 1962 jyly qaytqan sheshem men aghalarymnyng atyn atadym da, әdresterin bilmeytindigimdi aittym. Jaqyn dostar jaghynan Jaghda Babalyqov pen Halyq Qasqyrbaevtan bastap shúbyrta jóneldim sonson. «Búlar Almatyda mәdeniyet ministrligine qarasty oryndarda bolsa kerek. Negizgi kәsipteri sol salada bolatyn» dedim.

- Ózing qay kәsipte edin?

- Ózim oqu-aghartu salasynda edim. 59-shy jyly onshyl qalpaghyn kiyip, Taklamakangha aidalyp ketkenmin. Osy jaqynda ghana aqtalyp, búrynghy óz ornyma qayttym.

- Jә, búl jaqta aghalarynyz ben dostarynyzdan basqa eng jaqyn adamdarynyzdan taghy kim bar? - dep jymiya súrady kapitan.

- 62-shi jyly sheshemmen birge ótken әielim Maqpal men úlym Asqar bar edi. Maqpaldyng basqa bireuge tiyip ketkenin estip kele jatqandyghymnan búlardyng atyn siz súraghan song ghana atap túrmyn.

Kózin keng ashyp anyra qarady kapitan. Az oilanyp alyp súrady:

- Al, myna kisi kim?

- Búl, mening endigi әielim. Aty Kýlәn. Búrynghy әielimning jaqyn әpekesi. Qytaydaghy mәdeniyet topalanynda múnyng eri aidauda ólgen. Mening eng jaqyn dosym edi. Sóitip, eki ýiimizden qalghan ekeumiz byltyr ghana bas qosyp, túrmys qúrdyq...

- Á...ә, qalghan әngimeni... keyin... úghysarmyz! - dep kapitan búl sózin ýze-ýze sóiledi. - Sizding atynyz mening tizimimde kópten beri bar. Búl jaqta sizdi súraushylar kóp! Al, býginshe Múqanshygha jetip dem alasyzdar! Erteng kórisermiz!

Teledidar óshe qaldy da, biz ornymyzgha kelip otyrdyq. Azdan song esik aldyna bir jenil mashina kelip túra qaldy. Shofery kirip, bizge amandasa sala, «jýremiz!» dedi. Chemodandarymyzdy ózi kóterip shyghyp, bizdi kabinkagha kirgizdi.

Kýn enkeye Múqanshydaghy bir qonaq ýige әkelip ornalastyrdy. Aq halat kiygen kýtushi qazaq әiel kirip, vannaly juynu bólmesin kórsetip shyqty. Kýlәn ekeumiz birge kirip juyndyq. Kýtushilerden eki-ýsheui, biz juynyp, kiyim auystyryp shyqqanymyzsha, keng aq dastarqandy stolgha taghamdaryn molynan qoyyp ýlgeripti. Biraq, basqa eshkim kirmedi. «Búl qala shekaragha jaqyn bolghandyqtan әli de jasyryn qonaqsyzdar» dep qana eskerte ketti bireui.

Kýlәnning qyzyl shyrayly aq jýzi synyq, belgisiz bir kónilsizdik bayqala berdi. Terezeden kóringen atamekenning kóz jeter jeri men aspanyna auyr salmaqpen qaraydy. Jazyq mandayynyng eki qasy arasyna tayaz ghana syzyqsha әjim payda bola qalypty. Búl iz týiile oilanghanda ghana bayqalatyn. Aman-esen ótkenimizge jenildep quanatyn kýni búlay auyr oigha týskenine alandap qaray berdim.

- Maqpalymnyng aldynda jýzqara bolyp qalar ma ekenmin! - dep kýrsinip jiberdi bir kezde.

- Nege?

- Bayqadyng ba, tanerteng teledidardan kóringen kapitan senen, «búl jaqta eng jaqyn adamdarynnan taghy kim bar?» dep kýlimsirey súrady ghoy, Maqpal men Asqardy menzep túrghanyn men de týsine qaldym. Sen, ol ekeuin aldymen atamaghan sebebindi aitqanynda kapitan tanyrqaghanday bajyraya qarap qaldy saghan. Ózindi jii súrastyryp túratyn negizgi adamyng sol ekeui ekendigin bayqatty. Maqpal әli de seni kýtip otyrghan bolsa, oghan men opasyzdyq istegen bolyp shyqpaymyn ba! Seni bar ómirin arnap kýtken tendessiz mahabbat iyesining aldynda... tiri Núriyashymnyng aldynda... eger olay bolghanda... men ne bolmaqpyn!

- Joq, saghan kir júghatynday mәsele joq! Onyng jattyq bolyp ketkenin men senen emes, basqa júrtshylyqtan estidim ghoy. Búl jaytty sen menen jasyryp, ony qimay qanshalyq jylaghanyndy bilemisin? Maqpal ketken bolsa, ózinnen basqa eshkimdi sýimeytindigimdi aityp jýrsem de, «tiri Núriyashyn» ýshin menen bezip qanshalyq jýrdin?.. Búl sening opasyzdyghyndy kórsete me!... Eger Maqpal meni adaldyqpen kýtip otyrghan bolsa, múnday sóz shyqpaydy!

- Joq, joq, onshalyq qaranghy kýmәnning orny joq, búrynnan joq! Jasamys kapitannyng jýz qúbylysynan úghyp qaldym! Biraq, qalay da Maqpalymnyng betinen sýiip, ayaghyn qúshyp, ornyn beruge jetsem eken!

- Kýlәsh, sen múnday auyr oidan aulaq bol, qalayda endi senen aiyrylmaymyn men!

- Jar degende jalghyzday kórip jýrgen sinlimning túnyghyn laylap, sonshalyq úzaq zarygha telmirgen kózine shóp salghan bolsam... Ózim keshirerlik qylmys emes qoy!

- Sen ne oilap kettin, janym-au! - Qúshaqtay aldym. - Qoy bos qiyaldy! Sansyz ólim, sheksiz azaptan bir-birimizge sýienip, әreng qútylyp kelgenimizde ekeumizge eshkim min tagha almaydy! - Toly dastarqandy stolgha Kýlәndi qúshaqtay tartyp әkelip otyrghyzyp, shampan qúidym. Ol bir jútym ghana iship toqtatty.

- Qoydym endi, maghan alang bolma! - dep kýlimsirep, qauip-kýdikten arylghanday beyne kórsetti de, basqa sózge auysty...

Biraq, tanerteng basyn oramalmen tanyp týregeldi. Qonaq ýiding әiel dәrigerdi kelip tekserip, «biraz ghana qan qysymy bar kórinedi» dep kýbirledi de dәri berdi.

Týske jaqyn tikúshaqtyng bәseng tyryly estildi de, qonaq ýiding aulasyna qondy. Terezeden qaray qaldyq.

- Asqarym ghoy mynau, dәl ózi, Asqarym! - dedi Kýlәn, úshaq esiginen shyqqan búira shashty jigitke tigile qarap túryp. Sonynan týsken beytanys jas kelinshekke ekeumiz de ýnile týstik. Tikúshaqtan odan basqa letchik qana týsti. Jigit pen kelinshek jýgire kirdi bizding nómirge.

- Áke! Áke! - dep jigit úmtylyp kelip meni bas saldy da, betimnen sýiip-sýiip alyp tez ajyrady. - Apa! Apatayym! - dep dauystap jiberip, Kýlәndi qúshaqtay aldy sonson. Kýlәn Asqardyng betinen shópildete sýidi de, kelinshekke qarady. Kelinimiz eken, búl shaqta bir tizesin iyip, maghan sәlem etip tómen qarap túr edi. Kýlәn oghan úmtylyp kelip qúshaqtap, batasyn bere sýidi.

- Al, tәteng qayda? - dep Asqardan Maqpaldyng jónin súraghanymda, Kýlәn da qaray qaldy.

- Ýide, aman! Kirov atyndaghy uniyversiytette. Tanerteng qyzmetine ketip edi. Ekeuinizding kelgendikterinizdi bara sala estipti. Jarym saghat ótpey qaytyp kelip, bizden sýiinshi súrady. Ýiding dayyndyq júmysyna ózi qaldy.

Kýlәnning jýzi kýrenitip, kóz eti kóp jylaghan adamnyng kózinshe isinip qyzara qalghan eken. Eki balasyn eki qolynan ústap stolgha tarta berdi. Ishki qysylysyn bildirmeuge tyrysqanyn sezdim. Úl men kelin dastarqannan bir-bir bauyrsaq auyz tie sala asyqty.

Eki chemodanymyzdy ekeui ústap, kelin Kýlәndi, Asqar meni qoltyqtap, sýiemeldep shyghardy tikúshaqqa.

Úshaq tik kóterilip, Almatygha qarap bet alghanda men qasymdaghy Asqardan kóz almay, qaydan oqyghandyghyn, qazir ne kәsipte ekendigin asygha súradym. Kelin ekeui Abay atyndaghy institutty birge bitirip, Almatydaghy bir orta mektepke múghalim bolyp birge ornalasqan eken. Mening kózim qazirgi búira shashty, jana tebindegen balapan múrty bar, shanaghy keng qara kózdi jas jigitte bolsa da, oiym 59-shy jylghy «enbekpen tәrbiyeleu ornynyng qara qaqpasynan sheshesining zorlauymen shyghyp bara jatyp, «әke, әke, jýi-jýi» dep qol soza shyryldaghan kishkentay sәbiyimde edi. Múnarlanyp alghan kózimnen jas parlay jóneldi. Dereu bekinip, basqa súraular qoya berdim. Sheshem men agha-jengelerding amandyq ahualdaryn súraghanymda Asqar, «bәri aman» dey saldy da, Bighazynyng balalarynyng ýlkenderi ne kәsipte ekendigin, kishilerining qay-qay mektepte oqyp jatqandyghyn, kishi aghanyng óz ýiining Almatygha jaqyn bir mal fermasynda ekendigin soza әngimeledi. Meni biletin dostardyng ózderine qanshalyq kómektesip, sýiemeldep kelgendigin sóilep ketti sonson. Jaghda men Halyq oqu-aghartu ministrligine Maqpaldy kelisimen tanystyra jýrip, uniyversiytetting ózi talap etken himiya kafedrasynan aspiranttyq oqugha ornalastyrghandyghyn, «tәtesi» ony ýzdik bitirip, sol kafedranyng ózinde qyzmet istep qalghandyghyn, qazir dosent dәrejesine kóterilgendigin aitty.

Kýlәn kelinning qasynda basqa oryndyqta otyr edi.

- Apa, apa!.. Apa! - dep shyr ete týsti kelin bir mezette. Jalt qarasaq, oryndyq arqalyghyna shalqalap jatqan Kýlәndi qúshaqtap alghan eken. Onyng auruy esime sonda týsip, yrshyp bardym qasyna. Mandayy da qoly da suyq. Art jaghymyzdan jýgire jetken medbiyke kókiregine tyndaghysh aspap qoyyp, bajyraya qaldy. Kýlәndi shalqasynan jatqyzyp shayqap, jýregin әrekettendiruge kiristi.

- Jerge týsir ekipajdy! - dep letchikke aiqaylap jiberdi azdan son.

- Mine jettik, jettik! - Letchik te dauystady. Tikúshaq ýsh qabat ýiding aldyna qona bergende jaltaqtay qaraghan kózime Maqpaldyng sharaly kózi sharaynaday jarq ete týsti. Eki balasynyng eniregen dauysyn estip, elendep túr eken. Ekipaj baspaldaghyna jarmasyp, sekire kelip kirdi. Maghan jalt-júlt qarap jiberip, shalqasynan jatqan Kýlәndi qúsha jyghyldy.

- Ápke, әpke! Qarashy maghan, әpketayym, bir qarashy! - Maqpal Kýlәnning eki iyghynan qúshyp shayqay eniredi.

- Sabyr etiniz, jýregi soghudan әldeqashan toqtaghan! - dedi medbiyke.

Maqpal ekeumiz aman-sәlemsiz jylasyp, óli Kýlәndi kóterip týsirdik jerge. Jenil kók mashina jyljyp kelip túra qaldy qasymyzgha:

- Búl kim? Búl kim? - degen Bighazynyng dauysy estildi. Saqal-shashy appaq shal yrshyp týsti kabinkadan. Meni tany qoyyp, qúshaqtay aldy. Aghaly-inili eki aqbas ýn salyp jylay aimalastyq.

- Jә, seni tirilerimiz aman kórdik, berik bol! Barlyq tilegimiz sen ghana bolatynsyn!

Maqpal odeyalo ýstinde jatqan Kýlәnning basyn aldyna alyp jylap otyr. Mәiit ýstine aq jamylghy jauypty. Oghan qaray bergenimde kishi jengening dauysy estildi. Onyng kelgenin bilmey qalghan ekenmin. Bas salyp, ol kóristi menimen. Úzaq jylady, әldekimderdi joqtap, bar dauysymen bozdady. «Tiri ekenindi bilmey ketti-au!» degeni qúlaghyma biz súqqanday estilip, iyghynan basymdy kóterip aldym. «Kim?» dep bajyraya qarasam da sheshemdi joqtap túrghany bilinip, denem múzdap sala berdi. Buynym qúryp býgilip qisaya berdim...

Esimdi jighanymda appaq ýide, appaq kereuette, qalyng qús tósek ýstinde shalqamnan jatyr ekenmin. Jengemmen sol kórisuding ertenindegi tal týsting kýni túp-túnyq terezeden kórindi. Ayaq jaghymda qarsy qarap túrghan Maqpaldyng isinip qyzarghan kózi kirpik qaqpay jarqyrady. Telmire qaradym tolyqsha jýzine. «Kózin ashty! Kózin ashty!» degen quanyshty ýni estildi. Eki jaghymda eki dәriger. Biri ukol aspabyn jiystyryp, biri jýregimdi tyndap otyr eken. «Soghuy qalpyna keldi!.. Aqau joq, sauyqty!» desedi.

Ýy ortasyndaghy keng stolda otyrghan kóp adam ýdere týregelip kelip qorshay qaldy meni. Birden qolymdy alyp amadasa berdi. Shyghynqy shodyr mandayly, aryqsha, shúnghyl kýlim kózdi Jaghda men qalyng etti, óskeleng qong qasty, juan bas Halyq Qasqyrbaevty aiqyn tanydym.

Sheshen Jaghda men Halyqtyng aitqan kónili, tókken jigeri tynaytyp, Maqpaldyng sipalay otyryp kiyindirgen týgel jana kiyimin kiyip týregelgenmin. Dostar qorshaghan keng stol dastarqanynda kishkene nemeremdi qúshaqtap, ahualdy súrastyra otyryp estidim.

Ana jylghy meni «sugha ketip óldi» dep habarlaghan ótirikshi radiony estip, aldymen sheshem qaza bolypty da, ekinshi ret, «Taklamakanda ashtan óldi» degen habar jariyalanghanda ýlken agha - Biygeldi qaza bolypty. Keyingi estilgen búl qaza da asa auyr tiydi maghan. Meni ashtan ólmesin dep jastayynan baylargha jaldanghan, kóshten qalmasyn dep oqugha berip, kiyimim men qaghaz-qaryndashym ýshin ghana qaryzdanyp qúlgha ainalghan agha-bauyr ýsheuining eng auyr azap kótergen eng ýlkenimiz osy Biygeldi edi ghoy! Shәueshek jambylynyng syrtyndaghy tas jol shetinde mening ashtan óler shaghymda auzynan jyryp berip, ózi ashtan óle jazdamap pa edi! Endi radiodan «ashtan óldi» degen habarym estilgende jan ýzipti! 1962 jylghy halyq osylay ýrkip jatqanda meni Shynjangha jalghyz tastap ketkisi kelmey jylap-enirep, shekaragha eki ret baryp, eki ret qaytyp, ótip ketken anasy men bala-shagha ýshin ýshinshi rette ókirip jiberip әreng ótken janqiyar agha, aqyrynda meni ashtan óldi dep estip ólipti!.. Bighadil «týrigim» ghoy, mening sol kýiigime shydamay, bala-shaghasynan aiyrylyp qalyp túryp, qyzyl jendilermen soghysyp ólgen!... Osy auyr qazalardyng ýstine Kýlәnday ardaqty qúrbandyghymnyng qazasy qosylyp, tynysymdy taryltyp qayta talyqsytyp әketip bara jatty. Qonaqtar arasynan ilbip shyghyp, auasharaq túrghan divangha әreng jettim. Kózim shúbartyp baryp manayym qaranghylandy. Agha-jengem eki jaghymnan qúshaqtap, meni bar ómirin qiya kýtip otyrghan Maqpalym bir tizemdi, jalghyz úlym bir tizemdi qúsha shulaghany estildi bir shaqta. Kózimdi qinala ashyp, aldymdaghy ekeuining basyn syladym. Dir qaghyp enirep jatyr Maqpalym. «Áreng qalghan biz ýshin jasasanshy!» degeni anyq estildi. Divan arqalyghynan basymdy kóterip aldym. Dәriger súiyq dәri әkelip túr eken. Ishkize qoydy.

Dostar jarysa sóilep, sondaghy radio habarynyng «osy jaqqa ailakerlikpen ótip alghan, belgisiz jaudyn» toqyghan qaskýnemdik habary ekendigin joramaldasty. Oiyma qona ketti búl joramal. Túqym qúrtugha, eng jaqyn janqiyarlarymdy qyryp bitiruge ailanghan osy suayt ótirikter ghoy!.. Tik týregeldim ornymnan. Jylap túrghan kelinimning qolynan nemeremdi qayta alyp, mandayynan sýiip-sýiip aldym da iyiskey týsip, arly-berli jýrip kettim. Asa úzaqqa sozylghan azaptan qayrap qútqaryp kele jatqan egespe minezimning qúdireti ózime endi aiqyndala týsti. Denemdi tik ústap keng ýide tez-tez jýrip kettim. Qúlap qalmasyn degendey saqtyqpen Maqpal janasalap ere jýrdi.

-  Búl úiysqan qaskýnemderding ózderin de bir-birden «qasqyr» jep jatyr! - degenimde eki stol toly dostar jym-jyrt tynday qalysty. - Sheksiz apattan óz tabighatyndaghy erekshe shydamdylyqpen ghana qalghan jalghyz dosym -  Kýlәnning da ólimi osy qastandyq ósekten boldy. Mening tiri qaluym jolynda qúrban boldy! Sol qaskýnemderding birnesheui osynda ótip alghan. Búl jaqtan tarqatylyp soyqandap jýrgen solardyng ósegi! Endi ólmeymin, tirilerim ýshin ghana emes, marqúmdarym ýshin de jasauym qajet, endi tolyq sauyqtym! - Jalt búrylyp baryp, dastarqandaghy etten eki asadym. Dostar du kýle qol shapalaqtady. Men shampan bótelkesin qolyma alyp, jarty stakan qúiyp aldym da otyrghandardyng bәrin tosqa shaqyrdym. - Qane dostar, agha-bauyrlar, úrpaqtarymyz - myna nemere-shóberelerimiz ósip-órby bersin!

Duylday týregelgen dostar mening qayta jyghylghanymnan beri túryp qalghan rumkalaryn qoldaryna týgel alyp shaq-shúq qaghystyryp birdey kóterdi. Nemeremning mandayynan taghy bir sýiip, kelinge ústattym. Kelin tize iyip sәlem etti...

Ertenine Kýlәndi jerlesuge baryp, zirat basyna qúran oqylyp bolysymen týregeldim de kóz jasymdy tóge, aghytyla sóiledim. Naghyz adamzatqa tәn, biraq, asa siyrek bitetin moraldyq ereksheligi, adam balasyna tittey ziyandy is istep kórmegen adaldyghy men aqyl-oy alghyrlyghy ózime búryn kórinbegen poeziyalyq darynmen sóilendi (tyndaushylar magnitafongha tolyghymen jazyp otyrghan eken). 1961 jyly Taklamakannyng «Dilbar» atty qandy lagerinde qastandyqpen ashtan óltirilgen marqúm erining de, aldynghy kýni atameken tabaldyryghynan meni ótkize sala ózining de men ýshin, meni ajaldan qorghap-qútqaru jolynda bastaryn pә tigip jýrip qazagha úshyraghandyqtary aishyqty aiqyn tilmen jetkizildi.

«Baqyl bol qútqarushym, perishtem! - dep bozdap jiberip bas qoydym topyraghyna. Jerlesuge kelgen ýsh jýzdey adam týgel jylady. - Qalghan bauyryng men balalaryndy, jiyen-nemerelerindi óz jýrek-bauyrym qatarynda ayalap-әlpeshtep ótermin. Saghynyshty óz ata-mekeninning topyraghy óz janynday jayly, bauyrmal, mәngilik tozbas torqa bolar, qamsyz úiyqta, ayaulym!»

Magnitafonnyng ózime tiygen bir lentasyn múra retinde qorghap saqtaudy, ýige qaytyp kelisimmen Asqargha tapsyryp berdim. Kýlәnning zoraytylghan suretin jetilik asyna deyin Maqpal jasatyp ýlgergen eken. Eng sheber mýsinshining bireuine obrazyn jasap berudi tapsyryp qoyghandyghyn da aitty.

Búl suretpen búl mýsinge ýiimizding eng jogharghy tórinen sheshemizding qatarynan oryn saylandy. Túnyq qara kózining astymen bizge kýlimdey qarap, sheksiz meyirin tógedi de túrady!

 

Qisyq kóz, qytymyr tergeushim, senen qútyldym ghoy, mysqylsyz-syqaqsyz, qysylyssyz-qymtyrylyssyz, alatyn ózek shyndyghymdy endi aitayyn: osy ayaulylarymnyng da, menimen baylanysty delinip óltirilgen myndaghan tanys, beytanys marqúmdardyng bәrining de ólimine men sebepker boldym. Bәri de mening atyma tanylyp azapty jolymda óldi. Sondyqtan qylmyssyzbyn dey almaymyn. Biraq, sol nememning qay jerimde qay isimde ekendigin jiyrma neshe jyl izdep, tauyp bere almadym. Kenirdeginiz shaqyldap-shiqyldap óndirshektey bergeninizben óziniz de eshqanday shyndyqqa ýilese alatyn mәsele taba almadynyz. Birer tamshysy bolsa da birdeme tabylsa, tas shaghyp jatqan kómekeyinizge tamyzyp, qúlaghymdy saqtayyn degen ýmitpen mening de tintinbegen jerim qalmady. Boyymnan da, oiymnan da qylmysqa layyq eshtene taba almay qinaldym. Osy bir milliardtyng ishinde meni teksergendey shúqshiya óshigip tintken eshqanday jauapkering bolmaghan shyghar. Bir ghana parqym, olar ótirikke moyyndap jatqanda men oghan baspay, shyngha jaqynyraq birdeme izdep, jynystyq baylanysymdy da jayyp saldym. Tabylsa osydan tabylar dep, bylapyt eki-ýsh jezókshening qylmys qapshyghyn da aqtaryp kórsetkenim esinizde bolsa kerek (jas oqushylar men keyingi úrpaqtar, lajysyzdyqtan ar-úyattan attap ótken osy jayymdy ghana keshirgey). Odan tauyp bergenim de sizding tandyrynyzdy júmsarta almady. Taghy da tabar degendey tipti taqyldap taqymday berdiniz! Sizdi qylmyspen qanaghattandyra almaytyndyghymdy sodan bilgen song tәuekel aityp óz jolyma týstim ghoy.

Aqiqy qylmysym osy saparlarymda ghana aiqyndaldy ózime: mening sizdi bastapqy óshiktirgenim, «bәrimiz adambyz ghoy, tenirek jasayyq» degen shynshyl pikirim bolypty da, qútyrta óshiktirgenim, iyesiz-arqa tireksiz әlsizdigim bolypty. Maghan úqsatyp, zorlap baylanystyryp óltirgenderiniz de týgelimen panasyz-otansyz, qyp-qyzyl jalashy shynshyldar bolyp shyqpady ma? Shyngha ótirik, bólingenge bóri, sayaqqa tayaq, jalanashqa jel qashanda, qay dәuirde de ósh bolyp jaralypty!

Múnan song adal enbegim men aqyly talabymdy eshkim qoyyn dәpterine qara boyaumen qylmys etip jaza almaytyndyghy anyq. Olay bolatyny, men endi óz otanymdamyn! Dýniyede óz otanynan aiyryludan zor qylmys joq eken!

SONY

Abai.kz

---

[1] Sliynbu (hanzusha) - qolbasshylyq shtab.

[2] Tayuangha qamalyp qalghan Janjeshygha eluinshi jyldarda syzylghan karikaturanyng sózi.

[3] Tórttik top - Jiyanshyn, Janshúnshau, Uanhunuyn, Yauvynuan tórteui.

[4] Shynsyhuang - Qytaydyng Ghaysadan eki jarym ghasyr búryn jasaghan, tarihtaghy eng qatygez patshasy.

[5] «Tórtti osy zamandandyru» - auylsharuashylyghyn, ónerkәsipti, memleket qorghanysyn, ghylym-tihnikany osy zamandandyru.