Júma, 22 Qarasha 2024
Bú ne mazaq? 2757 1 pikir 11 Qarasha, 2022 saghat 11:21

Altynsarindy alasartqan kimder?!

Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng kýni keshe «Eskertkishter qoya bergennen góri, sport jәne medisina nysandaryn salugha basa nazar audaru qajet. Búl Atyrau oblysyna ghana emes, býkil elimizge qatysty mәsele» degeni belgili. Áriyne el basshysy búl sózdi tekten-tekke aityp otyrghan joq.

Úly Abaydyng Óskemenge qonggha arnalyp jasalghan eskertkishining qyzyldar kósemi Leninnen aumay qalghany júrt ashuyn tudyrsa, aqiyq aqyn Múqaghaly Maqataevtyng 90 jyldyghyna arnalyp túrghyzylghan qola mýsini de kópting synyna úshyrap, qayta qalpyna keltirilgen. Al ruhany abyz Aqseleu Seydimbekting biyl tughan jerine qoyylghan beynesi tipti eldi yzalandyryp, alynyp tynghan. Ayta bersek әttegen-aylar ayaq alyp jýrgisiz. Úlylardy úlyqtau sharasy – jemqorlardyng memleket qarjysyn talan-tarajgha salyp, jemsauyn toltyratyn tóte jolgha ainalghanday.

Sonday zansyzdyqtardyng birin Almatydaghy bilikti zangerlerden qúralghan «Ádilet joly» qoghamdyq úiymy ózderi jýrgizgen kezekti qarjy moritorg barysynda anyqtapty. Úiym basshysy Bauyrjan Maqúlbaev myrzanyng aituynsha: Almaty qalasy mәdeniyet basqarmasy 2021 jylghy mausymnyng 9- y kýni «Aspantau construction» jauapkershiligi shekteuli seriktestigimen Ybyray Altynsarinnyng eskertkishin túrghyzu jayynda qúny 68 million 750 tenge túratyn kelisim-shart jasasqan. (Memlekettik satyp alu zanynyng 3 p 39 st sәikes. Kelisim-shart nómiri – 40).

Eki jaqty kelisim boyynsha Altynsarin eskertkishining túghyry – 350 sm, qola mýsinning biyiktigi – 400 sm, jalpy biykitigi – 750 sm boluy tiyis edi. Atalmysh kompaniya alayaqtyqqa jol berip, Altynsarin eskertkishining túghyrynyng biyiktigin kelisilgen 350 sm-den 177 sm alasartyp, mýsinining biyiktigin 400 sm-den 350-ge týsirgen. Saldarynan әigili aghartushynyng esketkishi 7 jarym metr emes, 5 metr 27 sm bolyp shyqqan. «Aramzanyng qúiryghy bir aq tútam» degendey әkkilerding qiytúrqy әreketi qoghamdyq belsendilerding qyraghylyghynyng arqasynda әshkere bolyp otyr.

Qúzyrly oryndar preziydentting sózin jerge qaldyrmay, qatang sharalar qabyldaydy dep senemiz.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1448
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3208
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5209