Býgin Almatydaghy Kaspiy uniyversiytetinde Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng qúrylghanyna 30 jyl toluyna oray «Últtyq biregeylik - tәuelsizdikting kepili» atty respublikalyq ghylymiy-praktikalyq dóngelek ýstel ótti.

Jiyngha ghalymdar, ústazdar, studentter, «Otandastar qory» kommersiyalyq emes aksionerlik qoghamy men  Almaty qalalyq front kensesi jәne «Qazaqstan volonterler ligasy» qoghamdyq qory ókilderi, búqaralyq aqparat qúraldarynyng ókilderi qatysty. Tarih ghylymdarynyng doktory, professor Nәbijan Múqamethanúly, Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng ardageri Botakóz Uathanqyzy, Tarih ghylymdarynyng doktory Jiger Janәbilúly, Abay atyndaghy QazÚPU- ning professory, ghylym doktory, akademik Dosan Baymolda, Himiya ghylymdarynyng kandidaty, kәsipker Rayys Áripjanúly ghylymy bayandama jasady.

Jiynnyng shymyldyghyn ashqan Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng Almaty qalasy boyynsha basshysy Omarali Ádilbek alghysózinde qauymdastyqtyng qúrylu tarihy turaly aitty.

– Qazaqstan tәuelsizdigin jariyalap, shekarasyn bekitip, óz aldyna jeke memleket bolyp shyqqannan son, qazaq eli shynayy ruhany tәuelsizdikke qol jetkizdi. Tarihymyzgha oraldyq, әdebiyetimiz ben mәdeniyetimiz jana serpin aldy. 1991 jyly 30 jeltoqsanda Núrsúltan Ábishúly «Qazaq radiosynan» dýniyejýzi qazaqtaryna qaratyp joldau jasady. Atamekenge oralghysy keletin barlyq qazaqty shaqyrdy. Búl ýndeudi býkil әlem tyndady, ózimiz de tyndaghanbyz.

Sol kezderi eng alghash Qazaqstannyng tәuelsizdigin moyyndaghan Týrkiya elindegi saparda kóptegen sheteldegi qandastarmen kezdesu boldy. Mongholiyadan kelgen qandasymyz Sayran Qadyr «Qyrghyzdar Dýniyejýzi qyrghyzdarynyng qúryltayyn ótkizgeli otyr. Sizderde osynday jospar bar ma?»-dedi.

Núrsúltan Ábishúly Jazushylar odaghynyng bas hatshysy bolghan Qaldarbek Naymanbaevtan «Biz búghan dayynbyz ba?» dep súraghanda, ol kisi «dayynbyz» dep jauap beredi. Týrik elindegi jiynnan kele sala, qúramyna bedeldi jazushylar, ghalymdar, sheneunikter kirgen qyzmet toby qúrylady. Osylaysha resmy qúryltay ótkizuge sheshim qabyldanady

1992 jyly qyrkýiekte Almatyda 40-tan astam elding azamattary qatysqan Dýniyejýzi qazaqtarynyng qúryltayy ótip,  Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy qúrylghan bolatyn. 1996 jyly Kóshi-qon zany shyqty. Sol kezde bastap qazaq kóshi bastaldy. Qauymdastyq osy uaqytqa deyin bes ret qúryltay ótkizdi. Elimizge bir millionnan astam әr týrli salada isteytin qandastar kóship keldi,-dedi Omarali Ádilbek.

Sóz kezegin alghan tarih ghylymdarynyng doktory, professor Nәbijan Múqamethanúly qandastardyng óz eline oraluy elding bitútastanuyna alyp keletin manyzdy qúbylys ekenin atap ótti.

– Qazaq últy Qazaqstannan basqa әlemning 40-tan astam elinde ómir sýredi. Sonyng ishinde elimizben shekaralas Qytayda, Reseyde, Ózbekstanda, Mongholiyada kóp bóligi shoghyrlanghan. Ár memlekette shashyray ornalasqan etnikalyq qazaqtar tәuelsizdikten keyin ózderining tarihy otanyna orala bastady. Búl jay ghana oralu emes, búl – býkil Qazaqstan qoghamyndaghy ýlken qúbylys edi. Qazaqstan ózining keshegi tarihyna jauapkershilikpen qarap, qazaq diasporasyna degen sayasatyn qalyptastyrghan bolatyn. Últ biregeylenbey, memleket nyghaymaydy. Býgin Dýniyejýzilik qazaqtar qauymdastyghynyng qúrylghanyna 30 jyl toluyna oray «Últtyq biregeylik – tәuelsizdikting kepili» degen taqyrypta bas qosyp, pikir almasugha kelip otyrmyz. Búl óte manyzdy. Osynyng ishinde 30 jyldan beri Dýniyejýzilik qazaqtar qauymdastyghynyng atqarghan qyzmetin qorytyndylau da kiredi. Álemdegi etnikalyq qazaqtarmen baylanysty osy úiym jalghastyrdy. Qauymdastyq sheteldegi qazaq mәdeniyetining otandyq mәdeniyetke qosyluyna, últtyng birtútastanuyna orasan zor enbek sinirdi.

Álemdegi etnikalyq qazaqtar óz otanyna oralghanda ghana óz bolmysyn saqtay alady. Shekteusiz úrpaghyn kóbeytip, toqtausyz tirshilik jasaydy. Eng manyzdysy – óz eli ýshin enbek etu baqytyna keneledi. Sonymen qatar sheteldegi qandastardyng otangha oraluy elimizge qúiylyp jatqan bagha jetpes – resurs, bereke. Olar Qazaqstannyng ekonomikasyn damytugha, qauipsizdigin nyghaytugha ólsheusiz ýles qosyp keledi. Sondyqtan jana Qazaqstan dәuirinde qauymdastyqtyng qyzmetin jandandyru óte manyzdy,-dedi ghalym.

Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng ardageri Botakóz Uathanqyzy qauymdastyqtyng atqarghan qyzmetine, qandastardy elge kóshirudegi qiyndyqtargha, memleket tarapynan atqarylmay otyrghan sharualar men mәselelerge toqtaldy.

– Qauymdastyqtyng negizgi maqsattary men mindetteri qazaq diasporasy ókilderining ómir sýrip jatqan jerinde erkin, jan-jaqty damuyna jәrdemdesu, olarmen kýndelikti ruhaniy-mәdeny baylanys jasau bolatyn. Sonday-aq kóship kelgen aghayyndargha kómektesu bolatyn. Qauymdastyq qúrylghannan beri syrttaghy 5 millionnan astam qazaqpen baylanys jasaldy. Elimiz tәuelsizdigin jariyalaghan alghashqy jyldary shetelderde Qazaqstannyng diplomatiyalyq elshilikteri ashylmay túrghanda, qauymdastyq jeke adamdardy úiymdastyru arqyly qazaq diasporasy ókilderine jeke-jeke shaqyrtu jiberip, olardyng elge oraluyna úiytqy boldy. Qytay, Aughanstan Saud-Arabiyasy elderinen elge oralghan alghashqy qarlyghashtargha sebepshi boldy. Qauymdastyq Qazaqstannyng joghary oqu oryndary janynan dayyndyq kurstaryn ashu iydeyasyn kóterip, ony iske asyrdy. Ol býginge deyin jalghasyn tabuda. Shetelden keletin jas jetkinshekterding oqityn alghashqy dayyndyq kursy Almatydaghy Qyzdar pedagogikalyq uniyversiyteti janynan ashylyp, odan keyin Kentauda, Týrkistanda jalghasyn tapty. Qazir kóptegen uniyversiytetterde bar. Jyl sayyn 1400 qazaq jastary kelip, bilim alumen qatar, olardyng kóbisi elde qalyp qongda. Osy jastardy qoldaytyn baghdarlama kerek. Olardy júmyspen, baspanamen qamtamasyz etse, azamattyqty esh kedergisiz berse tamasha bolatyny sózsiz. Búnday jaghdayda elge oralushylar sany artary anyq.

Qazirgi kýni alys-jaqynnan keletin aghayyndardyng Qazaqstangha kelui tómendep, kerisinshe ketushiler qatary kóp boluy saldarynan elimizde kóptegen eldi-mekender bos qalyp jatyr. Ózim songhy jyldary Shyghys Qazaqstannyng Qaton-Qaraghay ónirine baryp qayttym. Sonda bayqaghanym, shekaralas aumaqtardaghy túrghyndar aitarlyqtay azayghan. Búnyng bәri elimizding damuyna keri әserin tiygizeri anyq. Búl jaghday Qazaqstan ýkimetining etnostyq kóshi-qongha dúrys kónil bólmeuinen bolyp otyr. Qazirgi kýni búrynghy Kóshi-qon komiyteti taratylghan, qazir  Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining qúramyndaghy shaghyn ghana basqarmagha ainaldy. Kóshi-qon turaly zanda syrt jerlerde qandastar kóshin úiymdastyru Syrtqy ister ministrligine jýktelgenimen býginge deyin naqty is-shara atqarylmady. 2000 jyldyng basynda«Núrly jol» baghdarlamasymen  Soltýstik Qazaqstan oblysyna «Bәiterek»,  Aqmola oblysyna «Qyzyljar» auyldary salynyp, soghan arnayy kvotamen qandastar kóship bardy. Biraq ókinishke oray, salynghan ýiler sapasyz, qysta suyq, jazda tóbesinen su aghady, ýiding qabyrghalary kógerip otyrugha ynghaysyz bolyp shyqty. Kóshi-qon basshylary aitqan uәdelerin oryndamay, halyqty aldady. Osy olqylyqtar ýshin qandastardyng ózderin kinәlady. Osyghan renjigen aghayyndar ókpelep, kóship ketti. Búl jemqorlyqtyng nәtiyjesi edi. Qazir de osy ýrdis jalghasyn tabuda. Janalyqtardan habardar bolyp otyrghan shettegi qandastar elge keluden at basyn tartyp qaluda. Kóshi-qonnyng jandanbau sebebi – osy. Sapaly ýi, mamandyqtar boyynsha júmys beruge kepildik berilse, әli de kesh emes.

Sheteldegi aghayyndardyng kópshiligi óz ana-tilderinde oqyp, bilim alu mýmkindikterinen aiyrylyp, ana tilin úmytyp, sol elge sinip, assimlyasiyagha úshyrap, últ retinde joyylu qaupi tónude. Qazaqstan tarapynan osy bir mәselege erekshe kónil bólinip,  qazaq diasporasynyng últ retinde ósip-órkendeuine ýzbey qoldau jasap otyruy kerek,-dedi Botakóz Uathanqyzy.

Abai.kz