Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 5611 0 pikir 14 Qazan, 2022 saghat 16:29

Qazaqstandaghy dinder jәne olardyng qoghamdaghy orny

Qazaqstan Respublikasynda qogham negizinen eki dәstýrli dinge tarihy jәne mәdeny túrghyda baghdarlanghan: sunnittik islam (Hanafy mazhaby) jәne pravoslaviyelik hristian dini. Sany jaghynan eng basym diny birlestik Qazaqstan músylmandarynyng diny basqarmasy bolyp tabylady, onyng qaramaghynda 15 aimaqtyq filialdar, sonday-aq 2404 ghibadat etetin meshitteri bar. Atalghan meshitterding jamaghaty bolyp tabylatyn músylmandardyng sany eldegi barlyq dinge senushiler sanynyng ýshten eki bóligin qúraydy. 

Qazaqstandaghy din ústanushylarynyng sany jaghynan ekinshi orynda Qazaqstannyng Pravoslaviyelik shirkeui (QPSh), olardyng 293 diny obektileri bar.

Qazaqstandaghy kelesi kóp taraghan diny baghyt Riym-katoliktik shirkeui, onyng 84 diny ghimarattary bar.

Qazaqstannyng konfessiyalyq kenistiginde protestanttyq diny birlestik auqymdy oryn alyp otyr, qazirgi uaqytta onyng 500-den astam shirkeuleri men diny ghibadathanalary bar.

Jogharyda kórsetilgen diny birlestikterden basqa elimizde 6 iudeylik jamaghat, buddizmning 2 diny birlestigi, sonymen qatar Qazaqstan ýshin dәstýrli emes 18 diny birlestikter («Mormondar», «Krishnaitter», «Bahaiy», «Munitter» jәne t.b.) qyzmet atqarady.

Qazaqstandaghy Islam

Qazaqstan tarihy kóptegen ghasyrlar boyy Islam dinimen tyghyz baylanysty. Islam dini qazaq halqynyng ózindik diny jәne mәdeny qalyptasuynyng negizgi qaynarynyng biri boldy. Qazaq halqynyng ata-babalary, ejelgi týrkiler Islam órkeniyetining qalyptasuyna tikeley qomaqty ýles qosqanyn jәne onyng kóptegen jenisterine qatysy bar ekenin atap ótken jón.

Ortalyq Aziya men Qazaqstan aumaghyna músylmandyqtyng taraluy shamamen b.e. VII-VIII ghasyryna tura keledi.

Qazirgi Qazaqstandaghy Islam, әleueti joghary, ol qoghamda ruhanilyqty damytatyn jәne qoldaytyn din retinde sipattalady.

Múhammed Payghambar sharighatynyng zorlyq-zombylyqty qabyldamaytyn beybitshilik bolmysy, sonday-aq últaralyq tózimsizdikti qabyldamauy elimizdegi túraqtylyqty nyghaytu men kýsheytuge ong әserin berude.

Qazaqstandaghy dәstýrli islam elding әr ónirlerinde filialdary bar respublikalyq islamdyq diny birlestik mәrtebesine ie Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy arqyly basqarylady.

Qazaqstan ózining tәuelsizdigin jariyalamastan búryn 1990 jyly QMDB óz aldyna jeke úiym retinde qúryldy. 1941 jyldan beri Respublikamyzdaghy islam jamaghaty Orta Aziya jәne Qazaqstan músylmandar diny basqaramynyng qúramynda bolghanyn atap ótken jón.

Islam dini ónegelik aghartu men tәrbiyening manyzdy faktoryna ainaluda. QMDB Qazaqstandaghy islam dinin qayta janghyrtudy jýzege asyrudyng manyzdy tetikterining biri bolyp otyr. Otandyq músylman qoghamynyng damuyn qamtamasyz ete otyryp, bizding qoghamnyng ruhany negizin qalpyna keltiruge Mýftiyat belsendi qatysuda. Astana qalasynda ótken Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining Sezin ótkizu men úiymdastyru júmystarynda QMDB belsendi qatysyp, júmys atqarghanyn atap ótuge bolady. Mýftiyat dinaralyq dialog mәselesi boyynsha ghylymy konferensiyalar men seminarlar  úiymdastyruda.

Músylmandar jamaghattarynyng sany ósude, mysaly: 1991 jyly olardyng sany 68-70 qúrasa, 2000 jyldardyng basynda 1500 boldy, al 2014 jyly islam birlestikterining sany 2404 jetti.

Meshitter men tarihiy-mәdeny eskertkishter qalpyna keltirilip, jóndeulerden ótti; jana ghibadat ghimarattary men medreseler túrghyzyldy..

Mýftiyat ýlken aghartushylyq jәne tәrbiyelik qyzmet jýrgizude, gazetter men jurnaldar shygharuda, internette diny basqarmanyng www.muftyat.kz veb-sayty júmys isteydi.

Qazaqstannyng pravoslaviyelik shirkeui

Qazaqstandaghy pravoslavie din ústanushylarynyng sany jaghynan Islamnan keyingi ekinshi diny baghyt bolyp tabylady.

Elimizdegi pravoslavie dinining payda bolu tarihy bastapqy kezde Qazaqstannyng Reseyge qosyluy negizinde payda bolghan әskery qonystarmen baylanysty. Ontýstikte alghashqy әskery túraqtar (shaghyn shirkeu, ghibadathanalar) 1866 jyly Týrkistan jәne Shymkent qalalarynda payda boldy. 1871 jyly Týrkistan eparhiyasy qúryldy.

1917 jyly Kenes ýkimetining qúryluy 70 jylgha jalghasqan auqymdy ateistik sharalardyng bastaluyna alyp keldi. Búl sharalar ghibadathanalardy qiratu, din basylardy qughyndau, shirkeulerding mýlikterin tәrkileumen qatar jýrdi. 1920-1930 jyldar aralyghynda kóptegen diny qyzmetkerler atu jazasyna tartyldy nemese úzaq merzimge tútqyngha alyndy.

HH ghasyrdyng 30-y jyldary Qazaqstan Orys pravoslavie shirkeuining diny qyzmetkerleri men din ústanushylarynyng qonys audaru orny boldy. Búl kezeng újymdastyru ýderisining bastauymen túspa-tús keldi. Nәtiyjesinde qazaqtardyng kóshpendi túrmysy joyyldy, qazaq auyldary men jer audaryp kelgen orystardyng sharua qojalyqtary kedeylendi. Múnyng saldary milliondaghan adamdar qúrban bolghan tarihta bolmaghan jútqa ainaldy.

Qazaqstannyng tәuelsizdigimen birge pravoslaviyelik hristiandar ózderining ruhaniy-mәdeny qúndylyqtaryn qayta janghyrta bastady.

Songhy jyldary Respublikada Pravoslaviyening qúrylymdyq reformasy jýrgizildi.

Qazirgi uaqytta Qazaqstanda 293 diny qauym men 279 pravolsaviyelik ghibadat ghimarattary qyzmet atqarady.

Sonymen qatar, memlekette Armyan apostoldyq shirkeui men 8 eskighúryptyq shirkeuler qyzmet atqarady.

Qazaqstandaghy Riym-katoliktik shirkeui

Qazaqstandaghy alghashqy katolik missioneri fransiskandyq monahtar boldy. Rimdik jogharghy dinbasynyng tapsyrmasy boyynsha 1245 j. Úly handargha Djovanny deli Plano Karpiniyding missiyasy attandyryldy. 1253-1255 jj. taghy bir fransiskandyq Giliom Rubruk Konstantinopolden Qaraqorymgha sapar shekti, ol jýrip ótken joldardyng birazy qazirgi Qazaqstan aumaghyna jatady. HVIII ghasyrdan bastap Qazaqstanda katolik dini ózining damuyn bastady.

Qazaqstanda katolik shirkeuining provinsiyasy (Metropoliya) júmys isteydi, onyng ortalyghy Astana qalasyndaghy Qasiyetti Mәriyam Arhiyeparhiyasy. Elimizde 84 katolik qauymdastyq júmys isteydi, onyng 5 Qazaqstandaghy Grek-katolik shirkeuining bir tarmaghyn qúraydy.

1998 jyly túnghysh preziydent N.Á. Nazarbaevtyng Vatikangha jasaghan resmy sapary barysynda Qazaqstan men Qasiyetti Taq arasynda qarym-qatynastar jónindegi kelisim qabyldandy, oghan 1998 jylghy 24 qyrkýieginde qol qoyylyp, 1999 jyldyng 19 mamyrynda №141 Qazaqstan Respublikasy Preziydentining jarlyghymen bekitildi.

Qazaqstandaghy protestantizm

Protestantizm ózindik diny ilimi boyynsha birtútas bolyp tabylmaydy jәne diny birlestikterining ýnemi kóbeyip otyrumen sipattalady.

Qazaqstanda keybir protestanttyq aghymdar Qazaqstannyng Reseyge qosylghan kezeninen bastap (luterandar), al jana protestanttyq aghymdar 1991 jyldan keyin payda boldy. 2014 jylghy qantar aiyna berilgen aqparat boyynsha Qazaqstanda protestanttyq baghyttaghy 512 diny birlestikter tirkeuden ótken.

Protestanttyq qauymdardyng arasynan eng irisi әri elding barlyq ónirlerinde taraghany eluinshiler shirkeui bolyp tabylady. Olardyng diny ilimining ózindik ereksheligi adamdardyng óz betimen ruhany qayta janaru syiyna ie bolu jәne «Qasiyetti Ruhpen shoqynu» mýmkindigine degen senimnen qúralatyn shirkeudi mistikalyq-individualdyq túrghydan týsinuden túrady.

Qazaqstanda olar 1990 jyldardyng basynda qúrylyp, harizmatikalyq shirkeulerge bastama boldy. Olardyng eng irileri mynalar: «Jana ómir» JDB (38 birlestik), «Agape» JDB (22 birlestik), «Ómirding qaynar kózi» JDB (28 birlestik).

Kelesi orynda birlestikteri men din ústanushylary sany jaghynan Evangeldi hristian-baptister bolyp tabylady (105 birlestikter). Olardyng ishinde Evangeldi Hristian-Baptister Shirkeuler Odaghy syndy ortalyqtanghan qúrylymdar bar, barlyghy 68 diny birlestikter jәne 27 avtonomdy baptistik shirkeuler. Evangeldi Hristian-Baptisterding basym bóligi Almaty oblysynda (24 birlestikter), Almaty q. (15 birlistikter), Ontýstik Qazaqstan (13 birlistikter) jәne Qaraghandy oblystarynda (53 birlestikterinde, sonyng ishinde, 43 filialdar) ornalasqan Presviyteriandyq shirkeuler 99 birlestikten túrady.

Qazaqstan aimaqtarynda XIX-XX ghasyrlarda payda bolghan diny aghymdar júmys isteydi. Búlar «IYegova Kuәgerleri» (60 birlestik), «Jetinshi kýn Adventisteri» (42 birlestik) jәne «Janaapostol shirkeuleri» (11 birlestik) jergilikti diny birlestikteri.

Evangeldi-luterandyq shirkeui Almaty, Aqmola, Jambyl, Qaraghandy, Qostanay, Pavlodar Shyghys Qazaqstan, Soltýstik Qazaqstan oblystary men Astana jәne Almaty qalalaryndaghy 13 jergilikti birlestikterden túrady.

Býginde respublikada metodisterding 13 diny birlestikteri qyzmet etedi. Alghashqy Metodistik shirkeu respublikada 1991 jyly Almaty q. tirkelgen. Olardyng payda boluyna Korey metodistik shirkeuleri men Reseyding birikken metodistik shirkeulerining missionerleri sekildi sheteldik uaghyzshylardyng belsendi qyzmetteri әser etti.

Qazaqstandaghy iudaizm

Evrey halqynyng Qazaqstan Respublikasyna jappay aghyluy HH gh. 30-40 jj. bayqala bastady. Resmy týrde Qazaqstannyng evrey qauymy 1994 jyldan bastap qyzmet etedi.

Qazirgi uaqytta Qazaqstanda 6 evrey jergilikti diny birlestigi júmys isteydi. Barlyq qauymdastyqtyng Astana, Almaty, Pavlodar, Shymkent jәne Óskemen qalalarynda ornalasqan arnayy diny ghimarattary bar.

1994 jyldan bastap Qazaqstandaghy Bas ravvin Eshaya Elazar Kogen bolyp tabylady.

Qazaqstandaghy buddizm

Qazaqstan aumaghyna buddizm V-VI ghgh. Kushan imperiyasynyng yqpalynyng artuyna baylanysty tarala bastady. Býginde Qazaqstanda Almaty jәne Batys Qazaqstan oblystarynda ornalasqan 2 budda diny birlestigi qyzmet atqarady.

Mennonitter

Mennonitter Qazaqstanda XVIII ghasyrdyng sonynda payda boldy. Qazir Qazaqstanda Qaraghandy obylysynda mennonitterding 3 filialy men 4 diny ghimarattan túratyn 1 jergilikti diny birlestigi júmys isteydi.

Qazirgi uaqytta respublika aumaghynda barlyghy 15 diny oqu oryndary qyzmet atqarady, olardyng ishinde hristiandyq baghytta – 2, islamdyq baghytta – 13.

Bastapqy kurstar men jeksenbilik mektepterding jalpy sany – 400 (islamdyq baghytta – 334, pravoslaviyelik – 47, protestanttyq – 15, katoliktik – 4).

Mәdeniyetter men dәstýrlerding jәne kóptegen kózqarastardyng әraluandylyghyna qaramastan, Qazaqstan diny negizde qaqtyghystar oryn almaghan memleket bolyp qala beredi.

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5478