«Súrsha qyz» Araptyng әni me?
Aqan ÁBDUÁLI, baghdarlama jýrgizushisi, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri:
-Kókshetau keyde qarly, keyde qarsyz,
Er jigit keyde maldy, keyde malsyz.
Dariyanyng jargha soqqan tolqynynday,
Kóz salghan kóringenge kónil arsyz.
Aqan ÁBDUÁLI, baghdarlama jýrgizushisi, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri:
-Kókshetau keyde qarly, keyde qarsyz,
Er jigit keyde maldy, keyde malsyz.
Dariyanyng jargha soqqan tolqynynday,
Kóz salghan kóringenge kónil arsyz.
Ándir-әndir, әndirdi-ay,
Ishimdi ottay jandyrdy-ay.
Ghashyq bolghan Súrsha qyz,
Kókshetauda qaldyn-au...
Barshanyzgha ortaq súraq, Búl kimning әni jәne oryndaushysy kim?
Erkin ShÝKIMANOV, Qazaqstannyng enbek sinirgen artiysi:
- Biz búl әndi osy kýnge deyin Qayrat Baybosynov aghamyzdyng shyrqauynda Jayau Músanyng «Súrsha qyzy» dep keldik...
Aqan ÁBDUÁLI:
- Biraq keyingi kezderi әn avtory turaly ekiúshty pikir aitylyp jýr. Sizder búl jayly ne bilesizder?
Tórtken KENENQYZY, Mәdeniyet qayratkeri:
- Birtalay óner adamdary, onyng ishinde Qayrat Baybosynov ta «Kókshetau keyde qarly, keyde qarsyz», bolmasa «Alatau keyde qarly, keyde qarsyz» dep bastaydy. Mening Kenenning qyzy ekenimdi bәriniz bilesizder. Kishkentayymnan Kenen atalarynnyng oryndauynda Baluan Sholaqtyng «Súrsha qyzyn» basqa ólenmen estip óstim. Áninde de kishkene ózgeris bar. Atam aitqan mәtin mýlde basqa. «Alatau keyde qarly, keyde qarsyz» degen halyq óleni ghoy. Ony aparyp «Súrsha qyzgha» telip qoyghan. Ákemning 16-17 jasynda Baluan Sholaq Jetisu jerin aralap kelgen eken. Sonda bizding Qordaygha da baryp, atam Baluannyng aldynda әn salghan. «Kóksholaq», «Boztorghayymdy» tyndap, riza boldy. Mening jaratylysym, bolmys-beynem, jýris-túrysym, dauysymdy keremet únatty. Jetisu jerin aralaymyn, sen mening nókerlerimmen birge jýr. Janyma iles, әnderimdi ýiren» dep qasyna ertip, batasyn berdi. Bir jyl sonynan qalmay, óz auzynan 12 әnin jattap aldym. Qaytarynda «Jetisugha Baluannyng әnderi dep tarat» dep tapsyryp ketip edi, - dep ýnemi aityp otyratyn. Sodan soghystan keyingi jyldary bizding Otar stansasyndaghy ýige muzyka zertteushisi Boris Erzakovich keldi. Ber jeti jatyp, atamnyng әnderin notagha týsirdi. Ol kezde men 6-synypta oqimyn. Maza bermegen song meni qastaryna otyrghyzyp qoyatyn. Sonda atam Erzakovichke «Mening әnimdi qoya túrshy. Men tiri jýrmin ghoy. Odan da Baluan Sholaqtyng amanatyn jazyp alshy» degen edi. «Sizding Baluan Sholaqqa qanday qatysynyz bar, ol - Arqada, siz - Jetisudasyz» dep tanghalghan. Búl turaly Erzakovichting jazghany da bar. Ákem sonda mәn-jaydy týsindirip, Erzakovich atamnyng oryndauynda Baluan Sholaqtyng әnderin notagha týsirgen.
Aqan ÁBDUÁLI:
- Ishinde Baluan Sholaqtyng «Súrsha qyzy» da bar ma?
Tórtken KENENQYZY:
- IYә. Al Jayau Músanyng «Súrsha qyzy» basqa әn.
Aqan ÁBDUÁLI:
- Jayau Músanyki qay «Súrsha qyz», sonda?
Tileules QÚRMANGhALIYEV, dәstýrli әnshi:
- Qayrat aghamyzdyng oryndauyndaghy «Qaratau keyde qarly, keyde qarsyz» degendi estip óstik. Biraq Tórtken apam jaqsy aityp otyr, búl - Baluannyng әni. Qayrat aghamyzdyng núsqasynda «Neshe jyl jýrsem-daghy men aidauda» dep azap kórip jýrgen Jayau Músanyng sózderi enip ketken.
Aqan ÁBDUÁLI:
- Qayrat Baybosynovtyng oryndaytyn әni Jayau Músanyki me, Baluan Sholaqtyki me?
Tileules QÚRMANGhALIYEV:
- Áni Baluan Sholaqtyki. Al «Neshe jyl jýrsem-daghy men aidauda, Shydaymyn, qajymaymyn, denim sauda» degen joldar Jayau Músanyng óleni. «Qazaqtyng dәstýrli 1000 әni» jinaghyn shygharghan kezde «Baluandyki, joq Jayau Músanyki» dep tirelip otyrghan kezde, shygharushylargha bir oy tastadym. «Sizder nege Tórtken apagha habarlaspaysyzdar. Baluan Sholaqqa qatysty kóp derek biledi. Kenen qasynda jýrgen, әnderin jetkizgen. Sonyng egjey-tegjeyi aitylghan kitap ta bar» dep aityp, habarlastyrdym. Baluannyng eshkim estimegen әnderin antalogiyagha engizdirdik. Sonda «Jayau Músanyng «Súrsha qyzy» qayda?» degen mәselege keldik. Ol da bar bolyp shyqty. Boris Erzakovichting әn-jinaqtarynan óz qolymen jazghan derek tauyp aldyq. Qosymjan Babaqov oryndaghan núsqa boyynsha notagha týsirgen. Sol nota boyynsha aityp kórip edim, әnning býkil boyauy ýilesip kele qaldy. Qosymjan Babaqovty bala kýnimnen tanimyn, әnderin tyndap kele jatyrmyn. Jayau Músanyng «Súrsha qyzy» osy ekenine esh shýbәsiz kózim jetti.
Erlan TÓLEUTAY, әnshi, ónertanushy:
- Qazaqtyng tarihynda ýsh «Súrsha qyz» bar. Biraq Qayrekeng oryndaytyn «Súrsha qyz» basqa. Búl «Súrsha qyz» shyqqanda Baluan Sholaq ómirge kelgen joq. Jayau Músanyng jigittik shaghynda tuylghan әn. Biraq ony Jayau Músa da shygharghan joq. Saydaly Sary Toqa degen kýishige arnaghan tolghauynda ataqty Shóje aqyn:
- Qarakesek Kәrsonnan shyqty
Kópbay,
Shyqty da sóne qaldy janghan ottay.
Qos tarlan Qoyanshy-Taghay, Bóde,
Serik,
Dabysy múzgha salghan parahodtay, - deydi.
Múndaghy Kókpay dep otyrghany - Ábiken Hasenovting atasy. Bóde, Serik degen zamanynyng yqpaldy adamdary. Bódening tórt әieli bolghan. Tórt әielding bireuinen Serik tughan. Serik óte yqpaldy adam, onyng atasy Esbay, Arqadaghy myrzalardyng biri. Serikting qaryndasy Kýnbópeni 1860 jyldary Arap batyr, Arap úry alyp qashady. Olar Kókshetaugha qashyp baryp, Shoqan Uәlihanovtyng tughan inisi Jaqyp tóreni panalaydy. Jaqyp Arap ekeui dos-jaran eken, «sening qolynda biylik bar ghoy» dep saugha súraydy. Jaqyp ony qoltyghynyng astyna alady. Kýnbópe óte súlu әiel kórinedi. Oghan Jaqyptyng kózi týsip, «Arapty qanghyrtyp jiberip, ózim alayyn» dep oiy ketedi. Sóitip, úrlyghymen eldi shulatyp, qashyp jýrgen Arapty ústap berip, aidatady.
Kýnbópe de ótkir qyz eken, kónbey, keyin basqa bireuge tiyip ketedi. Sodan tughan eki bala bertinge deyin naghashylaryna kelip túrghan. «Súrsha qyz» osy oqighagha baylanysty shyqqan.
Aqan ÁBDUÁLI:
- Sonda Qayrat Baybosynovtyng oryndap jýrgeni Araptyng әni bolyp shygha ma?
Erlan TÓLEUTAY:
- Araptyng әni.
Aqan ÁBDUÁLI:
- Sizder kelisesizder me?
Erkin ShÝKIMANOV:
- Araptyng da shygharghan «Súrsha qyzy» bar shyghar. Biraq әuendik jaghynan kelgende «Súrsha qyzdyn» negizinde Baluan Sholaqtyng óz әni jatyr. Qayrat aghanyng oryndaghany men Baluan Sholaqtyng týpnúsqasynda asa kóp aiyrmashylyq joq. Óleni ózgergenimen, әueni Baluan Sholaqtyki. Araptyng «Súrsha qyzy» bizge jetpegen. Ahmet Júbanov «Zamana búlbúldarynda» «Jayau Músa әnderining ishindegi eng shedevri «Gauhar qyz»» deydi. «Súrsha qyz» - «Gauhar qyzdyn» bir synary sekildi. Ekeui qatty úqsaydy. Al stilidik jaghynan Jayau Músanyng «Súrsha qyzy» men Baluan Sholaqtyng «Súrsha qyzy» mýlde bólek. Araptyng «Súrsha qyzyn» izdeu kerek.
Ádilet MÚSA, әnshi:
- Men eshkimning sózin joqqa shygharghym kelmeydi. Aytqandarynyz nanymdy. Biraq mening kókeyime bir súraq kelip túr. Mýmkin, Baluan Sholaqtyki shyghar, sózi repressiyagha úshyraghan bolar. Biraq Baluan Sholaqtyki, bolmasa Jayau Músanyki degen әngime osy uaqytqa deyin nege aitylmady? Nege býgin kóterilip otyr?
Erlan TÓLEUTAY:
- 1965 jyly «Qazaq әdebiyetinde» «Súrsha qyz» kimning әni?» degen etektey-etektey birneshe maqala jaryqqa shyqqan. Sonda da ýsh adam, yaghny Baluan Sholaq, Jayau Músa, Arap talasady. Búl әngime erteden kele jatyr. Jayau Músanyng ózinde «Súrsha qyz» degen keyipker kezdespeydi. Baluan Sholaqtyng ghashyghy - Ghaliya. Baluan Sholaqtyng «Súrsha qyzy» muzykalyq túrghydan bólek. Kenen núsqasynda ol jeldirmeleu әn. Ázilge qúrylghan. Múnda keremet tragediya joq.
Aqan ÁBDUÁLI:
- Baluan Sholaqtyng «Súrsha qyzy» kimge arnalghan?
Erlan RYSQALI, dәstýrli әnshi:
- Óz basym Qayrat aghamyzdyng oryndauyndaghy «Súrsha qyz» әnin ústazym Sanaq Ábeuovten ýirendim. Ol kisi maghan «Bala, búl halyq әni. Biraq keyingi uaqytta birese Jayau Músagha, birese Baluan Sholaqqa telinip jýr. Osyny ózing izdenseng aq-qarasyn aiyruyng mýmkin» dep aitty. Sóitsem ol kisi Baluan Sholaqtyng әni ekenin bilgen eken. Keyin men derekter tapqannan keyin týsindim. Maghan ózi izdensin dep, әdeyi aitypty. Mening oquym boyynsha, Zeytin Aqyshevting «Jayau Músa» degen romanynda әnshining baluan dosy bolady. Ol jer audarylyp ketip, Jayau Músa «Súrsha qyzdy» sol jigitting atynan shygharghan» dep keltiredi.
Erekeng «Ýsh «Súrsha qyz» bar» deydi. Men ózim әnshi retinde eki-aq «Súrsha qyzdy» qabyldaymyn. Qayrat aghamyz oryndap jýrgen әn Kenen atamyz qaldyrghan núsqa, yaghny Baluan Sholaqtyng óz әni. Al Tileules oryndap, «Qazaqtyng dәstýrli 1000 әni» jinaghyna kirgizgen «Súrsha qyzda» taza Jayau Músanyng iysi anqyp túr. Oghan eshkim talasa almaydy. «Jayau Músanyki emes» dep aitqan adamnyng tilin kesu kerek.
Aqan ÁBDUÁLI:
- Ángimemizdi әri qaray jalghamas búryn «Súrsha qyz» әni turaly Qayrat Baybosynovtyng pikirine qúlaq týrsek.
Qayrat BAYBOSYNOV:
- «Súrsha qyz» әnining tónireginde kóptegen әngimeler jýr. Áriyne, búl әn Jayau Músanyng «Súrsha qyzy» dep keldik. Men Jýsipbek Elebekovten dәris aldym. Bir kýni «Agha, Jayau Músanyng «Súrsha qyz» әnin aitsam qalay bolady? Ermek Serkebaevtyng oryndauynda estip jýrmin. Jaqsy әn, mening dauysyma keletin sekildi» dep edim, «Ol Jayau Músanyki emes edi ghoy, ony qalay Jayau Músanyki dep jýr?» dep oilanyp qaldy. Ol kiside naqtysyn bilmeytin boluy kerek. «Jaraydy, únatyp túrsan, aita ber» dep rúqsatyn berdi. «Súrsha qyzdy» Ermek Serkebaev fortepianonyng sýiemeldeuimen oryndaytyn. Men alghash ret dombyragha layyqtap, oryndadym.
Ádilet MÚSA:
- Búl kisi «Dombyramen birinshi ret men oryndadym, biraq Jýsekeng kýmәnmen qarady» dep túr ghoy...
Tórtken KENENQYZY:
- Óitkeni, Jayau Músanyng әni bólek qoy, әni de, mәtini de basqa. Tileuleske raqmet, eki «Súrsha qyzdyn» aq-qarasyn dәleldep berdi. Antalogiyada da bar.
Aqan ÁBDUÁLI:
- Endeshe, Jayau Músanyng әnin Tileulesting oryndauynda tyndap kóreyik.
Tileules QÚRMANGhALIYEV:
- Qosymjan Babaqov jetkizgen núsqany oryndap bereyin:
-Neshe jyl jýrsem-daghy men aidauda,
Shydaymyn, qajymaymyn denim sauda,
Dәm jazyp osy joldan aman qaytsam,
Súrsha qyz, kórisermiz Bayantauda.
Qayyrmasy:
Aspanda jyrlar Boztorghay,
Shirkin, әnning búlbúl-ay.
Ahau, Súrsha qyz, dýniye-ay,
Endi, esen bol-ay.
Bolarsyng sende mendey, maghan kýlsen,
Hanzada, jauyzdardan qorlyq kórsen.
Auyzyng kýlmek túrsan, qisayady,
Ayyrylyp at-tonynnan jayau jýrsen.
Aqan ÁBDUÁLI:
- Jayau Músanyng «Súrsha qyz» әni «Gauhar qyzyna» kelip túr emes pe?
Ádilet MÚSA:
- «Súrsha qyz» da, «Gauhar qyz» da, «Sapar» da Jayau Músanyki ekenine talas joq. Biz barlyq nәrsege syny kózqaraspen qarauymyz kerek. Ony bәlen aitty, týgen jazyp ketti» degen nәrse bizdi qanaghattandyrmaydy. Kórermendi, tyndarmandy shatastyrmay, kez kelgen dýniyeni ghylymy túrghyda zerdeleuimiz qajet. Mysaly, Baluan Sholaqtyng әni me, bizde Baluan Sholaqtyng әnderi bar ghoy, «Ghaliya», «Sentyabri» bolsyn. Baluan Sholaqtyng ólenin zertteytin filologtar bar. Osy әnning mәtini Baluan Sholaqtyki dep ghylymy túrghyda bekitip bersin. Sol siyaqty әuende de әnning qúrylymyna, onyng diapazonyna baylanysty teoretikter «Mynau Baluan Sholaqtyki» dep zerttep berui tiyis. Sonda batyl aita alamyz.
Tórtken KENENQYZY:
- Kenes Odaghy kezinde jyl sayyn «Qazaq әnderi» degen kitap shyghatyn. Men de sol kitaptar әli bar. Sol kezde tekserip, dúrystap jazsa, jastar búlay janylmas edi. Bizding shatasatynymyz «Súrsha qyz» degen atyna qarap, Jayau Músagha qosa salamyz. Jayau Músanyki bólek, Baluan Sholaqtyki bólek. «Baluan Sholaq» degen kitapta Erzakovich Kenennen jazyp alghan Baluan Sholaqtyng 12 әni kirgen. Sonyng ishinde Baluannyng «Súrsha qyzy» óz sózimen berilgen. «Gauhartas», «Gauhar qyz» Jayau Músada da, Ásette de bar. «Gauhartas» degen halyq әnin de bilemiz. «Lәilim» Jayau Músada da, «Lәilim shyraq» Birjanda da kezdesedi. Sol attaryna qarap shatastyrmay, osynyng bәrin qaytadan jazsa, dúrys bolar edi.
Ádilet MÚSA:
- Alysqa barmay-aq, toqsanynshy jyldary aqtalghan qogham qayratkerlerinde de әn telu degen bolghan. Ony eshkim joqqa shygharmaydy. Sondyqtan, әn avtorlaryn naqty tanuymyz kerek. Men búl әndi Baluan Sholaqqa qimay otyrghan joqpyn. Mening oiym, ghylymy túrghyda zerttep, býgingi pikirtalasqa nýkte qoyymyz qajet.
Tórtken KENENQYZY:
- Óner zertteushileri osyny jóndeu kerek qoy...
Erlan TÓLEUTAY:
- Tekstologiya degen ghylym bar. Bizding әnder tekstologiya boyynsha zerttelmey jatyr. Mening ýsh «Súrsha qyz» bar dep otyrghanym, myna Baluan Sholaqtyng «Súrsha qyzyndaghy» mәtindi Tórtken apa «Ákem oryndaghanda eldi kýldiretin» deydi. Búl kónildi «Súrsha qyz». Qyzgha barghan jigitting әngimesi. Tragediya joq. Al myna Qayrat aghamyzdyng oryndauynda qong tragediya bar. Men sony Araptyng aidalyp bara jatqandaghy jan aiqayy dep aityp otyrmyn. Arap Jayau Músamen tanys-bilis bolghan adam. Sonda tekstologiyasyna qarasaq, shynynda da Kókshetauda qalyp bara jatyr, biraq Bayantauda kezdesemiz» dep ýmittenedi.
Aqan ÁBDUÁLI:
- Siz qayta-qayta Araptyng әni deysiz, qolynyzda kesip aitatyn naqty derek bar ma?
Erlan TÓLEUTAY:
- Eshkim kesip aitpaydy... Erzakovich ta...
Aqan ÁBDUÁLI:
- Boris Erzakovichting Kenennen jazyp alghan әnderining notasy túr ghoy...
Erlan TÓLEUTAY:
- Ol Baluan Sholaqtyng ózining әni, ol bólek әn dep otyrmyn. Qyzgha barghan serining әni. Onda tragediya joq. Qayrat Baybosynov oryndaghan әn bólek. Óleninde tragediya bar. Onda bir súmdyq oqighanyng lebin sezemiz.
Aqan ÁBDUÁLI:
- Al Erlan, sen búl әndi qalay ýirendin?
Erlan RYSQALIY:
- Boris Grigorievich Erzakovichting ómir boyy jinaqtaghan zertteulerinen, maqalalarynan, estelikterinen shygharghan «Áygili adamdar» degen kitaby bar. Sonyng ishinde Kenen atamyzben kezdeskeni turaly bayandalady. Ánning notasyn, mәtinin bergen. Erzakovichting sol enbeginen aldym. «Qayrat Baybosynovtyng oryndauyndaghy әnde tragediya basym, tragediya basym» dep Erekeng aityp otyr. Men ol jerden eshqanday tragediya kórip túrghan joqpyn. Qayyrmasyn alyp qaranyz, «Ándir-әndir, әndirdi-ay. Ishimdi ottay jandyrdy-ay». Áuenning ózi oinap túr ghoy.
Erkin ShÝKIMANOV:
- Ereke, sizding tragediya dep otyrghanynyz, Qayrat Baybosynov oryndaghan «Súrsha qyz». Birinshiden, «Kókshetau keyde qarly, keyde qarsyz» degen ólenning alghashqy joly bir jerde Qaratau, ekinshi jerde Alatau bolyp, әrkim óz tauynyng atyn qosyp, aita beredi. Soghan qaraghanda halyq әni boluy kerek. Ekinshiden, Jayau Músanyng óleni enip ketken. Ony sozyp, kendeu qylyp aitqannan keyin, saghan tragediya bolyp kórinip túr. Osy ólendi Baluan Sholaqtyng taza óz әuenine qosshy, tragediyanyng barlyghy joghalady. Áuenge qarata ghana Araptyng әni dep oilap otyrsyn. Biraq әuen - Baluan Sholaqtyki.
Erlan QÚJIMANOV, әnshi:
- Qayrat aghamyz da basynda Ermek Serkebaev aghamyzdan estip, osy әndi únatqanyn, oghan Jýsekenning «Ol Jayau Músanyki emes qoy» dep oilanyp qalghanyn aityp ótti ghoy. Baluan Sholaqtyng ómirindegi dau-damay joghalghan seksen ógizden bastalady. Ony barshanyz bilesizder. Ol kisining kózin kórgen kisiler bar. Amangeldi Ahmetov Baluan Sholaqty parodiyasyn ainytpay salady eken. Óte әzilqoy, «sirkach» adam bolypty. Sondyqtan Erlannyng da, Tórtken apamyzdyng da aitqanynday, Kenen atamyzdyng oryndauyndaghy әn óte kónildi әn. Al Zeytin Aqyshevting «Jayau Músasyn» oqyp otyrsanyz, әdeby kórkem shygharma bolghandyqtan, Araptyng basynan ótken jaghdaydy Jayau Músagha telip jibergen.
Erlan RYSQALIY:
- Jalpy, Araptyng «Súrsha qyzy» dep otyrghan әndi arnayy izdeu kerek siyaqty. Jayau Músanyki Qúdaygha shýkir, ornynda túr. Aytylyp jýrgen eki núsqa, yaghny Kenen aqsaqaldyng jetkizui de, búrynghy Arqanyng әigili әnshilerining de oryndap jetkizgenderi de, dau joq Baluan Sholaqtyki. Oghan eshkim shýbә keltirmeui tiyis.
Aqan ÁBDUÁLI:
- Ermek Serkebaevtyng oryndauyndaghy «Súrsha qyzgha» nazar audarsaq...
...Dariyanyng jargha soqqan tolqynynday,
Kóz salghan kóringenge kónil arsyz.
Ándir-әndir, әndir-ay,
Ishimdi ottay jandyrdy-au.
Ghashyq bolghan Súrsha qyz,
Qúmarymdy qandyrdy-au.
Sóitip jýrgen Súrsha qyz,
Kókshetauda qaldyn-au.
Ei, Súrsha qyz,
Endi aman bol-ay...
Aqan ÁBDUÁLI:
- Bayqasanyzdar, qayyrmanyng eng sonynda «Kókshetauda qaldyn-au» dep aityp ketti...
Tórtken KENENQYZY:
- Ol sózdi mening atam da neshe týrli qylyp, qúbyltyp aitatyn. «Sóitip jýrgen Súrsha qyz, Kókshetauda qaldyn-au, Qúmarymdy qandyrdy-au» dep bir saghat jyrlaytyn. Elding bәrin qyran-topan kýldiretin.
Erlan TÓLEUTAY:
- Sender tekstologiyagha qarandar. «Neshe jyl jýrsem-daghy men aidauda» deydi. Baluan Sholaq aidauda bolghan joq. Ol bir-aq ret týrmede bolyp, abaqtynyng esigin baspen soghyp, qaq bólip, qashyp ketken adam. Sodan keyin Kókshetau dep otyrghany taghy da sizderge aitam, Kýnbópening tarihyna baylanysty. Kýnbópening tarihyn men zerttedim, sol jerding barlyghyn aralaghan adammyn ghoy. Onyng úrpaqtarynyng bәri otyr. Kýnbópening ózi 1932 jyly toqsan jasqa kelip qaytys bolghan. 1840 jyldary tughan. Oqigha 1858 jyly Shoqannyng Qashqariyadan qaytqan saparymen baylanysady. Jaqyp Arapqa qysastyq kórsetken. Tarih sayrap jatyr. «Kókshetauda qaldyn-ay» deytini, qyz Kókshetauda qalyp bara jatyr. Biraq «Aman kelsem, óz jeri Bayantauda kezdesemiz» deydi.
Aqan ÁBDUÁLI:
- Oiynyzdy týsinbedim. Sizdinshe Baluan Sholaqtyki dep otyrghanymyz, Araptyng әni me?
Erlan TÓLEUTAY:
- Baluan Sholaqtyng әni kitaptyng ishindegi notagha týsirilgen «Súrsha qyz». Mening aityp otyrghanym, Qayrat Baybosynov pen Ermek Serkebaev oryndaghan әn. Osy núsqanyng oqighasy 1868 jyldargha sәikes keledi.
Aqan ÁBDUÁLI:
- Siz naqtysyn aitynyzshy, әn be, mәtin be?
Erlan TÓLEUTAY:
- Notasy bolmaghandyqtan, әndi Araptiki dep aita almaymyn. Biraq óleng mәtini Araptyng basynda bolghan oqigha. Muzykasyn aita almaymyn, Araptyng әni bizge jetpedi ghoy...
Aqan ÁBDUÁLI:
- Yaghny әnning mәtini Araptyki deysiz ghoy...
Ádilet MÚSA:
- Araptyng sózi tek qayyrmasy bolyp qaluy mýmkin. Kenes ýkimeti ornaghannan keyin bizde kóp әnning mәtini ózgeriske úshyraghan. Búl әnning de mәtini ózgerui mýmkin ghoy.
Erlan TÓLEUTAY:
- Men jýz payyz Araptyki, sony moyyndandar dep otyrghan joqpyn. Biraq derek kózin keltirip, bastauynyng qayda jatqanyn aityp otyrmyn. Baluan Sholaqty joqqa shygharmaymyn. Onyng әnin Kenen jazdyryp ketken. Biraq birinshi shyqqan әn Araptyki. Ýsh «Súrsha qyz» bar deytinim sol.
Tórtken KENENQYZY:
- Balghabek Qydyrbekúly degen jazushy aghamyz «Ándir 3 myng metr biyiktikte ósetin tikenek gýl - Edeliveys. «Súrsha qyz» Baluan Sholaqtyng әni degen qúlaqqa kiredi. Ony Jetisugha kelgende Asy, Ýshqonyr jaylauynda shygharuy mýmkin degen oy kókeyinde túrady da qoyady. Oghan taghy bir qosyp ketetin nәrse Jayau Músanyng «Súrsha qyzy» bólek әn. «Birjan - Sara» operasynda Saranyng ariyasy negizinde alynghan. Al endi tekserinder.
Aqan ÁBDUÁLI:
- Ánning avtoryna baylanysty biraz talqy jasadyq. Al Qayrat Baybosynov aghamyz óz pikirinde «Ermek Serkebaevtyng oryndauynda tyndap, aitqym keldi» deydi. Ol kezde búl әn fortepiano, royali, orkestrmen shyqqan joq qoy. Dombyramen shyqty. Biraq nege dombyramen siyrek oryndaldy? «Qazaqtyng dәstýrli 1000 әni» jobasynda Tileules pen Erlan aitty. Oghan deyin ýlken sahnalardan nege estimedik?
Erlan RYSQALIY:
- Negizi, Qayrat agha oryndaghan núsqa bayaghydan kez kelgen dәstýrli әnshining repertuarynda bar. Ózi bir uaqyt bolady, mysaly 2000-2004 jyldary búl әn bayqaugha qatysyp jýrgen әnshiler arasynda tanymal boldy. Ekining biri aityp jýrdi. Bertin kele qalyp qoydy. Bir zamandarda qaytadan janghyryp shygha keledi. Bәlkim, osy habardan keyin әnshilerding búl әnge mahabbaty qaytyp auuy mýmkin.
Aqan ÁBDUÁLI:
- Tórtken apa ne aitasyz?
Tórtken KENENQYZY:
- Bizding jasymyz kelip qaldy, al sender óner jolynda jýrgen jastarsyndar. Qanday әndi shyrqasandar da, sonyng qaydan shyqqanyn, kimdiki ekenin, tarihyna kónil bólip, kishkene izdenulering qajet. Shatasyp jatqanymyzdyng bәri, osy izdenimpazdyqtyng azdyghy. Áytpese, Kenen atalaryng Baluan Sholaqtyng 12 әnin oiynan shygharghan joq. Keshegi aramyzdan ótken Kenen Ázirbaevtyng aitqan «Súrsha qyzy» sol qalpynda qaluy kerek. Ony halyq qoldaydy dep oilaymyn. Óitkeni tiri kisiden tikeley jazyp alynghan dýniye.
Aqan ÁBDUÁLI:
- Bizding maqsatymyz - bireuding әnin bireuge alyp, telip berip, joqtan-bar, býirekten-siraq shygharu emes. Ekiúshty shatasyp jýrgen dýniyelerdi tura jolgha salu. Ortagha oy tastau. Osy habardan keyin bәlkim, sol Araptyng әni izdelip, zerttelip, mýmkin tabylyp qalatyn shyghar. Tabylyp jatsa, núr ýstine, núr. Qazaqtyng әn qorjyny bayyp jatsa, oghan kim quanbaydy?! Baluan Sholaqtyng «Súrsha qyzyn» Erlan Rysqalidyng oryndauynda nazarlarynyzgha úsynamyz.
- Súrsha qyz, bir kelgende qysta dedin,
Qolymnan endi myqtap ústa dedin.
Taghy da kelgenimde kóktem dedin,
Tilimdi almadyng dep ókpeledin.
Ándir-әndir, әndirdi-ay,
Ishimdi ottay jandyrdy-ay.
Ghashyq bolghan «Súrsha qyz»,
Qúmarymdy qandyrmay,
Ahau, Súrsha qyz,
Qaldyng keyin, men deyin.
Taghy da kelgenimde jazda dedin,
Aldauyng osynshama az ba dedim.
Odan song kelgenimde kýzde dedin,
Ei, Shóke, menen kýder ýzbe dedin...
Aqan ÁBDUÁLI:
- Birde danyshpan Abay «Birjan agha, endi búl jalghangha sizdey әnshi keler me eken?» degende «Abay, mendey әnshi talay tuar, biraq sendey tyndaushy qazaqta bolar ma eken?» degen eken. Esti әnderding sizderdey tyndaushylary aman bolsyn!
Dayyndaghan Qanshayym BAYDÁULET
«Ayqyn» gazeti