Berik Ábdighaliyúly, Arqalyq qalasynyng әkimi, sayasattanushy:

Berik Ábdighaliyúly, Arqalyq qalasynyng әkimi, sayasattanushy:

- Berik Ábdighaliyúly, býginde elimizding sayasi-ekonomikalyq jәne mәdeniy-ruhany әleumettik damu kókjiyegi ónirlerding damu dengeyimen de aiqyndalatyny anyq. Ótken jyly el ýkimeti «Monoqalalardy damytu» baghdarlamasyn qabyldaghany belgili. Arqalyq elimizdegi 27 monoqalanyng kóshbasynda túr. Qalanyng kýretamyryna qan jýgirtken osynau baghdarlama býginde qalay jýzege asyryluda? Sóz basynda osyghan toqtalyp ótseniz...
- Qazaqstandaghy kóptegen mono jәne shaghyn qalalardyng ishinde Arqalyqtyng orny bólek. Eki ret ashylyp jabylghan oblys ortalyghy bolghan qala - keshegi tarihy túlghalarymyz Saqan Qúsayynov, Erkin Áuelbekov, Ózbekәli Jәnibekov syndy el aghalarynyng izi qalghan jer. Qalada býginge deyin oblystyq infraqúrylym saqtalghan.
Arqalyq elimizdegi qiyndyqty eng kóp kórgen qala. 1999-2000 jyldary ýiler qatyp, jaryq ta, su da bolmay, qalany qoqys basyp syrtqa shygharylmay jatqanda da shydas berip, erteninen ýmit ýzbegen qala. Elding jappay kóshui - shyn mәninde qasiret edi. Kóptegen túrghyndar ýilerin tas­tap bas saughalap kóship ketti. Kóshe almaghany sol qiyndyqtyng bel ortasynda qaldy. Búl qalanyng saqtalyp qaluy da sol qiyn shaqta tastap ketpegen túrghyndarynyng eljandylyghynyng arqasy. Býgingi kýni qalada 80 myng halyqtan 27 myny ghana túrady.
«Monoqalalardy damytu» baghdarlamasy boyyn­sha Arqalyqqa jylyna 500 milliongha juyq tenge әrtýrli jobalargha bólinedi. Sonyng ishinde 100 milliony 160 juyq búzylghan kópqabatty ýiler men ghimarattardyng 17-in búzugha, 300 milliony joldarmen basqa da infraqúrylymdardy jóndeuge tartylmaqshy. Osy jerde aitarym, monoqalalargha tek qana qarjy emes, sonymen qatar mamandardy da qosa jiberu qajet. Ásirese shetelden «Bolashaq» baghdarlamasymen bitirip kelgenderdi Arqalyqqa bir-eki jylgha, sol bólingen aqshamen qosa jiberse. Olardyng tәjiriybesi bar, kórgen-bilgeni bar. Ónirlerde isti jaqsy órbitedi degen pikirdemin. Óitkeni qazirgi uaqytta ónirlerde qarjy bólgenimen naghyz bilikti maman tapshylyghy bar.
Monoqalalardy damytu baghdarlamasy Arqalyq syndy bir ghana óndiriske tәueldi qalalar ýshin túiyqtan shyghudyng bir joly. Búl baghdarlama memleket kómegine zәru jana óndiris oshaqtarynyng infraqúrylymyn janartugha, shaghyn jәne orta biznesti qoldaugha ghana baghyttalghan. Arqalyqta qalaqúrushy mekeme - Torghay boksit ken basqarmasy. Alayda qalanyng ekonomikasyna, әleumettik jaghdayyna búl kәsiporynnyng alar orny zor dep aitugha bolmaydy. Sebebi onda býgingi tanda 1000-aq adam júmyspen qamtylghan. Al Arqalyq ónirinde jalpy auyldarmen qosa alghanda halyq sany 40 myng shamasynda. Sonda, qarap otyrsanyz, jergilikti túrghyndardyng deni bilim beru, densaulyq saqtau, ózge de memlekettik mekemelerde júmys atqarady. Óndiris oshaghy bolmasa da, osy ónirding tiregi bolyp otyrghan - Y.Altynsarin atyndaghy Arqalyq memlekettik pedagogikalyq instituty, tórt kolledj, oblystyq teatr, múrajay, kitaphana, basqa da irili-úsaqty úiymdar birshama adamdy júmyspen qamtyp otyr.
El ishinde búl baghdarlamagha ýlken ýmitpen qarap otyrghandar kóp. Arqalyqtyng bir ózekti problemasy - búzylghan ghimarattar. Qalanyng atyna daq keltirip túrghan osy týiindi sheshsek degen maqsatymyz bar. Ótken jyly Ýkimet búl maqsatqa qosymsha qarajat bóletinin uәde etti. Qazir qarajattyng bir bóligi berildi. Endigi júmysymyz - әr ghimaratty apattyq jaghdayda túrghanyn aighaqtaytyn qújattar dayyndap, olardy búzu. Býgingi tanda qala ishindegi bos ghimarattardy bólshektep, tysqary shygharugha kýsh saludamyz.
- Búrynghy Torghay oblysynyng ortalyghy, boksit óndirisining oshaghy, jastardyng arayly qalasy atanghan Arqalyqty - býginde inves­tisiya tartugha qolayly qala dep atay alamyz ba, ónirde shaghyn jәne orta biznesti damytugha qanday jaghday jasaluda?
- Arqalyq býgingi kýni tek industrialdy qala emes, shyn mәninde Torghay ónirining agrarlyq-industrialdyq ortalyghy. Býgingi kýni audannyng aumaghy 1,5 million gektar bolsa, onyng ishinde 300 myng gektar eginsharuashylyghyna arnalghan. Sondyqtan qalamyzdaghy negizgi investisiyalyq jobalar malsharuashylyghyna tәn bolyp túr.
Arqalyqtaghy iri investjoba dep «Agrointerqús» qús fabrikasyn, «Núr Jaylau NS» JShS mal bordaqylau keshenin aita alamyz. Qús fabrikasynda jylyna 103 million júmyrtqa shygharylady. 2015 jylgha qaray búl kórsetkishti 300 million dengeyine jetkizu kózdelude. Arqalyq aimaghyna qarasty Matrosov auylynyng janynda osydan birer jyl búryn «Núr Jaylau NS» mal bordaqylau kesheni ashylghan bolatyn. Onda AQSh-tan angus aberdin túqymdy 2000 bas iri qara әkelinip, qazir sharuasy dóngelenip otyrghan jayy bar. Jobanyng qúny 2,5 milliard tenge. Osy «Núrjaylaudyn» bir ereksheligi, ol tek «QazAgro» aqshasy emes, auyldan shyqqan azamattar da ózderining qarjysyn saluda. Búl da bolsa kópke ýlgi bolatyn mәsele.
Jasyratyny joq, ónirde shaghyn jәne orta biznes salasynyng damuy әli bәsen. Biznesti damytu ýshin memleket te qoldau kórsetip otyr. Osyghan baylanysty innovasiyalyq jobalardy qoldau ayasynda biyl memlekettik granttar beruge 8 million tenge bólindi. Granttargha Arqalyqtyng biznes salasyna tyng joba engizgender iyelenedi. Al shaghyn jәne orta bizneske nesie beru maqsatynda biyl 140 million tenge qarajat berilip otyr. Múny jyl ayaghyna deyin iygeru ýshin qazirgi tanda kәsipkerlermen kezdesuler jýrgizilude, qajetti qújattar dayyndaugha kómek kórsetilip otyr.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

- Qazirgi uaqytta Arqalyqqa qarasty on toghyz auyl bar kórinedi. Redaksiyamyzgha Aqqoshqar, Qayyndy, Alua, Ashutasty jәne taghy basqa auyldardan jii hattar keledi. «Halyq aitsa, qalt aitpaydy». Osy ónirdegi oqyrmandarymyzdyng aituy boyynsha, qala manyndaghy auyldardyng býgingi әleumettik portreti jaqsy emes synayly. Biri sapaly sugha zәru bolsa, endi birinde qalagha shyghatyn tozyghy jetken joldardy jóndeu kýn tәrtibinde túr...
- Býginde, Qúdaygha shýkir, mektepter, mәdeniyet ortalyqtary, dәrigerlik qyzmet oryndary jóndelip, abattanyp jatyr. Eng bastysy, qazirgi tanda auylsharuashylyghyn damytugha ýlken qarajat bólinude. Ónirdegi auylsharuashylyghyn qoldaugha milliondap subsidiya berilip jatyr. Biraq qazirgi tanda auyldardan kóshu ýrdisi әli toqtamay túr. Sebep kóp. Solardyng biri - auyzsu mәselesi. Auyldardyng әbden tozyghy jetken infraqúrylymyn jónge keltiru ýshin qyruar qarajat kerek. Byltyr 1 milliard tengedey qarajat manaydaghy ýsh auyl men qalanyng ózine auyzsu tartugha júmsaldy. Atalghan eldi mekenderde auyzsu ýige deyin tartyldy. Jalghyztal, Selinnyi, Furmanovo auyldarynda auyzsu mәselesi sheshimin tapty. Biyl Molodejnoe, Matrosov auyldaryna auyzsu tartu josparda bar. Janaqala men Qayyndy auyldarynda da búl týiindi mәseleni sheshu joldaryn izdestirip otyrmyz. Tipti búrynghy Kenes zamanynda ornatylghan únghymalardy tazartyp, qayta iske jaratudyng joldarynda qarastyrudamyz.
Arqalyqqa әkim bolyp kelgeli, birinshi rette qalanyng kezek kýttirmeytin týitkilderin sheshudi nysanagha alsam, ekinshi kezekte auyldaghy әleumettik-ekonomikalyq ahualdy shama jetkenshe ontaylandyru boldy. Ázirshe auyldyng jaghdayyn qoldan kelgenshe dúrystaudamyz. Auyl týgil, qala kósheleri men aulalaryn jaryqtandyru mәselesi sheshilmey túrghan bolatyn. Jaqynda auyldardyng kóbine jaryq tarttyq. Búl júmysty eng shalghayda jatqan, sharua qojalyghy joq, júmys orny tek mektep qana bolyp otyrghan auyldardan bastadyq. Áyteuir, qolymyzdan keletin sharualardy jýzege asyryp, auyldyng jaghdayyn nazardan tasa qaldyrmay kelemiz. Sondyqtan býgingi kýni kýn tәrtibinde túrghan mәsele halyqty auyldan kóshirmeu. Ol ýshin auyldaghy jaghdaydy dúrystau kerek. Býgingi kýni biz әlemdegi ozyq damyghan 30 elding qataryna kiremiz desek onda eng birinshi auyldargha ortalyqtandyrylghan kәriz qúbyryn, jylu jýiesin, suyn tartyp, jolyn jóndep beruimiz qajet. Qazaqstandaghy әrbir auylgha osynday órkeniyet әkelsek, sonda kóshi-qon ýrdisi toqtaydy. Kerisinshe halyq auyldargha kóshedi.
- Auyl - qazaqtyng ruhany temirqazyghy ekeni sózsiz. Auyldy saqtasaq, tilimizdi saqtaymyz. Osy rette, Sizding tarapynyzdan auyldyng ruhany ómirine qanshalyqty kónil bólinude? Arqalyqqa qarasty auyldardyng balabaqshasy, mektebi, kitaphanasy, mәdeniyet ýilerining býgingi jay-kýii qanday?
- Biz qazir әrbir auyldyng damuyna baylanys­ty ýsh jyldyq baghdarlama jasap, auyldyng әrbir kәsipkerining subsidiya aluyna deyin, «Jol kartasy» biznesin aluyna deyin, osy ýsh jylda auylgha qansha qarajat qúiylatyny, sonyng ishinde kәsipkerlerding qanday jobalary bar, osynyng barlyghyn kórsetip baspasózde jariyaladyq.Osylaysha, halyqtyng arasynda talqyladyq. Sonyng nәtiyjesinde tayau jyldarda auylda nendey júmystar atqarylatynyn әr auyldyng túrghyndary bilip otyr.
Qalanyng tynys-tirshiligine auyr soqqy bolyp tiygen ótken ghasyrdyng 90- jyldaryndaghy daghdarys sol qaymaghy búzylmaghan qazaqtar meken etken auyldardyng tipti joyylyp ketuine әkep soqtyrdy. Býginde qalada túryp jatqandardyng kóbisi - sol auyl­dardan kóship kelgen azamattar.
Auyldyng ensesin kóterude ruhany mәselelerdi de shet qaldyrugha bolmaydy. Auyl - ejelden-aq qazaqtyng ruhany ordasy, tól mәdeniyetimizding dinge­gi, salt-dәstýrimizding asyl qazynasy. Tarihymyzdyng da týp-tamyry auylda jatyr. Sondyqtan auyldyng ruhaniy-mәdeny ómirin órkendetu, auyldyng daryndy balalaryna qoldau kórsetu, olardyng әri qaray damuyna jaghday jasau - býgingi biylikting mindeti. Qazaqtyng birtalay mandayaldy azamattary qaydan shyqqanyn úmytpauymyz kerek.
Arqalyq aimaghyna qarasty auyldardyng barlyghynda da ruhaniy-mәdeny tәrbie beretin oshaqtar bar. Degenmen de, kitaphanalarda, mәdeniyet ýilerinde, mektepter men shaghyn ortalyqtarda da problemalyq tústar joq emes. Byltyr qala budjetinen qarajat bólip, olardyng materialdyq-tehnikalyq bazasyn nyghaytugha, jana qúral-jabdyqtar alugha, mәdeny qyzmetkerlerding enbekaqysyn ósiruge az da bolsa jaghday jasadyq. Qúday qalasa, aldaghy uaqytta da auyldyng ruhany ómirin jandandyrugha ýles qosu josparda bar.
- Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Qazaqstan halqyna arnaghan «Qazaqstan - 2050» Strategiyasy - qalyptasqan memleketting jana sayasy baghyty» atty Joldauynda jergilikti jerdegi auyl әkimderin saylau qajettiligine toqtalyp, ony osy jyldan bastap jýzege asyru kerektigin aitqan edi. Sizding pikirinizshe, auyl әkimderin saylau jergilikti halyqqa qanshalyqty tiyimdi bolmaq?
- Men tek auyl әkimderi emes, audan әkimderinde saylaudy bastau kerek dep oilaymyn. Oghanda kelermiz. Býgingi kýni halyqtyng әkimderdi taghayyndaugha tikeley yqpaly joq. Al әkimning qyzmetine baghany halyq beru kerek. Mindetti týrde. Degenmen, men ertengi bolatyn auyl әkimderin saylaudan halyqtyng belsendiligin kórmey otyrmyn. Joba boyynsha auyl әkimderin jergilikti audan mәslihattary saylaydy degen úsynys bar. Búl óz-ózimizdi aldaghanday bolmauy kerek. Búrynghy júmys istep jýrgen әkimder qayta saylanyp eshqanday ózgeris bolmasa - onyng aqyr ayaghy halyqty aldaghandyq bolyp shyghady. Sondyqtan býgingi auyl әkimderin saylau reformalaryn salmaqtaytyn bolsaq, búl joba aldyn ala ong nәtiyje beredi dep boljamdau qiyn. Eger auyl әkimderin audan әkimi úsynyp, mәslihat deputattary saylasa, halyq saylaugha tikeley atsalysa almaytyny anyq. Jalpy, әkimderdi saylau ýshin sol eldi meken túrghyndarynyng ishinen saylaugha qatysugha arnayy saylaushylar taghayyndalyp, solar halyqtyng mýddesin qorghap, layyqty әkimdi saylasa qúba-qúp bolar edi. Auyldyng aqsaqaldarynan, ziyaly qauymynan arnayy saylau kenesi qúrylyp, әkimge ýmitkerlerding saylaualdy baghdarlamasyn saralap, júrttyng kónilinen shyghatyn әkimdi biylikke taghayyndasa halyqqa tiyimdi bolary anyq.
Eger saylanghan әkim bergen uәdelerin orynday almasa, ony merziminen erterek qyzmetten shettetuge zandy tetik boluy da kerek shyghar. Búl әkimge jauapkershilik artumen qatar, uәdesin orynday almaghan әkimning kezegine keletinderdi de nәtiyjeli júmys atqarugha jigerlendirer edi. Sonymen qatar, saylau mәdeniyeti qalyptasuy kerek. Rulastyqpen, dostastyqpen dauys berilip jatsa, múnday saylaudyng tiyimdiligi de joqtyng qasy. Halyq әkimning әdemi sózine emes, naqty isterine sýienip baryp dauys berse iygi.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

- 2012 jyldyng ayaghynda Arqalyq - Shúbarkól temirjol qúrylysy bastalghanynan habardarmyz. Arqalyq ónirinde júmyssyzdyq dengeyi әli de bolsa tómendemey otyrghany belgili. Atalghan temirjol qúrylysy ónirding ekonomikalyq-әleumettik jaghdayyn jaqsarta ala ma? Odan bólek, «Biyz­nesting jol kartasy», «Júmyspen qamtu» baghdar­lamalaryna ónir túrghyndary tartylghan ba?
- Arqalyq-Shúbarkól búl biz ýshin bir tek qana ekonomikalyq joba emes, halyqtyng kónil-kýiin kóteretin әleumettik, iydeologiyalyq joba. Arqalyq - Shúbarkól temirjol qúrylysy ónirge ekonomikalyq-әleumettik túrghyda bereri mol. Temirjol túiyqta jatqan Arqalyqtyng transporttyq mýmkindikterin molaytyp, eksporttyq әleuetin arttyrady. Temirjol qúrylysynyng alghashqy kezeninde 200-ge juyq jergilikti adam júmyspen qamtyldy. Biyl 500-ge tarta júmys oryndary ashylmaq. Bir jaghynan búl joba kópten eleusiz jatqan ónirding ensesin kóteruge bir moralidik serpilis berdi. Ónir túrghyndary osy jaghymdy janalyqtyng arqasynda tughan ólkening bolashaghy baryna kýmәni qalmady. Japan dalada ilgerileusiz jatqan Jalghyztal auylynyng kýretamyryna býginderi qan jýgirgendey. Bolashaqta Jalghyztal auylynda stansiya salynbaq, oghan qosa qúrylysshylargha arnalghan vahtalyq qalashyq sol auylda túrghyzyldy.
Temirjol qúrylysymen birge Arqalyqta va­gon­dyq depolar, jol distansiyalary, poyyz­dar­gha tehnikalyq qyzmet kórsetetin nysandar saly­nady. Barlyghy 23 qosymsha temirjol nysany túr­ghyzylady. «Biznesting jol kartasy» baghdar­la­masy boyynsha, jana aityp ótkenimdey, negizgi jobalar boyynsha júmys biylghy jyldan bastap qolgha alyna bastaydy. Býginde tiyimdi nesiyeler alugha, kәsipkerlerge kómek kórsetuge baghyttalghan birqatar sharalardy belsendi týrde jýrgizu qajet bolyp túr.
Arqalyq qalasy túrghyndarynyng júmyspen qamtyluna kelsek, әzirge kónil tolarlyqtay emes. Biraq qalanyng optimaldyq qúrylymy qalyptasqan. Búrynghy oblys ortalyghy kezinde salynghan mәdeniyet, bilim, densaulyq saqtau nysandary kýni býginge deyin óz júmysyn toqtatqan emes. Túrghyndardyng kóbisi osy mekemelerde enbek etedi. Odan tys Torghay boksit ken basqarmasynan keyingi iri kәsiporyn - «Alumiynqúrylys» JShS-de 700-800-ge tarta adam júmyspen qamtylghan. «Alumiynqúrylys» JShS - ónirdegi birshama әleumettik nysandardy, túrghyn ýilerdi túrghyzyp jatqan kәsiporyn. Temirjol qúrylysy, jana biznes jobalardyng jýzege asuy júmyssyzdyq dengeyin tómendetuge óz septigin tiygizerine senimdimiz. Ol ýshin tek enbek etu kerek.
Kelesi bir osynday ýlken qolgha alu qajettiligi tuyndap otyrghan joba tasjol. Arqalyqtan - Jez­qazghangha, odan Qyzylordagha baratyn tasjoldar týzilui kerek. Sonda ghana, Arqalyq qalasynyng әleue­ti artyp, jan-jaqty kólik ortalyghyna ainalady.
- Sizdi qalyng júrtshylyq til sayasatymen respublikalyq dengeyde ainalysqan azamat retinde baghalaydy. Osydan birneshe jyl búryn «Memlekettik qazaq tilin damytu» preziydenttik qoryn basqardynyz. Qazirgi uaqytta Arqalyqta qazaqtildi mektep pen balabaqsha mәselesi óz sheshimin tapqan ba? Jergilikti jerde memlekettik tilding qoldanys ayasy qanday?
- Arqalyq - jalpy qazaqy jer. Búl jerde Torghay, Amankeldi audandarynan kóship kelgen naghyz qazaghymyzdyng tól úrpaqtary shoghyrlanghan. Qazaqtyng salt-dәstýri qaymaghy búzylmay saqtalghan óz ziyaly qauymy bar edi.
Biz býgingi kýni balabaqshalarda jәne mektepte de qosalqy pәnderdi memlekettik tilge oiystyruymyz kerek. Orys mektepterindegi enbek, әn, deneshynyqtyru, alghashqy әskery dayarlyq siyaqty pәnderdi qazaq tiline jýrgizu qajet. Búl ýrdisti men Jezqazghan qalasynda әkim bolyp jýrgende kótergen bolatynmyn. Arqalyqta da úsynyp jatyrmyn. Sonda mektep bitirip shyqqan әrbir jas qazaq tilin biluding alghy sharttaryn bilip shyghady. Al balabaqshagha kelsek, mening jeke kózqarasym - qazaqstandaghy býkil memlekettik balabaqshalar tek qazaq tilinde boluy shart. Mine, biz aityp jýrgen memlekettik tilding mәrtebesi sonda ghana damu erkindigin alady. Bala odan orys tilin úmytyp ketpeydi, ýiinde oryssha sóilesse, balabaqshagha baryp memlekettik tildi ýirenedi. Balasy qazaqsha sóilegen otbasy memlekettik tilge salghyrt qaramay, neghúrlym jaqynday týsedi.
Jalpy, til taghdyry jóninde pikir-úsynystar az aitylyp jýrgen joq. Kezinde ózim de aitatynymdy aittym, úsynatynymdy úsyndym. Alayda tilding qadirin, mәrtebesin ósiru ýshin búl jetkiliksiz. Tilge degen qúrmetti arttyru ýshin, onyng qoldanys ayasyn keneytu ýshin qazirgi tanda sayasy jiger qajet. Talap qoyylmaghasyn, ony mengeruge qazir qúlshynys ta bayqala qoymaydy.
Áriyne, býgingi jahandanu zamanynda bәsekege qabiletti el bolu ýshin aghylshyn men orys tilderin bilu - qajettilik. Alayda әr últ ýshin tól tilding orny bólek. Sondyqtan eng әueli óz tilimizdi qúrmetteuimiz shart.
- Arqalyqtyng bayyrghy aty Qyzylqozy ekenin býginde ekining biri bile bermeydi. Juyr­da Elbasy Núrsúltan Nazarbaev «Onomastika mәseleleri jónindegi Qazaqstan Respublikasynyng keybir zang aktilerine týzetuler men tolyqtyrular engizu turaly» Zangha qol qoydy. Endi zang boyynsha eldi mekender atauyn ózgertu júmystaryna jana serpin beriledi dep kýtilude. Osy rette, aimaqtaghy eldi meken ataularyn qazaqshalau jayy qalay?
- Arqalyq qazaqy jer bolghanymen, kóshe men eldi meken ataularyn qarap, beyne bir kenes zamanyna sheginis jasaghanday bolasyn. Keybir ataular - jergilikti jerge esh qatysy joq anahronizmder. Ásirese auyldy jerlerding kóshe ataulary kenes zamanynyng múrageri bolyp әli kýnge deyin ózgertilmey keledi. Mysaly, Matrosovo, Selinnyi, Furmanovo, Vostochnoe degen auyl ataulary men Proletarskaya, Oktyabriskaya, Komsomoliskaya degen kóshe ataulary kezdesedi. Shamamen ózgertuge jatatyn 130 kóshe men eldi meken ataularyn tandap alyp, ózgertuge dayyn otyrmyz. Búl jóninde ataulardy osy ónirding aqsaqaldarymen, ziyaly qauymymen aqyldasyp, ortaqtasa ózgertpek oidamyz.
Qazirding ózinde eldi meken ataularyn taldap, saralap, jobasyn dayyndap qoydyq. Arqalyqtyng alghashqy atauy boyynsha Qyzylqozy dep Rodina auylyn, Torghaydyng qas batyry Keyki batyr Núrmaghanbetovtyng esimimen Furmanovo auylyn, memleket qayratkeri Dinmúhammed Qonaevtyng esimimen Vostochnoe auylyn, 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisting kósemi Ábdighapar Janbosynúlynyng esimimen Janaqala auylyn atasaq pa deymiz. Kóshe men eldi meken ataulary bir bólek, mektepterge de tarihy túlghalardyng esimin beru kerek. Qazir kóp jer­lerde mektepterge tek nómir berilgen. Qúdaygha shýkir, úlyqtaugha túrarlyq túlghalargha qazaq kende emes.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

- Elbasy Joldauda: «Qazaq tili jappay qoldanys tiline ainalyp, shyn mәnindegi memlekettik til mәrtebesine kóterilgende, biz elimizdi Qazaq memleketi dep ataytyn bolamyz» dep atap kórsetti. Elbasynyng búl tújyrymynyng mәnisin Siz qalay payymdaysyz?
- Áriyne, Qazaq memleketi dep resmy ataluy jón. Biraq mening oiymsha «Qazaqstan» degenning ózi «Qazaq Eli» degen úghymdy bildiredi. Qazaq últy - memleketimizding iyesi. Ózge últtardy bauyryna basyp, solargha qamqorlyq jasap, úiytqy bolyp otyr. Eng bastysy, ózimiz qazaqtyghymyzdy sezinuimiz qajet. Biz jýz payyz qazaq tilinde sóilegenimizben qazaq bola qoymaymyz. Qazaq degen - eli ýshin qyzmet etetin últtyq patriotizm. Búl shynayy últtyq patriotizm - jemqorlyqty da toqtatady. Elin, jerin sýigen azamattar jemqorlyqpen ainalyspaydy. Óz elin tonamaydy! Aqshasyn úrlap shetelge qashpaydy. Sondyqtan elimizdegi qanday bir últ bolmasyn bәri de ózin osynday qazaqy ústanymda sezinse - sonda ghana biz naghyz qazaq eli bolamyz.
- Joldauda latyn qarpine 2025 jyly kóshu mәselesi de aityldy. Qalay oilaysyz, әlip­by auystyrugha әli erterek emes pe?
- Kerisinshe, kesh auysayyn dep jatyrmyz. Latyn qarpine auystyrghanda men ýshin ghalamtorgha, aqparattyq tehnologiyalargha emes, eng birinshi kirillisadan, sonymen kelgen orys tilinen ajyrap, ózimizding týrki әlemining ortaq әlipbiyine keluimiz kerek. Bolashaqta barlyq týrkitildes memleketter bir әlipbiydi qoldanyp, birin-biri týsinetin tilde sóilese degen pikirdemin.
- Ángimenizge raqmet!

Ángimelesken
Súltan Tayghariyn

"Ana tili" gazeti