Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 2968 5 pikir 11 Qarasha, 2022 saghat 15:45

“Qaraly Qantar”, “Qasiretti qantar” dey bermey, naqty sayasy baghasy berilui kerek!

Qazir Preziydentting Ádiletti Qazaqstan jayly bastamasy nauqanshyl sarynda jýrgizilip jatqan joq pa? Úrandar bar, al zannyng ýstemdigi ýshin ne jasalyp jatyr? Nasihat bar, al qúqyqtyq nigilizmmen kýres bar ma? Ádil qogham qúru ýshin ne istemek kerek?

«Jana Qazaqstan – Ádiletti Qazaqstan» bolsa, onda qogham ýshin myna talaptar birinshi kezekte sheshilui kerek:

Eng aldymen, qaraly Qantardyng bir jyldyghy qarsanynda oghan naqty sayasy bagha berilui tiyis. Qazir baspasózde «Qaraly qantar», «Qasiretti qantar» siyaqty tirkester jii kezdesedi. Al ol ne? Kóterilis pe, tónkeris pe, biylik ýshin kýres boldy ma, әlde destruktivti aghymdardyng teriktisi me? Esterinizde bolsa, kenes odaghy túsynda 1986 jylghy jeltoqsanda bolghan jaghdaygha naqty sayasy bagha berilmedi. Dәlirek aitsaq, kenestik biylik múny «mahrovyy nasionalizm» dep aidar taghyp qaralady, al tәuelsizdik jyldary biylikte 30 jyl bolghan jýie Últtyq kóteriliske para-par Jeltoqsandy «oqigha» dengeyinde qaldyrdy. Bәlkim, búl sol kenestik zamannan kele jatqan elitanyng tәuelsizdik jyldary da dәuren qúrghanynan bolsa kerek. Halyqtan shyndyqty jasyrugha úmtylys ta boldy.

Ekinshiden, adamnyng negizgi qúqyqtaryna tek ómir sýru qúqy, bas erkindigi ghana emes, aqparat alu qúqy da jatady. Ókinishke qaray, osy kýnge deyin qazaq ta, qazaqtyng tili de óz elinde jýrse de, ózin ógey sezinip kele jatyr. Songhy bir-eki ay ishinde men qazaq tútynushysy retinde ongha juyq kafe-meyramhana, balalargha arnalghan oiyn-sauyq ortalyqtary, baby-sitter qyzmeti, dýkender, kinoteatrlar, t.b. tarapynan memlekettik til – qazaq tilinde aqparat alu qúqymnyng óreskel búzylghanyn dәleldey alamyn. Mәselen, iri sauda jelilerinde ózine-ózi qyzmet kórsetu kassalary qazaq jәne orys tilin tandau qúqyn beredi. Biraq qazaqshasyn bassanyz, orys tili shyghady. Búl naghyz kózboyaushylyq. Tútynushygha arnalghan aqparattar kóbine orys tilinde taratylady. Bayqauymsha, songhy kezde zandy belsheden basqandar syrtqy jarnama, mandayshalardy tek orys tilinde jaza bastaghan. Búl ishinara mobilizasiyagha baylanysty Reseyden ýdere kóshken kelimsekterge jasalyp jatqan jaghday ma, әlde qazaq tútynushysynyng ashu-yzasyn tughyzyp, ishki túraqtylyqty búzugha әreket pe? Áriyne, tútynushy retinde tiyisti oryndardyng Aryz kitapshasyna óz narazylyghymyzdy jetkizip, memlekettik tilde aqparat alu qúqymnyng búzylghanyn, al búl Konstitusiya, Tilder turaly zannan bastap, Ákimshilik qúqyq-búzushylyq kodeksining tiyisti baptaryn ayaqqa taptau ekenin jetkizdim.

Qazaq tútynushysy da oyanghan eken! Aryz kitapshalary «mening qúqym búzyldy», «qazaq tilinde qyzmet kórsetilmedi», «kassalyq apparat qazaqsha emes», t.b. degendey shaghymgha toly eken?! Jalpy, múnday qoghamdyq narazylyq kóbeymes ýshin memleket tarapynan tilge qatysty birizdi, jýieli sayasat kerek. Barlyq kәsipkerlerdi tildik normalardy saqtaugha shaqyryp, baqylap otyru kerek. Qogham ishinde «tildik patrulider» nege shyqty? Sebebi memleket, ýkimet, biylik búl qyzmetti, zanda bar, bekitilgen qyzmetti dúrys atqara almay otyr. Sondyqtan jýz meyramhananyng toqsanynda as mәziri orys tilinde ghana, kinoteatrlarda kórsetiletin kinonyng basym bóligi oryssha, bir bóligi qazaqsha-oryssha?! Jalpy, eki tilde filim týsirudi dogharyp, tek memlekettik tilge basymdyq beru kerek. Qazaqstanda memleket budjetine de, jeke budjetke de filimder qazaqsha týsirilui tiyis. Memlekettik til – memleketshildikting nysany!

Ýshinshiden, ataq-danqyna, baylyghyna, belgili bir әuletke, klangha, sektagha qatysty bolsa da, zang aldynda bәri birdey jauap beru kerek. Ókinishke qaray, Qantardan keyingi sottardyng bir parasy el kýtkendey nәtiyje berip jatqan joq. Bireu million dollarlap aqsha jymqyryp, alty jylgha sottaluy mýmkin, al bireu birneshe million tenge úrlap on jylgha ketui mýmkin. Múnday keyster atyshuly sottardan keyin әleumettik jelide talay jazyldy da. El nazarynda túrghan әli de biraz sot prosesteri, ýkimder bar... Ádildik úrandarda emes, is jýzinde boluy kerek. Eldi otyz jyl qanaghan qansha jemqor bostandyqta jýr desenizshi...

 

Kәmshat Tasbolat

 Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435