4.

Aragha bir ay ótken son, yaghni, 29 qazan kýni Erekshe Memlekettik sayasy basqarmanyng tergeushisi, sol bayaghy erekshe ókiletti ókil V.Popov mýldem basqa maghynadaghy jana aiyptau qorytyndysyn Múhtar Áuezovke tanystyrdy. Múhamedjan Tynyshbaev, Halel jәne Jahansha Dosmúhamedovter bastatqan, Múhtar Áuezov, Qoshke Kemengerov qostatqan 20 adamnyng әskery ónerden aulaq, olargha múnday jalany jabu mýmkin emes ekenine kózi jetken «erekshe ókilder» tergeu sayasatyn ózgertkeni bayqaldy. Sóitip, jazalau iydeologiyasynyng týpki pighylyn ashatyn, túlghany qúrtugha arnalghan aiyp taghylypy. Últshyl - qylmysker, halyq jauy retinde isteri qayta qaralyp, baptary ózgertilipti. Endi búl is - «Alashorda» men últshyl-kontrrevolusiyalyq úiymnyng qúramynda bolghan jәne soghan qatysqan qazaq últshyldarynyng isi» dep atalypy. Tizimning on ekinshi kezeginde túrghan Múhtar Áuezovke:

«34 jasta, qazaq, partiyada joq, astyrtyn kontrrevolusiyalyq úiymnyng tapsyrmasymen 1922 jylgha deyin BK(b)P-nyng mýshesi bolghan, joghary bilimi bar, ústaz - jurnalist, ýilengen, semiyasynda ýsh adam bar. Ol:

4.

Aragha bir ay ótken son, yaghni, 29 qazan kýni Erekshe Memlekettik sayasy basqarmanyng tergeushisi, sol bayaghy erekshe ókiletti ókil V.Popov mýldem basqa maghynadaghy jana aiyptau qorytyndysyn Múhtar Áuezovke tanystyrdy. Múhamedjan Tynyshbaev, Halel jәne Jahansha Dosmúhamedovter bastatqan, Múhtar Áuezov, Qoshke Kemengerov qostatqan 20 adamnyng әskery ónerden aulaq, olargha múnday jalany jabu mýmkin emes ekenine kózi jetken «erekshe ókilder» tergeu sayasatyn ózgertkeni bayqaldy. Sóitip, jazalau iydeologiyasynyng týpki pighylyn ashatyn, túlghany qúrtugha arnalghan aiyp taghylypy. Últshyl - qylmysker, halyq jauy retinde isteri qayta qaralyp, baptary ózgertilipti. Endi búl is - «Alashorda» men últshyl-kontrrevolusiyalyq úiymnyng qúramynda bolghan jәne soghan qatysqan qazaq últshyldarynyng isi» dep atalypy. Tizimning on ekinshi kezeginde túrghan Múhtar Áuezovke:

«34 jasta, qazaq, partiyada joq, astyrtyn kontrrevolusiyalyq úiymnyng tapsyrmasymen 1922 jylgha deyin BK(b)P-nyng mýshesi bolghan, joghary bilimi bar, ústaz - jurnalist, ýilengen, semiyasynda ýsh adam bar. Ol:

1) Kontrrevolusiyalyq astyrtyn úiymgha qatysyp, onyng mýshesi bola jýrip úiymnyng tapsyrmasymen BK(b)P-nyng mýsheligine ótkendigi ýshin; Bókeyhanovtyn, Omarovtyn, Áshimning (?), Sәduaqasov pen Dosovtyng dayyndaghan baghdarlamasynyng (platformasynyn) negizinde 12 partsezding últ mәselesi jónindegi qararlaryn otarshyldyqpen kýresu degen jeleumen últshyldyq baghytyn jýrgizgeni jәne ony zandastyru ýshin Orynborda ótken Býkilqazaqstandyq 2 sezinde tek qana qazaq delegattaryn jiyp alyp, mәjilis ótkizgeni ýshin; «Alqa» atty astyrtyn últtyq - әdeby ýiirmening baghyt-baghdaryn jasaugha belsene aralasqany ýshin;

2) (Astyrtyn) úiymnyng mýsheliginde bola túryp, kenestik memleket mekemelerine sol úiymnyng mýshelerin tyqpalaghany ýshin jәne solardyng yqpalyndaghy qyzmetkerlerdi paydalanu arqyly kenes apparatynyng baghytyn ózgertip, kontrrevolusiyalyq úiymnyng talap-tilegin qanaghattandyru maqsatyn kózdegeni ýshin;

№ 2370 isting - 140, 311, 28, 146, 159, 206 jәne 378; № 5411784 isting (A.Baytúrsynovtardyng tergeui - T.J.) 4 tomyndaghy - 28, 106 jәne 134; I «a» tomyndaghy - 112 jәne 366; I tomdaghy - 29, 93, 94, 189, 251, 255, 350, 352, 400, 401, 404 betterdegi kuәlik boyynsha - qylmysty ister kodeksining 58-7-10-11 baptarymen aiyptaldy.

OGPU-ding 1924 jyly № 172 búiryghy boyynsha búl is sottan tys qaraluy ýshin OGPU-ding kollegiyasynyng janyndaghy Erekshe Kenesting qaramaghyna jiberiluge tiyis.

Eskertu: Osy is boyynsha tútqyndalghandardyng barlyghy da Almaty qalasynda qamauda otyr jәne OGPU-ding kollegiyasynyng qaramaghyna tabys etildi»,- degen aiyp taghylypy.

Áriyne, múnda aitylghan «qylmystardy» Múhtar Áuezov moyyndamady. Degenmen de, búl aiyptau - Múhtar Áuezovting qayratkerlik is-әreketine, atqarghan qyzmeti men jazghan shygharmalarynyng nysanasyna qabysatyn. Respublikalyq OGPU-ding Erekshe bólimining bastyghy Hvorostyan men tergeu barysynda jay ókildikten ókiletti ókildikke kóterilgen tergeushi V.Popov búl iske erekshe sayasy mәn berip, ony Erekshe Kenesting qarauyna jiberdi. Búl - әigili aty shyqpaghyr «ýshtiktin» ózi bolatyn. Olardyng ýkimin sot ta búza almaytyn. Tek qana qaralau men atu ýshin ghana qúrylghan múnday jazalau «kenesi» kenes ókimetinde ghana boldy. Ol, soghys jaghdayynda qoldanylatyn әskery sottyng azamattyq mekemelerdegi kóshirmesi edi. «Ayyptaugha» qol qoyghan prokuror - qazaq. Biraq onyng qolyn ajyratudyng sәti týspedi. Sóitip, jazushy, ghalym Múhtar Áuezov memleketke asa qauip tóndirgen sayasy qylmysker bolyp shygha keldi.

Tergeushilerding jinaqtaghan aighaqtary negizinen, birinshi kitapta kórsetilgenindey:

«Últshyl kommunister men partiyada joq últshyldardyn:

aqgvardiyashyl kazaktarmen, kontrrevolusiyashyl general Kolchaktyng armiyasymen birigip kenes ókimetine qarsy ashyq kýresken túsyndaghy mәlimetter;

keyinnen kontrrevolusiyalyq armiya men ýkimetke keshirim jasalghannan song da kontrrevolusiyalyq úiymnyng úiytqysy bolghan kezindegi maghlúmattar;

1921-1922 jyldary Orynbor men Tashkentte kenes ókimetin qúlatu ýshin qúrylghan astyrtyn kontrrevolusiyalyq úiymnyng hattamalary;

Qazaqstan kenes qyzmetkerlerining Orynbor qalasynda ótken II - sezinde jeke ótkizgen «Otarlaushylardyng shabuyly jәne onymen kýresuding әdis-tәsilderi» turaly mәjilisining mәjilis haty;

partiyanyng 12 - sezin óz mýddelerin jýzege asyru ýshin Bókeyhanov, Baytúrsynov, Sәduaqasov Smaghúl, Dosov qol qoyghan «Últtyq-mәdeny avtonomiyany» talap etken Ýndeuding mәtinderi;

ayyptalushy Áuezov Múhtardyng osy ýndeudegi baghyt-baghdardy qolday otyryp, Qazaqstannyng partiya jәne kenes mekemelerindegi otarlaushylyq pighyldarmen kýreske shaqyrghan sózining mazmúny;

astyrtyn úiymnyng mýshesi Sәduaqasovqa aiyptalushy Áuezovting oghan Tashkentke baryp, sodan әri qaray Ferghanadaghy basmashylargha ótip ketudi úsynuynyng jay-japsary turaly tynshylyq aqparattar;

astyrtyn úiymnyng mýshelerining kenes apparatynyng baghytyn ózgertip, kontrrevolusiyalyq úiymnyng talap-tilegin qanaghattandyru maqsatyn kózdegen qújattar» - edi.

Múhtar búl «súrqyltaylarmen» bir jyl týrmening dәmin tatyp, tútqyn esebinde tәjiriybe jinaqtap, ózine taghylatyn aiyptar anyqtalyp, tergeushilerge jonyn aldyrmaytynday dәrejege jetip, ysylghan kezinde tanysyp otyr. Qaytalaulargha úrynatynymyzgha qaramastan, biz Múhtardyng jeke basyna qatysty taghylghan aiyp pen onyng kózqaras arnasynan habardar etetin kórsetindilerdi iriktey yqshamdap úsynamyz.

«OGPU-ding kollegiyasyna qazaq últshyldarynyng qylmysty isi boyynsha tútqyngha alynghan Múhtar Áuezovting mәlimdemesi.

Ayyptau statiyalary qaytadan ózgertilip (perekvalifikasiya statey) kórsetilgen songhy jolghy maghan taghylghan kinә boyynsha, men: 1) últshyl Baytúrsynov pen Bókeyhanovtyng tikeley núsqauymen kenes mekemeleri arqyly aty atalghan adamdar jetekshilik etetin kontrrevolusiyalyq astyrtyn úiymnyng tapsyrmasyn jýzege asyru ýshin qaskýnemdik maqsatpen BK(b)P-nyng qataryna ótippin».

Álkey Marghúlan: «Múhtar «Alash» partiyasynyng eshqanday qyzmetine saylanbaghan. Búryn-sondy basynan keshken kóp tekseriste sonyng biri dәleldenbedi, aighaq tabylmady. Onyng barlyghy jay dolbar, topshylau. Student kezimizde әr týrli jinalysqa qatystyq. Biraq, shyghyp sóz sóilegemiz joq. Kenes ókimeti ornasymen Múhtar tónkeris jolyna qyzmet etti. Dutov pen Annenkovtyng bandalarynyng býligin basugha jetekshilik etti. 1921-22 jyly Qarqaralyda bas kóterip jetpis segiz adamdy azaptap óltirgen polkovnik Tokarevting qanqúily әreketine toytarys bergen otryadty alyp barghan Múhtar bolatyn. Ol, әnsheyin, Múhtardyng tvorchestvosyn týsinbegen, kózqarasyn teriske jatqyzghan, «Kenes isin - kenes túsynda oqyghandar ghana sheshsin, búrynghy oqyghandargha senim joq. Salt-sanasy ulanghan»,- degen dauryqpalardyng qaueseti».

Ózge-ózge, Álkey Marghúlannyng búl sózine senbeu mýmkin emes. Sondyqtan da, «basqarma» atynan berilgen әr týrli «ataqtar» uaqyttyng ózi kórsetkenindey, tarihtyng әdil baghalaghanynday negizsiz baybalam bolyp qala berdi.

Osy rette Á.Marghúlannyng jauabynyna songhy pikirine aighaq retinde jinalghan qosymsha mәlimetterdi qystyra ketudi jón kórdik. Óitkeni M.Áuezov: partiya qataryna gubkomnyng úsynysy arqyly ótkendigine qansha sendirse de, onyng búl uәji jay syltau esebinde qabyldandy. Ómir boyy betine shirkeu retinde basylghan osy mәsele qashan kóz júmghansha janyn jegidey jep, әr kez aldynan shyghyp otyrdy. Arada jeti jyl ótken song ózining senimdi dosynyng biri Oraz Jandosov 1937 jyly 20-qyrkýiekte qauipsizdik komiytetining tergeushileri leytenant Berner men serjant (!) Kalininge bergen jauabynda:

«Men mýshe bolyp kirgen kenes ókimetine qarsy qúrylghan qazaq últshyldarynyng úiymy ózining aldyna: Qazaqstandaghy kenes ókimetin qaruly kóterilis arqyly qúlatudy; Qazaqstannyng SSSR-den bólinip ketuine qol jetkizudi; sóitip kapitalizmdi qaytadan ornatudy; tәuelsiz qazaq burjuaziyalyq memleketin qúrudy maqsat etip qoydy... Álihan Bókeyhanov kenes ókimetine beyimdelu baghdarlamasyn úsyndy. Kenes ókimetine qarsy últtyq mamandardyng biylik basynda qalyp, qastandyq әreketterin úiymdastyru ýshin ózining pikirlesterine: partiya men kenes ókimetining mekemelerine sinip ketu turaly tikeley núsqau berdi. Á.Bókeyhanovtyng tikeley núsqauymen M.Áuezovtin, Á.Lekerovtin, S.Sәduaqasovtyn, Jamanmúrynovtyng jәne basqalardyng partiyagha kirgeni maghan belgili. Sonymen qatar, Á.Bókeyhanovtyn: Qazaqstanda sosializm qúrylymyn ornatu mýmkin emes, - degen teoriyasyn últshyl toptardyng barlyq mýsheleri moyyndaytyn»,- dep taghy da bir atap ótti.

Demek, búl qauesetti kenes súrqyltaylary «sosializm jeniske jetken dәuirde» de úmytpaghan.

Jauap beruding kezegi taghy da Á.Baydildinge kelgen. Kelesi aiyptaugha «Qalamnyn» myna sýiketpesi sebep bolghan.

Á.Baydildin (jalghasy): «Búdan keyin bәrimizdi synaqtan ótkizgen óte qiyn jaghdaygha tap boldyq. Qazaqstannyng biraz guberniyalarynda (Oral, Torghay, Qostanay, Aqmola t.b.) asharshylyq bastaldy. Partiya men ýkimet mekemeleri búl mәselege tiyisti kónil bóldi. Biraq ta búl mәselege «Alashordashylar» men últtyq intelliygensiya qatty nazar audardy. Barlyq jerde ashtargha kómek úiymyn qúru turaly sóz qozghala bastady. Semeydegi Jýsipbek Aymauytov basqaratyn «Qazaq tili» búl mәseleni birinshi bolyp kóterdi. Sonymen qatarlasa Tashkenttegi Qojanov pen Birimjanov basqaryp otyrghan «Aq jol» gazeti de daurygha aighaylap, ony nauqangha ainaldyryp jiberdi. Tashkentte oqyp jýrgen K.Jәlenov, Gh.Toghjanov, S.Kapiyn, U.Omarov, D.Ádilev t.b. bastatqan qazaqstandyq studentter ýlken shu kóterdi. Orynborda da búl mәsele jóninde sóz shygha bastady.

Búl isting de bastamashysy Áuezov bolghany tegin emes. Ol (1921 jyldyng jeltoqsanynda ghoy deymin) Qazaq Ortalyq Atqaru Komiytetining atynan qazaq qyzmetkerlerining (partiya mýshelerin de, partiyada joqtaryn da) ýlken mәjilisin shaqyrdy, oghan ýkimet mýshelerimen qosa jekelegen europalyq jauapty qyzmetkerler de qatysty, asharshylyq turaly mәseleni talqylaudy kýn tәrtibine qoydy. Mәseleni talqylau barysynda búl mәjilis: ashtargha kómek kórsetudi dereu qolgha alu kerek, ol ýshin Qazaq Ortalyq Atqaru Komiytetining janynan ashtargha kómek kórsetu komissiyasy qúrylsyn - degen sheshim qabyldady. Búl komissiyanyng qúramyn bekitu kezinde әdettegidey jikshildik úsynystar jasaldy. Ár top (mendeshevshiler, sәduaqasovshylar, Asylbekovting ókildigimen aiqyndalatyn seyfullinshiler, alashordashylar) óz adamdaryn kirgizuge úmtyldy. Sonyng ishinde óte tosyn: komissiyanyng tóraghalyghyna Ahmet Baytúrsynov saylanyp, partiyada joq kórnekti adamdar onyng qúramyna mýshe bop kirsin - degen úsynys (úmytpasam Áuezov) týsirdi. Ol búl pikirin: kommunisterge qaraghanda olardyng (alashordashylardyn) qazaq túrghyndary arasyndaghy bedeli zor, sondyqtan da komissiyanyng júmysy jemisti bolady - dep dәleldemek boldy. Búl úsynys ishinara ghana qabyldandy. Mendeshev tóragha, Baytúrsynov pen Áuezov tóraghanyng orynbasary bolyp saylanghan búl komissiyanyng mýsheligine sol kezdegi jauapty qyzmetkerlerding kópshiligi saylandy. Sonymen mәjilis ayaqtaldy».

Halyqtyng basyndaghy qasiretti seyiltuge jantalasa úmtylu da qylmys bolyp pa? Eger Ahmet Baytúrsynovtyng ýndeui myng adamdy emes, bir sәbiydi ashtan qútqarugha septigin tiygizse, sonyng ózi kenes ókimetine sauap emes pe? «Qazaq túrghyndarynyng arasynda kommunisterge qaraghanda alashordashylardyng bedeli zor, sondyqtan da komissiyanyng júmysy jemisti boluy ýshin» olardy qyzmetke tartuy da qylmys pa? Ókinishke oray, qylmys eken.

S.Mendeshev: «Ashtargha kómek komissiyasynyn» júmysyn kenes ókimetin qúlatugha paydalanu ýshin jәne ashtyqqa úshyraghan túrghyndardy astyrtyn úiymgha tartu ýshin Áuezov Múhtar men Ahmet Baytúrsynov Qazaqstannyng týkpir-týkpirine ýndeu joldady. Al J.Aymauytov «Alashordashylardyn» tuystaryna mal taratyp beru ýshin «Ashtargha kómek kórsetetin» komissiyanyng mýsheligine qasaqana kirgen».

Qazaq halqynyng mýddesin qorghaugha tiyisti sheshushi sәtte Ólkelik partiya úiymynyng hatshysy Mendeshev ymyrashyldyq tanytty. Búdan keyingi Oral, Torghay oblysynyng qazaqtary ashtan qyrylyp jatqandyghy turaly mәjiliste de shara qoldanudyng ornyna «Alashordany» әshkerelep, oghan Smaghúl Sәduaqasovty telip, Baytúrsynovty biylikten shettetudi talap etumen shektelgen. Eki jinalysta da Mendeshev qazaq halqynyng tәuelsizdik kýresin «kommunist-kolonizatorlarmen» ymyralastyrugha tyrysqan. Songhy joly, asharshylyqqa qarsy komissiya qúrugha qarsy bolghan. Baytúrsynov tabandap túryp alghan song onyng qazaq halqyna arnap jazghan Ýndeuin shyghartpay, komissiyagha ózi tóraghalyq etuge mәjbýr bolghan. El-eldi aralaghan adamdardyng sonyna tynshyny qosyp jibergen.

S.Mendeshev pen Á.Baydildinning payymdauynsha:

M.Áuezov (jalghasy): «Sol maqsatpen otarlaushylargha qarsy kýresti jeleu etip ózine paydaly adamdardy kenes mekemelerine qyzmetke ornalastyrghan»,- bolyp shyqty.

Sonda, olar qazaq memleketinde túryp qazaq mekemesinde istemegende qayda isteydi, qalay jan baghyp, qaytip kýn kóredi? Ekinshiden, «oqu-aghartu men ghylym salasyna enbek sinirmese» (Á.Bókeyhanov) «ózge jol jabyq bolatyn». Sonday-aq búl tústa «jergilikti mamandy tartu» (korenizasiya) nauqany jýrip jatqan. Kiltipannyng basy osynda jәne...

M.Áuezov (jalghasy): «Sonday-aq - Baytúrsynov, Sәduaqasov, Dosov jәne taghy basqalar dayyndaghan baghdarlamany 12 partsezde ótkizip jiberu ýshin men Býkilqazaqstandyq II kenes qúryltayyna jinalghan barlyq qazaq ókilderining basyn qosyp, mәjilis ótkizippin».

Búl ózge emes F.IY.Goloshekinning ózinin:

«Partiyanyng 12-sezin óz mýddelerin jýzege asyru ýshin Bókeyhanov, Baytúrsynov, Sәduaqasov Smaghúl, Dosov qol qoyghan «Últtyq-mәdeny avtonomiyany» talap etken Ýndeu taratty»,- degen kópirme sózining negizinde taghylghan aiyp bolatyn.

Sondyqtan da ony ózgertu eshkimning qolynan kelmeytin.

M.Áuezov (jalghasy): «Búl súraqtardyng barlyghyna oray mynany mәlimdeymin: búrynghy týsinikterimde ishinara atap ótkenimdey, mening partiya qataryna kiruim turaly jogharydaghy taghylghan aiyp eshqanday shyndyqqa say kelmeydi, óitkeni mening qoghamdyq qyzmetimning ózi partiya qataryna ótkennen keyin bastaldy dep esepteymin. Ótken ómirimde is jýzinde de, iydeya jýzinde de «Alashordamen» baylanys jasaghanym joq, onyng eshqanday mekemesinde qyzmet te istegemin joq. Jas boldym, bilim aldym. Kerisinshe, 1919 jyldyng qarasha aiynan bastap qana Kolchakqa qarsy astyrtyn úiymnyng júmysyna aralastym. Semey qalasyndaghy kenestik tónkeris jýzege asqan alghashqy kýnnen bastap mekeme júmysyn jónge qongha, kenes ókimetining mýddesi ýshin Semey qalasynyng oqushy qazaq jastary men júmysshylaryn tónkeris isine tartugha qúlshyna kiristim».

1917 jyldyng 5-13 jeltoqsanynan bastap 1920 jyldyng 9-nauryzyna deyin tәuelsiz ómir sýrgen «Alashorda» ýkimeti taratylghannan keyin Á.Ermekov, D.Tólenov Semey gubrevkomnyng qúramyna kirdi. Al J.Aymauytov, M.Túrghanbaev, A.Shiykibaev, M.Áuezov gubkomnyng búratana halyqtar bólimine qyzmetke bekitilgen bolatyn. Shyndyghynda da, Múhtar Áuezov 1919 jyly 1-jeltoqsanda Semeyde kenes ókimeti ornaghan kýnnen bastap guberniyalyq komiytetting jergilikti últ jónindegi bólimining mengerushisi, keyin guberniyalyq komiytetting mengerushisi, tóraghasy, Qazaq Ortalyq Atqaru Komiytetining mýshesi bolghan Múhtar Áuezov eshqashan da tónkeris jolyna qarumen qarsy shyqqan emes. Kerisinshe, Qarqaralydaghy aqgvardiyashylardyng býligin basugha tótenshe komissiyanyng mýshesi retinde attandy. Oghan Semey gubrevkomynyng 1920-jylghy 24-qantar kýni berilgen:

«Búl mandattyng iyesi Múhtar Omarhanúly Áuezov joldas, gubrevkomnyng sheshimimen kontrrevolusiyagha, alypsatarlyqqa, taghy basqa da qylmysty әreketterge qarsy kýresu ýshin qúrylghan Semeydegi Tótenshe komissiyanyng (ChK-nyng -T. J) mýsheligine taghayyndaldy, sol ýshin kuәlikti rastap qol, qoyyp, mór basyldy. Gubrevkomnyng predsedateli - qoly. Sekretari - qoly»,- degen mandat dәlel.

Qarqaraly manyndaghy otyryqshylanyp qalghan mújyqtardyng arasyna sinip, qytay shekarasyna jónkigen Annenkovtyng әskerinen bólinip qalghan aqgvardiyashylardyng polkovniygi Tokarev bir-aq týnde revkomdy basyp alyp, 78 adamdy azaptap óltirip, halyqty tonap, qyryp-joyyp, qan qaqsatty. Sonda, onyng sonyna ergenderding deni janaghy qaza tapqan bolshevikterding aghayyn-tughandary, zaimkelesteri, keybiri qyzyl әsker qatarynan bosanyp shyqqandar edi. Guberniyalyq revolusiyalyq komiytetting Tótenshe Komissiyasy Múhtar Áuezovke sol býlinshilikti basyp, sebebi men zardabyn anyqtap, sol jylghy Qoyandy jәrmenkesinde ótuge tiyisti Qazaq avtonomiyasynyng bir jyldyq toyyn úiymdastyryp qaytudy tapsyrdy. Sonda býlinshilikti tekseru barysynda búl qarama-qayshylyqtyng tamyry tym terende, últ arazdyghyn qozdyrghan patsha әkimshiligining súrqiya zymiyandyghynda jatqanyna kózi jetken. Qyzyl әskerding arasynan býlikting shyghuy tek últ aimaqtarynda ghana kezdesui de kezdeysoq emes. Múhtar osy últ mәselesinen qaqpaqyl kórse de tәuekelge bel buyp, revolusiya tarihyndaghy, onyng ishindegi Qazaqstandaghy eng kýrdeli, kókeykesti mәseleni kóterip, últaralyq qarym-qatynastaghy psihologiyalyq qayshylyqtyng tegin ashugha týsindiruge tyrysyp, osy tótenshe sapardaghy qazaq dalasyndaghy «aq pen qyzyl qyrghynyn» ashyna bayandap, naqty qújattarmen dәleldep ýlken esep jazghan. Sol derekterge sýiene otyryp:

«Jergilikti jerden Dutovtyng sheginip bara jatqan armiyasy óz jolyndaghy qystaqtardy, mal qoralaryn, shóp mayalaryn órtep, dýniye-mýlkin tonap, maldaryn tartyp alyp, ondaghan myng sharuashylyqty (týtin iyelerin) baspanasyz, azyq-týliksiz qaldyrdy... Jogharydaghy bayandalghan erekshe jaghdaygha baylanysty jergilikti últ bólimi Gubrevkomnan jogharyda kórsetilgen merzimde Semey oblysynyng uezderindegi qazaqtardyng qúryltayyn shaqyrudy súraydy. Jergilikti últ bólimi basqarmasynyng mengerushisi M. Áuezov»,- degen úsynys jasady.

Múnyng ýlken sayasy jәne últtyq manyzy bar edi. Qazaqtardyng sol qúryltayy guberniyanyng basqaru qúrylymyna ainaldy, qazaqtar endi últ bólimining qyzmetkeri emes, guberniyanyng biylik iyesi retinde sheshim shygharu qúqyna ie boldy. Odan keyin Qazaq Avtonomiyasynyng qúzyrly qúrylymyna ainaldy. Múnday biylik túghyryna búl ólke 1822 jylghy birinshi nizamnan keyin ie bolyp kórmep edi. Kenes ókimetinin: Qazaqstandy Reseyden bólip әketuge úmtyldy, - dep ýzdigip, eshqashan keshirmeytin bir «ókpesining ózi» osy edi. Múnyng sebebin týrmedegi jauabynda M.Áuezov bylay týsindirdi:

M.Áuezov (jalghasy): «Qoghamdyq qyzmetimning jol basy bolghandyqtan da men ol kezde janymmen berilip, shyn kónilimmen, asa zor ýmitpen, jas adamgha tәn qyzyghushylyqpen qyzmet ettim. Biraqta ómirlik tәjiriybesi az jas qyzmetkerge tәn balandyqqa baylanysty, onyng ýstine artta qalghan últtyq ortadan shyqqandyqtan da jәne ózining iydeyasy ýshin tabandy týrde kýresetin sayasy dәstýrding ýlgisi bolmaghandyqtan da erkimdi kónil-kýiime jendirdim. Sol tústa keninen taraghan ótken dәuirding óktemdiginen - otarshylyq pighylynan aryla almaghan jergilikti partiya qyzmetkerlerining әreketi mening kónilimdi suytyp, әptigimdi basty».

Búl arada M.Áuezovting basty emeuirin tanytyp otyrghany - S.Sәduaqasovpen birge Semey gubkomyn taratyp, ony qazaq avtonomiyasyna qosugha at salysyp, ózining eki aiday gubkom tóraghasy bolyp istegen kezindegi «namysty әreketteri». Ol oqigha birinshi kitaptyng «El jegisi» atty taruynda tolyq taldanghan.

M.Áuezov (jalghasy): «Otarshyldyq pighyl bizdi, onyng ishinde mening ishimdegi namysymdy qozdyrdy, biraq ol josparly týrde (últshyldyqty eshqashan da ómirlik maqsat etip kórgen emespin) qalyptasqan últshyldyq emes, tek kónil-kýiding әseri ghana bolatyn. Búl sezimning biylep alghany sonday, búdan әri mening partiya qatarynda qaluyma mýmkindik bermedi. Kónilding jetegine erip ómir sýrip, ózindi synaytyn naghyz shaghymdy isti tappaghandyqtan da búdan әri partiya qatarynda qaluym mýmkin emes dep sheshtim. Sol kezde últshyldyq baghyt ústaghanym jәne partiyalyq tәrtipti búzghanym ýshin Qazaqstan Ólkelik komiyteti meni partiyadan shyghardy».

Shyndyghynda, ol partiyalyq biyletin Ólkelik komiytetke pochta arqyly salyp jibergen edi. Al keyin barlyq jeke bas júmysyna:

«Enbek tәrtibin búzghanym ýshin jәne mýshelik jarnany tólemegenim ýshin men partiyadan shygharyldym»,- dep jazdy.

M.Áuezov (jalghasy): «Men Ortalyq komiytetke aryz jazyp, partiyalyghymdy qalpyna keltiruime bolatyn edi, ol kezde (partiyadan 1922 jyly shyghardy) az últtyng ókilderine, onyng ishinde jastargha ýlken keshirimmen qaraghany belgili, partiyadan shyghyp qalghan qazaqtardyng birazy derliktey qayta qabyldandy, solardyng biri bop men de sózsiz qabyldanatyn edim. Alayda men ótinish bergemin joq. Partiyadan syrt qaldym. Sonda óz-ózinen mynaday súraq tuady: egerde men últshyldardyng tapsyrmasymen partiyagha kirgen bolsam, sonda ol tapsyrma 1922 jyly tolyq oryndalyp bitti dep oilaugha bola ma? Kerisinshe, partiyagha jat pighylmen kirgender sol kezde de, odan keyingi jyldarda da partiya qatarynda qalyp, әlgi tapsyrmany odan әri orynday beruge úmtylmay ma»,- dep jauap qayyrghan.

Á.Baydildin (jalghasy): «...Sol kezdegi pikir talasynyng ýlken bir taqyryby M.Áuezovting «Qazaq әdebiyetining tarihy» kitabi boldy. Kitap Oqu-aghartu halyq komissariyatynyng baspasynan basylyp shyghyp, taratylugha dayyn túrdy. Ólkelik komiytetting tapsyruy boyynsha men oghan pikir jazdym. Mazmúny onyng atyna say emes edi, onda qazaq әdebiyetining tarihy emes, últshyldyq baghyttaghy týsiniktemeler berilgen eski saryndaghy әdebiyet núsqalarynyng jinaghy. Men múny kitaptyng ózinen siltemeler ala otyryp dәleldep shyghyp, dәl osy qalpynda ony taratudyng eshqandayda qajettigi joq ekendigi jóninde qorytyndy jasap berdim. Mening pikirim qazaq aktivterining arnayy mәjilisinde talqylandy, onda Toqjigitov, Orynbaev, Núrmaqov jәne Jandosov mening Áuezovting últshyldyq saryndaghy kitabin taratpau turaly jasaghan qorytyndyma mýldem qarsy sóiledi, alayda mәjiliske qatysqandardyng kópshiligi: S.S.Jýsipbekov , K.Toqtabaev, Núrjanov, Bekenov, Ormanbaev jәne basqalary mening pikirimdi qostap shyqty (Áuezovting «Qazaq әdebiyetining tarihy» turaly kitabyna jazghan pikirim men mәjiliste aitylghan sózderding kóshirmesin sol kezde OGPU-ding shyghys bólimining mengerushisi Juravlev joldasqa berip, shara qoldanuyn ótingemin). Sóitip mening úsynysymnyng nәtiyjesinde Áuezovting últshyl kitabi taralymnan alynyp tastaldy».

Búl mәjilistegi pikirding qanday dengeyde jәne qanday baghytta ótkenine, osy talqylaugha qatysqan Júmabay Ormanbayúlynyng jogharyda keltirilgen «Qarakóz» turaly maqalasyn eske ala otyryp kóz aldyna elestetuge bolady.

M.Áuezov (jalghasy): «Jas kezimnen bastap ózimning orynymdy әdebiyetten izdedim, túnghysh piesamnyng sәtti bolyp shyghuy mening barlyq nazarymdy shygharmashylyq júmysqa audaryp әketti. Partiya qatarynan shyqqannan keyin men sayasatqa mýldem enjar qaradym, tayau jyldarda, naqtylap aitsam 23/24 jyldary endi eshqashanda sayasatpen ainalyspaymyn degen sheshimge keldim. Ózimning ótken ómirimdegi әreketimdi ishtey saraptan ótkize kelip, ózimning sayasatqa mýldem beyimsiz ekendigimdi anghardym. Sodan bastap sayasatpen ainalysqan emespin. Keyinnen uniyversiytetti bitirdim, ghylymy marksizmning negizimen tanystym, ómirimdi әdebiyetke, pedagogikalyq-ghylymy júmysqa arnadym. Bar yqylasymdy soghan audardym. Ózgedey әreketpen ainalysqanym joq».

Á.Baydildin (jalghasy): «Osy Kenesten keyin Áuezov asharshylyq turaly kólemdi maqala jariyalady (Qaranyz: «Enbekshi qazaq» №4 jәne №5), qalyptasqan jaghdaydy dúrys baghalaudyng ýlgisi esebinde tashkenttik alashordashylar qaghyp alyp, «Aq jol» gazeti arqyly nasihattaugha kóshti».

Ol nasihat - «Aq jol» gazetinde jariyalanghan asharshylyqtan qyrylyp jatqan qazaqtargha sauyn aitqan:

«Ardaqty azamattar! Búl kýngi myna súrapyl asharshylyqtyng júrtty jan alqymgha alyp, sastyryp túrghandyghyn ózderiniz de biletin shygharsyzdar. Búrynghy tarihtarda mysaly kórilmegen búl asharshylyq júrttyng qolyn baylap, tanauyn tars bitirip otyr. Ashtyqtan audandaghy bauyrlaryng bosuda, qyryluda, asharshylyq qúryghyna ilikken búl bauyrlaryndy osy kýii qoya bergende: júrt bolyp el qataryna kiredi, bayaghyday bolyp ýiirge qosylady - deuge bolmaydy. Sondyqtan búl bәlening aldyn alyp, erte bastan qamyn jep, tyng túyaq, toqshylyq jerdegi bauyrlary - tuysqandyq tanytar, elding qayyrymyn joghaltpas, ynyrsyp ólimning qúshaghynda jatqan aghayyndaryn eskerer, jәrdem qoldaryn sozar - degen ýmittemiz. Búl turaly el ishindegi aqsaqal, júrt aghasy azamattar eldi týsindirer, ýgitter dep senemiz. Al endi ardaqty aqsaqaldar, el aghasy azamattar: 15-maydan bastap Arqadaghy ashyqqan qazaq, bashqúrt bauyrlarymyzdyng paydalary ýshin údayymen eki jetilik jәrdem aptasy bolady. «Óle jegenshe - bóle je»,- dep aitqan babalarynnyng maqalyn qazaq-qyrghyz úmytpas degen niyetpen sizderge jýzimizdi salyp, sózimizdi aityp otyrmyz. Endigisin júrt ózi biler.

Halel Dosmúhamedúly, Múhamedjan Tynyshbayúly, Jahansha Dosmúhamedúly, Isa Qashqymbayúly, Qonyrqoja Qojyqúly, Súltanbek Qojanúly, Sanjar Asfandiyarúly, Myrzaghazy Espolúly, Kәrim Jәlenúly, Sәduaqas Seyfulliyn, Áshim Omarúly, Uәlihan Omarúly ham basqalar»,- degen Ýndeu bolatyn.

Búl nasihat emes, últqa sauap, salauat - saugha edi.

Á.Baydildin (jalghasy): «Ol (Áuezov - T.J.) Guberniyalyq partiya konferensiyasyn ótkizu ýshin Oral qalasyna bardy. Ol Joldybaevpen, Qaratileuovpen birge Orynbor qalasyna kirekeshterding kóligimen qaytty. Áuezov ózining búl jýrisin: jol-jónekey ashtardyng jaghdayyn kózimmen kóruim qajet boldy - dep týsindirdi. Ol Oral guberniyasyndaghy asharshylyq jaylaghan qazaq túrghyndarynyng qasiretti kórinisine (itting óleksesin, shópting tamyryn jegen adamdargha, joldyng shetinde ýiilip jatqan ashtan qyrylghandardyng óligine, t.b.) qatty kýiinip keldi, onyng esesine Oraldaghy partiya qyzmetkerlerine riza boldy. Bizding baghytymyzdy senimdi týrde ústaghan Joldybaev, Jantileuov, Qaratileuov siyaqty jigitter turaly óte jaqsy pikir bildirdi. Sonymen qatar Kenjiyn, Myrzaghaliyev pen Asylbekov qatarly bizding óz adamdarymyzdyng Oral guberniyasyndaghy bedeli joghary ekendigin aitty. Sony aita túryp, at tóbelindey kók ezu әitiyevshilding de bar ekendigin, konferensiyada olargha ese tendik bermegenin mysqylday bayandady.

Sol kezde ashtargha kómek komissiyasy da óz isterin ózgeshe jýrgizdi. Sol komissiyagha tartylghan mekemeler jergilikti jerlerge shúghyl jedel hat joldap jatty. Guberniyalardaghy ziyalylardyng iygi jaqsylarynyng tizimi jasalyp, olardy ashtargha salauat aityp kómek jinaugha úiymdastyrugha tartu ýshin jergilikti jerlerge jiberildi. Jarlyqtar men núsqaular jiberildi, guberniyalargha baratyn ókilder irikteldi. Baytúrsynov komissiyanyng atynan qazaq eline arnalghan kólemdi ýndeu jazyp, «Enbekshi qazaqta» jariyalau ýshin maghan alyp keldi. Bere salysymen ol menen múny tezirek jariyalaudy ótindi. Men aitqanyn isteymin dep uәde berdim. Ýndeudi shyndyghynda jariyalaghym keldi... Biraq mazmúnymen tanysqannan keyin niyetimnen ainyp qaldym. Ýndeu bir jaqty eken. Onda asharshylyqtyng jaghdayy tym әsirelenip jazylypty jәne ashtyqty tudyrghan naqty sebep-saldary dúrys kórsetilmepti. Ýndeuding qorytyndy bóliminde halyqtyng qaymaqtaryn ashtyqqa qarsy kýresuge shaqyrypty, sonday-aq onymen kýresuding joldaryn (barlyq ziyalylardy júmyldyru, ashtargha jappay salauat-saugha jinau, olardy ashtyq jaylaghan audandargha jiberu t.b.) kórsetti.

Men búl maqalany jariyalamaugha bekindim de, óz qaghazdarymnyng ishine qosa saldym (Onda gazet kensesi joq bolatyn). Birneshe kýn ótken song Baytúrsynov taghy da keldi de ózining ýndeuining qashan jariyalanatynyn súrady. Men: maqalamen tanysyp shyghyp, kelisimin beru ýshin alqa mýshelerine berildi, tayau arada jariyalap qalarmyz,- dedim. Sodan keyin ózimning әreketime ózim qatty ynghaysyzdanyp qaldym, anau-mynau emes, ashtyq turaly asa zәru maqalany ýkimet komissiyalary men tiyisti mekemelerding kelisiminsiz ýndeudi toqtatyp qoyghanym qate boldy-au dep oiladym (Alashordanyng jazghany bolsa da), osynday oigha keldim de birden Asylbekov joldasqa bardym da (Ol obkomnyng hatshysy, «Ashtargha kómek» komissiyasynyng mýshesi jәne «Enbekshi qazaq» gazetining alqa mýshesi bolatyn), Baytúrsynov ekeumizding aramyzdaghy әngimeni aityp: mening oiymsha búl ýndeudi jariyalaugha bolmaytyn siyaqty,- dedim. Tanysyp shyghu ýshin ýndeudi alyp qaldy da, kelesi kýni jariyalamaugha kelisim beretindigin bildirdi. Sóitip, Baytúrsynovtyng ýndeui jariyalanbay qaldy. Ol ýndeu songhy jyldargha deyin mende saqtalyp keldi, mening qaghazdarymnyng ishinde bar ma, joq pa, bilmeymin...».

M.Áuezov (jalghasy): «Partiyanyng H sezine arnalyp Baytúrsynov jasaghan últshyldardyng kózqarasyn bildiretin bayandama turaly eshtene de bilmeymin, Baydildin maghan eshqanday mәlimet bergen joq».

Á.Baydildin (jalghasy): «... Osy tústarda kómek kórsetu komissiyasyn óz mýddeleri ýshin qatty paydalanyp qaldy, olar ashtargha jasaghan jaqsylyghy arqyly jeke mýddelerin jýzege asyrugha tyrysyp baqty. Keybir kezderde olar kózdegenderine (maqsatyna) jetti de, sayasy jәne qazynalyq qor jinady. Búl 1926 jyly Qyzylorda qalasynda ótken «Torghay isi» degen sot kelesi barysynda anyq bayqalady...».

Búl neghylghan qazynalyq qor? Áriyne, kenes ókimetining «qamqorlyghymen» ashtyqqa úshyrap, qyrylyp jatqandardyng tandayyna nәr tatyryp, últtyng mәiegin aman alyp qalu arqyly jinaghan sayasy qor. Abyroyyn tókpey, halyqty qyrghyngha úshyratpay, sol «sayasy qordy» kenestik kýrkilderding ózi nege saqtap qalmady? Á.Baydildin búdan keyin sayasattan sharuashylyqty basqaru salasyna jәne onda jýrgizilgen «kedergiler men qaskýnemdikke» (sabotaj) auysady.

Á.Baydildin (jalghasy): «Jaz mausymy jaqyndap kele jatty (22-jyldyng nauryz aiy). Bizding jetekshilerimizding (Áuezov pen Sәduaqasovtyn) arasynda shýiirkelesu bastaldy. Olar ózara әldeneni aqyldasyp jýrdi. Olardyng bir nәrsege dayyndalyp jýrgeni belgili edi. Búl sybyrlasu 15 kýnge sozyldy. Qanshama tyryssam da eshtene bilip jarytpadym. Olar syrghaqtata jauap berdi, mening súraqtarymdy әzilge ainaldyrdy. Bizding aramyzdaghy múnday jatyrqau mening jogharydaghy maqalamnan keyin payda boldy. Sodan song olar maghan ózderining sayasy manyzy bar josparlaryn ashyq aitpay, mәsele ne olay, ne bylay sheshilgennen song ghana sóilestik. Syrttay qaraghanda biz óte dos adamdar siyaqty kórindik: kórisip jýrdik, әngimelestik, qaljyndastyq, t.b., alayda bizding aramyzda tolyqtay ishki týsinik bolghan joq. Sonday sәtterde Sәduaqasov pen Áuezov meni keleke etip: "Jaz, jaz, tarihta qalasyn",- deytin (shyndyghynda da, "Qalam" - qalamnyng kýshimen tarihta qalyp otyr ghoy - T.J.), arasynda: "IYә, qalay, jasasyndatyp jatyrsyng ba?",- dep keketetin. (Olar mening "jasasyn!"- dep jazghan maqalamdy emeuirin etip otyr). Bizding aramyzdaghy osynday qarym-qatynas turaly Toghjanov pen Joldybaevqa aittym, olar da úmyta qoyghan joq shyghar. Mine, sondyqtan da, men olardyng ne oilaghanyn bile almadym, tek ashyq is-әreketke kóshken song ghana anghardym.

Sóitsem, songhy uaqytta olar (Sәduaqasov pen Áuezov Kenjinmen, Myrzaghaliyevpen jәne Álibekovpen birigip) bir isti josparlapty. Olar: qazaq túrghyndary arasyndaghy júmysty jaqsartyp, asharshylyqpen kýresti kýsheytu turaly mәsele qoy ýshin qaulynyng jobasyn jasapty (Osy da qastandyq pa? - T.J.). Búl jobany olar aldyn-ala obkomnyng jekelegen mýshelerine kórsetip, maqúldatyp alypty. Jangeldindi kóndiripti, Asylbekovti ózderine qaratyp, keybir europalyq qyzmetkerlerding de kózin jetkizipti. Sóitip, obkom mýshelerining kópshiligin óz jaqtaryna shygharyp alyp, búl jobany bekittirdi, osy bekittirgen jobany jýzege asyru ýshin jergilikti jerlerge baratyn qyzmetkerlerding tizimin de qosa jasady. Olar guberniya boyynsha bylay: Semeyge - Áuezov pen Dosov; Aqmolagha - Kenjin men Tólepov, Qostanaygha - Sәduaqasov, t. b. bólindi.

Qaytalap aitamyn, mening dostarymnyng shýiirkelesui osy iske tikeley qatysty eken. Ony kórsetilgen oqigha boyynsha obkomda sheshim qabyldaghannan song baryp Áuezovting ózi maghan aitty.

Biraqta búl isting resmy emes ekinshi bir astary bar ekendigin Qostanaygha jýretin kýni Sәduaqasovtan bildim. Ol maghan: «Obkomnyng sheshimi arqyly bekitilgen qaulydaghy ashtyqqa qarsy kýres júmysyn jýrgizumen qatar, barghan uәkilder jergilikti jerlerdegi bizding qarsylastarymyzdy, yaghni, otarlaushylar men mendeshevshilerdi orynynan taydyryp, oghan qosa kenesting 3 sezine dayyndyq jýrgizetin bolady»,- dep habarlady. Osyny aitqan song ghana Sәduaqasov: «Orynbordaghy janalyqtardy túraqty jetkizip túr»,- dep ótindi. Sonymen uәkilder elge attanyp ketti. Qostanaydan Sәduaqasov: «Qostanaydaghy pәlen degen europalyq qyzmetkerdi orynynda qaldyru kerek, әitpese, kolonizatorlar ony orynynan auystyrmaq»,- dep hat jazdy».

M.Áuezov (jalghasy): «58-statiyanyng 7-tarmaghy boyynsha maghan taghylghan aiypty moyyndamaymyn, onyng ýstine sharuashylyq salasyndaghy is-әreketterim ýshin taghylghan aiypqa mening mýldem qatysym joq dep esepteymin jәne odan ýzildi-kesildi bas tartamyn».

Búghan sebepker bolghan taghy da sol «Qujaqtyn»:

«Besinshi partiya konferensiyasynyng júmysyna qarsy úiymdastyrylghan (yaghny ózin saylaugha - T.J.) Bókeyhanovtyn, Baytúrsynovtyn, Sәduaqasovtyn, Dosovtyng sayasi-ekonomikalyq platformasy jasaldy»,- degen mәlimdemesi edi.

M.Áuezov (jalghasy): «Ómirimde eshqashanda sharuashylyq mekemelerinde qyzmet istegenim joq. Tek qana aghartu salasynda júmys istedim. Búl arada aitarym, eske alatyn bir mәsele bar: myna aiyptaugha qaraghanda men últshyl emespin, kerisinshe, qaskýnemmin, әiteuir ekining biri ghana qaluy kerek. Biraqta artta qalghan halyqqa qyzmet etetin halyq aghartu salasynda, onyng ishinde sol halyqtyng ókiline ziyankestikpen shúghyldanu namysty әreket jәne aqylgha qonbaydy».

Ótken taraularda bayandalghanynday, osynau úshqalaq ta tayaz oily adam talaygha kesirin tiygizgen. «Alash isindegi» asa qauipti, ózin de arandatyp tynghan búl kisining ózgege qazghan ory ózine kór bop búiyrdy. Barlyq qoyasyn shygharyp, alash azamattaryn qaralatyp alghan song onyng ózin atu jazasyna kesti de, tiri kuәning kózin joydy. Tek qana Múhtardy ghana ajal oghyna iytermelep qoyghan joq, ózi tanityndardyng barlyghyn shyrmauyqsha shyrmady.

Ol endi Múhtardy basmashylardyng qataryna aparyp bir-aq qosty.

Á.Baydildin (jalghasy): «Birde ol (Sәduaqasov - T.J.) mening bólmeme keldi. Búl qúryltay ótkennen keyingi 11-12 tәulikting biri bolatyn. Ol әngimeni sonday salmaqty zilmen bastady. Ol: «Otarshyldar meni qudalauyn toqtatqan joq, kerisinshe, meni partiyadan shygharyp tastatuy da mýmkin. Sondyqtan da bir batyl qadam jasaghym keledi, biraq ne isterimdi ózim de bilmeymin. Áuezov: Tashkentke auys, sodan әri basmashylargha qosylasyng - dep úsynys jasady»,- dedi. Áuezovting búl úsynysyn qabyldaugha qarsy emestigin, biraqta ol turaly mening pikirimdi bilgisi keletinin aitty.

Men Smaghúlgha ne aitarymdy bilmedim. Onyng jaghdayynyng sonday qiyn ekenin jәne kónilining qobaljyp jýrgenin biletinmin. Alayda mening onyng dәl osynday oida jýrgenin jәne bacmashylargha qosylyp ketuge kelisim bergeninen mýlde habarsyz edim әri onday arandatugha kóne qoyady dep oilamaghanmyn. Maghan dәl osynday kelensiz kenes bergen - obkom partiyanyng mýshesi jәne KSIYK-ting (Qazaq Ortalyq Atqaru komiytetining - T.J.) sayasy sekretary Áuezovting pikiri týsiniksiz, oghash kórindi. Men bizding maqsatymyzdy (últ mәselesi jóninde jýrgizip otyrghan partiyanyng baghdarlamasyn) basmashylardyng mýddesimen sәikestendire almadym. Men ózimshe, osynday kenes bergen Áuezov әldebir shirik maqsatty kózdedi me dep oiladym. Sonymen qatar, osy pighyly arqyly ol Sәduaqasovty qúrtyp, bizding aramyzdaghy kósem ózi bolghysy keldi me eken dep topshylaymyn. Sebebi: ol kezde bizding maqsatymyz ortaq bolsa da, әrqaysymyzdyng jershildik, rulyq túrghydan alghanda da jekelegen ishki mýddemiz bar edi. Áuezov - semeylik, al biz - Sәduaqasov ekeumiz - aqmolalyq edik. Songhy mәsele - Áuezovting kókeyin tesken sheshushi mәsele siyaqty bop kórindi maghan.

Búl oiymnyng barlyghyn Sәduaqasovqa ashyq aittym jәne Áuezovting úsynysyn qabyldaugha týbegeyli qarsy boldym. Men oghan: demalys alyp Mәskeuge bar, odan auylgha baryp tynyq, jaqsylap túryp demalghan song júmysyna qaytyp oralarsyn,- dep kenes berdim. Sodan keyin taghy da: mýmkin sen qaytyp kelgenshe basshy adamdardyng saghan degen kózqarasy ózgerer, sóitip búrynghy júmysyndy istey beresing - degendi aittym. Búghan qosa men: songhy kezde sening bedeling óte qatty ósip keledi, jana ghana ótken qúryltayda sen ózinning jana jaqtastaryndy taptyn, sondyqtan da óz bolashaghyng ýshin mazasyzdanudyng qajeti joq,- dep ony júbattym... Kelesi kýni ol demalys aldy da Mәskeuge jýrip ketti.

Búl oqighadan keyin men Áuezovke kýdikpen qaraytyn boldym. Ol mening kóz aldymda ekijýzdi bop elestedi: birinshi Áuezov - partiya mýshesi, jauapty qyzmetker, aqyldy kisi, bizding kózqarasymyzdyng kósemderining biri, al ekinshi Áuezov - birinshi adamnyng qasiyetine iye, biraq ta, әldebir astarly oimen jýrgen siyaqty kórindi».

Osy mәlimdemeden keyin Ábdirahman Baydildin turaly qanday da bir «neghylayyny» bar sýiinshti sóz bildiruge bola ma? Áste.

M.Áuezov (jalghasy): «2) ... Aqyr-ayaghynda Baydildinning kórsetuindegi: meni 1921 jyly Smaghúl Sәduaqasovqa basmashylargha ketip qalu turaly kenes berdi-mis degen jaygha keletin bolsam, múnysy baryp túrghan naghyz ótirik, sondyqtan da moyyndaudan bas tartamyn. Óitkeni osy jyly: birinshiden, men Semey qalasynda túrdym, tipti, Sәduaqasovty kórgenim de joq, basmashylar jóninde eshqanday da habarym bolghan emes. Shyndyghyn aitsam, tura sol jyldary mening Sәduaqasovqa: kolonizatorlarmen kýres maydanyn tastap, barlyq aqyl-oyyn biylep alghan jәne berile istep jýrgen partiya men kenes mekemelerindegi tikeley atqaryp jýrgen qyzmetti tastap basqa jaqqa kete qoy deuim, kenes beruim mýmkin emes. Búl pәleqor Baydildinning maghan qarsy baghyttalghan kezekti oidan shygharylghan jalasynyng biri».

Á.Baydildin (jalghasy): «...Jogharyda, mәlim etkenimizden kórinip otyrghanynday, búl is-әreket kezinde sәduaqasovshylar ózderining ainymaly ekendikterin tanytty. Olardyng bireui (Áuezov) alashordashylarmen qosylyp ketse, ekinshileri (Toghjanov) olardyng qol shoqparyna qalay ainalghanyn ózi de bilmey qaldy, al ýshinshileri (men siyaqty taghy basqalary) olardyng is-әreketine belgili dәrejede syn kózben qarap, ózin tolyq paydalanugha jol bermedi (Mysaly: Baytúrsynovtyng ýndeuin jariyalamadym, t.s.s.)».

M.Áuezov (jalghasy): «Baydildin ózin partiyanyng jolyna týsken adam retinde kórsetuge tyrysqannan bastap barlyq jerde meni ózining syny nysanasy etip tandap aldy. Ásirese baspasóz betinde qatty belsendilik kórsetti. Ózining sózderinde sheshendikke salyp, túrpayy marksizmdi jamylyp, jala jabugha kóshti... Al baspasózde dereksiz jala jabyldy. Múnday jalany ol ózining qyzmettegi bedelin ósiru ýshin paydalanugha tyrysty, gazetter men jurnaldardyng ýstinen qaraytyn onyng jalghyz ózi ekendigin kórsetip qalugha úmtyldy».

M.Áuezov aitqanday, Á.Baydildin tek «bedelin kóteru ýshin ghana» qolyna qalam alsa bir jón ghoy. Bizdinshe onyng kórsetindisining astary búdan da góri tereng jatqan siyaqty.

Á.Baydildin (jalghasy): «Biraq ta búl eki oqigha (Sәduaqasovtyng basmashylargha qosyluy turaly oiy men mening maqalama baylanysty jaghdaylar) osy kezdegi bizding - Áuezovtin, Sәduaqasovtyng jәne mening is-әreketterimizdi tolyq aiqyndap beredi. Áuezovting sol kezding ózinde-aq (21-jyldyng qarashasy) astyrtyn baylanysy barlyghyn, dәlirek aitsaq, alashordashylardan qol ýzbegendigi jәne kontrrevolusiyalyq jospary bolghandyghy anyq edi. Sәduaqasov eki ortada tenselip jýrdi de, alashordashylargha qaray beyimdele bastady, al men azdy kópti bolsa da partiya úiymynyng baghytyn ústadym».

Búl - «bedel kóteru emes», onyng astarynda «Sovetskaya stepi» arqyly ashyq mәlimdelgen:

«Kolchaktyng túsynda, «Alashordanyn» Shyghys bólimining belsendi qayratkerlerining biri retinde Áuezov Kolchakqa qarsy kýrespedi, kýreskisi de kelmedi, kerisinshe sol kezdegi býkil «Alashorda» ýkimeti, onyng ishinde Áuezov Kolchakpen odaqtasa otyryp bolishevikterge, Kenes ókimetine qarsy kýreskeni belgili... Biraq ta, Kenes ókimeti ornaghan song Áuezov sol jaqqa shyghyp, partiyagha ótti»,- degen shyndyqqa jaqyn qylmystyq aiyptau jatyr edi.

Búl shyndyq pa, jala ma? Basqa-basqa, qansha jalaqor bolsa da «Pravdanyn» betine jalghan derekti jariyalaugha Á.Baydildinning de dәti shydamaytyn.

Bizge salsa, әsirese, «Alashorda» ýkimeti men Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Zaky Validov túrghysyndaghy jauaptarynda tarihy derektermen toghyspaytyn tústar men payymdaular, ómirlik shyndyqtar bar. Qalay joqqa shygharugha tyrysqanymen de, Múhtar Áuezovting osy ýsh túlghamen de astyrtyn baylanysy bolghany anyq. Sonda Múhtardyng Orta Aziyadaghy basmashylar qozghalysy arqyly Angliyamen, Týrkiyamen astyrtyn baylanys jasap, qazaq dalasynda qaruly kóterilis úiymdastyrmaq bolghany ras pa, joq pa?

Ras, Múhtardyng ózi týsinik bergenindey, Kolchak pen Annenkovting әskeri Semey qalasyn basyp alghan kezde qazaq ziyalylarynyng astyrtyn әreketke kóshkeni, Múhtar men Álimhan Ermekovter shaharda qalyp, aqtargha qarsy kýres jýrgizgeni, keybireuleri qolgha týsip, olardy Semeyding kópesterining kómegi arqyly bosatyp alghany, kenes ókimeti ornasymen 1919 jyldyng jeltoqsanynan bastap qazaq bóliminde qyzmet atqarghany shyndyq. Álimhan Ermekovting esteligi de, týrmedegi jauaptary da múny tolyq dәleldeydi.

Degenmen de osy arada Múhtardyng ózi de moyyndamaghan bir oqigha bar.

Búryn jazushynyng ózi de, zertteushiler de jasyryp kelgen bir aqiqat - Múhtardyng «Alash» partiyasynyng jastar isi jónindegi jauapty adamnyng biri boluy edi. «Alashorda» ýkimetining qúramyna saylanbaghanymen de, partiyanyng iydeologiya salasyndaghy ýgit-nasihat júmysyn, ózi aitqanday, janyn salyp istedi. «Saryarqa» gazeti men «Abay» jurnaly «Alash» iydeyasynyng tu ústar basylymy boldy. Sol tústa, Omby qalasynda, 1918 jyldyng qazan aiynda qazaq jastarynyng qúryltayy ótkizildi. Búl úiymgha Smaghúl Sәduaqasov jetekshilik etti. Osy qúryltaygha «Alashordanyn» Semeydegi shyghys bólimshesining jastar ókili retinde Múhtar Áuezov qatysyp, bayandama jasady. Ol bayandamasy Qyzyljarda shyghatyn «Jas azamat» gazetining 15 jәne 25-qazandaghy sanynda «Eskeru kerek» degen atpen jariyalandy. Janartauday jalyndap túrghan Múhtar búl qúryltayda batyl pikirimen, sheshen sózimen kózge týsti. Smaghúl ekeuining tanysyp, tabysuy sol jiynnan bastalsa kerek-ti. Qúryltayda alash jastarynyng mindeti men baghdary talqylandy. Múhtar da soghan ýn qosyp:

«Endigi halyq bolumyzgha úiytqy bolatyn nәrse - qúrsauly әdil, qatal biylik. Endigi hakimning aldynda nashar da, juan da tenshilikte bolyp, belgili negizge qúrylghan zakon bolmasa, juan atanyng erki el ishine jýrmeui kerek. Áli de juan ata biylep-tóstep, qadirli bolatyn bolsa, avtonomiya degen, bólektik degenning bәri de syrty býtin, ishi týtinning isi bolady. Biraq múnday kýidi búrynghy uaqyt kóterse de, qazirgi uaqyt kótermeydi»,- dep qúrbylaryna kósemdik jol siltegen edi.

Búl - búrynghy Resey imperiyasynyng astan-kesteni shyghyp, azamat soghysynyng alasapyrany bastalyp ketken asa qaterli de aumaly-tókpeli kezeng edi. Orystardyng ózi aq pen qyzylgha bólinip, admiral Kolchak derbes Sibir ýkimetin qúryp, taytalasqa týsken shaq bolatyn. Múhtar qazaq jastarynyng qúryltayyna qatysqan túsynda «Alashorda» men Sibir ýkimetterining arasynda bir-birin tanu turaly kelisim jýrgizilip jatyr edi. Alayda, arada bir apta ótkennen keyin Sibir ýkimeti: «Alashty» da, avtonomiyalyq Bashqúrtstandy da zansyz - dep jariyalap, - olardy Kolchak ýkimetine baghynugha tiyisti, әskerlerin taratsyn» - degen jarlyq shyghardy.

Ashyq kýngi nayzaghayday әser etken búl oqigha derbestikke qoly endi ghana jetken otar últtardyng memleket qayratkerlerin daghdartyp-aq tastady. Aq pen qyzyldyng qaharyna qatar úshyraghan qazaq pen bashqúrt últynyng sarbazdary asa qiyn jaghdayda qaldy. Mine, osynday qysyltayang shaqta eki ýkimetting ózara kelisimi qajet edi. Qyzyl Meshittegi Bashqúrt últtyq armiyasynyng qolbasshysy Zaky Uәlidiymen (Validovpen) jolyghugha «Alashordanyn» uәkilderi de keldi. Zaky Uәlidy Toghan ózining 1969 jyly Stambulda jariyalanghan «Estelikterinde» 1918 jylghy Qyzyl Meshitke kelgen «Alashordanyn» qayratkeri turaly:

«Biz Ermolaevkada túrghan kezimizde, jeltoqsannyng birinshi jartysynda ótken, keyinnen bizding kýres maydanymyzdyng ózgeruine tikeley әser etken ýsh oqighany esime týsire ketkim keldi. Birinshisi: tútqyndaghy týrik ofiyseri Kiyazim - bey Tashkent qalasyndaghy ýndistandyq liyberal-demokrat, aghylshyndardyng dúshpany - Mavlyavy Barakatollamen baylanys jasap túratyn... Olar Bashqúrt ýkimetine hat jazyp, kenes ókimetimen kelisimge keluge shaqyrypty... Múnday tiyanaqty mәlimetter biz ýshin janalyq edi, sondyqtan da kenes ókimetimen kelissózdi bastaudyng asa qajet ekendigine bizding biraz serikterimizding kózin jetkizdi. Ekinshi oqigha - mening admiral Kolchaktyng jәne fransuz generaly Jannenning ataman Dutovqa joldaghan hattarymen tanysuym edi... Ol qaghazda Bashqúrtstan men Qazaqstannyng әskerin shúghyl týrde taratyp, meni jәne basqa da bashqúrt qayratkerlerin әskeriy-dala sotyna beru turaly ýzildi-kesildi búiryq beripti... Ýshinshi oqigha - «Alashorda» ýkimeti ókilderining әkelgen habary. Olardyng qatarynda Ghazymbek Birimjanov pen jazushy Múhtar Áuezov boldy. Kolchak pen onyng odaqtastary: últtyq әsker men últtyq ýkimet qúrugha qarsy jazalau әreketine kóshkendikten de, olar da eriksiz kenes ýkimetimen kelisuge mәjbýr bolypty. Keyinnen Ghazymbek Germaniyagha kelip, sonda bilim aldy, al otanyna qaytyp oralghannan keyin zaualgha úshyrady. Múhtar Áuezov kórnekti kenes jazushysy boldy, alpys jasqa tolghan mereytoyy keninen atalyp ótti, Qazaqstan ghylym akademiyasynyng akademiktigine saylandy. Ol 1961 jyly dýniyeden qaytty»,- dep (277-bet) dep kórsetilgen.

Múhtar Áuezovting ómirindegi bir qúpiya oqigha osy. «Alashordanyn» atynan kenes ýkimeti jaghyna shyghu turaly ókildikke baruy Zaky Validovtyng «Qatiralarynan» basqa qújattarda rastalmaydy. Sol tústa «Alashordanyn» Semeydegi Shyghys bólimi oqshau qalyp, qyzyldar men aq gvardiyashylardyn, kazak atamandarynyng jәne jergilikti orys, qazaq bolishevikterining qyspaghynda qalyp, birde astyrtyn, birde ashyq әreket etip jýrgen bolatyn. Búl oqighalar «Alashordanyn» shyghys bólimining tóraghasy Halel Ghabbasovtyn, Álimhan Ermekovting kórsetindilerinde qamtylghan. Múhtar Áuezovting Kolchak pen qyzyl әskerding jazalauynan boy tasalap elge shyghyp ketkeni turaly dosy Baltaqay Tolghanbaevtyng esteligi bar. Al onyng Bashqúrt ýkimetining Bas shtaby ornalasqan Ermolaevka selosyna qúpiya baruy alashordashyl jastardyng Ombydaghy jinalysyna qatysqan tústaryndaghy janama mәlimettermen ghana qosymsha rastalady.

Egerde әskery jaghday kezinde jol jýruding ózi óte qauipti ekenin eskersek, M.Áuezovting qanday qaterge bas tikkeni óz-ózinen týsinikti.

Z.Validov, «Qatira»: «Sol aralyqta «Alashordanyn» Semeydegi kýnshyghys bólimi de taratyldy. Onyng eki mýshesi Myrzaghazy (Seidazym-? - T.J.) Qadyrbaev pen Múhtar Áuezov nauryz aiynda Bashqúrtstangha keldi. Keyinnen professor jәne Qazaqstan ghylym akademiyasynyng mýshesi (1961 jyly 27-shilde kýni dýniyeden qaytty) bolghan (Múhtar Áuezov - T.J.) búdan búryn, 1918 jyly da Bashqúrtstangha kelgen bolatyn. Búl joly onyng kónil-kýii óte týsinki eken. Men oghan ózimning keybir oilarymdy aittym. Irkabaevting Qiyr Shyghysqa baratynyn jetkizdim. Ózining sabyrly jәne qonyrjay (passivnyi) tabighatyna qaramastan Áuezov kýresting Týrkistanda jalghasyn tabatynyn qyzu qoldady, tek qana: «Múnda sizderde barlyq jaghday bar eken, jaqsy qamtamasyz etilipsizder. Múny qalay qiyp tastap ketesizder?»,- dep abyrjushylyq bildirdi. 1959 jyly kenes ókilderining qúramynda Niu-Iorkke kelgen kezinde oghan jolyqqan qazaq emigrantynyng bireuine: «Sol kezdegi qapaspen salystyrghanda Bashqúrtstan bizge soltýstik shúghylasynday bolyp kórindi»,- depti.

Búl - 1920 jyldyng kókteminde, M.Áuezov Semey gubkomynyng búratana últ (qazaq) túrghyndarymen júmys isteytin bólimning mengerushisi bop taghayyndalghanyna ýsh-aq ay bolghan kezde ótken oqigha. Demek M.Áuezov Semeyden birden Ufagha baryp, qaytar jolda Ombygha ayaldaghan. Qanday maqsatpen, tapsyrmamen bardy? Búl - Z.Validovting «Esteliginde» de, S.Qadyrbaevtyng da, ózining de kórsetindilerinde aitylmaghan. Áriyne, búl kezdesulerdi jasyryn ústaghany týsinikti.

Kerisinshe, M.Áuezov ózinin: basmashylarmen jәne Zaky Validovpen eshqanday baylanys jasamaghanyn, ol adammen mýldem beytanys - ekenin mәlimdegen. Tergeuge tartylghandardyng jauaptarynyng әrqisyndy boluy zandy. Astyrtyn úiym júmysy sony talap etedi. Aragha elu jyl ótken song da Z.Validovting Búqaradaghy «qúryltaygha qatysqan eki qazaq qayratkeri әli tiri» dep olardyng atyn atamauy da, sol astyrtyn kýresting zanyna baghynghandyq.

Alash azamattary tergeushige «qiynnan qiystyryp qanday syltau aitsa da», «Alashorda» qayratkerlerining Búqaradaghy «Týrkistan últtyq birligi» partiyasynyng qúryluyna qatty nazar audarghany anyq bayqalady. Ózge janama derekterdi bylay qoyghanda, Moskvadan birge shyghyp, Edil men Jayyqtyng arasynda Z.Validovpen qoshtasqan A.Baytúrsynovtyng jәne poezda jolyqqan T.Rysqúlovtyng búdan tolyq habardar bolghany anyq. Al, A.Baytúrsynovtyng búl qúryltay turaly Á.Bókeyhanov pen M.Dulatovqa tolyq maghlúmat bergeni esh kýmәn tudyrmaydy.

Demek, Tashkenttegi úiymnyng beyresmy tóraghasy bolyp sanalatyn H.Dosmúhamedovting de qaperinde bar jaghday búl. Al Búqaragha barghandardyng ishinde Gh.Birimjanov pen H.Bolghambaev «Alashordanyn» ókiletti qúzyryna ie bolghan jәne qúpiya hatty jetkizgen sol ekeui - dep senimmen aitugha bolady. H.Bolghambaevting kuәligine «Alashordanyn» móri basylghanyn, ózinde onday qúqyq bolmaghanyn D.Ádilev ózining kórsetindisinde atap aitady. Sonymen, «Alashorda» qayratkerleri men Týrkistan, Búqara, Hiua respublikalarynyng arasynda yntymaqty sayasy baylanys bolghan. Ózining jasyryn ókilderin jiberu arqyly «Týrkistan últtyq birligi» qozghalysynyng zandy mýshesi retinde tirkelgen dep esepteuge tolyq negiz bar.

Osy arada tolyq dәleldenbegen, biraq shaghyn topqa ghana mәlim bir joramal turaly aita ketkendi jón kórdik. Ol «Qatiralarda» aty atalghan Múhtar Áuezovting astyrtyn Búqaragha Z.Validovpen jolyghugha baruy. Ómirlik derekterde de, tergeu isinde de, jalpy auyzeki әngimelerde de M.Áuezovting «Týrkistan últtyq birligi» qozghalysymen baylanysy turaly eshqanday maghlúmat ta, «sybys ta» kezdespeydi. Múnday oqigha ómirde bolsa da M.Áuezovting ony «mýldem jadynan óshirip tastauy» zandy da. Z.Validov janylysyp, Ghazymbek Birimjanovpen auystyryp aluy da mýmkin.

Alayda, tura osy jyldary týsirilgen bir suretting syrtyna: «Búqarada, key týsinikte Manghystau men Hiuada týsirildi»,- dep jazylghan M.Áuezov pen Á.Bókeyhanovtyng fotosy bar. Onda M.Áuezov qyrynan týsirilgen jәne shashyn alyp tastaghan. Sonday-aq sol jyldary Búqara men Samarqannyng baspasózinde alashordashylardyng qatarynda jariyalanghan M.Áuezovting syzba sureti te bar. Qalay degenmen de biz búl oqighany joqqa da shyghara almadyq, shyndyqqa da jatqyza almadyq. Tek M.Áuezov Tashkentte qonys audarghanda Qazaqstannan mýldem kýder ýzip, partiyalyq biyletin tastap ketkeni anyq. «Ashtargha kómek» komiytetining mýshesi retinde Gh.Birimjanovpen birge eleusiz saparmen baruy da mýmkin. Múnday kónil-kýiding túsyndaghy adamnyng is-әreketin naqty boljau da qiyn. Sondyqtan da búl mәseleni ashyq qaldyramyz.

Bir tanghalarlyq jay: Ghazymbek Birimjanov ózining Germaniyada oquda jýrgeninde Zaky Uәlidiymen jolyqqanyn tergeushige bayandap berse de, Múhtargha qatysty oqigha jóninde lәm-mim demegen. Al Ábdirahman Baydildin búl oqighalardy bilgen. Óitkeni sol kezdesuge Á.Bókeyhanovtyng adiutanty retinde qatysyp, alash әskerine qaru-jaraq alyp, vagongha tiyegen. Biraq bile túryp qasaqana qaghazgha týsirmegen. Oghan da shýkir. Egerde jaza qalghan jaghdayda Múhtardy tәubesine keltirip, oqighany ushyqtyryp bayandauy әbden mýmkin edi. Mýmkin ózining de qauipsizdigin oilaghan bolar. Álde esi kirdi me?

Zaky Uәlidiyding búl esteligi otyzynshy jyldary jariyalana qalsa, qazaq últy ruhany jetimsirep qalatyny anyq bolatyn. «Abay joly» da jazylmay, әlem júrtynyng aldynda ensemiz alasaryp, baqytymyzdy kim kóterer eken dep jaltaqtap ómir sýretinimiz de kәmil.

(Jalghasy bar)

Abai.kz