21 qantar - әlemde alghashqy sosialistik memleket atalatyn Kenester Odaghynyng negizin qalaushy, milliondaghan enbekshi taptyng «kýn kósemi» atanghan Vladimir Iliich Leninning qaytys bolghan kýni.
Búghan deyin Lenin turaly neshe týrli kitaptar jazylyp, әrtýrli filimder týsirilip, jyl sayyn oidy san-saqqa jýgirtetin qyzyqty derekterdin, sensasiyalyq janalyqtardyng kuәsi bolyp jýrmiz. Álem tarihynda óshpes iz qaldyrghan osy bir kishkentay boyly, sózge sheshen, iske jýirik jannyng ómiri, qyzmeti kim-kimge bolsa da qyzyqty. Tipti Lenindi osy kýnge deyin ózining kumiyri sanaytyn, «kósem» kóretinder de aramyzda әli bar. Biz tómende Iliichting neden ólgendigi, ólgennen keyingi taghdyry, onyng jansyz beynesin ghalymdar ózgerissiz qalay saqtap qala alghandyghy turaly az-kem әngimelep bermekpiz.

LENINNING ÓLIMINE KIM KINÁLI?
Bir qaraghanda Leninning ómiri men ólimi turaly býge-shigesine deyin myndaghan kitaptarda aitylyp, jazylyp qoyghan siyaqty kórinedi. Degenmen KSRO qúlaghannan keyin әlemdik proletariattyng kósemi turaly shyndyqtan góri anyzdyng kóp jazylghandyghy belgili bola bastady. Leninning ólimi turasynda da sonday anyzdar az aitylmaghan eken. Al anyz ben shyndyqtyng kóp sәikes kele bermeytini barshagha belgili.

21 qantar - әlemde alghashqy sosialistik memleket atalatyn Kenester Odaghynyng negizin qalaushy, milliondaghan enbekshi taptyng «kýn kósemi» atanghan Vladimir Iliich Leninning qaytys bolghan kýni.
Búghan deyin Lenin turaly neshe týrli kitaptar jazylyp, әrtýrli filimder týsirilip, jyl sayyn oidy san-saqqa jýgirtetin qyzyqty derekterdin, sensasiyalyq janalyqtardyng kuәsi bolyp jýrmiz. Álem tarihynda óshpes iz qaldyrghan osy bir kishkentay boyly, sózge sheshen, iske jýirik jannyng ómiri, qyzmeti kim-kimge bolsa da qyzyqty. Tipti Lenindi osy kýnge deyin ózining kumiyri sanaytyn, «kósem» kóretinder de aramyzda әli bar. Biz tómende Iliichting neden ólgendigi, ólgennen keyingi taghdyry, onyng jansyz beynesin ghalymdar ózgerissiz qalay saqtap qala alghandyghy turaly az-kem әngimelep bermekpiz.

LENINNING ÓLIMINE KIM KINÁLI?
Bir qaraghanda Leninning ómiri men ólimi turaly býge-shigesine deyin myndaghan kitaptarda aitylyp, jazylyp qoyghan siyaqty kórinedi. Degenmen KSRO qúlaghannan keyin әlemdik proletariattyng kósemi turaly shyndyqtan góri anyzdyng kóp jazylghandyghy belgili bola bastady. Leninning ólimi turasynda da sonday anyzdar az aitylmaghan eken. Al anyz ben shyndyqtyng kóp sәikes kele bermeytini barshagha belgili.
Sosializm túsynda Leninning ólimi burjuylardyng jandayshaby Fanny Kaplan esimdi әielding atqan uly oqtarynyng kesirinen boldy dep oqushylar men jalpy búqara halyqtyng miyna qúiylyp kelgen bolatyn. XX ghasyrdyng ayaghyna qaray búl ertegige senetinderding qatary siyrep, «kýn kósemnin» ólimine qatysty tyng derekter payda bola bastady. Leninning ólimine Stalindi kinәlaushylar, tipti zayyby N.Krupskayagha da kinә artqandar bar. Sonymen Leninning ólimine kim kinәli?
F.Kaplannyng 1918 jyldyng tamyz aiynda Lenindi atyp, jaraqattaghany ras. Kenestik Ýlken ensiklopediyada aitylghanday: «U jalatylghan eki oq Leninge tiygen. Onyng ómiri qyl ýstinde jatqan». Biraq resmy túlghalardyng ótirigi sekildi ensiklopediyadaghy sózder de ótirik bolatyn.
Mәselen sol kezdegi densaulyq saqtau halyq kommissary Semashko kósemge qarata atylghan oqtargha ontýstik amerikalyq «kurare» degen shópten jasalghan udyng jaghylghany turasynda týsinik bergen kezde qatty әsirelep, boyamalap jibergen kórinedi. Alayda oqtardy Leninning denesinen alugha asyqpaghan. 1922 jyly Lenin bas auruynan qinalyp jýrgen kezinde әlgi oqtar qayta eske týsken. Berlinnen arnayy shaqyrtylghan dәriger Klemperer Leninning densaulyghyn teksere kele oghan oqtardy deneden alyp tastau kerektigi jayly kenes beredi. Sebebi qorghasyn denede túra berse, odan ulanyp qaluynyz mýmkin depti. Biraq Leninning jeke dәrigeri Rozanov oq tiygen jerge et ósip ketkenin, onyng asa qauipti emes ekendigin aitady. Degenmen eki oqtyng birin alu kerek degen toqtamgha keledi. Operasiya onay ótken, óitkeni oq terining astynda túrypty.
Oqty deneden alghannan keyin arada tura 3 apta ótken kezde Vladimir Iliichting hali kýrt nasharlap ketedi. 25-27 mamyr aralyghynda ong qoly men ong ayaghy jartylay jansyzdanyp, jóndep sóiley almay qalady. Búl jogharydaghy «sәtti» ayaqtalghan operasiyanyng nәtiyjesi ekeni aidan anyq edi. Bir aita ketetini, keyinirek, 1925 jyly dәl sol auruhanada, dәl sol dәrigerding operasiyasynan keyin ataqty orys revolusioneri M.Frunze qaytys bolghan bolatyn.
Úzaq uaqyttar boyy Lenin my tamyrlarynyng túqym qualaytyn ateroskleroz auruyna shaldyghyp, sodan qaytys boldy degen resmy qorytyndy ýstemdik qúryp túrdy. Biraq songhy kezderi myna bir dәlel jii keltirilip jýr. Yaghny Lenin 1902 jyly parijdik jezóksheden sifilis auruyn júqtyryp, sonyng kesirinen ólipti-mis. Leninning ólimin zerttey kele tarihshy, jazushy Helen Rapaport ta dәl osynday qorytyndy jasapty. Al 2004 jyly European Journal of Neurology jurnalynda Lenin neyrosifilisten ólgen degen maqala jaryqqa shyqty. Múnday qorytyndynyng shyghuyna Lenindi emdeu kezinde taghayyndalghan dәri-dәrmekter negiz bolghan kórinedi. Degenmen olardyng zertteuleri men aitqandary ras bolghan kýnning ózinde, Reseydegi úly tónkeristi my sifiliysine shaldyqqan, esi auysqan kisining jasaghanyna senging kelmeydi.
Ómirining sonyna qaray Lenin adam ayarlyq jaghdaygha jetken. Kósemning densaulyghy alghash syr bere bastaghan tústa-aq qasynda jýrgen senimdi serikteri biylikke talasa bastaydy. Lenin o dýniyelik bola qalghan jaghdayda ornyn basatyndardyng kósh basynda eng aldymen ýkimet basshysy Rykov pen revolusioner Buharin kóp atalatyn. Sebebi olar orys últynan edi. Gruzin últynan shyqqan Staliyn, evrey Troskiy men polyak Dzerjinskiyding memleket basshysy atana qongy ekitalay kóringen. Alayda, shyn mәninde, sayasy kýshke Stalin kóbirek ie bola bastaydy. Ol barlyq nәrseni qadaghalaudy óz qolyna alady. Tipti kósemdi emdeudi de.
Densaulyghy sәl dúrystalghan kezde dәrigerler Leninge 5-10 minut hatshylardyng kómegimen qaghazgha hat týsiruge rúqsat beredi. Biraq hatshylar Iliichting ne turaly jazdyrghanyn dereu Stalinge jetkizip otyrghan. Denesi jartylay jansyzdanyp, tósekke tanylyp jatsa da, elding sayasy ómirine aralaspasa Lenin Lenin bola ma? Ol әrdayym partiyanyng jiyndaryna arnap bayandama, hattar jazyp otyrghan. Ol hattardy әlgi tynshylar Stalinning qúlaghyna jetkizetin. 1922 jyldyng jeltoqsanynda Vladimir Iliich hat jazysu arqyly Troskiyding bir kelisimin alady. Ol kelisim boyynsha Troskiy Ortalyq Komiytetting tayauda ótetin plenumynda «syrtqy saudada monopoliyany saqtau men nyghaytu» jónindegi ústanymyn jariyalau kerek bolatyn. Búl hatty Lenin ózining әieli N.Krupskayagha aityp otyryp jazdyrtqanymen, hatshysy Fotiyeva dereu búl turaly Stalinning qúlaghyna jetkizedi. Kósemning Troskiyding qolymen aldaghy plenumda ózin qúrtpaqshy bolyp otyrghanyn Stalin birden sezedi. Ashugha mingen Stalin N.Krupskayagha qonyrau shalyp, Iliichting tynyshtyghyna qatysty dәrigerlerding núsqauyn oryndamay otyrsyng dep aiyp taghady. Onymen qoymay partiyalyq jolmen qudalaymyn dep te qorqytady. Odan qalsa, revolusiya kósemi qaytys bolghan jaghdayda Leninning jesiri sen emes, kәri bolishevik әiel Artuhina dep jariyalaytyn bolamyz dep qoqan-loqqy kórsetse kerek. Krupskaya bolsa óz kezeginde osy turaly kýieuine aityp, shaghymdanady. Lenin osylaysha Stalinge әielinen keshirim súrauyn talap etip hat jazady. Hatta keshirim súramasan, menimen at qúiryghyn kesisesing degendi menzeydi. Stalin jauap hatta «keshirim súra deseniz súrayyn, biraq ne ýshin súraymyn jәne mening jazyghym nede ekenin bile almay otyrmyn» degen sózder jazady. Lenin men Stalinning arasy osydan keyin týpkilikti nasharlap sala bergen.
Leninning densaulyghynyng dúrystala bastauy Stalinge qauip tudyra bastaghan edi. Múny partiyanyng basy-qasynda jýrgenderding barlyghy bilgen. Shetel asyp ketken Troskiy sol kezderi Stalin Leninge u berip óltirdi degendi aitady. Búl dәiek osy kýnge deyin aitylyp jýr. Troskiyge shetelge qashyp ketken Stalinning hatshylarynyng biri jolyghyp, 1924 jyldyng 20 qantarynda Mәskeu manyndaghy Gorkiyde jatqan Leninge u beru maqsatymen Stalinning eki dәrigerdi arnayy jibergendigi jóninde aityp beripti. Kelesi kýni Vladimir Iliich qaytys bolady.
Leninning ulanuy turaly taghy bir derekti aitpay ketuge bolmaydy. Kirovtyng ólimine qatysy bar dep 6 jyl týrmede otyryp, keyin shetelge kóship ketken Elizaveta Lermola abaqtyda otyrghanynda Kremliding Gorkiydegi sanatoriyining bas aspazshysy bolghan Gavriil Volkovpen sóileskenin aitady. 1924 jyldyng 21 qantarynda saghat 11-de Leninge ekinshi tanghy asyn әkelgen sol bolsa kerek. Kirgen kezde bólmesinde eshkim bolmapty. Lenin túrugha úmtylyp, eki qolyn sozghanymen әli bolmay qúlap ketipti. Qasyna jýgirip barghanda qúlap bara jatqan Iliich Volkovtyng qolyna bir qaghazdy ústatyp ýlgeredi. Sol kezde Leninning jeke terapevti, dәriger Eliastrov kirip qalghan. Volkovtyng kómegimen ol nauqasty tósegine jatqyzyp, tynyshtandyratyn iyne salypty. Volkov Leninning bergen qaghazyn tek ol qaytys bolghannan keyin keshke qaray әreng oqypty. Onda bylay dep jazylsa kerek: «Gavrilushka, maghan u berip ketti... Dereu baryp Nadyany ertip kel... Troskiyge ait... Mýmkindiging bolsa, bәrine ait». Degenmen bәri kesh bolatyn. 1924 jyldyng 21 qantarynda keshki saghat 18:50-de 53 jasynda Lenin o dýniyege attanady.
Qazirgi ghalymdar Lenin shynymen ulanghan bolsa, ony shashyn zertteu arqyly dәleldeuge bolady dep otyr. Onday zertteu jasaytyn qúrylghylar da bar kórinedi. Biraq Resey basshylyghy búghan rúqsat bermey otyr. Yaghni, Lenin ómirining qúpiyasy olargha da tiyimdi shyghar?!.

MÚZDATUDYNG ORNYNA BALZAMDAU
Kenester Odaghynda ómir sýrgen kez-kelgen azamattyng sol kezdegi týsinigi boyynsha qaytys bolghannan keyin Leninning denesin jerlemeuge bir ghana nәrse sebep bolghan. Ol - Leninmen qoshtasugha kelgen halyqtyng óte kóp boluy. Aghylghan halyqty toqtatu mýlde mýmkin bolmauy. Sosyn Leninning denesin kommunizmning jana ghasyrynyng simvoly retinde ghasyrlar boyy saqtap qalayyq degen sekildi KSRO-nyng týkpir-týkpirindegi kommunisterding partiya basshylyghynyng atyna jazylghan myndaghan hattary sebep bolghangha úqsaydy.
Alayda, shyn mәninde, tipten búlay bolmaghan. Resmy qújattargha sәikes SIK pen sol kezdegi barlau bólimining bastyghy Dzerjinskiyding komissiyasyna ónirlerdegi myndaghan partiya belesendilerining jazghan hattary rasymen de kelip týsip jatqan. Biraq olardyng ótinishterinde tek Leninning atyn ghasyrdan ghasyrgha jetkizu ýshin arhiytekturalyq nysandar men ýlken-ýlken mýsinder jasau kerektigi jәne alys aimaqtardaghy, qala, uezderdegi delegattardyng kýn kósemmen qoshtasu ýshin Mәskeuge keluine rúqsat berui ja­yynda bolsa kerek. Al endi Leninning denesin úzaq uaqyt saqtau, balizamdau turaly ótinish birde-bir hatta jazylmaghan eken. Orys zertteushileri múnday hattardy múraghattardan mýlde kezdestirmepti. Dzerjinskiyding komissiyasynda Leninning denesin balizamdau turaly mәsele alghashqy aptada kóterilmegen. Degenmen 1924 jyldyng nauryz aiyna qaray búl turaly kóp aitylyp, talqylana bastaghan. Partiya basshylyghy Leninning denesin býkilәlemdik kommunistik qozghalystyng simvoly retinde úzaq uaqytqa saqtaudan keletin sayasy paydany bilgeni anyq. Sol kezderi Stalinning ózi Iliichting denesin saqtap qoysaq, Mәskeuge milliondaghan júmysshy taptyng ziyarat etip keletinine kuә bolamyz depti.
Lenin ólgennen keyin onyng denesin balizamdau turaly eng alghash bop mәsele kótergen ghalymdardyng biri himik Boris Zbarskiy bolghan. Óli deneni balizamdau arqyly úzaq uaqytqa saqtaugha bolatynyn jaqsy bilgenimen, Boris Zbarskiy búl ispen eshqashan ainalysyp kórmegen-di. Sol ýshin de osy ispen ainalysugha muzey jәdigerlerin qatyryp saqtaudyng kәnigi sheberi, bilimdi әri bilikti harikovtyq anatom-dәriger V. Vorobievty kóndirip, uәdesin alady. Memleket basshylyghy oghan deyin deneni múz ghyp qatyryp saqtaugha arnalghan qymbat túratyn germaniyalyq qúrylghyny satyp alyp qoysa kerek. Degenmen Boris Zbarskiy balizamdaudyng múzdatyp qatyrghannan góri әldeqayda tiyimdi ekenin, múzdatqan jaghdayda terining týsi jyl ótken sayyn ózgeretinin, búl әdisting qajetsizdigin dәleldep, balizamdau isimen ainalysugha tolyq mýmkindik alady. Al «kósemnin» jansyz denesi osy uaqyttary, nauryz aiynyng ayaghyna deyin balizamdausyz túrghan. Lenin ólgen song tura 56 kýnnen keyin baryp qana el basshylyghy onyng denesin balizamdau turaly sheshim shygharady.
P.S. Reseyding Memlekettik dumasynyng deputaty Vladimir Medinskiy Leninning sýiegin jer qoyynyna beru kerek degen mәseleni ýnemi kóterip jýr. Onyng aituynsha, Qyzyl alandaghy mavzoleyde jatqan «kýn kósemnin» balizamdalghan tәnining toqsan payyzdan astamy jasandy zattar. Tәninen týk qalmaghan. Irip-shirip bitken. Medinskiyding oiynsha, Leninning mýrdesin búdan әri ústau budjetke de artyq shyghyn, onyng ýstine mýrdening iydeologiyalyq artefakt retindegi qúny qalmapty, sonday-aq mýrdeni jer qoynyna bermeu Leninning tuystary men kommunistik iydeologiyagha adal adamdargha jasalghan qiyanat bolyp tabylady eken.

Dәuren ÁBDIRAMANOV

"Týrkistan" gazeti