Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3702 0 pikir 7 Aqpan, 2013 saghat 05:05

Amangeldi Kenshilikúly. Ómirding biyik aspany (basy)

Dәuirding sýzgisinen ótken sanauly kitaptar ghana әlsin-әlsin soghatyn uaqyttyng dýley dauylyna tótep beredi. Amal neshik, kýni keshe ghana sýiikti dosymyz bolghan tom-tom kitaptardy da mezgilding borany úshyryp әketip, úmytylyp, sanamyzdan sypyrylyp qalyp jatady. Uaqyt -  qatal synshy.  Ónerding úly talaptaryna jauap bermese,  keler úrpaqtyng kәdesine jaramasa, eskertkish ornatyp, qúdayday tabynghan pirlerimizdi de ótkir qylyshymen turap tastaydy. Tamyryn terenge jibergen alyp bәiterekter ghana týk bolmaghanday bәrimizge sonau aspanmen talasqan biyikten qarap, mәngilikting habarshysynday jayqalyp túrady.

Dәuirding sýzgisinen ótken sanauly kitaptar ghana әlsin-әlsin soghatyn uaqyttyng dýley dauylyna tótep beredi. Amal neshik, kýni keshe ghana sýiikti dosymyz bolghan tom-tom kitaptardy da mezgilding borany úshyryp әketip, úmytylyp, sanamyzdan sypyrylyp qalyp jatady. Uaqyt -  qatal synshy.  Ónerding úly talaptaryna jauap bermese,  keler úrpaqtyng kәdesine jaramasa, eskertkish ornatyp, qúdayday tabynghan pirlerimizdi de ótkir qylyshymen turap tastaydy. Tamyryn terenge jibergen alyp bәiterekter ghana týk bolmaghanday bәrimizge sonau aspanmen talasqan biyikten qarap, mәngilikting habarshysynday jayqalyp túrady.

Qala qalyng úiqygha ketip, óli tynyshtyq ornaghan týnderde keyde mening sonday úly kitaptarmen syrlasatyn kezderim bar. Júldyzdary samaladay jarqyraghan ghajayyp týnde tәtti qiyaldyng qúshaghynda maujyrap, mәngilikting habarshysynday bolghan úly aqyndardyng jyrlarymen  syrlasqannan artyq ne qyzyq, qanday ghaniybet bar myna jalghanda? Olarmen  syrlasqanymda mýlde kýtpegen sýiispenshiligim oyanyp, úly oilargha jetelegen armandarymnyng baqshasynda qauyzyn ashqan gýlderi qayta býrshik atyp, payghambarlar ghana ómir sýretin júmbaq әlemning auasymen tynystaghanday bolamyn. Jýregime qymbat sezimderimning shyraghyn jaqqany ýshin mahabbatym men rizashylyghymnyng qúrmetin bildirgim kelgen aqyndardyn, ózimizden aumaytyn júmyr basty pende bolghanyna ilana almaytyn siyaqtymyn. Jo, jo, joq, qansha tyryssam da men olardy qarapayym pendelerding qataryna qosa almaymyn. Mening kózime olar ómirdegi әdiletsizdikpen, jauyzdyqpen, ekijýzdilikpen, toghysharlyqpen, dýniye-jalghannyng býkil zúlymdyghymen kýresu ýshin  Jerge jiberilgen Allanyng elshisindey bolyp elesteydi. Olardyng jyrlarynda - adamdy jaratqan alapat ruhtyng tasqyny men qúdaylyq  ottyng úshqyny bar.

Ómirding kólenkeli ózeginen salqyn samal soghyp, onyng ayazy janymyzdy tondyrghanda biz sol úly tuyndylardyng otyna jylynamyz, mazdaghan jalynynan quat alyp, ónerding biyik aspanyndaghy úly múrattargha úmtylamyz. Sodan son, basymyzdy dualap alghan ónerding siqyryna arbalyp, kýndiz kýlkimizden, týnde úiqymyzdan aiyrylyp, janymyz alasúryp, tynyshtyq tappaydy.

Ne siqyr, qanday qúdiret bar olardyng ónerinde? Jazghyrsanyz óziniz biliniz.  Ómirding alasapyranynda adasyp ketpeuime kómektesip, adamdyq sezimimning sýiegin tozdyrmay kele jatqan óner tuyndylarynyng qúdiretin men, aspannan týsken tórt kiyeli kitaptan kem baghalamaymyn. Qúdaydyng sózin terenirek tanugha jol ashqan ol  kitaptarmen ómirding asau belesterin baghyndyryp, aqylym tolysa bastaghan shaghymda tanysqanmyn. Al sol uaqytqa  deyin mening oi-sanama izgilikti ruhtyng núrly sәulesin shashyp, adamdy sýngge ýiretip, Allanyng hikmetin úghyndyrghan óner tuyndylarynyng aspannan týsken kiyeli kitaptardan nesi kem?  Ári-beriden song Zabur da, Tәurat ta,  Injil de, qasiyetti Qúran da adamdyq qasiyetimizdi joghaltyp almau ýshin kókten týsirgen Tәnirding óneri emes pe? Endeshe olardy oqyghangha deyin janymyzdy adamgershilikting núrly shuaghymen jadyratyp, úly Jaratushynyng bar ekenin úmytqyzbaghan óner tuyndylarynyng da kiyeli kitaptarmen qatar túrugha haqysy bar. Qúdaydyng qalauymen adam balasy tughyzghan úly shygharmalarda da, kiyeli kitaptardaghyday  Allanyn  mәngi sheshilmeytin júmbaghy jasyrynghan.

Men býgin týnning bir uaghy bolghanyna qaramastan, sonday úly kitaptardyng arasynan armanshyl dәurenimning qiyaldaryn sayasyna panalatqan Múqaghalidyn  «Ómirdastan» jyr jinaghyn alyp, oy tenizine shomyp otyrmyn. Jýregimdi belgisiz saghynysh tyrnap, ayauly sezimning shanshuy mazalap, saghymday búldyraghan armandarymdy mәpelegen Múqaghaly poeziyasymen syrlasqan «mahabbat qyzyq mol jyldarymnyn» jaulyghy jelbirep, meni ózine shaqyratyn siyaqty.

Qanday súlu edi - ol armandar! Qanday pәk edi - ol mahabbat! Arman men mahabbat qúsynyng qanatyna minip, ómirding biyik aspanynda samghap, baqyt izdegen sezimderim qanday әibat edi! Altyn kýnning sәulesimen araylanghan baqytty shaghymnyng ýstinde kýlimsiregen búltsyz, ashyq kók aspanynyng kórkine qansha qarasang da kózing toymaytyn. Oi, darigha-ay, jýregimdi shoqtay qyzdyrghan sol kýnder de synaptay syrghyp óte shyghypty-au. Bir sәtke oralsa ghoy, kórgen týstey bolghan  - ertegi uaqyt!

Ghajap! «Ómirdastandy» qolyma ústaghanymda jýregim dýrs-dýrs soghyp, Múqaghaly poeziyasynyng baqshasynda gýldegen sezimderim qayta tirilip, terende qalghan eski múnymdy oyatyp, janymnyng alys týkpirindegi, tirshilikting bazarynda jýrip, kýibeng tirlikting qamymen úmytyla bastaghan  ómirimnin  muzykasy oinap  qoya berdi. Jýregimdi dýrsildetken beymәlim siqyrdyng qúdireti oiymda jýrgen pendelik tirlikting shan-tozanyn silkip tastap, asqar taudyng arghy jaghynda qalyp qoyghan úly armandarymnyng sәulesine shomyldyrghanday boldy, janymnyng nәzik perneleri saghynyshtan dirildep ketti. Alysta qalghan balalyq  sezimderimning nayzaghayy da qayta kýrkiredi. Úmytylyp qala jazdaghan әdemi muzykany esine týsirgen kónilim әldenege ókpelegen sәbiydey óksip, әueli kózimning aldyn gauhar tamshylar saqinalap, sәlden song kirpigimnen syrt-syrt etip tamghan býrtik-býrtik ystyq jas betimnen syrghanady.

 

Zaulap ótken zaman-ay qúr attayyn,

Syrghanaghan kýnder-ay synaptayyn.

Óksi kónil, ótkizgen sәtterine,

Óksi kónil men seni júbatpayyn.

 

Belgisiz qyr asa ma, say bara ma,

Asyghady osy ómir qayda ghana?!

Kóshin tartyp barady shirkin jastyq

Oyanghasyn qarasam ainalama....

 

Nelikten, qalaysha úmyta jazdaghanmyn ol keremet muzykany? Jadyraghan jazdyng jaymashuaq kýnindey eng әdemi ýmitterimdi núrlandyrghan ol siqyrly әuen әli kýnge deyin menin  jýregimning shynyrauynda ómir sýrip keledi eken-au!  Qúdayym-au,  әli tiri eken ghoy - ol ghajayyp muzyka. Qara jeli ýzilmey soghatyn kýzding suyq kýnindey bolghan jýdeu jyldar da onyng gýlding sabaghynday dirildegen nәzik ýnin óshire almapty.

Kónil-kýiimdi bosatyp, jýregimdi eljiretip jibergen Múqaghaly poeziyasynyng muzykasy, qústarmen birge jyly jaqqa úshyp ketken mening baqytty ómirimnin  quanyshyn alyp kelgendey boldy. Kitapty ashyp qalghanymda odan qayghysyz qamsyz kýnderding qayyghynda jýzgen darigha-dәurenimning qarlyghashy úshyp shyghyp, janymnyng nәzik pernesine qonyp, dýnie sarayymdy tazartyp, bayaghyday erkelep, sayrap qoya berdi.

 

Qarlyghashym kelding be, qarshyghadan saumysyn?

Aman-esen jetting be, aiyr qúiryq nau-qúsym?

Oraldyng ba taghy da ózing ósken úyagha.

Oraldyng ba sýiiktim, ekeuing de barmysyn?

 

Qarlyghashym, bú qalay, qayda ketken serigin?

Ziyany joq ziyalym, ókpeletti seni kim?

...Týsinikti, sýiiktim, týsinikti aitpa endi,

Túmar qúsym ketken-au tyrnaghynda perinin.

 

Men ózgerip ketkenimmen, ol alystan qol búlghaghan bala kýnimdegidey jýregin kirletpegen, shynyday taza qalpynda qalyp qoyypty. Qayghysy say-sýiegindi syrqyratyp, quanyshy jýregindi attay tulatatyn Múqaghaly eski dosymday qapsyra qúshaqtay alyp, «jýregining týbine kir jasyrmay» aqtarylyp, syrlasa jóneldi. Eng alghash onyng ólenderin Asqar dosymnan estigen sәttegidey jýregim qaytadan lýpildep, ystyq saghynyshy balalyq shaghymnyng kýlli ólkesin oyatty. Aspanmen talasqan Han-Tәnirining biyigine kóterilgen Múqaghaly poeziyasy dýniyening kendigin esime salyp, núrly shuaghymen kónil-kýiimdi jadyratty.

 

Keng dýniye, tósindi ash, men kelemin,

Alynbaghan aqym bar sende menin

Búirat qúmdar - búiyghyp shóldegenim,

Bura búlttar - busanyp terlegenim.

 

Ónerdi jaratqan qúdaydyng sheberligine qalay tang qalmaysyn! Kemengerdi tughyzghan aidahar uaqyttyng tauday aqyndy qúlatyp, mert qylugha  qauqary jetkenimen, jauqazynday jyrlaryn jermen-jeksen etuge shamasy kelmepti. Keudemizdi arman keulegende,  sezimderimizdi órmekting qúrynday shayqaghan Múqaghaly jyrlary  uaqyttyng sharpuyna qarylghan sayyn odan sayyn jarqylday týsipti. Aqynnyng jauqazyn poeziyasy jazda qyrda qúlpyryp, qystyng qara suyghynda jyly kýnderdi saghynyp, bizding jýregimizde gýldey beripti. Asylyq aitty dep sóge kórmeniz, adamdyq sezim aman túrghanda ony óltiruge qúdaydyng da әli jetpeydi eken.

 

Ómir deytin tayghanaq múz-aydynda,

Jyrlap ketem, aldymen jylaymyn da.

Sóredegi kermeni kesip ótsem,

Maghan әli jetpeydi qúdaydyng da.

 

Múng men zargha ondayda shang qaptyram,

Qayghy deytin qanshyqty qan japtyram.

Úry-uayym tiyer dep qay jaghymnan,

Sekem alghan kiyiktey andap túram.

 

Attay jýrip ómirding baspaldaghyn,

Biri menmin qayghydan qashqan jannyn.

Kózim jasyn kól etsem sóner me eken,

Kómeyimnen lapyldap, shashqan jalyn?!

 

Joq sóndirmen, sóndirmen, jylaman da,

Quanyshtan múng juyq tiri adamgha.

Dariyasy ómirding shayqalmaydy,

Dәrmeni joq bir pende jylaghangha.

 

Jýrgemin joq qayghynyng jýgin artyp,

Er sýrinse enkeymes, jyghylar tik.

Bólip-jarghan qaysybyr quanyshtan,

Oylandyrghan onasha múnym artyq.

 

Uaqyttyng dýley dauyly Múqaghaly poeziyasynyng ruhyn syndyrmaq týgil, ony shynday týsipti.  Qayta býgingi kýnning tiri aqyndarynan góri sýiegi bayaghyda qurap qalghan Múqaghaly poeziyasynyng ómirsheng ruhy úrpaqtyng qamyn kóbirek oilap, qamyghatyn siyaqty. Bәlkim, óninen qayghynyng taby seziletin Múqaghalidyng osydan otyz jyl búrynghyday kitap betinen maghan múnayyp qaraytyny da sondyqtan shyghar?!  Kim bilipti? Myna ruhsyzdanghan әlemde, әli de onyng o dýniyedegi janyn bayaghy auyr oilar janshyp, mazalap jýrgendey. Aqynnyng aqberen jyrlaryn oqyghanymda mening janym onymen birge jylap, kýizelgendey boldy.

 

O, Muza!

Qaydasyng sen jelik bergen?

Jalyn men otqa ghana erik bergen

Serigim, qaydasyng sen senip kelgen?

Dәpter jatyr paraghy audarylmay,

Audarylmay shynymen qalghany ma-ay!

Oylar jatyr ensemdi bir kótertpey,

Tonna-tonna qorghasyn salmaghynday

 

O, Múqaghali! Sen mening armannyng kóbelegin qughan balalyq kezimnin, mahabbattyng dәmin alghash tatqyzghan, sosyn onyng kýiiginen órtenip kete jazdaghan bozbala dәurenimning jәne ómirding alasapyranynda da alystaghy júldyzdargha qolymdy sozghyzghan  jastyq shaghymnyng - eng sýiikti Muzasy boldyn. Ózimdi tabu ýshin sening ólenderinmen syrlasqan jyldarymdy janym tynyshtalyp, kózim júmylghansha úmyta almaytyn shygharmyn. Endi janymdy jylytyp, jýregimdi әldiylegen sol jyldardyng uaqyt kómeskilegen әinegining shanyn sýrtip, shamam jetkenshe ony surettep kóreyin.

 

HHH

 

Tórtinshi synypqa kóshetin jyly inim Maghjan mektepke baratyn bolyp, әke-sheshem meni qalagha alghyzdy. Torghayda tannyng atysynan, kýnning batysyna deyin aulanyng iyt-qúsyn shulatyp jýrgen auyldyng qara domalaghy bir kýnde qaladan bir-aq shyghyp, 1978 jyldyng tamyljyghan tamyzynda Almatygha keldim.

Almaty salqyn qala eken. Aeroport basynan әjem ekeumizdi әkem qarsy aldy. Samoletten shyqqanymda bir suyq yzghardyng boyymdy týrshiktirip jibergeni esimde. Joldary taqtayday tegis kóshemen zaulaghan taksiyding ishinde kele jatyp, kósheleri dәl kýndizgidey jarqyraghan qalanyng týngi kórinisine tang qalyp, terezege jabysyp, kóp qabatty ýilerge qyzygha qaraymyn.

Ýiimizding dәl irgesinde ornalasqan №9 qazaq-mektep internatynda negizinen tek auyldyng balalary jatyp oqityn. Edәuir qiyndyq tughyzghanymen, amalyn tauyp әkem, inim ekeumizdi sol mektepke oqugha berdi. Jemis-jiydekting bәri uyljyp pisken 1 qyrkýiekte suday jana formamdy kiyip, Almatydaghy jalghyz qazaq-mektep internatynyng tabaldyryghyn attadym.

Qanday ortagha týsse de eng aldymen balanyng izdeytini - dos. Ol onay tabyla ketti. Aty- Asqar. Boyy menen úzyn, sýiegi iri, at jaqty, qyr múryndy, kórki kelisken bala. Beti sәl sopaqtau, týri qazaqtan góri, sol jyldary barlyq qyzdardyng «kumiyri» bolghan, ýndining әrtisi Dharmendragha qatty úqsaydy. Qasy-kózi kómirdey qap-qara. Ásirese kózderi sýikimdi, әri әdemi. Kýlimdegende kez-kelgen qyz onyng janynda sugha salghan qanttay erip sala beretin.

Qalanyng balasy bolghan son, auyldyng qaradomalaqtary syltau tauyp meni úryp tastaghysy kelip túratyn. Shamasy oghan internatta jatyp oqityn synyptastarymdy  «inkubatorlyqtar» dep mazaqtaytyn qyrshanqy tilimning de jazyghy bar bolugha tiyis. Reti kelse meni bir núqyp qaludy olar teris kórmeytin. Alayda ondaydy isteuge Asekennen seskenetin. Kez-kelgen balany  onyng mysy basyp tastaytyn. Men osynday kýshti dos tapqanyma  baqytty edim.

Ekeumiz keyde sabaqtan qashyp, kinogha baramyz. Eseye kele búzyqtyghymyz ýdey týsti. Ústazdarymyzdan jasyrynyp mektepting tóbesinde nemese sabaqtan song әke-sheshemizden tyghylyp Asqardyng ýiine jaqyn jerdegi sarqyrap aghatyn ýlken Almaty su kanalynyng ainalasyndaghy jibektey maysa shópte jantayyp jatyp, temeki shegetin jaman әdet shyghardyq. Osynday «rahat» kónil-kýiding ýstinde bir kýni men dosymnyng kónilin aulau ýshin, oghan orystyng aqyny Sergey Eseninning ólenin oqyp berdim.

 

Ne jalen,  ne zovu, ne plachu,

Vse proydet, kak s belyh yabloni dym.

Uvyadaniya zolotom ohvachennyi,

Ya ne budu bolishe molodym.

 

Ádebiyetke asa qyzyqpaytyn dosym oqyghan ólenimdi  qas-qabaghy da qimyldamay,  sýisinip tyndap otyr. Áldeneni esine týsirgen kózderin alysqa tigip, janaryn beymәlim múnnyng kirbini shalyp, oilanyp qalypty. Qúlaghynyng janynan úshyp ótken aranyng yzynyn da eleytin emes. Ólendi oqyp bolghanymda ghana nazaryn maghan audaryp:

- Búl kimning óleni? - dep súrady.

- Orystyng aqyny Sergey Eseninnin.

- Keremet óleng eken. Endi men de saghan bir óleng oqyp bereyin.

Ol kók tenizding týsindey djinsiyining qaltasynan, qatyrma qorapqa salynghan, sol jyldardaghy eng qymbat «Kosmos» temekisin alyp, bir talyn maghan berdi de, ekinshisin әli anasynyng sýti kebe qoymaghan balghyn ernine qystyrdy. Ottyq alyp, ekeumizding de auzymyzdaghy shylymymyzdy asyqpay tútatty. Ashy týtinin soryp-soryp qoydy.

 

Sen myna - janarymnyng ishindesin,

Janardyng bilesing ghoy kishirmesin,

Ishine janarynnyng saqta meni,

Bireuler kólenkesin týsirmesin!

 

Asqardyng sonshalyqty shynayy, әri tabighy jazylghan ólendi qaydan jattap alghanyna qayran qalyp, auzym ashylyp, sýisingenimnen ornymnan qozghalmay, melshiyip túryp qalyppyn. Jәne muzykasy synghyrlaghan ghajayyp ólendi ómirdegi eng ayauly dosymnyng oqyp berui maghan qatty әser etti.

Ólenning alghashqy joldarynyng ózi-aq janymdy baurap, tolqynysqa saldy. Túlaboyym shymyrlap, taudyng arghy betinen  talyp estilgen әdemi әndi nemese әr dybysy seziminning jibektey nәzik pernelerin basatyn Bethovenning «Ayly sonatasyn» alghash tyndaghan adamday dýniyening bәrin úmytyp, esengirep baramyn. Oiym myna dýniyeni úmytyp, maghan beytanys bir әdemi әlemde lәilip jýr. Sәl tynys alyp, temekisining týtinin aspangha saqinasha budaqtatyp bolyp, dosym ólendi әri qaray oqyp jatyr.

 

Sen mening - myna tylsym keudemdesin,

Bilesin, keudeme eshkim teng kelmesin.

Keudene-zyndanyna salyp saqta,

Bireuler kókpar qylyp óngermesin!

 

Asqar ólendi qonyr dauysymen, bir demmen, mәnerlep oqyp shyqty. Mekteptegi ústazdarymnyng әdebiyet turaly súraqtaryna mýdirmey jauap berip jýrgen men, búl ólendi kimning jazghanyn taba almay, ómirimde túnghysh ret jeniliske úshyradym. Basqa emes, әdebiyet pәnine mýlde  qyzyqpaytyn dosymnan jenilip, onyng aldynda úyatqa qaldym.

Balalyq jýregimdi qayta-qayta soqtyrtqan sol kýni túnghysh ret Asqardan, ómirden erte ótken qazaqtyng Múqaghaly Maqataev esimdi aqynynyng bolghanyn estidim. Aqynnyng balasy bola túryp, múny bilmeuim úyat, tipti ólim edi. Biraq biraz uaqyttan keyingi Asqardyng qaljyny maghan úyat-siyatty da, ólimdi de úmytqyzyp jiberdi.

- Ne boldy saghan, Ardasha ghashyghyng esine týsip ketti ma? - dedi ol kenetten, oilanyp ketken maghan qylmysymnyng dәl ýstinen týsken tergeushidey dýnk etkizip.

- Al, sen Botagha ghashyqsyn...

Ekeumiz kilemdey jayylghan kók shópting ýstinde alysa kettik. Tóbemizden osy tentektigimizding bәrin kórip, balalyq shaghymyzdyng kýni kýlip túrdy.

 

HHH

 

Eki kýnnen song mening ómirimde ertegige bergisiz oqigha boldy. Jeksenbide әkem  Múqaghaly Maqataevtyng «Darigha-jýrek» kitabynyng negizinde teatr institutynyng songhy kursynyng studentteri sahnalaghan, Almatydaghy balalar men jasóspirimderding teatrynda bolyp jatqan qoyylymgha ertip apardy.

Qyrkýiek aiynyng ayaghy edi. Uaqyt ekintiden auyp, aqsham mezgili jaqyndap qaldy. Qalyng órtke qyzghan temirdey qyzaryp, dýniyege qyzghylt sәulesin shashqan kýn de úyasyna batyp barady. Jazdaghyday emes, kýnning jyly shyrayy azayyp, birte-birte denem suyq  jelding ótkirligin seze bastady. Qoyylymnyng bastaluyna әli biraz uaqyt bar.

Teatrdyng aldy yghy-jyghy adam. Jýregim lýpildep, kitaptaryn sýisinip oqyghan jazushylarymdy kóruge yntyghyp, bireudi izdegen adamday  jan-jaghyma alaq-júlaq qaraymyn. (Men ol jyldary oqighasy qyzyq prozalyq kitaptardy kóp oqitynmyn, poeziyagha asa qyzyqpaytynmyn. Armanym - bolashaqta ýlken jazushy bolu edi.)

Biraq ózim tanityn jazushylardyng eshqaysysyn da kóre almay qatty qapalandym. Bir uaqytta jazushy Tólen Ábdikovty kózim shalyp qalghanda, qúddy bir payghambardy kórgen beybaqtay túla-boyym dirildep ketti. Byltyr jazushynyng «Aytylmaghan aqiqat» degen kitabyn oqyp, qatty sýisingen edim. Ásirese  kitaptaghy «Tozaq ottary jymyndaydy» povesi men «Ong qol» әngimesining ayanyshty oqighasy qatty әser etip, jýregim kýizelgendey bolghan. Al, «Áke» povesin oqyghanymda týni boyy jylap, kózim búlauday bolyp isip ketken. Endi mine sol sýiikti jazushym - dәl mening aldymda túr. Mening qiyalymda - búl tek ertegilerde ghana bolatyn ghajayyp sәt!

Ákem teatrdyng aldynda Tólen Ábdikovpen amandasyp, shýiirkelesip, biraz uaqyt әngimelesip qaldy. Men shygharmalaryn oqyghanymdy aityp,  jazushygha maqtanghym keldi. Sosyn ýlken jazushy bolu ýshin ne isteu kerek ekenin súraghym keldi. Sosyn.. Biraq «Assalaumaghaleykum» dep sәlemdeskennen basqagha, batylym jetpedi.  Sýt pisirim uaqyttan song ol búl qoyylymdy keshe kórgenin aityp, әkemnen rúqsat súraghanday keyip tanytyp, ketip qaldy. Ókinishti. Kókeyimde jazushygha qoyamyn degen, ózegimdi jyrtyp bara jatqan qanshama súraghym qalyp qoydy.

Teatrgha kirdik. Tóbesi biyik, әri kýmistey jarqyraghan óner ghimaratynyng ishin arly-berli kezip, júrtqa qarap, manghazdanyp qoyamyn. Ónerlerin kinodan nemese teledidardan ghana tamashalap jýrgen, teatrdyng qabyrghalaryna ilingen ataqty әrtisterding suretterine auzymnyng suy qúryp, tamsanyp qaraymyn.

Ornymyzgha otyrdyq. Jaryq sónip, sahnanyng shymyldyghy týrildi. Baqytymyzgha oray, bizge sahnagha jaqyn  jerden oryn búiyrypty. Taghatsyzdana kýtken qoyylym da bastaldy-au! Zal siltidey tyna qaldy. Masanyng yzyny estiletin tynyshtyq ornady.

Sahnagha ýrip auyzgha salghanday súlu qyz ben әdemi jigit jýgirip shyqty. Qyzdyng kýnning sәulesindey jibek kóilegin, tóbeden týsken sahnanyng jaryghy onan sayyn jarqyratyp jiberdi.  Jaryqpen birge tal shybyqtay búralghan qyzdyng oqtauday týzu ayaqtary men aq sazanday sandary kózime shaghylysyp, balalyq kónilimning úyalshaq sezimin qytyqtay jóneldi.

Olardyng arghy jaghynda tenizding asau tolqyndary tulap jatyr. Dýniyege mas eki ghashyq  bir-birine yntyghyp, kýn jauardyng aldyndaghy tenizden beter alabúrtyp, alqynyp túr.  Bir mezgilde jýrekting nәzik talshyqtaryn muzykanyng әdemi әueni terbep,  jigit sol sózdi asygha kýtkendey bolghan qyzgha qarap, til qatty:

 

Men -Adam Ata,

Ol - Haua ana,

Men de taza, ol da taza, aua da.

Jyljyp aghyp jylgha jatyr - qoy tolqyn,

Hareketsiz biz otyrmyz jaghada.

 

Dәl osy sәtte bir alapat kýsh otyrghan ornymnan júlyp alyp, sol jyldary sýiip tyndap jýrgen kompozitorym Gektor Berliozdyng «Simfoniyalyq fantaziyasynan» tógilgen muzykanyng qúdireti jan sarayymda oinaqshyp, onyng asau tolqyndary meni ózimen birge aghyzyp әketkendey boldy.

Kózime tenizding jaghasynda bir-birine erkelep, arpalysyp jýrgen arystandar elestedi. Bireu meni qolymnan jetektep, Qúdaydyng jәnnat-baghyna kirgizip jibergendey. Jyljyp  aqqan jylghagha tas laqtyryp, ayaqtaryn qúmgha bólegen qyz ben jigitting syr-dastanyn úiyp tynday bergim keledi, tynday bergim keledi. Dýnie alghashqy jaratylghan pәk qalpyna qaytyp oralghanday.

Syr-dastandaghy suretteletin býgingiden tym bólek tabighattyng kórinisi netken keremet edi!  Tóbende qústar ii-qii shulaydy. Búira shashyn taranghan shalghynda, nәr aludan tynbaghan kóbelekter úshyp jýr. Jan-jaghyndaghy san-aluan, qyzyl-jasyl gýlder qanday tamasha!

Tau men orman jaqtan әdemi samal soghady. Kóktemning sharabyna mas bolghan Adam Ata men Haua ana Jaratushynyn  aitqanyn tyndamay alghashqy kýnәlaryn bastaghaly túr. Qúday keshirsin, biraq osynday súlu  tabighattyng ayasynda ol kýnәny bastamau mýmkin be ózi? Tirshiliktegi an-qústardyng bәri de sening sol kýnany jasaghanyndy qalap túrsa, odan qalay bas tartugha bolady?  Almaday albyraghan Haua ananyng balday tәtti erninen óbip, ottay ystyq qúshaghynda balqyp, Qúday tyiym salghan  kýnanyng rahatyna batqannan artyq qanday lәzzat bar, myna jalghanda?  Jәne ol lәzatty Qúdaydyng ózi jaratsa..   Alayda, bәrinen búryn sol kýnagha batpay, janyp baryp toqtaghan aqynnyng sezimi qanday pәk, әri súlu edi desenizshi!

 

Albyraghan almadayyn Haua anam,

Albyrap tek otyr edi manadan,

Shyrt etti de, bútaghynan ýzilip,

Sholp berip, sugha týsti jaghadan.

Sermep qalyp, appaq sazan-bilekti,

Aghynmenen arpalysyp bir ótti.

Su sipalap, su aimalap denesin,

Men óppegen didarynan su ópti.

 

Studentter sahnalaghan qalghan qoyylymdargha aqynnyng soghystyng sýrensiz jyldaryn surettegen «Sharua hәm jauynger», «Menen súra», «Agha men tirimin» siyaqty poemalary negiz bolypty. Al, búl qoyylymdardan alghan әserimdi aityp jetkizuge tilimning qúdireti jetpeytin shyghar, sirә!

Sahnanyng shymyldyghy qayta týrilip, ekinshi qoyylym bastalghanda «Adam ata men Haua anadaghy» núrly sәulesimen janymdy erkeletken әuen kilt toqtady da, kýtpegen jerden oinap ketken Vagnerding simfoniyasyndaghyday mazasyz muzyka janymnyng tynyshtyghyn búzdy. Jana ghana jýregimdi jylytqan muzykanyng qúdireti, endi meni suyq múzdyng ýstine tastay salyp, túla-boyymdy týrshiktirdi. Ómirdi jútyp qoya jazdaghan ajdaha ajaldy kózimmen kórgendey, kónil-kýiimde bir qúiyn bastaldy.

Zúlym soghystyng ashy shyndyghyn jyrlaghan búl dastandardan, osy taqyrypqa jazylghan keybir tuyndylardaghyday jalghan pafostyng ýnin estimeysin.  Keyipkerlerding is-әreketining bәrinen de soghys ataulygha qarsy shyghyp, gumanizmning tuyn biyik kótergen Múqaghalidyng jan aiqayy bayqalady.

Osydan bir jyl búryn oqyghan Lev Tolstoydyng soghys taqyrybyna jazylghan әngimeleri esime týsti.  Múqaghalidyng úly dastandarynda da soghystyng tragediyasyn suretteumen qatar, dәl Tolstoydaghyday sol zúlmattyng neden bolatynyn bilgisi keletin filosofiyalyq terendik bar.

 

...Soghys degen qaydan shyqty?!

Avtory kim alghashqy?

Esil Adam, esi ketip,oghan nesin jarmasty?!

Bir dәuirden bir dәuirge nege ýzilmey jalghasty,

Býkil adam tarihynyng betin nege qan basty?

 

Esinizge týsirinizshi, orystyng úly jazushysynyng «Jortuyl» әngimesinde de kartinanyng qaq ortasynan, otandastarynyng pikirine qosylmaghan «Shynymen de adamdargha osy ghajap dýniyenin, mynau sheksiz júldyzdy aspannyng astynda ómir sýru tarlyq ete me? Qalaysha mynau sýikimdi tabighattyng ayasynda adamnyng janynda óshpendilik sezimi, kekshildik, ózi siyaqtylardyng kózin qúrtu qúmarlyghy ómir sýre alady. Adamnyng jýregindegi jamanshylyqtardyng bәri de súlulyq pen meyirimdilikting kórinisi bolyp tabylatyn - tabighatpen jaqyndasqanda joyylyp ketuge tiyis emes pe» degen Tolstoydyng soghysqa qarsy dauysy estilmeytin be edi.

Ýige kele salysymen әkemning bólmesindegi kitaptardy aqtaryp  Múqaghalidyng jinaghyn izdedim. Jazu ýstelining tartpasynan úly aqynnyng «Ómirdastan» degen tandamalysyn tauyp alghanymda  quanyshym qoynyma syimady. Ýmit pen kýdik bir mezgilde kónilimde oyanyp, jýregim lýpildep aqyn jyrlaryna ýnildim.

«Ómirdastandy» oqy bastaghanymda, aspannan tyrnalardyng tizbegi úshyp ótip, aulamyzdaghy ýilerding tóbesine qonghanday bolghan ghajayyp bir kónil-kýiding besigine bólengenimdi bilemin.

Aqynnyng kóktemgi tabighattyng kórkindey súlu poeziyasy bozbala dәurenning jeligimen qatqyldana bastaghan jýregimdegi múzdardy eritip, izgilikti sezimderimdi oyatqanday ma, qalay?! Al, kitapty sonyna deyin oqyp shyqqanymda tas-talqanym shyghyp Múqaghalidan jenildim. Ol mening erkimdi biylep, oi-sanamdy jaulap aldy.

 

Bir kýndik sәule..

Bir kýndik jaryq mekenim!

Mәngilik týnek - qapasqa qalay ketemin.

Kelmeydi-au tilim...

Ólgennen súra der edim,

Tiri jandargha,

Ómir degenning ne ekenin.

Ómir degenge,

Tirlikte, sirә, jeter me oi,

Jaryq sәuleden basqanyng bәri beker ghoy.

Beker ghoy bәri,

Beker ghoy bәri - bóten ghoy

Ómir degening - bir kýndik Sәule eken ghoy!

 

Gharyshtan qúiylghan ghalamnyng múnday kórkem shuaghyn ómirge shashu ýshin sezimning jyluy jetkiliksiz -  jýrekting qaynaghan ystyghy kerek.  Ómirde kórgen qyzyghynnyng bәri jalghan! Adamnyng әppaq armanynan jaratylghan sәulening bar ekeni ghana ras. Qiyal-ghajayyp ertegidey bolghan kýzding osy týninde, keudemde dýniyege jaryghyn shasha alatyn bir jaryq sәulening bolghanyn jan-tәnimmen ansadym.

Biraq men onyng bir kýndik emes, sәulesi mәngi sónbeytin júldyzgha ainalghanyn qaladym. Balalyq jýregim sol mәngilik sәule ýshin ghana ómir sýruge bolatynyn týsingende augha týsken balyqtay typyrshyp, balghyn júdyryghymen keudemdi qayta-qayta úrdy.

Týn ortasy. Ýidegilerding bәri úiyqtap qalghan. Múqaghalidyng jyrlary qiyalymdy terbep, delebemdi qozdyryp, qansha tyryssam da kózim ilinbey qoydy. Eshkimge bildirmey dalagha shyghyp, shylym shektim.

Synghan semserding shetindey bolyp ay tuypty. Qaranghy týnde ómirding biyik aspanynda jymyndaghan júldyzdardyng bәri de jerge Múqaghaly poeziyasynyng sәulesin shashyp túrghanday. Temekining ashy týtini janyma jaghyp, dәmdi bolyp barady. Aulada esken samal jel múrnyma alma aghashynyn  әdemi iyisin әkeldi.

Janym rahattanyp, taza aua tynysymdy ashyp jiberdi. Kóktegi samsaghan júldyzdargha qyzygha qaraymyn.  Ertegige bergisiz sol týni ómirimde túnghysh ret myna jalghan-dýniyeden joghalyp, qara týndi erekshe sәndendirgen júldyzgha ainalyp,  sheksiz aspangha sinip ketkim keldi.

(jalghasy bar)

ABAI.KZ

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3242
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394