Júma, 22 Qarasha 2024
Kórshining kólenkesi 2902 23 pikir 29 Qarasha, 2022 saghat 15:13

Qazaqstan Kremliding bas auruyna ainaldy

Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev jeksenbi kýni keshke resmy saparmen Mәskeuge bardy. Búl Toqaevtyng Qazaqstan Preziydenti bolyp qayta saylanghannan keyingi birinshi sapary.

Preziydenttik saylaudan keyingi apta týrli oqighagha toly boldy. Preziydentti úlyqtau rәsimi kezinde Astanada narazylyqtar ótti.

Qazaqstandaghy jetekshi mys óndirushi «KazMinerals» Chukotkadaghy Baimskaya ken aimaghyna 2028 jylgha deyin tau-ken bayytu kombinatyn saludy josparlanghan edi. Biraq jobany toqtatty.

Toqaev Reseyding Ukrainagha basyp kiruin qoldamaytynyn, anneksiyalanghan aumaqtardy moyyndamaytynyn tike aitty әri mobilizasiyadan bizge qashqan orystardy óz qamqorlyghyna alugha uәde berdi.

Kremli ózining dәstýrli tәsilimen Novorossiysk terminalynda qazaqstandyq múnaydy eksporttauda qiyndyqtar tughyzyp, qorqytugha tyrysty, biraq onysynan týk shyqpady. Kerisinshe «Qazmúnaygaz» memlekettik kompaniyasy qyrkýiek aiynan bastap Baku-Tbilisiy-Djeyhan qúbyrymen Gruziya men Ázirbayjan arqyly eksportqa shyghara bastady.

Putinning bankrotqa úshyraghan «orys әleminen» basqa, kórshilerine úsynatyn eshtenesi qalghan joq. Qazir Putin men onyng tóniregindegiler «arnayy operasiyamen» ómir sýrip jatyr.

Qasym-Jomart Toqaev bolsa, qoghamnyng gýldenui ýshin úmtylyp, damudyng jana vektoryn beruge, memleketting sayasy jýiesin ózgertuge kýsh salyp jatyr.

Áriyne, búl onay әri tez bola salatyn dýnie emes. Múnday ister Preziydentting jarlyghymen nemese bir memlekettik baghdarlamamen sheshile salmaytyny anyq.

Biraq Toqaev osy jolmen jýruge dayyn. Al Putin Reseydi reformalau mýmkindigin jiberip aldy. Sondyqtan Astana men Mәskeuding «eki jaqqa ketui» obektivti týrde bolady. Onyng qansha uaqytqa sozylary belgisiz. Qazirgi kýni Resey men Qazaqstannyng qarym-qatynasyn tez arada ýzuine  esh negiz joq.

Qazaqstan Reseyge moyyn búrmaytynday bolyp, býkil saladan balama baghyttar jasap aluy kerek. Eger Mәskeu Ukrainadan jenilse, onda Qazaqstan men Reseyding eki bólek ketui tezdetiledi. Ázirshe asyqpau kerek.

Astanany Mәskeuden alshaqtatu prosesi sózsiz bastaldy, biraq ony jyldamdatu Qazaqstannyng mýddesine say kelmeydi.

 

Kerimsal Júbatqanov

Abai.kz

23 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1452
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3216
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5255