Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 9453 0 pikir 25 Qyrkýiek, 2022 saghat 15:39

Soghystyng jana taktikasy: Aumaqtyq qorghanys kýshteri

Qazaqstannyng Reseymen shektesetin Qostanay oblysynda aumaqtyq qorghanys kýshterining oqu-jattyghulary bastaldy. «Qostanay oblysynda «Beket-2022» vedomstvoaralyq oqu-jattyghuy bastaldy. Vedomstvoaralyq ýilestirudi qamtamasyz etu, әrtýrli vedomstvolardyng kýshteri arasyndaghy ózara is-qimyl elementterin pysyqtau, uәkiletti organdar men aumaqtyq qorghanys bólimshelerining júmyldyru dayyndyghynyng jay-kýiin tekseru – osy jәne basqa da mindetter keshendi oqu-jattyghugha qatysushylargha jýkteledi», - dep habarlaydy baspasóz qyzmeti. Búl turaly seysenbide QR Qorghanys ministrligining qyzmeti habarlady.

Oqu-jattyghulargha Qostanay oblysy boyynsha aumaqtyq qorghanys brigadasynda esepte túrghan әskery qyzmetke mindetti túlghalar shaqyrylady. Olar jauyngerlik dayyndyqtyng negizgi pәnderi boyynsha sabaqtar jýrgizedi.

«Keshendi oqu-jattyghu eki kezende ótedi, onyng belsendi kezeni 21 qyrkýiekte bastalady. Bes kýn ishinde memlekettik organdar men qúqyq qorghau organdarynyng ókilderi bekitilgen Beket-2022 oqu-jattyghu josparyna sәikes daghdarystyq jaghdaylardan shyghudyng jәne syrtqy qauipterge qarsy túrudyng týrli ssenariylerin әzirleydi. Oqu-jattyghu ayasynda oblys ortalyghynyng keybir kóshelerinde kólik qozghalysy shektelip, búl turaly jergilikti túrghyndar qosymsha habardar etiledi», - dep tolyqtyrdy Qorghanys ministrligi. Qostanay oblysy Reseyding Orynbor, Chelyabi jәne Qorghan oblystarymen shektesedi.

Aumaqtyq qorghanys kýshteri әlemdik qaqtyghystarda óz tiyimdilikterin kórsetude. Ásirese Ukrainanyng Resey agressiyasynda búl әskery toptyng asa paydaly ekeni anyq bayqaldy. Aumaqtyq qorghanys kýshterining negizgi mindetterine әdette kiredi: әskery (jauyngerlik) is-qimyldardy jýrgizuge arnalghan әskerler (kýshter) toby nemese birikken kýshter toby aumaq sheginde ornalastyrylghangha deyin belgili bir aumaqta aumaqty qorghau jәne halyqty qorghau boyynsha der kezinde den qoy jәne qajetti sharalardy qabyldau, elge qarsy qaruly agressiyany toytaru; memlekettik shekarany kýzetu men qorghaudy kýsheytuge qatysu; halyqty, aumaqtardy, tabighy orta men mýlikti tótenshe jaghdaylardan qorghaugha, әskery (jauyngerlik) is-qimyldardyng zardaptaryn jonggha qatysu; el azamattaryn últtyq qarsylyqqa dayyndaugha qatysu; memlekettik organdardyn, jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynyng jәne әskery basqaru organdarynyng qauipsiz júmys isteui ýshin jaghdaylardy qamtamasyz etuge qatysu; manyzdy obektiler men kommunikasiyalardy, manyzdy infraqúrylym obektilerin jәne oblystyq, audandyq, auyldyq, poselkelik, qalalyq manyzy bar obektilerdi, qalalardaghy, auyldyq, kenttik okrugterdegi audandyq kenesterdi qorghaugha qatysu; әskerlerdi (kýshterdi) strategiyalyq (jedel) ornalastyru nemese olardy qayta toptastyru ýshin jaghdaylardy qamtamasyz etu; tótenshe jaghdaylar nemese әskery (jauyngerlik) is-qimyldar aimaqtary/ónirleri manynda jәne sheginde kólik qúraldary men jayau jýrginshilerding qozghalysyna uaqytsha tyiym salu nemese shekteu jónindegi is-sharalardy iske asyrugha qatysu; eldi mekenderde qoghamdyq qauipsizdik pen tәrtipti qamtamasyz etu sharalaryna qatysu; elding býkil aumaghynda nemese onyng jekelegen audandarynda әskery jaghdaydyng qúqyqtyq rejiymi engizilgen jaghdayda sharalardy engizuge jәne jýzege asyrugha qatysu; diyversiyalyq-barlau kýshterimen, agressordyng (jaudyn) basqa da qaruly qúralymdarymen jәne elding zandarynda kózdelmegen әskeriylendirilgen nemese qaruly qúramalarmen kýreske qatysu; memleketting qorghanys qabiletining dengeyin arttyrugha jәne agressordyng (jaudyn) aqparattyq operasiyalaryna qarsy túrugha baghyttalghan aqparattyq is-sharalargha qatysu.

Negizgi mindetteri osynday. Búdan bólek, aumaqtyq qorghanys kýshteri soghys jaghdayynda birinshi bolyp úrysqa týsu jәne eldi qorghau missiyalaryn atqara alady. Búl túrghydan Ukraina eli әldeqayda ýlken jetistikterge jete bildi jәne aumaqtyq qorghanys kýshterining qajet ekenin kórsetti. Resey әskerining Kiyev, Chernigov jәne Sum oblystaryna kirgen toptaryn toqtatyp, jeniliske úshyratty. Al qazirgi sәtte Harikov jәne Herson oblystaryn azat etu operasiyalaryna qatysuda. Mine, búl tәjiriybelerdi әlem elderi iygerude, aluda. Qazaqstan da sol elderding ishinde dep aitsaq bolady.

Ukrainadaghy aumaqtyq qorghanys kýshteri jenil jәne atys qarularymen qarulanyp, tiyimdi qozghalys manevryn kórsetti. Qazaqstan da búl tәjiriybelerdi kórip, qajettiligin týsinude. Aumaqtyq qorghanys kýshteri atty әsker retinde jabdyqtaluy da mýmkin. Búl Qazaqstannyng geografiyalyq ereksheligine de baylanysty tiyimdi sheshim bolmaq.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5391