Últtyq bankting habarlauynsha, Qazaqstannyng syrtqy qaryzy $164 mlrd asyp týsken.

«Qazaqstannyng 2022 jylghy I toqsanmen salystyrghanda II toqsandaghy syrtqy boryshy 2,3% -gha ósip, $164,2 mlrd-qa jetti», - dep Últtyq Bankting resmy saytynda jariyalandy.

Qújatqa sәikes, elding syrtqy qaryzy negizinen jeke sektordyng – bankterding jәne basqa sektorlardyng qaryzdary esebinen 4 mlrd dollardan 129,15 mlrd dollargha deyin ósken.

Biz elding syrtqy qaryzy turaly jәne elge aghyla kelip jatqan Reseylikterding ekonomikamyzgha әseri turaly ekonomist Maqsat Halyqtan súrap kórdik.

Maqsat Halyq:

- Syrtqy qaryzdyng tolyq qúrylymyna qaraytyn bolsaq, ótken jyly ol 166 mlrd dollar bolghan. Qazir kesirinshe syrtqy qaryzymyzdyng azayghanyn bayqaugha bolady.

Syrtqy qaryzdardyng ishinde, әsirese, eng kóp azayghany – firmaaralyq qaryzdar. Ol byltyr 100 mlrd dollardyng ýstinde bolghan edi, biyl 94 mlrd dollargha deyin, shamamen 6 mlrd dollargha qysqarghan. Búl qaryzdyng azayghany, shyndyghynda, jaqsy ýrdis emes. Óitkeni búl – elge syrttan tikeley tartylyp otyrghan investisiya. Demek elimizge tartylyp otyrghan investisiya azayyp ketken.

Shetelden keletin kompaniyalar elimizde qúrylyp jatsa, olar júmys oryndaryn ashady, óz kapitalymen keledi. Biz qolymyz jetpeytin keybir óndiristik tauarlardy sol qarajattyng esebinen óndiruge mýmkindik alamyz.

Taghy bir azayghan syrtqy qaryz týri – memleketting ózining qaryzy. Ol ótken jylmen salystyrghanda 8,3 payyzgha azayghan. Byltyr 15,7 mlrd dollar bolsa, qazir 14,4 mlrd dollargha týsken.

Al, múny jaqsy kórsetkish deuimizge bolady. Ýkimetting jeke qaryzynyng azayghany jaqsy ýrdis.

Taghy bir bayqaghanymyz, bankterding qaryzy úlghayghan. Búl, meninshe, qatty mәn beretin, alandatarlyq jaghday emes.

Búl bankterding qosymsha syrttan qaryz alugha belgili bir dәrejede mýmkindigi bar degendi bildiredi. Bankter ózderining qarjylyq әleuetin jaqsartu men odan әri damu ýshin qosymsha syrttan qaryz alyp otyr deuge negiz bar.

Bankterding qaryz aluy boyynsha ósim kórsetkeni jaqsy. Byltyr 5,9 mlrd bolsa, qazir ol 9,6 mlrd dollargha deyin ósken. Biraq syrtqy qaryzdyng jalpy kóleminde, yaghny 164 mlrd dollardyng 10 mlrd dollaryna jeter-jetpes qarajat –  bankterding qaryzy, búl óte kóp emes.

Syrttan qaryz alatyn taghy bir sektor – ózge de sektorlar dep atalady. Ózge de sektorlardyng qaryzy úlghayghanyn bayqaymyz. Onyng ishinde kvaziymemlekettik sektor bar. Últtyq kompaniyalardyn, onyng ishinde QazMúnayGaz, Qazaqstan temir joly siyaqty kompaniyalardyng qaryzdaryn aitamyz. Mening oiymsha, Últtyq bank nemese Ýkimet ózge de sektorlardyng qanday sektorlar ekenin, naqty kimning qaryzy kóbeygenin, ne sebepten artqanyn basyn ashyp týsindirip berui kerek. Ózge de sektorlar degen óte keng týsinik. Ony Ýkimet naqtylap aituy kerek. Qazir osy jeri azdap anyq emes bolyp túr.

Reseylikterding kelui ekonomikagha birden keri әserin tiygizgenin kórip otyrmyz. Túrghyn ýiding sharshy metri qymbattady, qala aralyq qatynau transporttyq nysandar, úshaq biyletteri, taksy baghasy sharyqtap ketti. Birden tiygizgen keri әseri osy boldy.

Úzaq merzimge keler bolsaq, kóbisining Qazaqstannan JSN alyp, túraqty júmys isteu oiy bar. Bir jaghynan qarasaq, bizding qonaq ýilerge, qyzmet kórsetu salasyna payda әkeldi deuge bolady. Dey túrghanmen olar júmysqa ornalasatyn bolsa, qayda ornalasady, kimning ornyna túrady degen súraqtar tuyndaydy. Búl bizdegi júmyssyzdyq dәrejesin jogharylatuy mýmkin degen qauip bar. Bizding óz azamattarymyz júmyssyz qaluy mýmkin. Eger kelgen azamattar bilikti mamandar bolsa, joghary bilimdi bolsa, qanday-da bir kompaniyagha ýles qosyp, ony damyta alatyn, jeke sektorgha payda әkele alatyn azamattar bolsa, onda olar belgili bir dәrejede paydaly bolar edi. Biraq dәl qazir, bolashaqta qalay bolaryn naqty aita almaymyz.

Resmy mәlimet boyynsha Qazaqstanda 350 mynday Resey azamaty bar. Biraq, meninshe, Reseylikter sany búdan artyq. Búl statistikagha senim az bolyp túr. Meni alandatatyn jaghday, bizding infroqúrylym jaghynan, qalalardyng jaghdayy jaghynan 350 myng adamdy qabylday alatyn mýmkindigimiz bar ma? Eger olar atalghan sannan kóp bolsa, eldegi tútynu tauarlaryna tapshylyq tughyzady, tapshy tauarlardyng baghasy ósedi, azyq-týlik baghasy artady, búl halyq ýshin jaqsy emes.

Ayjan Temirhan

Abai.kz