Qyrkýiek aiynda Euro Odaqtyng arnayy komissiyasy byltyrghy tamyzdaghy Resey men Gruziyanyng arasynda bes kýnge sozylghan soghys turaly esebin jariya etedi. Osy kýnge deyin soghysty kimning bastaghany daugha ainalyp keledi. Keybir mamandar komissiya óz esebinde barlyq kinәni Mihayl Saakashviliyge artady desedi. Degenmen, Mәskeuding onyng shamyna tiygeni de lep qoyyla aitylatyn әngime bolatyn sekildi. Euro Odaq komissiyasynyng esebinen búryn Tbilisy 190 bettik óz esebin jariyalady. Onda «ótken jyly Resey keng kólemdi soghys qimyldaryn birinshi bolyp bastaghany» aitylady. Al Resey bolsa 150 tank pen brondalghan mashinalargha mingen orys әskerleri Ontýstik Osetiyagha gruzinderding Shinvalgha shabuylynan búryn kirgenin eshkim dәleldegen joq. NATO men EO sarapshylary onday aighaq taba almady dep soghysty Gruziya bastaghanyn aituda. Áriyne, bes kýndik soghys tónireginde aqparat aidynynda myltyqsyz maydan jýrip jatyr. Árkim ózin aqpyn deydi. Biraq, beybit túrghyndardyng tynyshyn ketirip, jazyqsyz qan tógiluge kim kinәli ekenin tarih ózi-aq tarazylaydy. Al biz býgingi kýnning biyiginen ghana kóz salyp, talaydyng tynyshyn ketirgen dau-janjaldyng janghyryghy jetken jerin azdap sholyp ótsek.

Qyrkýiek aiynda Euro Odaqtyng arnayy komissiyasy byltyrghy tamyzdaghy Resey men Gruziyanyng arasynda bes kýnge sozylghan soghys turaly esebin jariya etedi. Osy kýnge deyin soghysty kimning bastaghany daugha ainalyp keledi. Keybir mamandar komissiya óz esebinde barlyq kinәni Mihayl Saakashviliyge artady desedi. Degenmen, Mәskeuding onyng shamyna tiygeni de lep qoyyla aitylatyn әngime bolatyn sekildi. Euro Odaq komissiyasynyng esebinen búryn Tbilisy 190 bettik óz esebin jariyalady. Onda «ótken jyly Resey keng kólemdi soghys qimyldaryn birinshi bolyp bastaghany» aitylady. Al Resey bolsa 150 tank pen brondalghan mashinalargha mingen orys әskerleri Ontýstik Osetiyagha gruzinderding Shinvalgha shabuylynan búryn kirgenin eshkim dәleldegen joq. NATO men EO sarapshylary onday aighaq taba almady dep soghysty Gruziya bastaghanyn aituda. Áriyne, bes kýndik soghys tónireginde aqparat aidynynda myltyqsyz maydan jýrip jatyr. Árkim ózin aqpyn deydi. Biraq, beybit túrghyndardyng tynyshyn ketirip, jazyqsyz qan tógiluge kim kinәli ekenin tarih ózi-aq tarazylaydy. Al biz býgingi kýnning biyiginen ghana kóz salyp, talaydyng tynyshyn ketirgen dau-janjaldyng janghyryghy jetken jerin azdap sholyp ótsek.

Qaqtyghysqa deyin Gruziya ekonomikasy jylyna ortasha 10,5 payyz ósimmen jedel damydy. Ishki jalpy ónim 12,6 mlrd. dollargha jetti. Soghystan keyin ósim 2,1 payyzgha deyin qúldyrady. Orystar búl elding ekonomiasynyng qarqyndy ósimin soghyspen toqtatty dese de bolghanday. Eldi ekonomikalyq túrghyda túralatu ýshin biraz uaqyt joldardy jauyp, infraqúrylymgha ziyan keltirse jetip jatyr. Gruziyanyng auyl sharuashylyghy men turizmi kóp zardap shekti. Eng qiyny tútynushylar men shetel investorlarynyng senim indeksine selkeu týsti. Soghystan ýrkip kóshken 160 myng adam, sonyng ishinde mýldem ózge elde qalyp qoyghan 30 myng adam demografiyagha aitarlyqtay núqsan keltirdi. Soghystan songhy jarty jylda sauda ainalymy 30 payyz azaydy. Áyteuir, Reseydi ishtey únata bermeytin investorlardyng arqasynda gýrjilerding ekonomikasy qúlamay qaldy. 2007 jyly shetel investisiyasy 1,65 mlrd. dollar bolsa, 2008 jyly 1,2 mlrd. dollar boldy. Búl da jaman kórsetkish emes. Dýniyejýzilik bankting esebi boyynsha 2009 jyly Gruziya ekonomikasy 1,5 payyzgha azayghan. Búl Reseymen salystyrghanda týk emes. Onda ekonomikalyq ósim 10 payyz qúldyraghan.

Resey búl soghysta jengenimen kóp nәrseden útyldy. Biylikke jaqyn sayasatkerler Abhaziya men Ontýstik Osetiyada beybitshilik ornatugha qol jetkizdik dep maqtanady. Biraq Resey endi ekonomikasy artta qalghan Ontýstik Osetiyany ózine masyl qylatynyn aitugha dәtteri barmaydy. Gruziyamen 20 jylgha tarta qaqtyghysyp jýrip tәuelsizdik alghan Ontýstik Osetiyada ainaldyrghan 60 000 halqy bar. Olar Reseyden almasa, bereri joq. Onyng ýstine Resey әrkimning isine aralasamyn dep jýrip ot basqanday: әlem Reseyding «aybarly» әskery tehnikasynyng әbden eskirip ketkenin kórdi. Onyng ýstine Resey men Nikaraguadan basqa eshkim de tәuelsizdigin moyyndamaghan Abhaziya men Ontýstik Osetiyany qalasa da, qalamasa da endi Resey «baghyp-qaghady». Shynyn aitqanda, qazir osy eki elding shekarasyn da Resey qorghaydy. Demek, olardyng tәuelsizdik turaly tәtti qiyaldary jelge úshty degen sóz.

Al búl qaqtyghys osymen tәmam bola ma? Joq, dep kesip aita alamyz. Ótkende ghana Ontýstik Osetiyanyng preziydenti Eduard Kokoyty Reseydi ózderindegi әskeriyler sanyn 1500 adamgha kóbeytip, gýrjilerding qysymyna tótep beretin «qaharlylau qarular» jiberuge shaqyrdy. Ári oghan qoldau tapty. Ol búl aimataqghy tynyshtyqty saqtau ýshin kerek deydi. Dese de orystardyng ózi oghan tolyq senbeydi. «Álemdik sayasattaghy Resey» atty mәskeulik syrtqy sayasatqa arnalghan jurnaldyng redaktory Fedor Lukiyanov Kokoyty ózin Reseyding eng jaqyn odaqtasy retinde kórsetkisi kelgenimen oghan tolyq senuge bolmaydy dep sanaydy. Onyng oiynsha, jergilikti biylik jana qaqtyghysqa mýddeli boluy mýmkin. Sarapshylar, Resey Gruziyamen soghysa otyryp NATO-nyng búrynghy Kenester Odaghyna qúlashyn jayghyzbay tastady desedi. Biraq búl ýlken jetistigining ózi ghúmyrly boluy ekitalay. Resey Putin armandap jýrgendey әlemge óz degenin jýrgizetin aibary memleket bola almaydy. Gýrjilerge júdyryghyn týiip sóileytin Putin de, Medvedev te qazirshe halyqaralyq qauymdastyqtyng pikirin elemeytin týr kórsetedi. Degenmen, olar tym astamsyp kete almayynyn týsinedi. Eger orystar gýrjilerge degen basqynshylyq sayasatyn ózgertpese kýzge qaray halyqaralyq sanksiyalar kýshine enedi. Qazirding ózinde ekonomikalyq qiyndyqtargha úrynyp otyrghan Reseyge búl auyr soqqy bolyp tiyedi.

Bek Datúly. «Abay inform»